ELEKTRONPOST

 

Elektronposti (E-mail, email) abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis.

 

Elektronaadress

Selleks, et organiseerida elektronkirjavahetust, on vaja, et igal Interneti kasutajal oleks oma elektron­aadress.

Kasutaja elektronaadress: <kasutajanimi>@<keskarvuti_nimi>.

Näiteks: epuman@math.ut.ee, kus epuman on kasutajanimi ehk kasutajatunnus ja math.ut.ee keskarvuti nimi.

Mõnikord on lubatud ka elektronaadresside lühendamine. Nii näiteks on elektronaadress epuman@ut.ee samaväärne aadressiga epuman@math.ut.ee.

Arvuti nime viimane osa on maa kood: Eesti-ee, Soome-fi, Rootsi-se, Saksamaa-de jne.

USA-s on aadressi viimane osa 3-täheline: edu-education, gov-government, com-commerce, mil-military, org-organization.

Interneti teeninduskeskuste aadressidel on lõpp net (network).

Mõnede TÜ-s olevate keskarvutite aadressid: rubiin.physic.ut.ee, madli.ut.ee, queenie.lai.ut.ee, math.ut.ee (ut viitab Tartu Ülikoolile).

 

Mis on elektronkiri (e-mail)?

Elektronkiri koosneb kahest osast: päisest (header) ja sisust (content).

Kirja sisu on ainult saatja/saaja jaoks. Sisu koosneb infost, mida saatja tahab adressaadile öelda.

Kirja päises on info, mis on vajalik kirja edasitoimetamiseks. Mõned päise osad:

1.      To: saaja elektronaadress - kirjutab saatja

2.      From: saatja elektronaadress - täidab arvuti

3.      Date: saatmise kuupäev - täidab arvuti

4.      Cc: (Carbon Copy) koopia saaja(d) - kirjutab saatja

 

Tartu Ülikooli veebmail mailhost.ut.ee

Oma veebibrauseri aadressireale: mailhost.ut.ee . Juhised saab internetist aadressilt: http:///www.ut.ee/4088  

 

PINE

Üks levinumaid programme kirjade kirjutamiseks/lugemiseks UNIX-masinates on Pine.

Pine'i käivitami­seks (nagu ka iga teise programmi käivitamiseks UNIX-keskkonnas) tuleb käsureale trükkida pine ja vajutada reavahetusklahvile (ENTER-klahvile).

 

1.      Kirjade lugemine.

Pine hoiab kõiki teile saabunud ja teie poolt saadetud kirju folder'ites (mappides).

Põhilised folderid on Pine'i enda tehtud, aga iga kasutaja võib neid ka ise luua (vt. kirja salvestamine).

Kõik kirjad, mis teie postkasti saabuvad, paneb Pine folderisse nimega INBOX.

Programmi käivita­misel avab ta selle folder'i automaatselt. INBOXi jäävad kirjad senikauaks, kuni te nad mujale salvestate või kustutate.

Kirja lugemiseks tuleb teil kiri aktiivseks teha (vajadusel kasutades noole­klahve klaviatuuril - hiir siin ei aita!) ja seejärel vajutada Enter-klahvile.

Kirja sees liikumiseks on tühik (keerab kirja lehekülje võrra edasi), miinusmärk (keerab kirja lehekülje võrra tagasi) ja noole­klahvid.

Tagasi INBOXi kirjade loetelusse viib käsk I (Folder Index).

NB! Siin ja edaspidi: kõik käsud on kirjas ka Pine'i akna allservas.

 

2.      Kirja kirjutamine.

Kirja kirjutamiseks on käsk Compose Message (C). To-reale tuleb kirjutada adressaadi elektronaadress.

Üldjuhul on see kujul login-nimi@arvuti.doomen.riik, nt. kristin@queenie.lai.ut.ee; aadress ei sisalda kunagi tühikuid!

Kui kirja saaja asub teiega samas arvutis, piisab kui kirjutate To-reale ainult tema login-nime (vt. aadressraamat).

To-reale võib kirjutada ka rohkem kui ühe aadressi, sel juhul eraldatakse aadressid üksteisest koma ja tühikuga.

