Prognoos kuueks kuuks: september 2017 – veebruar 2018


Uuendanud 7. septembril 2017 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima -> kliimanormid).


   

Kommentaar.  Vastu ootusi oli august paljuaastasest keskmisest õige natuke soojem, seda pilviste soojade ööde arvelt. Kuu algul antud sajuprognoos – natuke keskmisest vihmasem – pidas hästi paika. Päike paistis keskmisest veidi vähem.

Uus prognoos näitab küllaltki tavalist sügist ja taas pehmepoolset talve.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

September

Lääne- ja Kesk-Euroopas on tsüklonid väga aktiivsed, kuid Eestis ja lähiümbruses pääsevad ajuti mõjule ka kõrgrõhkkonnad. Ilm tuleb üsna tavapärane nii soojuse kui saju poolest.

+12,1

+12,2

+10,4

+10,7

67

71

Oktoober

Põhja-Atlandil on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, Baltimaadel nagu tavaliselt. Ka septembri ilm tuleb üsna tavapärane nii soojuse kui saju poolest.

+8,3

+8,4

+6,1

+6,3

69

72

November

Lääne-Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, Skandinaavias ja Baltimaadel aga madalrõhkkonnad küllaltki aktiivsed. Ootame tavalisest veidi soojemat ja normaalse sajuhulgaga novembrit.

+3,6

+4,1

+0,3

+0,9

53

55

Detsember

Võimsale madalrõhukeskmele Lääne-Euroopas vastandub Siberi kõrgrõhuala, mis siiski Venemaa aladelt läände ei ulatu. Tagajärjeks on lõunavool Baltimaadel, mis toob pehmepoolset, kuid mitte väga sajust ilma. Mõnevõrra külma ja lund on oodata Ida-Eestis, lääne pool valdavad sulailmad.

+0,8

+1,2

-3,3

-2,8

49

47

Jaanuar

Jaanuariks on oodata möödunud talvele sarnast olukorda: püsiv kõrgrõhkkond Lõuna-Euroopas, tsüklonite rivi üle Põhja-Skandinaavia ning pehme, kuid mitte väga sajune ilm Eestis. Ida-Eestis, eriti kõrgustikel on siiski lumelootust.

-0,9

+0,1

-4,6

-3,7

48

52

Veebruar

Jaanuari olukord enam-vähem jätkub. Madalrõhkkonnad võivad veidi rohkem lõunasse kalduda, mis tähendab meile vahelduvat sula ja külma ning püsiva lume lootust peamiselt Ida-Eestis.

-2,1

-0,9

-5,3

-3,8

35

38

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.