3.8.7. Täiendigrammatika
 

Täiendigrammatika haarab grammatikast kõige mahukama osa, üle poole (587 reeglit). Ühest küljest on see tingitud sellest, et täiendi märgendeid lisatakse peaaegu igale sõnavormile, teiselt poolt tuleb jällegi omadussõnade ja erinevat liiki asesõnade korral kontrollida ühildumist sageli 2x14 reegliga.

  1. Omadussõnalised eestäiendid
  2. Omadussõnaliste täienditena käsitletakse siin omadussõnu, partitsiipe ja järgarve.

    Omadussõnaline täiend ühildub põhjaga käändes ja arvus. Nimetava käände korral võib omadussõna olla siiski ka öeldistäide, mis paikneb aluse ees. Omastavas käändes omadussõna võib olla ka määrus, kui on koordinatsioonis omadussõnaga, mis on olevas käändes. Nt Umbes kilomeetri kaugusel kõrgus valge ja vägevana tahmase maastiku kohal Tõeministeerium. Kui need erandjuhtumid välja arvata, siis analüüsitakse ühildumise korral omadussõna eestäiendiks. Kui aga vastavas käändes nimisõna paremas kontekstis ei leidu (konteksti pikkus on kuni lause lõpuni või kuni esimese verbini), siis eestäiendi märgend eemaldatakse. Nt Aga needki helid tundusid mu kõrvadele tavalisest tasemad.

    Vead tekivad siis, kui lause on väljajätteline: Siis sulas see nägu Euraasia sõduri kujuks, mis lähenes, tohutu ja hirmuäratav, automaadi tärisedes ..., või kui lause on fraasi keskelt pooleks jagatud: Kuid ülempreester ei tahtnud sellist rahakat - ja mis veel tähtsam! - väga mõjuvõimast külalist minema lasta.

    Nagu ikka, kontrollitakse ka koordinatsiooni: imelik ja võõrastav tunne oli.

    Mitmeseks jäävad peamiselt need omadussõnad, mis võivad olla samahästi ka öeldistäited: Oli ilmne abahakiiride keele erinevus kõigist teistest selles piirkonnas kõneldavaist. Ta oli lühike, kleenuke, ja sinised tunked, Partei vormiriietus, veel rõhutasid tema kõhnust.
     

  3. Omadussõnalised järeltäiendid
  4. Ka omadussõnaline järeltäiend peab põhjaga ühilduma käändes ja arvus (v.a. neli viimast käänet), kusjuures nimetavas käändes omadussõna võib ka öeldistäide olla. Omadussõnal eemaldatakse järeltäiendi märgend, kui vasakus kontekstis ei leidu selles käändes nimisõna. Kui omadussõna on käändumatu, eemaldatakse järeltäiendi märgend siis, kui vasakus kontekstis ei leidu üldse nimisõna. Vead tekivad siis, kui järeltäiend paikneb põhjast lahus: See helk kumas veel pikki aastaid üle ühe mu elu võtmestseeni, mis sellest, et tumma ja näiliselt kõrvalise. Seepärast ta hakkas kõnelema mitmesugustest ohverdamisviisidest, küll vanadest, mil jumalatele toodi ainult sööki-jooki, ja uutest, mil ...

    Samuti tekib viga, kui nimisõna on lausest puudu: oli ilmne abahakiiride keele erinevus kõigist teistest selles piirkonnas kõneldavaist.

    Tavaliselt on järeltäiend eraldatud põhjast komaga, pikema loetelu korral kooloniga. Kui aga põhja ja omadussõna vahel koma (koolonit) ei leidu, ei ole sõna järeltäiend: näisid kõik need inimesed mulle imelikul kombel tuttavad. Ka siin tekib viga vaeglausetes: nagu ajakirjanikulgi oli tal viivitamatult amputeeritud jalg, nagu ajakirjanikulgi parem.

    Omadussõnaline järeltäiend jääb mitmeseks kas määruse või öeldistäite suhtes üldse kokku viiel korral. Nt Ta oli tüse, kuid toimekas ja rabavalt rumal mees, täis nürimeelset vaimukust.
     

