Prognoos kuueks kuuks: august 2016 – jaanuar 2017


Uuendanud 1. augustil 2016 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima -> kliimanormid).


   

Kommentaar. Juuli oli ligi poole kraadi võrra soojem, veidi sajusem ja pilvisem, kui keskmiselt. Prognoosisin veidi tavalisest jahedamat, kuid nii prognoos kui tegelikkus erinesid paljuaastasest keskmisest vähe. Saju osas pidas prognoos päris täpselt paika.

Uus prognoos Sügis tuleb soojapoolne ja normaalse sajuga. Talve algus on taas keskmisest märgatavalt pehmem ja veidi sajusem.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

August

Suve lõpus valitsevad Loode-Venemaal kõrgrõhualad, madalrõhkkondade hoog Skandinaavias ja Läänemerel raugeb veidi. Augustis ootame normilähedasi ilmu, mis teatavasti tähendab aasta sajuseimat kuud.

+16,2

+16,0

+15,6

+15,7

80

82

September

Augustis väljakujunenud kõrgepoolne õhurõhk Venemaa Euroopa-osas püsib. Ootame üsna tavapärase sajuhulgaga soojapoolset septembrit.

+12,1

+12,4

+10,4

+10,7

67

65

Oktoober

Õhurõhk Ida-Euroopas on tavalisest veidi kõrgem, mis tähendab päikesepaistelisemaid ilmu, kuid sealjuures ei ole oodata kiiresti jahtuvate Euraasia sisealade mandrilise õhu sissetungi, sest Põhja-Atlandi madalrõhukese toob meile lõunavoolu. Oktoober peaks tulema keskmisest natuke soojem ja normaalse sajuhulgaga või veidi kuivem.

+8,3

+8,6

+6,1

+6,4

69

67

November

Atlandi tsüklonid tungivad üle Põhja-Skandinaavia sügavale Venemaa sisealadele. Ootame keskmisest soojemat ja normaalse sajugulgaga novembrit.

+3,6

+4,2

+0,3

+1,1

53

53

Detsember

Atlandi tsüklonid on Põhja-Euroopas ikka aktiivsed. Ootame keskmisest märgatavalt soojemat ja veidi sajusemat detsembrit. Lumelootust kuu lõpuks on pigem Ida-Eestis.

+0,7

+1,9

-3,4

-2,0

45

50

Jaanuar

Madalrõhkkonnad ei tungi enam nii sügavale Euraasia sisealadele, kui novembris, kuid Siberi kõrgrõhkkond Läänemere äärde ei ulatu ja madalrõhkkondade ülevõim siin püsib. Ootame keskmisest soojemat ja normaalse sajuhulgaga jaanuari. Püsivat lumikatet võib oodata Ida-Eestis.

-0,9

-0,1

-4,6

-3,5

48

49

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.