Uuendanud 7. septembril
2017 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled
forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes
traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid)
on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju
atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju
lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure
arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on
globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima ->
kliimanormid).
Kommentaar.
Vastu ootusi oli august paljuaastasest keskmisest õige natuke soojem,
seda pilviste soojade ööde arvelt. Kuu algul antud sajuprognoos – natuke keskmisest
vihmasem – pidas hästi paika. Päike paistis keskmisest veidi vähem.
Uus prognoos näitab küllaltki tavalist sügist ja taas
pehmepoolset talve.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
September
|
Lääne- ja Kesk-Euroopas on tsüklonid
väga aktiivsed, kuid Eestis ja lähiümbruses pääsevad ajuti mõjule ka
kõrgrõhkkonnad. Ilm tuleb üsna tavapärane nii soojuse kui saju poolest. |
+12,1 |
+12,2 |
+10,4 |
+10,7 |
67 |
71 |
Oktoober
|
Põhja-Atlandil on õhurõhk tavalisest
veidi kõrgem, Baltimaadel nagu tavaliselt. Ka septembri ilm tuleb üsna
tavapärane nii soojuse kui saju poolest. |
+8,3 |
+8,4 |
+6,1 |
+6,3 |
69 |
72 |
November
|
Lääne-Euroopas on õhurõhk tavalisest
veidi kõrgem, Skandinaavias ja Baltimaadel aga madalrõhkkonnad küllaltki
aktiivsed. Ootame tavalisest veidi soojemat ja normaalse sajuhulgaga
novembrit. |
+3,6 |
+4,1 |
+0,3 |
+0,9 |
53 |
55 |
Detsember
|
Võimsale madalrõhukeskmele Lääne-Euroopas
vastandub Siberi kõrgrõhuala, mis siiski Venemaa aladelt läände ei ulatu.
Tagajärjeks on lõunavool Baltimaadel, mis toob pehmepoolset, kuid mitte väga
sajust ilma. Mõnevõrra külma ja lund on oodata Ida-Eestis, lääne pool
valdavad sulailmad. |
+0,8 |
+1,2 |
-3,3 |
-2,8 |
49 |
47 |
Jaanuar
|
Jaanuariks on oodata möödunud
talvele sarnast olukorda: püsiv kõrgrõhkkond Lõuna-Euroopas, tsüklonite rivi
üle Põhja-Skandinaavia ning pehme, kuid mitte väga sajune ilm Eestis.
Ida-Eestis, eriti kõrgustikel on siiski lumelootust. |
-0,9 |
+0,1 |
-4,6 |
-3,7 |
48 |
52 |
Veebruar
|
Jaanuari olukord enam-vähem jätkub.
Madalrõhkkonnad võivad veidi rohkem lõunasse kalduda, mis tähendab meile
vahelduvat sula ja külma ning püsiva lume lootust peamiselt Ida-Eestis. |
-2,1 |
-0,9 |
-5,3 |
-3,8 |
35 |
38 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is
responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.