Tiigrihüppe eesmärgid .

Tiigrihüpe on rahvuslik sihtprogramm, mille peaeesmärgiks on Eesti koolihariduse arendamine kiiresti muutuvas maailmas kaasaegsete info- ja sidetehnoloogiate rakendamise teel. Programm on suunatud eelkõige üldharidusele. Programmi õnnestumise oluliseks tingimuseks on tulemuslik koostöö koolide,ülikoolide,kohalike omavalitsuste, eraettevõtluse, riigiasutuste ja kolmanda sektori (fondid ning sihtasutused) vahel.

Tiigrihüpe:

1. Aitab Eesti õpetajatel omandada elementaarset arvutioskust ja

suunab neid kasutama kaasaegseid info- ja sidetehnoloogilisi

võimalusi oma aine õpetamisel;

2. Ehitab üles kaug- ja pidevkoolituse struktuuri õpetajatele ja

õpilastele;

3. Toetab interaktiivse ja õpioskusi arendava õpikeskkonna abil

õppekavaarendust;

4. Edendab eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja loodust käsitleva

originaaltarkvara loomist vastavuses riikliku õppekavaga;

5. Aitab maakondadel välja arendada koolide infotehnoloogilist

infrastruktuuri;

6. Toetab koolide juurdepääsu Internetile.

Tähtsad ajaloodaatumid.

21.02.96 – President Lennart Meri pöördumisega riigitelevisioonis

kuulutatakse projekt ametlikult avatuks.

18.12.96 – Rahvusraamatukogus toimub TH Sihtasutuse

asutamiskoosolek.

Struktuur.

Tiigrihüppe struktuur on kolmetasandiline:

1.Üleriigiline

2.Maakondlik

3.Kooli tasand

Tiigrihüppe Sihtprogrammi juhib haridusministeerium, kellel lasub üldvastutus programmi kavandamise, riigieelarvelise finantseerimise ja täitmise eest. Haridusminister nimetab programmi üldjuhi ja koordinaatori ning kinnitab Tiigrihüppe Sihtprogrammi Nõukogu.

Tiigrihüppe Sihtprogrammi üldjuhiks on TÜ füüsikaprofessor akadeemik Jaak Aaviksoo, kes juhib Tiigrihüppe Sihtprogrammi Nõukogu tööd ja esindab programmi suhetes teiste isikute ja organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal.

Sihtprogrammi Nõukogu ülesandeks on programmi üldeesmärkide, struktuuri ja ülesehituse piiritlemine, täitmise suunamine ja eelarve koostamine ning programmi esindamine riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel.

Maakondlikul tasandil koordineerib programmi täideviimist maakondlik koordinaator koos töörühmaga.

Kooli tasandil korraldavad sihtprogrammi elluviimist direktor ja infojuht (põhiliselt gümnaasiumides ja suuremates keskkoolides) või arvutiõpetaja.

Phare ISE programm.

Phare ISE programmi peaeesmärgiks on luua Eesti üldhariduse jaoks kaasaegsele infotehnoloogiale baseeruv, Euroopa standarditele vastav, kuid Eesti vajadusi arvestav infosüsteem. Läbi Euroopa ekspertabi vahendamise töötatakse koostöös Tiigrihüppe ning pilootkoolidega välja strateegia infotehnoloogia kasutamiseks Eesti koolides.

Phare ISE programm on oma eesmärkide elluviimiseks valinud välja erinavates Eestimaa maakondades 20 pilootkooli. Igas koolis tegutseb meie kontaktisik ehk Phare ISE programmi koordinaator.

Projektid.

Tiigrihüppe töö tegelik põhisisu on algusest peale olnud erinevate projektide korraldamine ja rahastamine. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse tiigrihüppe vahendeid avalike, temaatiliste konkursside korraldamiseks, kust valitakse rahastamiseks välja sobivamad projektid. Selleks, et projektikonkursil osaleda, on vaja täita ära projektitaotlus koos sinna juurde kuuluvate lisadega. TH Sihtasutusele esitatud projekte hindavad koolituse, tarkvara ning IT ja andmeside eksperdid, iga esitatud projekti hindab vähemalt kolm eksperti. Lõpliku otsuse projekti rahastamise kohta teeb ekspertide arvamuste põhjal TH Sihtasutuse Nõukogu.

Lõpetuseks.

Tiigrihüppe riikliku programmi raames püstitatud eesmärkide täitmise käigus on koolidesse jõudnud 4000 arvutit, teisisõnu, on jõutud tasemeni umbes 50 õpilast arvuti kohta. (Eesmärgiks oli 20 õpilast arvuti kohta.) Ei ole enam ühtki arvutita keskkooli ega põhi-kooli, üle 700 õpetaja (3,5 - 4% kõigist õpetajatest) omab nüüd kodus arvutit. Kuid illegaalse tarkvara kasutamine on endiselt tõsine probleem.

Internetiühendus on 137 koolil, sissehelistamisvõimalus - 300 koolil. Teisisõnu -Interneti-ühendust omab viiendik koole, e-posti kasutavad pooled koolid. Et loodud keskkonnast kasu oleks, on väga tähtis kasutajate koolitus. Üle poole õpetajatest on läbi teinud arvutikasutaja alg-koolituse. Samas on sätestamata, kuidas arvutioskus väljendub õpetajate kutsenõuetes. Suur hulk õpetajaid on osalenud ka aineõpetusealasel IT koolitusel.

Tänaseks on Tiigrihüppe ideestik saamas hoopis laiemat tähendust. Riikide edukus 21. sajandi maailmas sõltub otseselt nende oskusest ja tahtest juurutada kaasaegse infotehnoloogia saavutusi nii majanduses, hariduses kui ka inimeste igapäevaelus

Kasutatud:http://www.tiigrihype.ee/

Koostanud: Eila Nikolajeva

Teaduskond: Matemaatika

Kursus: 1.