Eesti keele kitsenduste grammatika süntaksianalüsaatori märgendid
Sisukord
1. Öeldis
1.1 Finiitne öeldis
1.2 Infiniitne öeldis
2. Alus
3. Sihitis
4. Öeldistäide
5. Määrus
5.1. Lauselaiend
6. Kvantori laiendid
7. Kaassõna laiendid
8. Täiend
9. Muu
10. Käsitsi märgendamise juhend
Vaata lisaks Eesti keele käsiraamatut
Süntaktilised märgendid
Eesti keele kitsenduste grammatikas märgendatavad süntaktilised
funktsioonid vastavad enam-vähem standardses eesti keele grammatikas
[EKG 1993] eristatavatele süntaktilistele funktsioonidele.
Öelise eri osade märgendamiseks kasutatakse järgmisi märgendeid:
@+FMV - finiitne öeldis (finite main verb)
@-FMV - infiniitne öeldis (infinite main verb)
@+FCV - olema liitaegades, modaalverbid jt ahelverbides, finiitne vorm (finite chain verb)
@-FCV - olema liitaegades, modaalverbid jt ahelverbides, infiniitne vorm (infinite chain verb)
@NEG - verbi eitus
Näide: Sellest ei (@NEG) oleks (@+FCV) pidanud(@-FCV) rääkima(@-FMV).
Kui eesti keele grammatika loeb öeldise osadeks ka ühend- ja väljendverbi määr- ja käändsõnalised komponendid (aru saama, üle kuulama), siis ESTKG-s analüüsitakse öeldise koosseisu kuuluvad nimi- ja määrsõnad eraldi. Kuna eeltöötluse ja morfoloogilise analüüsi käigus neid ära ei tunta, ei ole võimalik neid ka süntaktiliselt korrektselt analüüsida. Enamasti määratakse ühendverbi koosseisu kuuluv määrsõna määruseks, väljendverbi koosseisu kuuluv nimisõna saab aga tema grammatilisele vormile vastava analüüsi.
Näide: Ta sai (@+FMV) küsimusest aru (@OBJ).
Märgendiga @+FMV märgendatakse kõik finiitsed verbivormid välja arvatud olema liitaegades ja modaalverbid saama, võima, tohtima, pidama, näima, paistma, tunduma ahelverbides, mis märgendatakse @+FCV abil. Kui morfoloogiaanalüsaator annab verbi tõlgenduseks abiverbi (aux) või modaalverbi (mod), siis kasutatakse märgendit @+FCV, morfoloogilise märgendi main korral kasutatakse alati @+FMV, ka siis, kui tegu on ahelverbi pöördelise osaga (paukus köhida jne).
Konstruktsioonis da-infinitiiv + olema märgendatakse olema @+FMV abil, kuigi see konstruktsioon võib esineda ka öeldisena. Nt Ühtegi hinge polnud (@+FMV) näha (@-FMV).
Põhimõtteliselt ei saa osalauses olla kahte koordineerimata finiitset öeldist, s.t kui lauses leidub juba finiitne abiverb, on põhiverb infiniitne. Nt Ta on (@+FCV) tulnud (@-FMV).
Vat-vormi korral on võimalik kasutada nii infiniitseid kui ka finiitseid öeldise märgendeid, finiitseid saab kasutada ainult kaudset kõnet tähistava vat-vormi korral. Nt Ta tulevat (@+FMV) kella kaheks.
Kui öeldiseks on ahelverb, siis märgendatakse ahelverbi infiniitne komponent märgendiga @-FMV. Kui aga see infiniitne verbivorm on kas olema liitaegades või modaalverb, siis kasutatakse märgendit @-FCV. Õpetajad oleksid (@+FCV) pidanud (@-FCV) olema (@-FMV) tähelepanelikumad.
Öeldis võib ka olla ainult infinitiivvormis: Mees jooksma, röövlid järele. Nüüd kõik jooksma. Kiiresti edasi anda! Olla või mitte olla? Mida teha? Maja on kena, kui eemalt vaadata. Kas tulid selleks, et jälle minna. Ma ei teadnud, mida teha.
da-infinitiiv on öeldise osa, kui
ma-vorm on perifrastilise verbi või verbivormi osa järgmistel juhtudel:
See, millal ma-vorm on öeldise osa ja millal määrus, sõltub verbi tähendusest.
