Uuendanud 7. detsembril
2018 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal
ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja
sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled
forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes
traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid)
on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju
atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju
lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure
arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on
globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele
uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka
keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar.
Novembrikuu alguses tehtud prognoosi võib küllaltki hästi täppi läinuks
lugeda, sest prognoositud umbes kaks kraadi paljuaastasest kõrgem temperatuur
pidas paika. November oli oodatult ka tavalisest kuivem, kuid nii äärmuslikku
olukorda, alla poole tavalisest sajuhulgast, prognoos ei näidanud.
Uus prognoos näitab Eestisse pehmepoolset talve
ja suhteliselt sooja kevadet. Lääne- ja Kesk-Euroopas on aga oodata väga sajust
detsembrit ja jaanuari.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Detsember
|
Detsembris püsib Venemaa Euroopa-oas
kõrgrõhkkond, ajuti moodustuvad kõrgrõhualad ka Skandinaavias. Võimsa Atlandi
madalrõhkkonna mõjul valitseb Baltimaadel suhteliselt soe lõunavool,
Lääne-Eestis sajab peamiselt vihma ja lörtsi, Ida-Eestis lörtsi ja lund.
Temperatuurid kõiguvad nullkraadi ümber, kuid Ida-Eestis rohkem siiski
külmapoolel, mistõttu vähemalt Kagu-Eesti kõrgustikel ja Virumaal hakkab lumi
kogunema. |
+0,8 |
+1,7 |
-3,3 |
|
49 |
|
Jaanuar
|
Detsembri olukord jätkub, jaanuar
tuleb keskmisest soojem ja veidi sajusem. Lääne-Eestis on püsiva lumikatte
lootus väike, ida pool võimalused paremad. |
-0,9 |
+0,4 |
-4,6 |
-3,1 |
48 |
57 |
Veebruar
|
Soe läänevool jääb püsima, kuid läänetsüklonid jõuavad
kaugemale Venemaa sisealadele, tuues Baltimaadesse
vahelduvat sula ja külma. Ootame keskmisest mõnevõrra pehmemat ja tavalise
sajuhulgaga veebruari. Mandri-Eestis on lumikatte püsimise väljavaated päris
head. |
-2,1 |
-1,4 |
-5,3 |
-4,3 |
35 |
37 |
Märts
|
Põhja-Atlandil on madalrõhkkondi varakevade kohta palju,
kuid nad ei too Baltimaadesse palju sademeid. Peaaegu jäävaba Läänemeri ja
lõunavool põhjustavad soojapoolse märtsi. |
-0,1 |
+0,8 |
-1,0 |
-0,6 |
38 |
40 |
Aprill
|
Venemaa Euroopa-osas on
õhurõhk tavalisest kõrgem ja Põhja-Atlandil normilähedane. Ootame keskmisest
rohkem lõunavoolu, soojapoolseid ilmu ja tavapärast sajuhulka. |
+3,7 |
+4,1 |
+5,5 |
+6,2 |
30 |
32 |
Mai
|
Oodata on tavalisest veidi
kõrgemat õhurõhku Põhja-Euroopas. Seega ilmad küllaltki päikesepaistelised ja
soojapoolsed, sadu normi piires. |
+8,3 |
+8,6 |
+11,1 |
+11,5 |
55 |
57 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is
responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.