Uuendanud 2. juunil
2025 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega
välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina.
Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa
Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva
ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud
prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe
eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on
karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi
anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Viluvõitu maikuu keskmine temperatuur
oli Eesti keskmisena 9,3 kraadi ehk veidi üle ühe kraadi paljuaastasest
keskmisest (1991 – 2020) madalam, jäädes seega kuu algul antud prognoosile paari
kraadiga alla. Seega kuu algul antud prognoos ei täiunud.
Viimane tänavusest jahedam mai oli aga kõige soojema talve järel 2020. aasta
kevadel, mil Eesti keskmiseks tuli kokku vaid 9,0 kraadi. Tänavune mai oli keskmisest
ligi kaks korda sajuem, mis samuti ei vasta
prognoosile.
Uus prognoos näitab paljuaastasest keskmisest mõnevõrra
soojemat kevadet ja suve.
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Juuni
|
Suuremal osal
Euroopast on õhurõhk kõrgepoolne, aga Skandinaavias paiknevad rohkem madalrõhkkonnad.
|
+13,5 |
+14,6 |
+15,5 |
+16,7 |
88 |
86 |
Juuli
|
Skandinaavias
ja Baltimaadel on kõrgrõhkkondi tavalisest sagedamini. Soojad ilmad püsivad.
Sajab keskmiselt või veidi alla selle. |
+17,5 |
+18,5 |
+18,0 |
+19,1 |
67 |
60
|
August
|
Õhurõhk Läänemere
ümbruses ja Euroopas üldiselt on tavalisest veidi kõrgem. Ootame soojapoolset
ja veidi alla keskmise sajuhulgaga augustit. |
+17,3 |
+18,3 |
+16,7 |
+17,8 |
79 |
76 |
September
|
Õhurõhk Euroopas
ja eriti Läänemere ümbruses on normist kõrgem. Ootame sooja- ja kuivapoolset
septembrit. Praegustel andmetel viimase kahe aasta rekordsoe sügiskuu ei
kordu. |
+13,3 |
+14,3 |
+11,8 |
+12,7 |
55 |
57 |
Oktoober
|
Loode-Venemaal
on õhurõhk tavalisest oktoobrist veidi madalam, Põhja-Atlandil aga kõrgem.
Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga oktoobrit, aga kõrgrõhuala idaserva
mõju all, põhjakaartest saabuva õhuga, on oodata ka juba tõsiseid öökülmi. |
+8,3 |
+9,3 |
+6,0 |
+6,8 |
68 |
70 |
November
|
Kogu Euraasia
põhjaosas on õhurõhk kõrgepoolne, kusjuures eriti selgelt areneb välja
igatalvine külm kõrgrõhkkond Siberi idaosas. Tavalisest kõrgemat õhurõhku on
oodata ka Põhja-Euroopas, mis võib tähendada Siberi kõrgrõhkkonna kiiret läände
laienemist ja varajast talve algust meil, aga talve kohta kindlaid järeldusi tehta on veel liiga vara.
|
|
+5,4 |
+1,2 |
+2,1 |
55 |
60 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme
oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible
(in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to
ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest
rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent
of any national meteorological service.