Ma-vorm on öeldise osa, kui ta laiendab:
Lisaks võib ma-vorm olla sõltuvusmäärus, kui laiendab:
Sageli aga võib ühte ja sama verbi kasutada erinevates tähendustes: Lapsed kippusid õue mängima vs Hing kippus kinni jääma, Ta pani pesu kuivama vs Sireen pani undama vs Tuul pani veepinna virvendama, Ta läks jalutama vs Maja läks põlema. Käsitsi märgendamisel tuleb lähtuda semantikast.
Teoorias olema-verbi ühendid mingi käändelise verbivormiga moodustavad liitöeldise, kui see ühend on piisavalt regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogliste tunnustega. Nt Külalised on lahkumas.
Kuna SA ei saa seda kriteeriumit järgida, siis mas-vorm ei ole kunagi öeldise osa.
Kuigi EKG alusel mast-vorm moodustab öeldise ainul koos verbiga lakkama, siis mas-vormiga ühtluse huvides ei analüüsita mast-vormi kunagi öeldiseks
vat-infinitiiv on infiniitne öeldis v?i ahelverbi infiniitne komponent, kui osalauses leidub vat-infinitiivi n?udev modaalverb (näima, paistma, tunduma).
nud- ja tud-partitsiip on öeldiseks, kui nad moodustavad olema-verbiga liitaja.
tud-partitsiip on öeldiseks perifrastilise passiivivormi komponendina (Saab kõvasti tööd tehtud. Aknad said suletud).
Mineviku partitsiibid võivad olla kas omadussõnalised (sel juhul on nad kas atribuudid või öeldistäited) või verbid (öeldise osa või määrus).
Lauses Tööd said tehtud loetakse tehtud seisundimääruseks, aga lauses Aknad sai suletud on suletud öeldis. (EKG lk 265). Siin tuleb jälgida, kas potensiaalne alus ühildub öeldisega või mitte.
[_S_ sg nom] sai [_V_ imps partic] -> seisundimäärus
[_S_ pl nom] said [_V_ imps partic] -> seisundimäärus
[_S_ pl nom] sai [_V_ imps partic] -> öeldis
Laused Krunt sai võetud ... ja Kana sai kitkutud on küll tud-partitsiibi roll semantiliselt erinev, kuid analüsaatoril ei ole võimalik neil vahet teha.
Seisundipassiivi korral (Ta on üllatatud) ei ole grammatiline subjekt enam tegevusobjekt, vaid tegevussubjekt, infiniitne verbivorm aga talitleb predikatiivina (EKG lk 30). Analüüsi lihtsustamiseks loetakse kitsenduste grammatikas sellise tud-kesksõna liigiks adjektiiv, aga märgitakse eraldi ära, et see on siiski partitsiip (_A_ pos partic #tud).
Kui morfoloogilise ühestamise käigus on tud-vorm määratud verbiks ja ta esineb koos olema-verbiga, siis määrab SA tud-vorm öeldise osaks eeldades, et tegemist on umbisikulise tegumoe täis- või enneminevikuga.
Nt Küsimus (@OBJ) oli (@+FCV) mõeldud (@-FMV) naljana (@ADVL).
Lepiti kokku, et lauselühendites stiilis Vastu võetud
10. aprillil 1999. a. märgendatakse võetud
kui @-FMV.
Samas välja arvatud ei ole öeldis.
Kui EKG eristab täis- ja osaalust, siis ESTKG-s ei osutunud selline vahetegemine vajalikuks. Kõiki aluse tüüpe märgendatakse märgendiga @SUBJ.
Näited: Hommik (@SUBJ) oli eriliselt kaunis. Külalisi (@SUBJ) ei tulnudki. Meil on siia jää da (@SUBJ) kohe päris võimatu.
SA on substantiveerunud vormide suhtes võimetu, s.t omadus- ja järgarvsõnadele ei lisata kunagi aluse märgendit, kuigi lauses kasutatakse seda sõna alusena. Nt Haige tunneb ennast täna paremini. Oodatavat ei saabunudki. Need juhud tuleb käsitsi analüüsida sellegipoolest aluseks.
Absoluuttarindit analüüsitakse kui iseseisvat lauset ja selle nominatiivne komponent tuleks analüüsida aluseks. Mees läks metsa, kirves (@SUBJ) käes. Töö (@SUBJ) tehtud, läksime koju.
