Uuendanud 3. augustil
2017 Marko Kaasik .
Täiendatud
7. augustil juulikuu tagasivaatega.
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled
forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes
traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid)
on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju
atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju
lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure
arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on
globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele
uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka
keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate
kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete
kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima ->
kliimanormid).
Kommentaar.
Juuli oli enam kui poolteist kraadi paljuaastasest keskmisest jahedam,
seega kuu algul prognoosisin õiges suunas, aga väiksemat erinevust. Sadas
normist kolmandiku võrra vähem – sajuprognoos ei läinud täppi, sest ennustasin veidi
üle normi. Päike paistis juulis veidi vähem, kui keskmisel aastal.
Uus prognoos näitab jätkuvat jahedat suve, üsna
tavapärast sügist ja pehmet talve esimest poolt.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
August
|
Kesk-Euroopas moodustub kõrgrõhuala, põhja pool püsib Atlandi madalrõhkkondade „konveier“, mis tingib meil läänevoolu. August on tavalisest veidi jahedam ja sajusem |
+16,8 |
+16,3 |
+16,2 |
+16,0 |
86 |
91 |
September
|
Madalrõhkkondade ülekaal Põhja-Euroopas
jätkub. September tuleb tavalisest veidi jahedam ja normaalse või veidi üle
normi sajuhulgaga. |
+12,1 |
+11,7 |
+10,4 |
+10,2 |
67 |
71 |
Oktoober
|
Loode-Venemaal on õhurõhk tavalisest
kõrgem, Kesk-Euroopas madalam. Seega ei liigu Atlandi madalrõhkkonnad
sügavale sisemaale, vaid jäävad Kesk-Euroopasse püsima, tuues oma idaservas
meile sooja õhku lõunast. Oktoober tuleb soojapoolne ja normaalse
sajuhulgaga. |
+8,3 |
+8,6 |
+6,1 |
+6,4 |
69 |
68 |
November
|
Kesk-Euroopas kujuneb kõrgrõhukese
ja madalrõhkkonnad liiguvad üle kõrgrõhkkonna
põhjaserva itta, tuues meile pehmet ja vihmast ilma, mille sekka ajuti
ka lörtsi sajab. Püsivaid külmakraade ei ole novembris veel oodata. |
+3,6 |
+4,1 |
+0,3 |
+0,8 |
53 |
63 |
Detsember
|
Novembri olukord jääb püsima ja
madalrõhkkonnad toovad Põhja-Euroopasse sooja merelist õhku, kuid tsüklonite
sajutsoonid jäävad enamasti meist põhja poole, seega väga palju ei saja. |
+0,8 |
+2,0 |
-3,3 |
-2,2 |
49 |
50 |
Jaanuar
|
Ka jaanuar tuleb madalrõhkkondade
domineerimise tähe all pehme ja mõõdukalt sajune. Lumelootust on pigem
Ida-Eestis. |
-0,9 |
+0,4 |
-4,6 |
-3,3 |
48 |
54 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible
(in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our
best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.