KOOLI ENESEANALÜÜSIKÜSIMUSED LÄBIVA(TE) TEEMA(DE) HINDAMISEKS

Tekst Wordi failina


Läbiva teema planeerimine
Läbiva teema rakendamise vormid
Ressursid
Kooli koostööviisid
Koolitused ja tugimaterjalid
Info kogumine ja analüüs
Kommunikatsioon

1. Läbiva teema planeerimine
Eesmärk: läbiv teema aitab saavutada olulisi (kooli) õppekava eesmärke, läbiv teema kajastub erinevates kooli dokumentides, on süsteemselt ja hierarhilisel koostatud ja esitatud. Hinnatakse läbiva teema kajastumist järgmistes kooli dokumentides - kooli arengukava, kooli õppekava, kooli üldtööplaan, huvijuhi tööplaan, õpetaja tööplaan, klassijuhataja tööplaan, läbiva teema rakendamise kava (juhul kui koolis on selline dokument tehtud), tegevusjuhised, arenguvestlused, õpetaja tegevusplaanide ja eneseanalüüs, sisehindamise alased dokumendid. Hindamise kriteeriumid: läbiva teema eesmärgid, väljundid, hinnatavad tegevused ja hindamise kriteeriumid on dokumentides kajastatud ning aitavad saavutada (kooli)õppekava eesmärke, nad on omavahel vastavuses ja on toodud rakendamiseks optimaalses mahus. Analüüsitakse: kuidas läbiv teema aitab saavutada (kooli)õppekava eesmärke, läbiva teema planeerimist erinevatel tasanditel, dokumentide omavahelist kooskõla ja piisavat täpsusastet, läbiva teema eesmärkide vastavust planeeritud tegevustele ja oodatavatele väljunditele, millised huvirühmad on läbiva teema planeerimisele kaasatud. Küsimused analüüsimiseks:

  1. Milliste (kooli)õppekava eesmärkide täitmisele läbiv teema kaasa aitab?
  2. Kuidas on seotud läbivale teemale püstitatud eesmärgid läbiviidavate tegevuste ja saavutatavate väljunditega? Kas eesmärke on täitmiseks piisavalt vähe?
  3. Kas dokumentide omavahelised seosed on hierarhilised või juhuslikud, vaid mõnes dokumendis, ilma täpsemaks muutumiseta?
  4. Kas kirjapandu täpsusaste on õpetaja tegevust toetav või jääb rakendamiseks liiga üldsõnaliseks?
  5. Milliste kriteeriumite alusel valitakse läbiviidavad tegevused? Kas läbivate teemade alaste tegevuste planeerimisel lähtutakse kogutud tagasisidest?
  6. Kas ja millised huvirühmad on planeerimisse kaasatud?

Järeldused:

  1. Millised on dokumentide tasandil sõnastatud prioriteedid ja eesmärgid?
  2. Kas tegevus on olnud eesmärkidega kooskõlas - kas ja mida on tehtud seatud eesmärkide elluviimiseks?
  3. Mis vajab muutmist (konkreetsete probleemide sõnastamine) või täiendamist, mis on hästi? Arendusvajadus: Kas ja mida tuleks kooli tegevust reguleerivate dokumentide tasandil muuta, et läbiv teema aitaks (kooli)õppekava eesmärke täita?

2. Läbiva teema rakendamise vormid
Eesmärk: läbiva teema rakendamiseks kasutatakse sobivaid, mitmekesiseid vorme, läbiviidavad tegevused on järjepidevad. Hinnatakse rakendamise vorme erinevatel tasanditel: aineõpe, läbiva teema kursus (kui kasutatakse sellist õppevormi), ülekooliline tegevus, klassi- ja kooliväline tegevus (sh kogukonna kaasamine), hinnataval perioodil läbiviidavad projektid (tuleks analüüsida kõiki projekte eraldi), klassijuhataja tegevus, kooli sotsiaalne- ja füüsiline keskkond (koolikeskkonnas hinnatavad aspektid valitakse vastavalt läbiva teema vajadusele: nt stendid, IKT vahendid, kooli koduleht, vahetund, rõivistu, söökla, õpilastevaheline suhtlemine), partnerite poolt läbiviidavad tegevused.