Üte märgendatakse ka aluseks, sest talle eraldi märgendit ei ole.
Nimi- või asesõna nimetavas käändes on alus, kui öeldis on isikulises tegumoes ja sõna ühildub öeldisega, lisaks peab sõna olema tegevussubjekt.
Mõned erandjuhud:
Eksistentsiaallausetes võib alus olla ka osastavas käändes. Eksistentsiaallause on tavaliselt intransitiivlause, mille teema on kohta, aega või omajat väljendav määrus, reemasse aga kuulub öeldis, mis väidab antud kohas eksisteerimist, ning alus, mille referendi eksisteerimist antud kohas väidetakse (EKG lk 42). Kuid määrus võib ka puududa, sõnajärg võib olla teistsugune ja verb võib olla teatud juhtudel transitiivne.
Sisult eitavas eksistentsiaallauses esineb alati osasubjekt, sisult jaatavas eksistensiaallauses võib esineda kas täis- või osasubjekt.
Osastavas käändes nimisõna pole alus, kui verb on mitmuses.
Osastavat käänet lubavad lausemallid:
Kvantoriks on kas arvsõnad, arvsõnalised asesõnad või määrsõnad palju, vähe, pisut, veidi, küllalt, rohkesti, täis, tulvil. Kui kvantorifraas moodustab aluse, loetakse kvantor aluseks (@SUBJ) ja teda laiendav nimisõnafraasi põhi kvantori laiendiks (@<Q). Nt Juba mitu (@ADVL) päeva (@<Q) ootasid teda kaks (@SUBJ) mordva (@AN>) teadlast (@<Q).
Jaatavas lauses on kvantor alusena alati nimetavas käändes.
da-infinitiiv esineb subjektina peamiselt kogejalauseis.
ESTKG loeb kaassõnafraasi põhjaks kaassõna, millele aga ei lisata kunagi subjekti märgendit. Seega analüüsitakse alati kõik alusena esinevad kaassõnafraasid valesti, näiteks: õhtuti liikus seal üle saja mehe. Õnneks esineb selliseid lauseid väga harva ning viga ei ole sagedane. Käsitsi tuleb sellistes lausetes kaassõna analüüsida ikkagi aluseks.
ESTKG ei erista samuti täis- ega osasihitist, kõik sihitise liigid märgendatakse @OBJ abil.
Näited: Kõik teooriad (@OBJ) arutati läbi. Öine vihm muutis õhu (@OBJ) värskeks. Võhik oleks selle peale õlgu (@OBJ) kehitanud. Siin kavatses ta paremale pöörata (@OBJ).
Sihitis võib laiendada verbe, nud-, tud-, v- ja tav- partitsiipe ka siis, kui need on märgendatud adjektiivideks ja nendest tuletatud lt-liitelisi määrsõnu (nt kõiki kahtlustavalt). Kui aga nud-, tud-liitest on saanud nu- või tu-liide, sihitist enam ei ole (sedeli saanu).
3.1 Nimi- või asesõnaline sihitis
Osastavas käändes sihitis on osasihitis, nimetavas ja omastavas käändes täissihitis. Omastavas käändes sihitis on alati ainsuses.
Objektivariandi valiku määrab 1) tegevuse piiritletus (tulemuslikkus
või lõpetatus) või mittepiiritletus,
2) objektieseme kvantitatiivne piiritletus või mittepiiritletus.
Täissihitist kasutatakse siis, kui niihästi tegevus kui ka objektiese
on piiritletud. Eitavas lauses on harilikult osasihitis. Mitmuses on täissihitis
alati nimetavas.
Ainsuse korral on täissihitis nimetavas siis, kui ta laiendab a) umbisikulises tegumoes olevat öeldisverbi, b) käsklause öeldisverbi, c) täiendina esinevat da-tegevusnime ja käsklause või umbisikulise lause öeldisverbist sõltuvat da- või ma-tegevusnime.
Erandid:
Põhiarvsõnad alates kahest, murdarvsõna poolteist, ligikaudset hulka märkivad sõnad paar, paarsada, kümmekond, sadakond... ja mitu on täissihitise peasõnana nimetavas, murdarvsõnad veerand, kolmveerand ja pool aga kas nimetavas või omastavas, kui neid laiendab partitiivne täiend.