Cc-reale (sõnades Carbon copy) võite kirjutada aadressid(d), kuhu tahate saata kirjast koopia (üldjuhul jäetakse tühjaks).

Attach-rea kohta vt edaspidi (faili saatmine kirjaga), üldjuhul jäetakse ka see rida tühjaks.

Subject-reale kirjutage kirja teema ja võitegi asuga kirja enese kirjutamise juurde.

Kirja saatmiseks vajutage Crtl-X (pine küsib kinnitust, kas soovite kirja ära saata).

Kirja katkestamiseks on Crtl-C (pine küsib kinnitust, kui vastate Y(es), siis poolik kiri kustutatakse).

Kirja kirjutamist on võimalik ka edasi lükata - Ctrl-O vajutades poolik kiri salvestatakse edaspidiseks jätkamiseks.

Kõikide teie poolt saadetud kirjade koopiad salvestatakse folderisse nimega sent-mail.

 

3.      Kirjale vastamine.

Saabunud kirjale vastamiseks on spetsiaalne käsk: Reply (R).

Selle käsu kasutamisel täidab Pine ise To-rea (aadress võetakse saabunud kirja päisest From-realt) ja

Subject-rea (võetakse saabunud kirja teema ja kirjutatakse sinna ette Re:), teie hooleks jääb ainult kirja sisu.

Reply-käsk võimaldab teile saabunud kirja tsiteerida (Pine küsib, Include original message in Reply?).

Ctrl-K abil saate ebavajaliku osa tsiteeritavast kirjast kustutada (reakaupa).

 

4.      Kirja kustutamine.

Läbiloetud kirjad, mida te ei soovi säilitada, tuleks kindlasti kustutada, et hoida kokku kettaruumi ja vältida INBOXi ummistumist.

Kustutamiseks on käsk Delete (D) - kiri ei kustu kohe, vaid märgistatakse D-tähega.

Kustutab Pine märgitud kirjad alles siis, kui Pine'ist väljute, küsides enne, kas soovite seda (Expunge the 1 deleted message from "INBOX"?)

Kui tahate kustutada, vastake Y(es), kui olete vahepeal ümber mõelnud - N(o).

 

5.      Kirja salvestamine.

Kui läbiloetud kiri näib vajalik, saate selle salvestada. Selleks on käsk Save (S).

Programm küsib teilt, millisesse folderisse soovite salvestada.

Folderi nime võib kas ise sisse trükkida (olenemata sellest, kas see on uus folder või mõni olemasolevatest) või valida juba olemasolevate hulgast (Ctrl-T viib teid teie folderite loendisse, valige nooleklahvide abil õige ja vajutage Enterit, Ctrl-C katkestab).

Kui nimi kirjas, vajutage Enter-klahvi. Kui trükkisite sisse uue folderi nime, küsib Pine, kas selline luua (Folder "sugrimugri" doesn't exist. Create?).

Kirjast tehakse koopia ja salvestatakse teie poolt valitud folderisse, original INBOXis märgitakse kustutamiseks.

 

6.      Kirja salvestamine failina.

Vahel on kirja vaja salvestada failina (nt. kui soovite seda välja trükkida või kui kirjas on mingid andmed, mida soovite Wordi või Exceliga töödelda, vms.).

Selle jaoks on käsk Export (E). Pine küsib, milline nimi failile anda (EXPORT: (copy message) to file in home directory:).

UNIX-süsteemis ei kehti failinimedele rangeid nõudmisi nagu Windows-keskkonnas, küll aga ei tohi siingi nimi sisaldada tühikuid.

 

7.      Liikumine folderite vahel.

Kõigi olemasolevate folderite nimistu saate käsuga List Folders (L). Nooleklahvide abil liikuge sellele folderile, mida tahate avada ja vajutage Entrit. NB! Parasjagu lahti oleva foldri nimi on kirjas ka Pine akna ülemises paremas nurgas. Tagasi INBOXi saab samal moel.

 

8.      Aadressraamat (Address Book).

Aadressraamatusse võite kanda nende inimeste aadressid, kellele sagedamini kirjutate. Aadressraamatus on kirjas inimese elektronaadress, pärisnimi ja lühike hüüdnimi; hiljem piisab, kui kirja kirjutamisel To-reale kirjutate hüüdnime - jääb ära kirjutamise vaev ja võimalikud vead aadressis. Käsu Adress Book (A) kasutamiseks peab aga olema põhimenüüs; sinna saab käsuga Main Menu (M). Uue nime lisamiseks aadressraamatussse on käsk AddNew (A).