Hindamise kriteeriumid:

  1. Miks valiti just sellised rakendamisvormid?
  2. Kas läbiv teema on lõimitud aineõppesse? Kas on olemas läbiva teema alane kursus, kuivõrd sisukas ja teiste ainetega seotud see on?
  3. Milline on õpilaste hõlmatus ülekoolilistesse, klassi- ja koolivälistesse tegevustesse, projektidesse (nii üldine, kui sooline hõlmatus)?
  4. Kas ülekoolilised, klassi- ja koolivälised ja klassijuhataja tegevused on tasakaalukad ja arvestavad kõikide õpilaste vajadustega?
  5. Kas tegemist on ühekordsete või pidevate projektidega? Kuidas on projektid seotud läbiva teema eesmärkide või õpitulemustega? Kuidas projektid täiendavad ülejäänud läbiva teema alaseid tegevusi? Milline on õpilaste seotus projektidega?
  6. Kuidas käsitletakse klassi- ja koolivälistes ning klassijuhataja tegevustes läbivat teemat, kas see on optimaalne?
  7. Kas kooli sotsiaalne ja füüsiline keskkond (või selle mõned aspektid) vastab läbiva teema vajadustele ja aitab optimaalselt kaasa läbiva teema eesmärkide saavutamisele?
  8. Kas partnerite tegevus vastab ootustele?

Küsimused analüüsimiseks:

  1. Kas läbiv teema kajastub aineõppes, on selle planeeritud ja sisuliselt integreeritud osa? Kas läbiva teema ja aineõppe seosed on toodud teemade, eesmärkide, õpitulemuste või tegevustena?
  2. Kas läbiva teema õpetamiseks on eraldi kursus(ed)?
  3. Milliseid läbiva teemaga seotud ülekoolilisi, klassi- ja kooliväliseid tegevusi läbi viiakse, kuidas need toetavad läbiva teema rakendamist?
  4. Millistes läbiva teemaga seotud projektides kool osaleb ja milliseid läbiva teema pädevusi need aitavad saavutada?
  5. Kas ja kuidas kajastub läbiv teema klassijuhataja tegevustes?
  6. Milliseid sotsiaalse või füüsilise koolikeskkonna aspekte on vaja läbiva teema puhul arvestada? Kuidas kooli keskkond toetab (või võiks toetada) läbiva teema rakendamist?
  7. Kes on läbiva teema partnerid? Milline on koostööpartnerite roll läbiva teema alaste tegevuste läbiviimisel, nõustamisel, info andmisel, teenuste osutamisel, planeerimisel ja tagasiside kogumisel?

3. Ressursid
Eesmärk: rakendatakse piisavaid inim-, aja- ja rahalisi ressursse, ruume, tehnilisi vahendeid (nt arvutid, tulekustuti, esmaabitarbed, toit, valgustus vm), koolil on läbiva teema rakendamiseks olemas partnerid Hinnatakse: kooli eelarves olevad ja väljastpoolt kooli saadud rahalised ja tehnilised vahendeid, läbiva teemaga tegelejate tööaeg (nii läbiva teema planeerimiseks, rakendamiseks kui tagasiside kogumiseks ja analüüsimiseks on aeg ette nähtud), läbiva teema koordineerija/ teema eest vastutaja/nõustaja/võtmeisiku/meeskonna olemasolu koolis, partnerid läbiva teema rakendamisel riiklikud partnerid (ettevõtted, kultuuriasutused, kohalik omavalitsus vm), kohalikud partnerid (ettevõtted, vilistlased, lapsevanemad, eraisikud jt), teised koolid (kõrgkoolid, üldhariduskoolid, huvikoolid jt).

Hindamise kriteeriumid:

  1. Kooli vahendite optimaalsus ja väljastpoolt kooli saadud vahendite stabiilsus, täienduvus ja otstarbekus
  2. Läbiva teemaga tegelejate optimaalne tööjaotus ja kalenderplaan
  3. Läbiva teema koordineerimise vastavus ootustele
  4. Partnerite optimaalsus ja järjepidevus, seotus ja täienduvus ülejäänud tegevustega

Küsimused analüüsimiseks:

  1. Kui suured on läbiva teema rakendamiseks ettenähtud ressursid ja millised on kasutada olevad tehnilised vahendid? Milleks ressursse ja vahendeid kasutatakse ja kes neid kasutavad?
  2. Kas läbiva teemaga tegelemiseks on ette nähtud piisavalt aega, nii planeerimiseks, rakendamiseks kui tagasiside kogumiseks?
  3. Kas läbival teemal on olemas võtmeisik(ud)/vastutaja(d), koordinaator(id), nõustaja(d), meeskond? Millised on selle inimese või grupi ülesanded, kohustused ja õigused? Milline on tema/nende tegevuse efektiivsus ja teadvustatus (kas info jõuab vastutajatest kaugemale)? Kas see töö on tasustatav või motiveeritakse tegijaid mõnel muul viisil (nt toetamine ja julgustamine, tunnustamine ja saavutuste esiletõstmine, vastutuse andmine)?
  4. Kas väljastpoolt kooli saadavate ressursside ja tehniliste vahendite olemasolu on stabiilne, piisav ja vajadusel asendatav?
  5. Kas koolil on olemas vajalikud partnerid kõikidel tasanditel? Kas tegemist on üksikute ja juhuslike või piisaval arvul ja kindlate partneritega? Kas ja kui suur on kooli autonoomia partneri(te) valikul? Milliste kriteeriumite alusel on partnerid valitud? Kas läbiva teema partnerid vastavad kooli ootustele?