Mõõdusõnad on täissihitisena omastavas: Jõin klaasi kuuma teed. Mees võttis pihku tüki mulda.
da-infinitiiv on sihitis, kui laiendab järgmisi predikaate (lk 240 antud loetelud sagedasematest verbidest)
Vat-tarind laiendab transitiivverbe leidma, lootma, ütlema, aimama, arvama, avastama, eeldama, kaebama, kartma, kujutlema, kurtma, kuulma, mõtlema, möönma, mäletama, märkama, nentima, nägema, oletama, ootama, rääkima, taipama, tajuma, teadma, tundma, tunnistama, tõendama, väitma, uskuma jne.
Aktiivse objektlause grammatiline subjekt tõstetakse põhilause objektiks ning sel juhul ülejäänud vat-tarind on sõltuvusmäärus (kartsin sind (@OBJ) seda (@OBJ) tegevat (@ADVL)). Kui aga passiivseis lähtelauseis subjekt puudub on vat-tarind käsitletav sihitisena (teadsin seda (@OBJ) tehtavat (@OBJ)) (lk 249), siin tehtavat on primaarne sihitis ja seda sekundaarne, s.t sõltub verbist tehtavat.
Öeldistäite märgendiks on @PRD sõltumata tema käändest ja sõnaliigist.
Predikatiiv on verbi olema laiend, vormideks NP, AP nominatiivis või partitiivis, da-infinitiiv, partitsiibid.
Näited: Hommik oli eriliselt kaunis (@PRD). Tema ainus tö ö oli vaatamas kä ia (@PRD).
EKG lubab öeldistäiteks analüüsida ka teatud juhtudel nimisõna kaasa- või ilmaütlevas käändes ja seisundimäärsõna. ESTKG analüüsib sellised sõnavormid määruseks. ESTKG lubab öeldistäitel olla ainult kas nimetavas või osastavas käändes ja erandjuhtudel ilma käändeta.
Seega lauses Kõik olid elevil(_D_) öeldistäidet ESTKG mõttes ei ole. Kui aga elevil on analüüsitud kui omadussõna ilma käändeta, siis on ta igal juhul öeldistäide.
Verb olema võib öeldistäite põhjana kuuluda ka ahelverbi koosseisu. Nt See paistis kena olevat.
Öeldistäide võib esineda ka vat-tarindi koosseisus, siis on ta kas nominatiivi- või genitiivikujuline, ühildudes harilikult objektiga käändes ja arvus. Tuba leiti olevat tühi. Linnas arvati olevat palav. Ta mäletas vanaisia tervise viletsa olevat. Ma lootsin su ~ sind ( enese ~ end ~ ennast) targema olevat.
Öeldistäide aga võib peale öeldise osa olla ka teiste lauseliikmete laiendiks, kui ta põhisõnaks on pöördsõna käändelised vormid. On raske inimene olla, kes eluaeg teisi õpetab. Ma tahtsin selles kindel olla. Algaja kirjaniku teoseis võib märgata püüdmist olla võimalikult isikupärane.
4.1 Nimi- ja omadussõna öeldistäitena
Öeldistäide võib olla osastavas käändes, kui ta on
4.2 Da-infinitiiv öeldistäitena
Subjektnoomeni suhtes seotud predikatiivina esineb infinitiiv sagedamini soovi või kavatsust väljendava subjektsubstantiivi puhul. Nt. Meie soov oli kaua elada. Tema kavatsus oli karjääri teha.
Aga ka adjektiveerunud da-infinitiiv: Olukord pole kiita. Palk pole laita.
Da-infinitiiv esineb predikatiivina ka juhul, kui alus on da-infinitiiv ja öeldiseks on tähendama. Nt Vähem süüa on (tähendab) kauem elada.
4.3 Partitsiibid öeldistäitena
nud-, tud- ja mata-kesksõna on öeldistäiteks lausetes: Ta on väsinud. Ta on erutatud. Tööd olid tehtud/tegemata ja öeldise osaks lausetes: Ta on töötanud. Tööd on kõvasti tehtud.
SA lähtub partitsiipide märgendamisel ühestaja tööst, kui partitsiip on analüüsitud kui omadussõna, võib ta olla öeldistäide, kui aga verbina, siis on ta kas öeldise osa või määrus.
Määruse märgendiks on @ADVL. ESTKG erinevaid määruse liike ei erista.
