Prognoos kuueks kuuks: detsember 2016 – mai 2017


Uuendanud 8. detsembril 2016 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima -> kliimanormid).


   

Kommentaar. Novembri algupoolel antud prognoos läks hästi  taide. Kuu oli umbes poolteist kraadi tavalisest külmem, ehk veel natuke külmem, kui ennustatud. Sadas veidi rohkem kui keskmiselt, mis oli ka ootuspärane. Päikesepaistet oli kuu jooksul veelgi vähem, kui tavaliselt.

Uus prognoos. Vaatamata varajasele algusele ootame heitlikku ja tervikuna pehmepoolset talve.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

Detsember

Lääne-Euroopas püsib endiselt kõrgrõhuala ning ägedad tsüklonid Põhja-Atlandilt ründavad üle Skandinaavia Venemaa sisealasid. Ootame muutlikku, tuulist ja sajust ilma. Lääne-Eestis ei ole püsivat lund maha tulemas, küll aga saavad Kagu-Eesti kõrgustikud ja Kirde-Eesti lund juurde. Kuu lõpupoole on lumelootust ja Kesk-Eestis.

+0,8

+1,3

-3,3

-3,3

49

57

Jaanuar

Siberi kõrgrõhuala laieneb itta ja hõlmab Venemaa Euroopa-osa, kuid Skandinaaviasse ei ulatu. Selle lääneserva nügivad tsüklonid toovad Baltimaadesse sageli lõunavoolu ja pehmet ilma. Ida-Eestis jääb lumikate püsima ja täieneb vähehaaval, läänerannikul ja saartel on ebapüsiv.

-0,9

+0,3

-4,6

-3,9

48

46

Veebruar

Jaanuari ilmamuster üldjoontes jätkub. Ka veebruar on keskmisest mõnevõrra soojem ja saju poolest tavaline. Ida-Eestis sajab peamiselt lund, lääne pool lörtsi ja mõnikord vihma.

-2,1

-1,0

-5,3

-4,2

35

37

Märts

Nagu talve lõpus kohane, nõrgeneb tsüklonite surve läänest. Ida-Euroopa kohal kujuneb põhja-lõuna sihiline kõrgrõhuvöönd, mille lääneserva uuristavad tsüklonid toovad meile sooja õhku lõunakaartest. Märts tõotab tulla tavalisest soojem ja üsna normaalse sajuhulgaga. Ida-Eesti lumikate sulab tavalisest varem, märtsi keskpaigas.

-0,1

+0,8

-1,0

-0,2

38

40

Aprill

Õhurõhu jaotus ei erine palju paljuaastasest keskmisest, mis on Euroopas küllaltki ühtlane. Pehme talve järel on Läänemerel vähe jääd, mistõttu aprill tuleb tavalisest mõnevõrra soojem. Sajab tavapäraselt.

+3,7

+4,3

+5,5

+6,4

30

32

Mai

Eestist põhja poole jäävad alasid valitseb jätkuvalt kõrgrõhuala, meid riivavad lõuna pool liikuvad madalrõhkkonnad, tuues idast sooja õhku. Ilmad on keskmisest veidi soojemad, sajuhulgad normaalsed.

+8,3

+8,5

+11,1

+11,3

53

51

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.