Siin Nickname: hüüdnimi; Fullname: pärisnimi; Fcc: folder kuhu salvestada kirjad, mida teie talle kirjutate (vaikimisi sent-mail); Comment: võimalikud kommentaarid isiku kohta, Addresses: aadress(id).

Sama käsuga saab tekitada ühise nime ka tervele grupile (nt. mina võin tekitada oma aadressraamatusse kirje 'prax' ja panna sinna kõigi teie aadressid). Salvestamiseks - Ctrl-X. Juba olemasolevate kirjete muutmiseks on käsk View/Edit (V), kustutamiseks - Delete (D). Aadressi võib raamatusse võtta ka otse kirjast: selleks tehke vajalik kiri aktiivseks (INBOXis või mõnes muus folderis) ja andke käsk Take (T). Seejärel sisestage hüüdnimi ning soovi korral ka read Fcc ja Comment. Salvestamiseks jällegi Ctrl-X.

 

9.      Faili saatmine kirjaga.

Väiksemaid faile on mugav saata nii, et panete nad kirjaga kaasa. Nii võib saata pilte, .doc-faile, mida iganes.

Faili lisamiseks kirjale tuleb faili nimi (või nimed, kui tahate korraga saata rohkem faile) kirjutada Attach-reale (vt. ka kirja kirjutamine).

 Kõige mugavam on seda teha nii, et olles Attach-real, annate käsu To Files (Ctrl-T), valite kodukataloogist õige faili ja vajutage Enterile.

Muu (kirja teksti kirjutamine ja saatmine) käib samamoodi nagu hariliku kirjagi puhul.

 

10.  Kirjaga kaasapandud faili(de) vaatamine/salvestamine.

Kui teile saadetud kirjaga on kaasa pandud mingi fail, saate seda vaadata käsuga View Attachment (V).

Seepeale loetleb Pine kirja osad (nt esimene osa - kirja tekst, teine osa - kaasapandud fail) ning nooleklahvide abil saate soovitud osa aktiivseks teha.

Kui kaasapandu on puhas tekstifail, saate seda ka vaadata, vajutades Enter-klahvi.

Üldjuhul on aga tegemist minit muud tüüpi failiga, mida niisama vaadata ei saa, vaid fail tuleb salvestada kodukataloogi.

Selleks on käsk Save (S), mis siin ei salvseta mitte folderisse, vaid failina kogukataloogi (Copy attachment to file in home directory:) Nimeks pakub Pine kaasapandud faili nime, seda saab muuta.

Tagasi kirjade juurde saab käsuga Exit Viewer (E).

 

FTP

FTP (File Transfer Protocol) on protokoll failide tõstmiseks ühest Internetiga ühendatud arvutist teise.

FTP baseerub samuti klient/server mudelil – st. teie arvutil peab olema FTP klientprogramm ja kaugarvutis FTP serverprogramm.

Kui FTP klient võtab ühendust FTP serveriga, siis küsib serverprogramm kasutajanime ja parooli.

On palju servereid, kuhu võib logida igaüks ja tõmmata (download) endale seal olevaid faile.

Sellist FTP-d nimetatakse anonüümseks FTP-ks; kasutajanime asemel kirjutatakse tavaliselt ‘anonymous’ ja parooli asemel oma elektronaadress.

Teine võimalus on võtta  ühendust arvutiga, kus teil on kasutajanimi; nii toimite nt sel juhul, kui tahate Wordi dokumenti kirjaga saata jm juhtudel.

Meie kasutame klientprogrammi nimega WS_FTP, mis on mugava graafilise kasutajaliidesega.

Programmi käivitamisel avaneb kõigepealt Session Properties aken.

Seejärel võetakse ühendust vastava kaugarvutiga. Akna vasakul pool näidatakse koduarvuti katalooge ja faile, paremal kaugarvuti katalooge ja faile. Topeltklõpsuga saate katalooge avada; nooleklõps failinimel teeb faili aktiivseks ja nooleklahvid kahe aknapoole vahel transpordivad faili ühest arvutist teise.