Näited: Loomulikult (@ADVL) ei saanud ma oma oletust millegagi (@ADVL) tõestada.
Määrusteks loetakse ka eespool toodud põhjustel mõned ühend- ja väljendverbide osad ning määrsõnalised või ilma- ja kaasaütlevas käändes nimisõnalised predikatiivid. Samuti loetakse määrusteks lause- ja fraasilaiendid. ESTKG ei tee vahet fraasi- ja lauseadverbiaalil. Samuti ei eristata erinevaid määruse liike.
Tüüpilised lauselaiendid on Kas siin vingu on? Ma ju ei näe kedagi. Minu arvates peab see nii olema. Esiteks ma ei usu seda ja teiseks kus sa ise olid? Kahtlemata jäi ta sinna ööbima. Küllap tuleb tänavu kevad varem. Aken ei paista enam läbi. Ma usun ainult teda. Natuke võimlemist on teile pigem kasuks Võta mind ka kaasa. (EKG järgi)
Neis näidetes sarnaneb lauselaiendi vorm ja kontekst määruse omale ning vahe tegemine on ainul semantiline.
Lauselaienditeks loetakse kõik tervitused, kui nad ei ole just hüüatused.
5.2 Äramärkimist väärivad nimi- ja asesõnalised määrused
Määruseks on kõik adjektiive laiendavad nimisõnad: koormapuu jämedune, sellest teadlik, kirjatarkuses osav, temale paras; samuti ka adverbide nimisõnalised laiendid: uksest siinpool, teistest paremini, paar päeva varem, otsast katki, kuradi kiiresti, jumala hästi, ääreni täis, ootusest elevil, partneriga vaheldumisi.
Samas, kui adverb on kvantor ja nimisõna tema laiend, siis on selleks puhuks nimisõnal eraldi märgend (@<Q või @Q>), vt peatükk 6. Kvantori laiendid lk *.
Nimetavas, omastavas ja osastavas käändes nimisõna võib olla ajamääruseks, kvantumimääruseks, osastavas käändes ka viisimäärus (Nad läksid igaüks oma teed) või siis kõigis käänetes võrdlus e viisimäärus (ilus nagu ingel).
Kui määrus langeb vormilt kokku sihitisega, tuleb vaadata, kumba liiki küsimusi saab esitada, kas kes?, mis? kelle? mille? keda? mida? või kui kaua? ja kui palju?
Omastavas käändes käändsõnad võivad laiendades tud-kesksõna, da-tegevusnime, des- ja mata-vorme olla tegijamäärusteks (See töö on sinu teha. Rongi saabudes oli perroonil palju rahvast. See maja on külapuusepa ehitatud.)
Kuna ESTKG lubab nimisõnalisel öeldistäitel olla ainult nimetavas või osastavas käändes, siis kaasa- ja ilmaütlevas käändes öeldistäite positsioonis esinevad sõnad loetakse määrusteks.
Määruste liigid:
1. määrus väljendab tegevuse osalisi: tegijamäärus, valdajamäärus, vahendimäärus, kaasnemismäärus, sõltuvusmäärus;
2. tegevuse asjaolusid: kohamäärus, ajamäärus, kvantumimäärus, viisimäärus, seisundimäärus;
3. sündmuste põhjuslikke seoseid: põhjusmäärus, tingimusmäärus, otstarbemäärus, mööndusmäärus.
ESTKG neid määruse liike siiski ei erista.
Stiilinäited
See pani silmad (@OBJ) vett (@ADVL) jooksma (@-FMV).
tere (@ADVL) hommikust (@ADVL)
Seal jooksid lapsed, terased mis (@ADVL) hirmus (@ADVL)
Omadussõna võib
da-infinitiiv võib esineda lauses otstarbemäärusena, olles sageli asendatav translatiivse teonimega.
Infinitiivadverbiaal laiendab järgmisi predikaate: sobima, kõlbama, sündima, sobiv olema, olema, jääma, minema, andma, jätma, võtma jne (vt lk 241). Nt Liha kõlbab praadida. See laul on ilus kuulata. Laps jääb sinu hoida. Ta ei leidnud endale midagi lugeda.
ma-vorm võib olla kohamäärus või sõltuvusmäärus, mas-vorm kohamäärus, mast-vorm kohamäärus või sõltuvusmäärus.