Järeldused:

  1. Kas ressursse on igas valdkonnas ja neid kasutatakse otstarbekalt?
  2. Kas rahalised ja tehnilised võimalused on piisavad, vajadused on rahuldatud?
  3. Kas ressursside olemasolu on vastavuses seatud prioriteetidega?
  4. Kui suur on koolisiseste ja väljastpoolt saadavate ressursside osakaal? Mis siis juhtub, kui väliseid vahendeid enam ei tule (ressursside stabiilsus)?
  5. Kas koostöö partneritega on olnud tulemuslik ja eesmärgikohane?

Arendusvajadused:

  1. Kas ja millised on muudatusvajadused koolisiseste (raha, vahendite või nõustaja leidmine, meeskonna moodustamine vm) ja kooliväliste ressursside ning partnerite osas, et need oleksid vastavuses seatud prioriteetidega?
  2. Milleks ja kust oleks vajalik ja võimalik ressursse ja vahendeid juurde leida?

4. Kooli koostööviisid
Eesmärk: läbiva teema rakendamiseks toimub koolis juhitud ja süsteemne koostöö kõikide sihtrühmade vahel.
Hinnatakse: läbiva teema juhtimist, ametlikku ja organiseeritud koostööd (nt ainenõukogu või ainesektsioonide tasandil), mitteametlikku koostööd (nt individuaalsete õpetajate ja koolitöötajate või kooliväliste partnerite vahelised kokkulepped), õpilaste (või huvigruppide) kaasamine läbiva teema rakendamisele, kuulumist läbiva teemaga seotud võrgustikesse (nt TEK koolid), nõustamine

Hindamise kriteeriumid: koostööviiside olemasolu, efektiivsus ja adekvaatsus

Küsimused analüüsimiseks:

  1. Kuidas toimub koostöö juhtimine ja osapooltevaheline koostöö? Kas läbiva teema rakendamisel on olemas selge rollijaotus? Kas koostöö põhineb jagatud eesmärkidel, üksteise toetamisel ja julgustamisel?
  2. Kas õpetajate- ja õpilastepoolset initsiatiivi toetatakse? Kas õpetajatele ja õpilastele on loodud võimalus nõustamiseks ja see on kõikidele kättesaadav?
  3. Kas koostöö on mitteametlik või ametlik?
  4. Kas tegemist on regulaarse või mitteregulaarse koostööga?
  5. Kuidas erinevad osapooled koostööga rahul on? Kas selle kohta kogutakse tagasisidet?
  6. Kas õpilased on koostöö sihtrühm ja milline on õpilaste roll koostöös?
  7. Kas kool osaleb võrgustike töös? Järeldused: Kuidas koostöö on organiseeritud ja milline on olnud koostöö tulemus, sellest saadud kasu?

Arendusvajadus: kas valitud koostööviise on vaja muuta ja kuidas saaks koostööd tõhustada?

5. Koolitused ja tugimaterjalid

Eesmärk: õpetajad on läbinud läbiva teema õpet toetavad koolitused ja kasutavad tugimaterjale läbiva teema käsitlemiseks.

Hinnatakse: koolitusi ja tugimaterjale. Hindamise kriteeriumid: koolituste vastavus koolitöötajate vajadustele, koolituste optimaalsus ja kvaliteet, ajaline sobivus ning kättesaadavus; tugimaterjalide puhul vastavus vajadustele ja kättesaadavus.

Küsimused analüüsimiseks:

  1. Kes ja millal on läbiva teema koolitustel osalenud?
  2. Millised on koolituste vormid (ühekordne või mitmekordne, loeng või praktika arutelu ja analüüs)? Kui tegemist ei ole meeskonnakoolitusega, siis kas koolitustel saadud teadmisi on koolisiseselt jagatud?
  3. Kuidas on koolitustel omandatut läbiva teemad alastes tegevustes rakendatud, milline on olnud koolituse efektiivsus?
  4. Kas õpetajatel on olemas läbiva teema õpetamiseks vajalikud tugimaterjalid?
  5. Kuivõrd kättesaadavad on tugimaterjalid erinevatele õpetajatele?
  6. Kui tihti tugimaterjale kasutatakse läbiva teema käsitlemiseks?
  7. Kas õpetajatel on võimalik valida erinevate materjalide vahel?