 

Anonüümne FTP: Host Name aknasse kirjutatakse serveri aadress, millega ühendust võtta soovitakse. Anonüümse FTP puhul tehakse linnuke vastavasse aknasse, programm täidab ise UserID rea.

 

WS_FTP aknas saab ka katalooge luua (MkDir nupuga), faile kustutada (Delete) ja ümber nimetada (Rename); samuti ka faili sisu vaadata, kui tegu tekstifailiga (View – käivitatakse Notepad) või käivitada programm, millega faili vaadata (Exec), kuid üldjuhul neid käske vaja pole. Kui failid õnnelikult tõstetud, lõpetage seanss nupuga Exit.

Postiloendid ehk listid

List (mailing list) on mugav võimalus suhelda sarnaste huvidega inimestega.

 Ühte arvutisse tekitatakse nimekiri mingil teemal vestlemisest huvitatud inimeste elektronaadressidest.

Sellele nimekirjale antakse omakorda elektronaadress. Kui üks listi liikmetest saadab listi (nimekirja aadressil) kirja, siis saadetakse see kiri automaatselt edasi kõigile listi tellijatele. Kui keegi listi tellijatest soovib listi saadetud kirja kohta midagi öelda, saadab ta vastuse kirjale listi aadressil ja see saadetakse jälle kõigile listi tellijatele. Tekib omamoodi minikoosolek, elektronkonverents.

Igal listil on omanik ehk hooldaja (listowner), kes peab hea seisma listi sihipärase ka­sutamise eest. Mingi listi omaniku aadress on <listi_nimi>-owner@<arvuti_aadress>.

List võib olla modereeritav või vaba. Kui list on modereeritav, siis saadetakse kirjad enne kõigile listi liikmetele laialisaatmist spetsiaalsele inimesele – moderaatorile. Moderaator otsustab, kas lubada see kiri listi või mitte. Olemasoleva listiga saab suhelda listserveri ehk listprotsessori (listprocessor) abil. Listserver on programm mingis arvutis, mis organiseerib listide tööd. Listserveriga saab suhelda elektronkirjade abil. Kirja subject-rida jäetakse tühjaks. Kirjade sisuks peavad olema listprotsessori käsud. Vaatame mõningaid tähtsamaid käske suhtlemisel listprotsessoriga sympa@lists.ut.ee.

 

subscribe                                         subscribe listinimi

Listi tellimiseks

 

signoff                                              signoff listinimi

Tellimise lõpetamiseks

 

lists                                                  lists

Tulemuseks on kõigi selle masina listide nimekiri

 

info                                                   info listinimi

Saate infot vastava listi kohta

 

review                                              review listinimi

Saate selle listi tellijate nimekirja

 

index                                                index listinimi

Listi arhiivi sisu

 

get                                                    get listinimi faili_number

Listi arhiivis olevate failide tellimine.

 

help                                                  help

Abi. Saate kõigi listprotessori käskude kirjelduse (inglise keeles).

 

Listi kirja kirjutamine toimub samamoodi kui hariliku kirja kirjutaminegi.

Listihaldusvahend veebis: http://lists.ut.ee:8888/wws .

Vajalik lasta saata oma e-posti aadressile parool SYMPA kasutamiseks. (lehe allosas nupp)

 

FTP terminaaliaknas

FTP-seansi alustamiseks sisestage käsurealt :

·        ftp – käivitatakse ftp, kuid ei võeta ühendust ühegi ftp-arhiivi ega keskarvutiga. Ühendus tuleb siis luua käsuga open ftp_arhiiv või open keskarvuti

·        ftp ftp_arhiiv – võetakse ühendust ftp-arhiiviga. Kasutajatunnuseks on anonymous, parooliks tuleks panna oma e-maili aadress

·        ftp keskarvuti_nimi – võetakse ühendus keskarvutiga. Reale Name (…): tuleks kirjutada oma kasutajatunnus vastavas keskarvutis ja seejärel ilmuvale reale Password: sellele kasutajatunnusele vastav parool.