Kohamäärusena väljendab ma-tarind sihtkohta, laiendades intransitiiv- ja transitiivverbe, mis väljendavad (väidavad või eeldavad) eseme ümberpaigutamist ruumis. Loetelud on toodud EKG lk 252-253.
Sõltuvusmäärusena laiendab ma-tarind järgmisi predikaate:
Täielikud loetelud on toodud EKG lk 254.
Kui ma-vorm ei ole määrus, siis on ta öeldis. Vt 1.2.2 ma-vorm *.
5.4.2.2 mast-vorm
mast-vorm on adverbiaal, kui ta ei laienda verbi lakkama.
5.4.2.3 maks-vorm
EKG ütleb, et maks-tarind esineb lauses vaba adverbiaalina. Selles positsioonis on maks-vorm sünonüümne et + Vda infinitiivi ja teonime translatiivi vormiga. Nt. Et otsustada tegeliku olukorra üle ~ otsustamaks tegeliku olukorra üle. Öeldiseks ei saa teda juba ainuüksi sellepärast määrata, et ei pruugi olla osalauses ainus verb.
tud-kesksõna võib olla seisundimääruseks (Tööd said tehtud. Tööd saadi tehtud.)
Essiivis ja translatiivis võivad olla ka teised partitsiibid seisundimäärused (Erutusest värisevana tormas ta tuppa. Ta tuli väsinuna ja vaevatuna koju. Ta jõi end surnuks. Nad jäidki petetuks.)
des- ja mata-vorm on üldiselt vabad adverbiaalid, kuid võivad ka laiendada deverbaale adverbiaalatribuutidena (Raamatu lugemine pirukaid süües pole tark tegu. Söömata töötamine on väheproduktiivne.) mata-vorm võib olla ka seisundimäärus (Tööd jäid tegemata.)
5.5 Erandlikud määrsõnalised määrused.
Kuna ESTKG ei tunnista määrsõna öeldistäitena, siis analüüsitakse öeldistäite positsioonis olev tavaliselt seisundimäärsõna kui määrus. Probleemi lahendaks kõigi eestikeelsete seisundimäärsõnade loetelu moodustamine.
Kvantori laiendite märgendid on järgmised:
@<Q - kvantori jä rellaiend (kaks meest [@<Q])
@Q> - kvantori eeslaiend (inimesi [@Q>] tulvil)
EKG järgi on noomenist kvantori laiend atribuut, adverbi laiend sõltuvusmäärus. ESTKG-s tähistatakse mõlemat liiki kvantori laiendeid eespool toodud märgenditega, sest kvantori laiendi kohta kehtivad tavalistest atribuutidest-määrustest erinevad reeglid. Selliste märgendite kasutuselevõtt vähendas oluliselt osastavas käändes nimisõnade mitmesust, kuna kvantori laiendit on suhteliselt kerge määrata, kui on teada kvantorite loetelu. Loomulikult ei ole võimalik anda lõplikku nimisõnaliste kvantorite loendit, seetõttu tuleb arvestada, et SA eksib haruldaste kvantorite korral.
Näide: Vastu tuli palju (@SUBJ) energiat (@Q>) tulvil (@AD>) inimesi (@<Q).
Noole sümbol märgendis (< või >) näitab põhja leidumise suunda.
Arvsõna üks ja mitmusevormilised (pro)numeraalid
on atribuudid mitte kvantorifraasi põhjad.
Kvantorifraasi võib laiendada elatiivses (seestütlevas)
käändes adverbiaalatribuut, mis märgendatakse ikka kui atribuut
(@<NN). Nt osa inimestest (@<NN), viiendik riigikogust (@<NN),
kolm viiendikku (@<Q) riigikogust (@<NN).
KUIDAS ANALÜÜSIDA SELLE ÜKS PUNKTE OLI ...???
Näiteid kvantorite märgendamisest:
@<P - eessõnafraasi kuuluv nimisõna
@P> - tagasõnafraasi kuuluv nimisõna
Näited: Isegi kaebama polnud kellegi (@P>) juurde minna. See juhtus pärast mingi dokumentaalfilmi vaatamist (@<P).
Traditsiooniline eesti keele grammatika loeb kaassõnafraasi ühtseks tervikuks. Kuna kitsenduste grammatika formalism eeldab lause analüüsi ühe sõna kaupa ning mingit fraasistruktuuri ei moodustata, märgendatakse kaassõnafraasi kuuluva nimisõnafraasi põhi ühega eelpooltoodud märgenditest ning kaassõna märgendatakse kogu kaassõnafraasi süntaktilist funktsiooni näitava märgendiga.
