Teistele taevakehadele saadetud automaatjaamad

Üsna varsti pärast seda, kui esimesed satelliidid olid maalähedasele orbiidile lennutatud, hakati mõtlema ka teiste planeetide külastamisele. Automaatsondid saadeti teele nii Kuu, Veenuse kui Marsi poole, veidi hiljem ka kaugematele planeetidele ja asteroididele.

Automaatjaamad on andnud palju informatsiooni teistel planeetidel valitsevate tingimuste kohta. Inseneridel tuli leida võimalused, kuidas maandada sond palju hõredama või tihedama atmosfääriga planeedile või saata kosmoseaparaat kaugete hiidplaneetide juurde,kasutades ära Päikesele lähemal olevate planeetide gravitatsiooni – seda nimetatakse lingutamiseks.

Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi Tartu Observatooriumi teaduslik töötaja Hugo Raudsaar (paremalt), observatooriumi vanemmehaanik Leo Utter, observatooriumi juhataja, füüsika-matemaatikateaduste kandidaat Grigori Kusmin ja vanemlaborant Aavo Kivila Veenuse suunas väljasaadetud kosmoseraketi oletatavat trajektoori välja arvestamas, Tartu, veebruar 1961 (EFA).

Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi Tartu Observatooriumi teaduslik töötaja Hugo Raudsaar (paremalt), observatooriumi vanemmehaanik Leo Utter, observatooriumi juhataja, füüsika-matemaatikateaduste kandidaat Grigori Kusmin ja vanemlaborant Aavo Kivila Veenuse suunas väljasaadetud kosmoseraketi oletatavat trajektoori välja arvestamas, Tartu, veebruar 1961 (EFA).

Nõukogude Liidu esimene Veenuse poole teele saadetud automaatjaam lendas Veenusest mööda. Alles Venera 9 (1975) suutis planeedi pinnale laskuda. Maale saadetud andmed näitasid, et planeet on inimeste jaoks väga ebasõbralik. Üsna tõsimeeli tehti plaane, kuidas kujundada Veenuse mürgine ja kuum atmosfäär inimesele vastuvõetavaks. Veenuse poole saadetud aparaatidel leidus ka eesti inseneride tehtud detaile.

Suured ja kallid kosmoseaparaadid valmistatakse tihti erinevate meeskondade poolt ja siin võib ette tulla keerulisi olukordi. Mars Climate Orbiter’i missioon (1998–99) maksis 125 miljonit dollarit ja see ebaõnnestus, kuna üks meeskond kasutas meetermõõdustikku, teine jalgu ja tolle. Tulemusena ei jäänud aparaat Marsi orbiidile, vaid sõitis otse atmosfääri.

Voyager 1 ja Voyager 2 saadeti Ameerikast 1977. aastal teele eesmärgiga liikuda päikesesüsteemi äärealade poole. Tänaseks on Voyager 1 ligi 18 miljardi km kaugusel. Signaal tuleb sealt Maale üle 33 tunni. Voyager 2 on rohkem kui 15 miljardi km kaugusel. Kollaaž Voyageri tehtud Päikesesüsteemi planeetide fotodest (NASA).

Voyager 1 ja Voyager 2 saadeti Ameerikast 1977. aastal teele eesmärgiga liikuda päikesesüsteemi äärealade poole. Tänaseks on Voyager 1 ligi 18 miljardi km kaugusel. Signaal tuleb sealt Maale üle 33 tunni. Voyager 2 on rohkem kui 15 miljardi km kaugusel. Kollaaž Voyageri tehtud Päikesesüsteemi planeetide fotodest (NASA)."