Järeldused: milline on olnud koolituste hulk ja efektiivsus, kas koolituste tagajärjel on muutunud läbiviidavate tegevuste kvaliteet ja tulemused paremaks? Kas koolis on olemas vajalikud tugimaterjalid, milline on nende kvaliteet ja kasutamise määr?

Arendusvajadus: Kas ja milliseid koolitusi, millises vormis, mahus ja millisele sihtrühmale on vaja? Millised on koolitusprioriteedid piiratud koolitusvõimaluste korral? Kas ja mida on vaja muuta seosed tugimaterjalide kvaliteedi, kättesaadavuse, kasutamise sageduse ja kasutamise eesmärgi osas?

6. Info kogumine ja analüüs
Eesmärk: koolis kogutakse järjepidevalt tagasisidet läbiva teema tegevuste tulemuslikkuse kohta, analüüsitakse tulemusi ja kasutatakse seda infot tegevuse planeerimisel

Tagasisidet kogutakse:

  1. õpilaste läbiva teema alaste õpitulemuste kohta (hinnatakse väljundi omandatust) nt tagasiside lehed tegevuste, rahulolu kohta, õpilaste enesehinnang ja analüüs jm.
  2. õpetajate läbiva teema alaseid tegevusi nt eneseanalüüsina arenguvestluse käigus
  3. lapsevanemate tagasisidet tegevustele nt arenguvestlusel
  4. kooli juhtkonnalt tegevustele
  5. kooli tugipersonalilt (huvijuht, kooli toitlustaja, psühholoog, sotsiaalpedagoog jt)
  6. lapsevanematelt ja/või kooli hoolekogult
  7. partneri(te)lt tagasiside

Hindamise kriteeriumid: info kogumise ja analüüsi optimaalsus (ajaliselt, mahult, viisilt) ning vastavus vajadustele

Küsimused analüüsimiseks:

  1. Kas ja mis eesmärgil läbiva teema rakendumise kohta tagasisidet kogutakse?
  2. Kellelt ja kuidas (mis meetodil suuline ja kirjalik tagasiside, küsitlus, vaatlus, arutelu, arenguvestlus, dokumentide analüüs vm) tagasisidet kogutakse?
  3. Tagasiside kogumise regulaarsus, tagasiside viiside variatiivsus, meetodi iseloomustus nt õpilaste enesehinnang, õpetajate eneseanalüüs, tegevuste vaatlus, rahuloluküsitlus.
  4. Tagasiside kvaliteet ja kasutamise sobilikkus läbiva teema alase tegevuse planeerimiseks
  5. Kes on info kogujad (õpilane, õpetaja, klassijuhataja, huvijuht, hoolekogu, kooli juhtkond, läbiva teema koordinaator) ja analüüsijad, millised on nende teadmised ja oskused, kas need on piisavad?

Järeldused:

  1. Kas kogutav tagasiside on piisav või jääb mõni oluline läbiva teema alane aspekt vaatluse alt välja?
  2. Kas ja milliseid järeldusi kogutud tagasiside põhjal tehakse?
  3. Keda kogutud infost teavitatakse, kas tagasiside tulemused on kõikidele sihtrühmadele kättesaadavad?

Arendusvajadus: kas ja milline tagasiside kogumise aspekt vajaks täiustamist või muutmist?

7. Kommunikatsioon
Eesmärk: kool kajastab läbiva teema alast tegevust kõikidele sihtrühmadele

Hinnatakse:

  1. Kuidas ja kus läbiva teema alast tegevust tutvustatakse ja esitatakse?
  2. Kas ja kuidas arvestatakse sihtgrupi vajadustega?
  3. Kuidas kajastatakse läbiva teemaga seotud tulemusi (nt kooli kodulehel on toodud läbiva teema alased saavutused, seotud projektid, saadud auhinnad või tunnustused)
Hindamise kriteeriumid: kommunikatsiooni lihtsus (barjääride puudumine), vastavus vajadustele, kättesaadavus Küsimused analüüsimiseks: Kas läbiva teemaga seotud sihtrühmad on määratletud ja kuidas on toimuv kajastatud erinevatele sihtrühmadele?

Järeldused:

  1. Kas info läbiva teema kohta on kättesaadav kõige enam kasutatavate ja mugavamate infokanalite kaudu?
  2. Kas info on kõikidele sihtrühmadele (võrdselt) kättesaadav?
  3. Kas infot kasutatakse ka tunnustamisvahendina?

Arendusvajadus: Kas ja mida tuleks muuta, et vajalik info oleks kõikidele sihtrühmadele võimalikult hästi kättesaadav?

Avaleht