  5. Asesõnad täindina
  6. Indefiniit-, determinatiiv- ja demonstratiivpronoomen ühildub põhjaga käändes ja arvus ning nende kohta käivad reeglid on sarnased omadusõnaliste eestäiendite reeglitele. Erandlikult käituvad asesõnad kõik, ise, samuti mitmed asesõnade kombinatsioonid, mille jaoks on eraldi spetsiifilised reeglid. Asesõna üks analüüsitakse samade reeglitega kui arvsõna üks, sest piir kahe sõnaliigi vahel on sageli väga ähmane.

    Eraldi reeglid on asesõnadele ise ja kõik järeltäiendina, teiste asesõnade kohta kehtivad samad reeglid, mis nimisõnadelegi. Märgime siiski, et veel vajavad täpsustamist reeglid teiste järelasendis esineda võivate asesõnade kohta (kumbki, mõlemad). 20300-sõnalises korpuses selliseid ei esinenud.
     

  7. Nimisõnalised eestäiendid
  8. Nimisõna on eestäiendiks, kui ta on kas omastavas käändes (genitiivatribuut), on põhjaga rektsiooniseoses või on eeslisandiks. Omastavas käändes eestäiendit on sihitisest sageli võimatu eristada, rektsioonide analüüsimiseks peaks olema vägagi põhjalik leksikon ning lisandi analüüs sõltub sõnade tähendusest. Seepärast kasutatakse nimisõnalise eestäiendi analüüsil reegleid, mis otsivad parempoolsest kontekstist võimalikku fraasi piiri ja kontrollivad siis, kas sellest piirist vasakule jääb mõni selline sõna, mida antud sõna saaks täiendada. Kõige kindlamateks fraasipiirideks on osalause lõpp või öeldis (või lihtsalt verb), põhigrammatika reeglid loevad fraasi piiriks ka kaassõna või võrdlussõna. Heuristilised reeglid eeldavad, et demonstratiiv-, determinatiiv-, indefiniit- ja personaalpronoomenid alustavad uut fraasi (neist eespool võib olla ainult omastavas käändes täiend). Nt Tuttav oli viimane kui palk igas hoones. Heuristilised reeglid loevad fraasipiiriks ka määrsõna, kui sellele järgneb vahetult nimisõna: Ta oli selle süüdlaslikult portfellis koju toonud.

    Oletuslikud on ka konkreetseid käändeid käsitlevad reeglid: osades käänetes nimisõnad ei ole kunagi eestäiendid (või on seda küllaltki harva). Osastavas käändes nimisõna ei ole eestäiend, kui ta ei kuulu parameetersõnade hulka (kasvu, värvi, sorti jt). Sisekohakäänetes sõna ei ole eestäiend, kui talle järgneb vahetult partitsiip. Pisut ebatäpsem reegel kustutas sisekohakäänetes sõnalt eestäiendi, kui järgneb lihtsalt omadussõna. See reegel põhjustab kaks viga: kirjudes rättides prisked naised ja kiiskavvalgest betoonist püramiidne ehitis, samas eemaldades ligi 60 märgendit õigesti: esines konverentsil ülevaatliku ettekandega. Üldiselt on alale-, alal- ja alaltütlevas käändes nimisõnalised eestäiendid väga haruldased ning nendega reeglid ei arvesta. Samuti eemaldatakse saavas ja olevas käändes nimisõnadelt eestäiendi märgendid, kui järgmine sõna ei ole deverbaal. Nt. Rasmusel polnud pidutsemiseks põhjust.

    Omaette reeglite rühma moodustavad nimesid analüüsivad reeglid. Tavaliselt, kui kaks pärisnime esinevad kõrvuti ja esimene neist on nimetavas, siis on esimene eesnimi ja selge eestäiend. Samas tekitab selline reegel ka vigu: George Bushi juurde visiiti kavandades mängis Lennart Arnoldile ninanipsu sellega, ...

    Nimi nimetavas ei ole eestäiend, kui järgnev sõna on mitteobliikvakäändeline nimisõna (mittenimi): ... siis ei saaks Telia kaabliärisse minna.
     

  9. Nimisõnalised järeltäiendid
  10. See, millal nimisõna on järeltäiendiks (või lisandiks), sõltub enamasti sõnade tähendustest. Süntaktiliste reeglite abil on võimalik ainult kontrollida, kas sõnast eespool leidub sellist sõna, mida ta saaks laiendada.