Raskusi on kaassõnaga pool: teisel @P> pool @ADVL järve @ADVL.
Täiend võib olla arv-, nimi- või asesõna laiend.
EKG eristab adjektiivatribuuti, genitiivatribuuti ning adverbiaalatribuuti, nende eristamine ESTKG-s ei ole võimalik, sest see eeldaks semantilise info olemasolu.
Täiendi märgendid on koostatud inglise ja rootsi keele kitsenduste grammatikas kasutatavate märgendite eeskujul. Lisandit märgendatakse nagu tavalist nimisõnalist täiendit.
@AN> - adjektiiv eestäiendina
@<AN - adjektiiv järeltäiendina
@VN> - partitsiip eestäiendina
@<VN - partitsiip järeltäiendina
Näited: hõbedast kohrutatud ( _A_ pos sg partic #tud
// @VN>) laegas, templis säilitatav (_A_ pos sg nom partic #tav //
@VN>) sõjasaak jne.
@NN> - nimisõna eestäiendina
@<NN - nimisõna järeltäiendina
Nimisõnaline täiend võib olla
Asesõnafraasides, mille moodustavad demonstratiiv- ja/või indefiniitpronoomenid, on tarindis esimesel kohal paiknev pronoomen täiendiks, teine substantiivselt tarvitatuna põhjaks, nt keegi @NN> teine @SUBJ, nad @SUBJ kõik @<NN.
Näited:
ESTKG kasutab lisandi märgendamiseks sama märgendit, kuna sageli ei ole võimalik tavalisel atribuudil ja lisandil vahet teha.
Järellisand on kirjas üldiselt koma(de)ga eraldatud, vormilt võib olla põhjaga ühilduv, osastavas käändes, olevas käändes või kui-sidesõnaga, täpsustab põhja.
Eeslisand on kas põhjaga ühilduv, nimetavas, omastavas või seestütlevas käändes.
Lisandite näited: härra Kask, Jüri Kask, Kask Jüri, Peipsi järv, Narva linn, reisiparvlaev Estonia.
@PN> - kaassõna eestäiendina
@<PN - kaassõna järeltäiendina
Mõned grammatikaraamatud samastavas kaassõnalise täiendi nimisõnalisega, kuid et ESTKG analüüsib lauset sõnade, mitte fraaside kaupa, on nende jaoks ka eraldi märgend.
Nt. kuni hommikuni ootamine, oma kandidaadi poolt hääletamine, üle küla poiss, maja mere ääres, mure lapse pärast.
ööl @ADVL vastu @<PN eilset @AN> []
@INF_N> - infinitiiv eestäiendina
@<INF_N - infinitiiv järeltäiendina
Mul on rõõm teid tervitada. See on teada jutt.
Da-infinitiiv laiendab substantiive, mis väljendavad:
Tal (ADVL) oli ülesandeks (ADVL) asutada (SUBJ) orkester (OBJ). Tema (NN>) ülesandeks (ADVL) oli asutada (SUBJ) orkester (OBJ). Tal (ADVL) oli ülesanne (SUBJ) asutada (<INF_N) orkester (OBJ). Tema (NN>) ülesanne (SUBJ) oli asutada (PRD) orkester (OBJ).
ma-, mas- ja mast-tarind on atribuudid ainult deverbaalsubstantiivi laiendina. Nt. Meid ootab ees matkama minek. Ta saabus minu söömas oleku ajal. Järjekindel suplemas käimine karastab tervist. Käsitlemast keeldumine tähendab selle probleemi mahavaikimist. Väga harva on supiin põhisõna taga, aga siiski: Sõit Hispaaniasse Franco vastu võitlema ei saanud teoks.
NB! Lauses Ta on meister joonistama ja õige mees asja ajama on ma-vorm sõltuvusmäärus, sest substantiiv väljendab tegija omadusi.
Partitsiipide kohta vt omadussõnaline täiend.
@AD> - adverb eestäiendina
@<AD - adverb järeltäiendina
Määrsõnaline täiend on sageli deverbaali laiend: kiiresti kõndimine, üksi kodus olemine. Sagedasemad on seisundiadverbid täiendina: alasti inimene, pilukil silmad, praokil uks.