 

Peale ftp seansi alustamist ilmub järgmine käsurida:

FTP>

Selle viiba järele saate trükkida ftp käske.

 

FTP käsud

·        help – abiinfo

·        open arhiivi_aadress – avatakse näidatud aadressiga ftp-arhiiv

·        close – suletakse parajasti avatud arhiiv

·        ascii – failide ülekandmine tavalise teksti re˛iimis

·        binary – piltide, programmide, tabelite jne “tõmbamiseks”

·        pwd – saab näha milline kataloog on parajasti aktiivne

·        dir – näeb parajasti aktiivse kataloogi sisu

·        ls – näeb parajasti aktiivse kataloogi sisu

·        cd – mõne teise kataloogi aktiivseks muutmine

·        cd aktiivses_kataloogis_oleva_kataloogi_nimi – muudetakse aktiivseks näidatud nimega kataloog

·        cd .. – muudetakse aktiivseks parajasti aktiivse kataloogi ülemkataloog

·        lcd – lokaalses arvutis (selles, kus te programmi ftp käivitasite) mõne teise kataloogi aktiivseks muutmine

·        get faili_nimi – “tõmmatakse” fail faili_nimi teie kodukataloogi. See fail peab asuma parajasti aktiivses kataloogis

·        mget failide_määratlus – saab ühe käsuga mitu faili “tõmmata”. Siin saab kasutada metamärke * ja ?

·        put faili_nimi – paigutatakse fail faili_nimi parajasti aktiivsesse kataloogi. Selleks operatsiooniks peavad teil olema vastavad õigused

·        quit – ftp seansi lõpetamine.

FTP Netscape-ga

Selleks, et programmiga Netscape endale mingit faili kopeerida, trükkige mingi ftp-arhiivi aadress reale Location.

Tuuakse ekraanile nimekiri selles arhiivis olevatest kataloogidest ja failidest.

Klõpsake soovitud faili nimel ja valige File menüüst käsk Save As.

Kataloogipuus liikumiseks teha klõps selle kataloogi nimel, mida soovite aktiviseerida.

 

Finger

Käsu finger abil saab infot mingi keskarvuti kasutajate kohta. Käsu finger erivormid:

·        finger – näidatakse, kes antud hetkel kasutavad sama keskarvutit

·        finger “eesnimi või perenimi või kasutajatunnus” – näeb infot antud inimese (inimeste kohta) samas keskarvutis, mida teiegi kasutate.

·        finger @arvuti_aadress – näidatakse nimekirja kasutajatest, kes antud hetkel kasutavad keskarvutit arvuti_aadress

·        finger kasutajatunnus@arvuti_aadress – näeb informatsiooni äsja sisestatud aadressi kohta.

·        Finger … |more – näidatakse seda infot lehekülgede kaupa.

 

Ntalk

 

Käsu ntalk abil saab “vestelda” inimesega, kes on ennast samuti mõnda keskarvutisse loginud ja vastab teie lobisemissoovile.

Ühenduse loomiseks isikuga, kellega te soovite lobiseda, sisestage käsurealt:

ntalk kasutajatunnus@arvuti_nimi

Kui see isik kasutab teiega sama keskarvutit, siis võib sisestada ka lihtsalt

ntalk kasutajatunnus

Selleks, et te saaksite “vestlema” hakata, peab see, kellega “vestelda” tahetakse oma arvutis käsurealt sisestama:

ntalk teie_aadress

 

Ekraani puhastamiseks sinna arvuti poolt kirjutatud tekstist on klahvikombinatsioon Ctrl+L.

Kui ühendus on loodud, jagatakse ekraan kaheks. Ühte ekraaniossa ilmub see tekst, mida teie trükite, teise ossa aga ilmub teie vestluspartneri tekst.

Ühenduse katkestamiseks tuleb ühel vestlejaist vajutada Ctrl+C.

Märkus: ntalk abil saab vestelda ainult siis, kui mõlema vestluspartneri terminaalil on muutuja mesg=y.

Kui ühel või mõlemal on mesg=n, siis te ühendust ei saa.

Seda, kas mesg on y või n, saate vaadata, kui sisestate käsurealt mesg.

Muutuja mesg väärtuse muutmiseks tuleb käsurealt sisestada mesg y või mesg n.