    1. Järeltäiendi märgend eemaldatakse, kui vasakus kontekstis ei leidu nimi-, ase- ega arvsõna. Vasaku konteksti piiriks on kas osalause algus, öeldis, verbi des-vorm, supiin või kaks järjestikust määrsõna. Järeltäiendi märgend eemaldatakse ka siis, kui vasakus kontekstis on ainult kaassõnafraas või partitsiip, mille ees on määrus. Vead tekivad vigase osalausepiiri tõttu: Uuskeeles nimetati neid: Tõmin, Ramin, Armin, ja Külmin. Koma sidesõnade ja, ning, või ees on enamasti osalausepiiriks. Teine vigade põhjus on lahkasendis järellisand: Mida ta teeb, range koolidirektor, kohalik vaimuhiiglane, ...

    2. Osa kvantoreid, nagu enamik, üks, osa, eeldab seestütlevas käändes järeltäiendit. Kui selline sobiv kvantor eespool leidub, analüüsitakse seestütlevas käändes nimisõna järeltäiendiks. Nt See oli osa vihkamise nädala eelsest kokkuhoiukampaaniast.

    3. kui-järellisand ühildub põhjaga käändes. Nt sinule kui keiser Julianuse ajalookirjutajale. Täiendavalt tuleb kontrollida, ega pole tegu nii ... kui ... konstruktsiooniga. Samuti ei tohi alalütlevas käändes sõna tähendada aega: Samal ajal kui Toompeal ...

    4. Koordinatsioonis sõnad kannavad sama süntaktilist funktsiooni. Nt Mõlemal oli seljas Luurajate vorm: lühikesed sinised püksid, hall särk ja punane kaelarätt. Komadega eraldatud samas käändes sõnade korral on väga raske otsustada, millal nad on koordinatsioonis, millal aga on üks teise lisand. Enamasti kontrollitakse, kas vahetult ei järgne koma, sest järellisand eraldatakse komadega nii põhjast kui ka ülejäänud lausest (omastavas käändes järellisand välja arvatud).

    5. Järeltäiendi märgend eemaldatakse, kui eespool on isikuline asesõna, mis ei ole täiend, ja sellest paremal ei ole sobivat sõna, mida täiendada. Sõna ise ei tohi olla olevas, ilma- ega kaasaütlevas käändes (et vältida fraaside mina isaga, tema keisrina jne valesti analüüsimist.)

    6. Kui sõna on loetelu esimene sõna, s.t. vasakus kontekstis on koolon, ning sõna ja kooloni vahel ei ole midagi sellist, mis võiks fraasi lõhkuda, kooloni ees on nimisõna või kvantor, sõnale järgneb kas koma või sidesõna, siis on sõna järeltäiend. Nt Üldse olid mul mingil perioodil peamisteks imiteerimisobjektideks mitmed sõjamehed ja väejuhid: Julius Caesar, Zhukov, Pärn.

    7. Järellisand ühildub enamasti põhjaga. Kui ühildumist ei ole, kustutatakse nimetavas ja osastavas käändes sõnadelt järeltäiendi märgend. Erand on mitmuse osastavas järellisand: Epp, mei parimaid tantsijaid. Raskusi tekib ka loeteludega, mille vahel on osalaused: Tädi Adeele tutvustas mulle selle uue kodu valdusi, õunaaeda, kus üks puu teist taga hõikas, väikest lompi, mida pidulikult tiigiks kutsuti ja kuhu ei tohtinud käsi- ega jalgupidi sisse minna, metsaveerde ulatuvat tikripõõsaste tihnikut, võssakasvanud tallitagust.

    Nimetavas käändes võõrsõnalist järellisandit on raske ära tunda: Ta mõte ... põrkas siis mütsatades vastu uuskeelset sõna kaksisoism; All kõnniteel laperdas ... plakat hooti tuule käes, vaheldumisi varjates ja näidates ainsat sõna ingsots. Kui nimedel puuduvad jutumärgid ja korpuse märgendus ei kajasta ka kursiivkirja olemasolu, siis on järellisandit raske analüüsida: millel oli kiri Võidu sigaretid.

