Prognoos kuueks kuuks: juuni 2016 – november 2016


Uuendanud 8. juunil 2016 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima -> kliimanormid).


   

Kommentaar. Aprilli oli oodatult veidi soojem ja umbes poolteist korda sajusem, kui tavaliselt – vaatamata vindunud kevadele ei olnud talve tagasipöördumisi, mis aprillis on üsna tavalised. Mai tuli paljuaastasest keskmisest ligi kolm kraadi soojem ja poole kuivem ja märgatavalt päikesepaistelisem – seda ei suutnud ma aprilli lõpus ette näha, sest mudelprognoosid olid väheütlevad ja näitasid “harju keskmist“.

Uus prognoos on jätkuvalt ebalev ja näitab vaid väikeseid erinevusi tavapärasest.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

Juuni

Õhurõhk Põhja-Atlandil on tavalisest kõrgem, Ida-Euroopas madalapoolne. Vaatamata jahedale põhjavoolule peaks päikesepaistet jaguma, nii et juuni tuleb keskmise õhusoojusega, vihma veidi tavalisest vähem.

+13,0

+13,2

+15,1

+15,3

69

64

Juuli

Lõuna-Euroopas on õhurõhk kõrgem, kui tavaliselt, Eestist põhja pool liiguvad madalrõhkkonnad, kuid erinevused paljuaastasest keskmisest ei ole suured. Ka juuli tõotab tulla igas mõttes tavapärane.

+16,3

+16,4

+16,9

+17,1

76

72

August

Suve lõpupoole on Põhja-Euroopas õhurõhk kõrgepoolne, kuid sarnaselt eelnenud kuudega on erinevused paljuaastasest keskmisest väikesed. Ka augustis ootame normilähedasi ilmu, mis teatavasti tähendab aasta sajuseimat kuud.

+16,2

+16,0

+15,6

+15,7

80

79

September

Augustis väljakujunenud kõrgepoolne õhurõhk Euroopa põhjaaladel ja mõõdukalt tsüklonaalne ilm Baltimaadel püsib. Ootame üsna tavapärast septembrit, Ida-Eestis võib olla veidi tavalisest soojem.

+12,1

+12,2

+10,4

+10,7

67

67

Oktoober

Õhurõhk kogu Euroopas on tavalisest veidi kõrgem, mis tähendab päikesepaistelisemaid ilmu, kuid sealjuures ei ole oodata kiiresti jahtuvate Euraasia sisealade mandrilise õhu sissetungi. Oktoober peaks tulema keskmisest veidi soojem ja normaalse sajuhulgaga.

+8,3

+8,6

+6,1

+6,4

69

66

November

Oktoobris välja kujunenud merelise õhuga, kuid suhteliselt vähese tsüklonite aktiivsusega olukord Euroopas jätkub. Ootame keskmisest veidi soojemat ja normaalse sajugulgaga novembrit.

+3,6

+5,9

+0,3

+0,6

53

55

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.