Prognoos kuueks kuuks: jaanuar 2025 – juuni 2025

Uuendanud 5. jaanuaril 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Detsember oli Keskkonnaagentuuri andmetel Eesti keskmisena 2,7 kraadi paljuaastasest keskmisest soojem. Seega kraadi võrra kuu alguses prognoositust soojem. Sadas veidi üle normi, seega prognoos läks täppi.

Uus prognoos näitab jätkuvalt paljuaastasest keskmisest märgatavalt soojemat talve, kevadet ja suve algust.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Jaanuar	Lõuna-Euroopas püsib kõrgrõhuala, mille põhjaserva mööda itta liikuvad Atlandi tsüklonid toovad meile sooja ja niisket ookeaniõhku. Õhutemperatuur kõigub nullkraadi ümber, sajab vaheldumisi lund, lörtsi ja vihma. Kuu lõpupoole ulatub Põhja-Euroopasse Siberi kõrgrõhuala lääneserv ja ilm läheb külmemaks.	-0,5	+1,5	-4,1	-2,0	48	52
Veebruar	Kõrgrõhuala Euroopa mandriosa kohal püsib. Baltimaadel ja Skandinaavias jätkub suhteliselt soe ja niiske õhuvool läänest. Ida-Eestis lumikate püsib ja kasvab, lääne pool lumi sulab ja sajab korduvalt.	-1,6	+0,8	-4,4	-2,0	39	43
Märts	Veebruari olukord üldjoontes jätkub. Varakevad tuleb vahelduva ilmaga, aga keskmiselt kaunis soe. Sajab tavapäraselt.	+0,3	+1,2	-0,5	+1,5	36	37
Aprill	Õhurõhk Lääne-Euroopas ja Põhja-Atlandil on tavalisest kõrgem. Baltimaad on suure osa ajast kõrgrõhuala idaservas, kus valitsev päisesepaiste toob üsna sooja ilma. Põhjakaartest pärinevad tsüklonid toovad ajuti sadu ja külmenemist.	+4,1	+5,5	+5,9	+7,7	35	38
Mai	Põhja-Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, seega ilm küllaltki päikesepaisteline ja soe. Aeg-ajalt toovad tsüklonid mõõdukalt vihma.	+9,0	+10,3	+11,5	+12,6	54	56
Juuni	Kõrgrõhuala Põhja-Euroopa kohal püsib, kuid soojas õhus kujunevad madalrõhkkonnad ei jäta meid külastamata, nagu maiski. Ootame soojapoolset ja veidi alla keskmise keskmise sajuhulgaga juunit.	+13,5	+14,7	+15,5	+16,7	88	83

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.