Prognoos viieks kuuks: mai 2026 – september 2026


Uuendanud 5. mail 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Võtsin alates 2025. aasta novembrist Euroopa ilmamustrite kirjeldamise aluseks Copernicus ansambliprognoosi kaardid, mistõttu lühenes prognoosi aeg viiele kuule, aga kaheksa mudeli koondandmete kasutamisest on oodata kõrgemat usaldusväärsust: https://climate.copernicus.eu/charts/packages/c3s_seasonal/. Lähima kuu prognoosis arvestan ECMWF „sub-seasonal“ andmetega: https://charts.ecmwf.int/. Alates 2020. aastast Eesti temperatuuride ja seadmete prognoosimisel aluseks olev Meteoblue prognoos lähtub samadest mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

Jälgin jätkuvalt  ka NOAA (USA) mudelarvutusi, kui need on kättesaadavad: https://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/CFSv2/CFSv2_body.html.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle kolmveerand sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).


                                                                                                                             

Kommentaar. Aprill oli jahedapoolne – seega kuu alguses antud soojapoolse aprilli prognoos ei täitunud. Küll aga läks täppi saju hulga prognoos – Eesti keskmisena sadas umbes kolmandiku võrra normist vähem.

              

Uus prognoos näitab soojapoolset ja suhteliselt kuiva suve ning varasügist.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

Mai

Mai keskpaiku suureneb Atlandi madalrõhkkondade surve Põhja-Euroopas valitsevale kõrgrõhualale ja oodata on rohkem vihma. Siiski jääb ka maikuu keskmisest kuivemaks. Valdavad õhuvoolud lõunakaartest, mis toovad suhteliselt sooja õhku – keskmine temperatuur on mõõdukalt üle kliimanormi (1991.-2020.a.).

+9,0

+10,2

+11,5

+12,6

54

40

Juuni

Kuu alguses on taas oodata kõrgrõhkkonda ja kuiva ilma Läänemere äärde, aga kuu teisel poolel on tulemas rohkem madalrõhkkondi ning lõppkokkuvõttes peaks juuni kujunema saju poolest keskmiseks ja veidi tavalisest soojemaks.                                                      

+13,5

+14,5

+15,5

+16,4

88

85

Juuli

Põhja-Euroopas on kõrgrõhkkonnad veidi sagedasemad, kui tavaliselt, seega ootame soojapoolset ja keskmisest veidi kuivemat juulit.

+17,5

+18,2

+18,0

+18,8

67

60

August

Olukord sarnaneb juulile – Ida- ja Põhja-Euroopas, sealhulgas Läänemere ääres on kõrgrõhkkond sagedasem, kui keskmisel aastal. Ootame kuiva- ja soojapoolset augustit.

+17,3

+18,0

+16,7

+17,5

79

70

September

Kõrgrõhkkondlik ilmamuster Skandinaavias, Baltimaadel ja Loode-Venemaal muutub reljeefsemaks, sellel kui Lääne-Euroopas valdavad juba sügisesed Atlandi tsüklonid ja Vahemere ääres on nad tavalisest ägedamadki. Ootame taas üht päikesepaistelist, üsna sooja ja kuivapoolset septembrit.

+13,3

+14,1

+11,8

+12,8

55

40

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu Eesti
ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service