Prognoos kuueks kuuks: september 2025 – veebruar 2026

Uuendanud 3. septembril 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Ka august oli vastu ootusi normist ligi kraad jahedam ja umbes veerandi võrra sajusem, seega kõik suvekuud üsna vihmased. Aga jahe tundub august viimase kolme aastakümne ilmselgelt soojenenud kliima taustal: 20. sajandil olnuks see täiesti tavaline.

              

Uus prognoos näitab möödunu kiuste soojapoolset sügist ja talve.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
September	Õhurõhk Põhja-Euroopas ja Põhja-Atlandil on veidi normist kõrgem. Ootame mõõdukalt sooja ja keskmise sajuhulgaga septembrit, aga möödunud kahe aasta rekordsooja ligilähedastki kordamist praegune prognoos ei luba.	+13,3	+14,3	+11,8	+12,8	55	52
Oktoober	Loode-Venemaal on õhurõhk tavalisest oktoobrist veidi madalam, Põhja-Atlandil aga kõrgem. Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga oktoobrit, aga kõrgrõhuala idaserva mõju all, põhjakaartest saabuva õhuga, on oodata ka juba tõsiseid öökülmi.	+8,3	+9,3	+6,0	+7,0	68	68
November	Arktikas ja Loode-Venemaal on oodata tavalisest kõrgemat õhurõhku, mistõttu Atlandilt sooja õhku toov läänevool on nõrk. Samas kalduvad Atlandi tsüklonid Baltimaadele pidama jääma, mistõttu siin on oodata vihma ja aeg-ajalt lörtsi või lund. November tõotab tulla tavalisest veidi soojem ja sajusem.	+4,2	+5,4	+1,2	+2,5	55	59
Detsember	Kõrge rõhu anomaalia Arktikas tugevneb veelgi ja võib laieneda Põhja-Atlandile. Läänevool on loid ja Põhja-Euroopas määravad ilma pigem meridionaalsed ehk põhja-lõuna sihilised liikumised. Keskeltläbi ootame pehmepoolset detsembrit, aga temperatuuri kontrastid kuu jooksul võivad olla päris suured, sõltuvalt hetke õhuvoolu suunast.	+1,6	+3,0	-2,1	-0,8	51	53
Jaanuar	Atlandi tsüklonid on Skandinaavia ja Baltimaade kohal tavalisest jaanuarist aktiivsemad, Lõuna-Euroopas on õhurõhk kõrgepoolne. Ootame pehmet ja vahelduvat ilma, Ida-Eestis loodetavasti lumikate püsib.	-0,5	+1,0	-4,1	-2,7	48	49
Veebruar	Põhja-Euroopas on õhurõhk tavalisest kõrgem, siin valitseb suurema osa ajast Siberi kõrgrõhuala lääneserv. Kuna lääne pool püsib kõrgrõhukese, siis valitsevad suhteliselt soojad õhumassid lõunast ja ilm on pehme, ajuti sula. Sajab suhteliselt vähe.	-1,6	-0,1	-4,4	-2,4	39	35

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.