    Edasine järellisandi märgendite eemaldamine toimub juba heuristiliste reeglite abil.

    8. Neljandat järku heuristilised reeglid oletavad, et isikulisel asesõna ei või olla järeltäiendit, eksides ainult korra: teil ajakirjanikkudel on ...

    9. Viiendat järku heuristilised reeglid ei luba saavas käändes järeltäiendit (ning mitte eksides).

    10. Kuuendat järku heuristilised reeglid määravad nimetavas käändes lisandit kirjavahemärkide abil: kui mõttekriipsule eelneb nimisõna nimetavas, sõnade vahel on ainult eestäiendid või määrsõnalised määrused ja järgneb kirjavahemärk. Nt Mööda teed tuli veel üks elusolend - suur kollane kass.

    Kui vasakus kontekstis on nimi nimetavas ja sellele järgneb koma, ning nende sõnade vahel on ainult eestäiendid, siis analüüsitav sõna nimetavas on lisand. Nt. Siis oli mu raviarstiks doktor Liigaste, väga väärikas ja asjatundlik mees, tunnustatud kirurg.

    Jutumärkides nimetavas käändes sõna on lisand, kui enne jutumärke on nimisõna: kinos “Ateen”.

    11. Viimane järellisandi reegel, 10. järku heuristiline reegel, kustutab kõigilt ülejäänud nimetavas käändes nimisõnadelt järeltäiendi märgendi. Reegli kõrge heuristiline järk võimaldab analüsaatorit ka ilma selle reeglita käivitada. Reegel eemaldab 94 märgendit, neist 9 valesti, mis omakorda põhjustavad veel 2 viga. Samas on järeltäiendi märgend sageli viimane, mis eemaldatakse (alles jääb veel üks märgend), ja seetõttu mõjutab see reegel kaudselt kogu lause edasist analüüsi. Teistel reeglitel õnnestub seetõttu eemaldada veel 20 märgendit.

    Nimisõnaline ees- ja järeltäiend jäävad sageli mitmeseks määruse suhtes. Näiteks lauses Näinuks enda ees mitte pohmeluses vaevlevat viltuse lipsuga meest, vaid ... on võimalik, et sõna lipsuga laiendab kolme erinevat sõna: pohmelus lipsuga, nägema lipsuga, lipsuga mees.
     

  11. Määrsõnalised täiendid
  12. Määrsõnalised täiendid esinevad väga harva ning neid on raske määrata. Omaette klassi moodustavad seisundimäärsõnad, kuid neid üritatakse morfoloogilise ühestamise käigus võimalikult palju käändumatuteks omadussõnadeks analüüsida. Eestäiendi märgend eemaldatakse sõnadelt, millele ei järgne nimisõna. Eraldi reeglid on sõnadele siia, sinna ja teistele asukohta tähendavatele määrsõnadele, mis analüüsivad määrsõna eestäiendiks, kui järgneb sobivas käändes nimisõna (sinna metsa, üleval aknas jne). Nt See ju kõik mu esmane ülesanne siin ajalikus elus. Pärast nende analüüsi eemaldatakse heuristilise reegliga kõigilt teistelt sõnadelt (v.a. piiratud loetelu: täna, homme, omamoodi) määrsõnalise eestäiendi märgend, kui neile ei järgne deverbaali. Viga tekkis lauses Winston kallas endale sealt peaaegu teetassitäie.

    Loomult heuristiline, kuid põhigrammatikasse kuuluv reegel kustutab määrsõnalise järeltäiendi märgendi, kui eelnev sõna pole nimisõna, põhjustades sellega vea: kuurid, mustast lauast ja üsna lääbakil. Fraasis mis tahes kõigis käänetes analüüsitakse määrsõna tahes järeltäiendiks. Esimest järku heuristiline reegel eemaldab määrsõnalise järeltäiendi märgendi kõigilt määrsõnadelt, kui eelnev sõna pole nimisõna kolmes esimeses käändes ning kolmandat järku heuristiline reegel kustutab määrsõnadelt järeltäiendi märgendi tingimusteta, põhjustades sellega kaks viga fraasides kõik viimseni ja kõik mis vaja.
     

