Uuendanud 8. juunil 2017 Marko
Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis
arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on
tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system
model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm
erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja
omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest
on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute
laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel
prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume
arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti
kehtib see sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja
kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt
ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu
on see prognoos antud ainult Tartu kohta.
Alates
märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, võetud aastate 1970
– 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/
-> kliima -> kliimanormid).
Kommentaar.
Mai esimesel dekaadil kuu kohta tehtud prognoos läks päris hästi täide: tõepoolest, maikuu oli paljuaastasest keskmisest umbes ühe kraadi
võrra jahedam ja sajuvaesem. Tegelikult sadas ainult kolmandik tavapärasest –
nii äärmuslikku kuivust siiski prognoos ette ei näinud. Päikesepaistet oli mais
tavalisest enam.
Uus prognoos näitab jätkuvat jahedat suve ja ka
sügise algus tõotab tulla tavalisest külmem.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Juuni
|
Loode-Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas püsib kõrgrõhkkond. Madalrõhkkonnad liiguvad üle Baltimaade itta, tuues meile vayhelduvat, kui üldiselt jahedapoolset ja küllaltki vihmast ilma. |
+13,0 |
+12,6 |
+15,1 |
+14,9 |
84 |
90 |
Juuli
|
Õhurõhk Baltimaadel ja lõuna pool on tavalisest veidi kõrgem, madalrõhkkonnad mööduvad põhja poolt. Ilm on tavalisest veidi kuivem ja päikeselisem, kuid õhuvool läänest on jahedapoolne, mistõttu õhutemperatuurid jäävad paljuaastase keskmise lähedale. |
+17,0 |
+16,7 |
+17,6 |
+17,6 |
72 |
67 |
August
|
Õhurõhk Skandinaavias ja Soomes on tavalisest kõrgem, Baltimaadel normaalne. Madalrõhkkonnad liiguvad lõuna pool, tuues meile põhjakaarte tuultega küllaltki jahedat õhku. August tõotab tulla veidi vähem sajune, kui tavaliselt, kuid ka jahedam. |
+16,8 |
+15,8 |
+16,2 |
+15,8 |
86 |
81 |
September
|
Põhjas ja kirdes püsib suhteliselt kõrge õhurõhk. Madalrõhkkonnad Läänemerel aktiviseeruvad ja hakkavad järjekindlalt Baltimaid külastama. September tõotab kujuneda jahedapoolseks ja keskmiselt sajuseks. |
+12,1 |
+11,3 |
+10,4 |
+9,9 |
67 |
69 |
Oktoober
|
Põhja-Atlandil on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, seega läänetsüklonid vähem aktiivsed, kui sügisel tavaliselt. Ootame keskmise sajuhulgaga ja tavalisest veidi külmemat oktoobrit. |
+8,3 |
+8,0 |
+6,1 |
+5,9 |
69 |
67 |
November
|
Põhja-Atlandi tsüklonid aktiviseeruvad ja hakkavad rohkem meie ilma kujundama.
Suhteliselt soojas läänevoolus ootame keskmisest veidi pehmemat ilma ja tavalist sajuhulka. |
+3,6 |
+3,9 |
+0,3 |
+0,7 |
53 |
52 |
Koostaja ega Tartu
Ülikool ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest
tulenevate tagajärgede
eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal
terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to
ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast
is independent of any national meteorological service.