Prognoos kuueks kuuks: november 2024 – aprill 2025

Uuendanud 4. novembril 2024 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Oktoober oligi paljuaastasest keskmisest soojem, aga mitte ühe kraadi ringis nagu kuu algupoolel prognoosisin, vaid lausa üle kahe kraadi. Sadas ainult veidi üle poole normist, prognoosisin umbes normi.

Uus prognoos näitab jätkuvalt paljuaastasest keskmisest soojemat hilissügist ja talve.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
November	Põhja-Atlandil ja Lääne-Euroopas on õhurõhk paljuaastasest keskmisest tunduvalt kõrgem ja Venemaa Euroopa-osas madalam. Tsüklonid hakkavad liikuma blokeeriva kõrgrõhuala idaserva pidi Barentsi merelt lõunasse, tuues meile kuu teisel poolel talvise ilma. Sooja alguse tõttu kujuneb november tervikuna normist veidi soojemaks, sajab keskmiselt.	+4,2	+5,2	+1,2	+2,1	55	55
Detsember	Detsembri keskmisena on õhurõhk peaaegu kogu Euroopas kaunis kõrge, Põhja-Atlandil aga tavalisest veidi madalam. Aktiivsed Atlandi tsüklonid liiguvad üle Skandinaavia itta, tuues meile pehmet ilma ja sageli sula. Lääne-Eestis lumikate ei püsi, ida pool ja eriti Kagu-Eesti kõrgustikel on lootust rohkem. Detsember tuleb normist märksa soojem ja veidi sajusem.	+1,6	+2,9	-2,1	-0,6	51	55
Jaanuar	Lõuna-Euroopas on ka jaanuaris õhurõhk tavalisest veidi kõrgem ja põhja pool madalam, seega tsüklonid on Põhja-Euroopas üsna aktiivsed. Kirde-Eestis ja Kagu-Eesti kõrgustikel lumikate püsib ja kasvab, mujal on ebakindel.	-0,5	+0,9	-4,1	-2,5	48	49
Veebruar	Euroopa mandril on õhurõhk kõrgepoolne, Põhja-Atlandil pigem madal. Seega liiguvad tsüklonid valdavalt Atlandi ookeanilt piki Skandinaaviat kirdesse, tuues Baltimaid oma kaguservaga riivates kaunis sooja ookeaniõhku. Ilmad on valdavalt pehmed, aga mitte äärmuslikult soojad.	-1,6	-0,3	-4,4	-3,0	39	40
Märts	Veebruari ilmamuster üldjoontes püsib. Oodata on soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga märtsi.	+0,3	+1,5	-0,5	+0,8	36	37
Aprill	Aprilli rõhuväli ei erine kuigi palju keskmisest. Põhja-Atlandil on oodata suhteliselt kõrget õhurõhku, seega võib arvata, et tsüklonid läänest on harvemad külalised kui tavaliselt, ilmad päikesepaistelised ja seetõttu suhteliselt soojad.	+4,1	+5,5	+5,9	+7,3	35	35

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.