Prognoos kuueks kuuks: detsember 2017 – mai 2018


Uuendanud 5. detsembril 2017 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima -> kliimanormid).


   

Kommentaar.  November oli paljuaastasest keskmisest ligi kaks kraadi soojem, sademete ja päikesepaistet poolest üsna lähedal tavalisele. Seega läks novembri alguses tehtud prognoos väga hästi täppi.

Uus prognoos näitab, et kõik talvekuud tulevad keskmisest oluliselt soojemad ja talve algus küllaltki sajune. Võrreldes varasemate prognoosidega annab nüüdne siiski rohkem lootust külmakraadidele ja lume püsimisele.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

Detsember

Tsüklonid Läänemere ääres ja Kesk-Euroopas on aktiivsed, aga põrkuvad vastu Siberi kõrgrõhkkonda, mis ajuti Loode-Venemaale ulatub. Niiske õhu juurdevool lõunast toob päris palju sademeid Lääne-Eestis vihma ja lörtsi, Ida-Eestis lörtsi ja lume näol. Ilmad on pehmed, kuid mitte äärmuslikult soojad. Ida-Eestis, eriti kõrgustikel ja Kirde-Eestis moodustub lumikate.

+0,8

+1,8

-3,3

-1,8

49

62

Jaanuar

Veebruari ilmamuster üldjoontes jätkub. Ilmad on pehmed, sajuhulgad lähedased paljuaastasele keskmisele. Ida-Eestis on loota lume püsimist, lääne pool mitte väga.

-0,9

+1,0

-4,6

-2,7

48

55

Veebruar

Madalrühkkonnad Põhja-Euroopas on talve teise poole kohta aktiivsed, Lõuna-Euroopas on õhurõhk tavalisest kõrgem. Seetõttu valdab meil läänevool sooja ja niiske Atlandi õhuga. Veebruari ilm on pehme, aga Ida-Eestis peaks olema piisavalt külma ja lumesadu, et maa valge püsiks.

-2,1

+0,3

-5,3

-2,6

35

40

Märts

Varakevadele iseloomulikult madalrõhkkonnad taltuvad, kuid ka külma õhu sissevoolu ei ole oodata. Peale pehmet talve peaaegu jäävaba meri tagab tavalisest soojema märtsi. Sajab normaalselt.

-0,1

+1.5

-1,0

+0,5

38

39

Aprill

Ida-Euroopas ja Baltimaadel on oodata keskmisest kõrgemat õhurõhku, mis tähendab ka üle keskmisse päikesepaistet ja soojapoolset ilma. Sajab normaalselt.

+3,7

+4,4

+5,5

+6,4

30

33

Mai

Aprillis välja kujunenud olukord jätkub. Ootame keskmisest veidi soojemat ja tavalise sajuhulgaga maikuud.

+8,3

+9,0

+11,1

+11,9

55

53

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.