  13. Kaassõnafraas eestäiendina
  14. Kaassõnafraasi on suhteliselt raske analüüsida, sest see, millal kaassõnafraas on täiendiks, sõltub sõnade tähendusest, parimal juhul rektsioonist. Et aga nii põhjalikku rektsioonide leksikoni ei ole, eemaldatakse kaassõnalt eestäiendi märgend enamasti heuristiliste reeglite abil.

    Grammatika põhiosas olevad reeglid kontrollivad, kas paremas kontekstis üldse leidub nimisõna, mida laiendada, ja kui ei leidu, eemaldatakse eestäiendi märgend. Kolmandat järku heuristilised reeglid eemaldavad tagasõnalt eestäiendi märgendi, kui järgnev sõna pole nimisõna, ja eessõnalt siis, kui tema laiendi järel pole vahetult nimisõna. Viiendat järku heuristilised reeglid eemaldavad eestäiendi märgendi kõigilt kaassõnadelt v.a. moodi. Need reeglid teevad 3 viga (kuid eemaldavad korrektselt 76 märgendit): kes töötas Winstoni kõrval boksis; ... marssisid tema pea taga teleriekraanil lõputud Euraasia armee kolonnid; ... millega luupainaja käes vaevleja tõstab oma pead padjalt. Mitmeseks jäi üks tagasõna: Hääl tuli mustast peegli moodi metallplaadist.
     

  15. Kaassõnafraas järeltäiendina
  16. Põhigrammatika reegel eemaldab kaassõnalt järeltäiendi märgendi, kui vasakus kontekstis pole nimisõnu, mida laiendada. Üldiselt esineb kaassõnafraas järeltäiendina sagedamini kui eestäiendina, seepärast põhjustab heuristiline reegel, mis eemaldab kõigilt kaassõnadelt järeltäiendi märgendi, rohkesti vigu (8,5%), kuid samas puudub muu võimalus kaassõnade ühestamiseks. Vead tekkisid näiteks lausetes: Ta oli ühel meelel inimestega enda ümber; ... muutus tema salajane vihkamine Suure Venna vastu imetluseks. Et selliseid lauseid ühestada, tuleks koostada väga põhjalikud leksikonid ühelt poolt nimisõnade rektsioonide kohta, teisalt analüüsida iga üksikut kaassõna, millistel tingimustel ta võib olla täiendiks. See on aga täiesti omaette uurimisprobleem.

    Järeltäiendit eemaldavale heuristilisele reeglile on omistatud piisavalt suur järk (6), mis võimaldab kasutada analüsaatorit ka sellises rezhiimis, et seda reeglit ei rakendataks.
     

  17. Infinitiivne verb eestäiendina
  18. Ka infinitiive on raske analüüsida ja eestäiendina on nad äärmiselt haruldased. Kui da-infinitiivi paremas kontekstis ei leidu nimisõna, siis eesstäiendi märgend eemaldatakse. Supiini kohta eeldatakse, et see saab täiendada ainult deverbaali (sellist kombinatsiooni aga treeningkorpuses ei leidunudki). Heuristiline reegel eemaldab da-infinitiivilt eestäiendi märgendi tingimusteta ning ei eksi seejuures kordagi (testkorpuses siiski leidus fraas teada mees).
     

  19. Infinitiivne verb järeltäiendina
  20. Infinitiivselt verbilt eemaldatakse järeltäiendi märgend, kui vasakus kontekstis pole sõnu, mida täiendada. Eeldatakse, et supiin võib järelasendis täiendada ainult deverbaali. Kui da-infinitiivi ees on mõni sõnadest käsk, soov, lubadus, harjumus jne, siis loetakse da-infinitiiv järeltäiendiks. Nt Liibüalasest salateaduste tundja oli võtnud tõsiselt oma lubadust kirjutada keiser Jovianuse reisist Antiookiast Constantinoopolisse. Loetelu sisaldab 10 levinumat sõna, mille korral on da-infinitiivne järeltäiend väga tõenäoline. See loetelu vajab tulevikus kindlasti täiendamist. Praegu jääb da-infinitiiv sageli mitmeseks, kusjuures sagedasim märgendite kombinatsioon on @-FMV, @<INF_N, @ADVL, @SUBJ: ... nagu polnud seal ka kombeks ilma põhjuseta naerda.