Uuendanud 7. novembril
2019 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal
ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja
sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes
traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid)
on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju
atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju
lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure
arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on
globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele
uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka
keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar.
Oktoober oli veidi alla kraadi keskmisest soojem, seega kuu algul antud
prognoos läks selles osas üsna täppi. Sadu tuli aga peaaegu poolteist keskmist,
prognoos näitas umbes keskmist sajuhulka.
Uus prognoos, nagu eelminegi, näitab taas viimase
kolme aastakümne keskmisega võrreldes sooja talve.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
November
|
Põhja-Atlandil
ja Kesk-Euroopas valitseb madalrõhuala, Venemaal võimas kõrgrõhkkond.
Baltimaad jäävad nende kahe keerise vahele, kus suurema osa ajast püsib soe
ja niiske lõunavool, kuid ajuti laieneb kõrgrõhkkond läände, tuues meile
lühiajalisi külmenemisi. Kokkuvõttes keskmisest veidi soojem ja keskmise
sajuhulgaga november. |
+3,6 |
+3,8 |
+1,3 |
+1,7 |
53 |
55 |
Detsember
|
Aktiivsed
tsüklonid liiguvad üle Põhja-Skandinaavia ja Soome itta. Kirde-Eestis ja
Kagu-Eesti kõrgustikel on detsembri teisel poolel lumikatet oodata, kuid
üldiselt kujuneb detsember keskmisest oluliselt soojemaks ja mõnevõrra
sajusemaks. |
+0,8 |
+2,1 |
-3,3 |
-2,0 |
49 |
55 |
Jaanuar
|
Atlandi
madalrõhu- ja soojakonveier jätkab Lõuna-Euroopa kõrgrõhkkonna suunamisel täie
hooga. Jaanuar tõotab tulla tavalisest märgatavalt soojem ja sajusem.
Ida-Eestis peaks lumikate püsima, kuid lääne pool on see vägagi kaheldav. |
-0,9 |
+1,1 |
-4,6 |
-2,7 |
48 |
57 |
Veebruar
|
Madalrõhkkonnad
Põhja-Euroopas on talve teise poole kohta aktiivsed, Lõuna-Euroopas on
õhurõhk tavalisest kõrgem. Seetõttu valdab meil läänevool sooja ja niiske
Atlandi õhuga. Ka veebruari ilm on pehme, aga Ida-Eestis peaks tulema
piisavalt külma ja lumesadu, et maa valge püsiks. |
-2,1 |
-0,3 |
-5,3 |
-3,3 |
35 |
47 |
Märts
|
Madalrõhkkondi
on varakevade kohta tavalisest veidi rohkem. Niiske õhuvool Atlandilt ja
vähese jääkattega Läänemerelt püsib, ilm on pilvisem ja tunduvalt soojem, kui
keskmiselt märtsis. |
-0,1 |
+1,2 |
-1,0 |
+1,0 |
38 |
42 |
Aprill
|
Talvel väljakujunenud
Atlandi madalrõhkkondade ülekaal püsib edasi. Ootame tavalisest veidi
soojemat ja pilvisemat aprilli. |
+3,7 |
+4,2 |
+5,5 |
+6,7 |
30 |
33 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest
rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.