Jõulueelsed ujuvvanglad.

(Minu lugu Eesti Ekspressile, ilmus Ahto Männiku varjunime all 23.12.94 lk. A5)

Eestimaal pole oma Siberit, kuhu saata, keda vaja. Ta peab mereriigile kohaselt selleks ujuvvanglaid Läänes. Üheks kohaks, kus Eestist osaleb Ras OOKEAN kahe kuni viie alusega, on idaeurooplaste näljalaevastik Shetlandi saarestikus Lerwicki sadama reidil. Elanikke on selles iidses heeringapealinnas 7000, talvekuudel tõuseb kuni 5000ni kalatööliste arv, kes kuni 90 laevaga kohale ujuvad. Pärismaalastel, Inglismaa alamatel, on vaatevälja ilmunud laevade (kohalikus kõnepruugis klondykerid) vastu kahespidised tunded. Ärimehed hõõruvad käsi - Ida-Euroopa tehnika ja tööjõud on imeodav, külmutab ära 75 % heeringast ja 49 % skumbriast, mida kohalikud kalurid püüavad.

Klondykerid on maiuspala ka ajakirjanikele. Nädalaleht The Shetland Times saab siit alatasa põnevat materjali esileheküljele- mõni laev upub ära, mõnel toimub mõrv, mõnel hakkab meeskond mässama jne. Viimase aasta jooksul toimus kolm laevahukku, kus meeskond evakueeriti (lätlaste Lunohod 911.1993. kaliningradlaste Borodinskoje Polje 17.11.1993, ja pionersk 31.10.1994.) Eestlased said esiküljele novembri algul, kui linnast naastes läks ümber supertraaleri Vagula paat ja päästeteenistus viis kuivale 17 inimest, neist üks naine suri.

The Shetland Times teatab:

Eesti meeskondade hädad on samad, veel hullemadki, sest sinimust-valge lipu all ei juleta protestida, kuna 80-90 protsenti meestest on kodakondsuseta, saabunud omal ajal nõukogude kaadripoliitika tõttu idast. RAS Ookeanist lahkunud kodakonduseta meremees ei leia enam tööd. Väga paljud spetsialistid ongi kodumaale tagasi läinud. Asemele on tulnud endidi meremehi, eestlasi ja inimesi "otse tänavalt".

Mõnel mehel on saamata pooleteise aasta palk. Koju naastes saab avanssi ( tavaliselt 1000 krooni) ja siis oota kuude viisi väljateenitud palka. Rahapuuduus sunnib uude reisi, et perele mitte koormaks olla, töötama sisuliselt toidu eest. Naine jääb elama lubadustest, et mees ehk kunagi saab palga kätte. Lainete ja mootorimürina monotoonsuses on töö vahelduseks videofilmid, enamasti vägivalda täis politseifilmid. Muud informatsiooni onväga napilt. Ajalehti enam laevadesse ei saadeta, post on väga harv. Raadioühendus toimub 1994. a algusest alates Kaliningradi kaudu ja läheb järjest kallimaks.

Detsembri algul seisid Lerwicki reidil teiste seas Eesti ujuvbaas fr. Schopin ja supertraaler Eestirand II. Na don juba poolteist kuud tööta, kalata. Schopin arestiti novembri lõpul Ookeani võlgade pärast. Laevad jõudsid Lerwicki juuli lõpul ja pidid detsembris koju saama. Oktoobris teatati, et laevad jäävad merele neljaks kuuks kauemaks. Soovijatele lubati tuua vahetus. Minnasoovijaid osutus Schopinil olevat üle 70, Eestirannnal üle 30. Vahetust hakati teostama transportlaevaga, korraga 30 inimest, sagedusega üks reis kuus, alustai detsembris...

Inimesed jäävad sunniviisiliselt merele veel mitmeks kuuks. Ahto Männik