Prognoos kuueks kuuks: november 2018 – aprill 2019


Uuendanud 7. detsembril 2018 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).


   

Kommentaar.  Novembrikuu alguses tehtud prognoosi võib küllaltki hästi täppi läinuks lugeda, sest prognoositud umbes kaks kraadi paljuaastasest kõrgem temperatuur pidas paika. November oli oodatult ka tavalisest kuivem, kuid nii äärmuslikku olukorda, alla poole tavalisest sajuhulgast, prognoos ei näidanud.

Uus prognoos näitab Eestisse pehmepoolset talve ja suhteliselt sooja kevadet. Lääne- ja Kesk-Euroopas on aga oodata väga sajust detsembrit ja jaanuari.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

Detsember

Detsembris püsib Venemaa Euroopa-oas kõrgrõhkkond, ajuti moodustuvad kõrgrõhualad ka Skandinaavias. Võimsa Atlandi madalrõhkkonna mõjul valitseb Baltimaadel suhteliselt soe lõunavool, Lääne-Eestis sajab peamiselt vihma ja lörtsi, Ida-Eestis lörtsi ja lund. Temperatuurid kõiguvad nullkraadi ümber, kuid Ida-Eestis rohkem siiski külmapoolel, mistõttu vähemalt Kagu-Eesti kõrgustikel ja Virumaal hakkab lumi kogunema.

+0,8

+1,7

-3,3

-2,5

49

59

Jaanuar

Detsembri olukord jätkub, jaanuar tuleb keskmisest soojem ja veidi sajusem. Lääne-Eestis on püsiva lumikatte lootus väike, ida pool võimalused paremad.

-0,9

+0,4

-4,6

-3,1

48

57

Veebruar

Soe läänevool jääb püsima, kuid läänetsüklonid jõuavad kaugemale Venemaa sisealadele, tuues Baltimaadesse vahelduvat sula ja külma. Ootame keskmisest mõnevõrra pehmemat ja tavalise sajuhulgaga veebruari. Mandri-Eestis on lumikatte püsimise väljavaated päris head.

-2,1

-1,4

-5,3

-4,3

35

37

Märts

Põhja-Atlandil on madalrõhkkondi varakevade kohta palju, kuid nad ei too Baltimaadesse palju sademeid. Peaaegu jäävaba Läänemeri ja lõunavool põhjustavad soojapoolse märtsi.

-0,1

+0,8

-1,0

-0,6

38

40

Aprill

Venemaa Euroopa-osas on õhurõhk tavalisest kõrgem ja Põhja-Atlandil normilähedane. Ootame keskmisest rohkem lõunavoolu, soojapoolseid ilmu ja tavapärast sajuhulka.

+3,7

+4,1

+5,5

+6,2

30

32

Mai

Oodata on tavalisest veidi kõrgemat õhurõhku Põhja-Euroopas. Seega ilmad küllaltki päikesepaistelised ja soojapoolsed, sadu normi piires.

+8,3

+8,6

+11,1

+11,5

55

57

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.