Omaette klassi moodustavad aega näitavad määrsõnad: täna hommikul, homme päeval, eile õhtul ja kohamäärsõnad, mis ühilduvad põhisõnaga: sinna suunda, seal metsas, sealt külast, all tänaval jne.
Kuna määrsõnalisi täiendeid esineb väga harva, siis SA analüüsib kõik aja- ja kohamäärsõnad, mis sobivad järgmise sõnaga, täienditeks ja ülejäänud analüüsitakse heuristilise reegli abil määrusteks. Muidugi oleks viisakas kontrollida deverbaali olemasolu.
@X - ahelverbi komponent, mis esineb ainult ahelverbi koosseisus (nt mahti saama)
@J - sidend (et, aga, kui, sest jne)
@I - hüüatus (hei, ai, oih jne). Ühestamise käigus otsustati, et jah ei ole hüüatus (sest ka ei ei ole).
@??? - morfoloogiaanalüsaatorile tundmatuks jäänud sõna
või süntaksianalüsaatorile tundmatu sõnaliik. MA-le
tundmatud sõnad on tähistatud stringi #### või _T_ abil
Märgendatava faili üldkuju on järgmine:
sõnavorm
tüvi+lõpp // morf info // süntaktilised märgendid
uus_sõnavorm
tüvi+lõpp // morf info // süntaktilised märgendid
...
Käsitsi märgendamisel tuleb õige süntaktilise märgendi ette panna +-märk. Kui õiget märgendit ei leidu, tuleb see käsitsi lisada ja tähistada samuti +-ga. Kui sõnal ongi ainult üks märgend ja see on õige, siis seda tähistama ei pea. Kui õiget analüüsi on raske valida, tuleb lahtiseks jääv sõna märgendada kahe küsimärgi abil (??) ja lisada nende taha küsimus.
Kui morfoloogiaanalüsaator on jätnud nime analüüsimata, siis tuleb sellele lisada ka morfoloogiline analüüs?
Kui ükski pakutavatest süntaktilistest märgenditest ei tundu õige, lisada uus märgend, mille ees on +=, nt +=@SUBJ
Näide käsitsi märgendatud tekstist
Pealegi
pealegi+0 //_D_ // **CLB +@ADVL @AD> @<AD
on
ole+0 //_V_ main indic pres ps3 sg ps af #FinV #Intr // @+FMV
kell
kell+0 //_S_ com sg nom // @SUBJ @PRD @OBJ +@NN> @<NN @ADVL @<Q
?? kumb on täiend ja kumb alus, kell või kuus
kuus
kuus+0 //_N_ card sg nom l // +@SUBJ @OBJ @PRD @ADVL @NN> @<NN
?? kas kuus on alus
hommikul
hommik+l //_S_ com sg ad // @ADVL @<Q @NN> +@<NN
niisugune
niisugune+0 //_P_ dem sg nom // @SUBJ @PRD @OBJ @<Q +@NN> @<NN @ADVL
aeg
aeg+0 //_S_ com sg nom // @SUBJ
+@PRD @OBJ @NN> @<NN @ADVL @<Q
Vahetöötlusel lisatud märgendid
Pärast morfoloogilist ühestamist on lisatud järgmised märgendid:
partic - adjektiivsetele partitsiipidele
#cap - sõna on suure tähega
#nud - adjektiivsele nud-partitsiibile
#tud - adjektiivsele tud-partitsiibile
#tav - tav-partitsiibile
#v - v-partitsiibile
#mata -mata-vormile
#mine - mine-liitelisele nimisõnale
#nom - nominatiivse rektsiooniga kaassõnale
#gen - genitiivse
#part - partitiivse
#el -elatiivse
#ter -terminatiivse
#kom -komitatiivse
#NGP-P - sihilisele verbile
#Intr - intransitiivsele verbile
#Part - sihilisele verbile, kui sihitis on alati osastavas käändes
#FinV - verbi pöördelisele vormile
#InfP - sihilisele verbile, kui sihitis on da-infinitiiv
Nimekiri pikeneb ja täpsustub ...
Lühendid
EKG - eesti keele grammatika II osa, välja antud 1993
ESTKG - eesti keele kitsenduste grammatika
MA - morfoloogiaanalüsaator
SA - süntaksianalüsaator