Uuendanud 13. augustil
2025 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega
välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina.
Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue
prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva
ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Juuli prognoos kuu alguses oli jahe
ja vihmane, aga ligikaudu läks täide vaid prognoosi teine pool: läinud kuu oli
vihmane (kolmandikuga üle normi), aga päris soe, täpsemalt ligi poolteist
kraadi normist (aastate 1991 – 2020 keskmine) soojem. Päikesepaistet oli veidi
vähem, kui tavaliselt, sest äikesepilvi oli palju.
Uus prognoos näitab paljuaastasele püsivalt sooja-
ja vihmasepoolset sügist ja talve algust.
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
August
|
Sügissuvele
iseloomulikult vahelduvad Põhja-Euroopas läänetsüklonid ja kõrgrõhkkonnad.
Ootame normist natuke soojemat ja sajusemat augustit. |
+17,3 |
+18,1 |
+16,7 |
+17,4 |
79 |
82 |
September
|
Õhurõhk
Põhja-Euroopas ja Põhja-Atlandil on veidi normist kõrgem. Ootame mõõdukalt
sooja ja keskmise sajuhulgaga septembrit, aga möödunud kahe aasta rekordsooja
ligilähedastki kordamist praegune prognoos ei luba. |
+13,3 |
+14,3 |
+11,8 |
+12,8 |
55 |
52
|
Oktoober
|
Loode-Venemaal
on õhurõhk tavalisest oktoobrist veidi madalam, Põhja-Atlandil aga kõrgem.
Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga oktoobrit, aga kõrgrõhuala
idaserva mõju all, põhjakaartest saabuva õhuga, on oodata ka juba tõsiseid
öökülmi. |
+8,3 |
+9,3 |
+6,0 |
+7,0 |
68 |
68 |
November
|
Arktikas ja
Loode-Venemaal on oodata tavalisest kõrgemat õhurõhku, mistõttu Atlandilt
sooja õhku toov läänevool on nõrk. Samas kalduvad Atlandi tsüklonid
Baltimaadele pidama jääma, mistõttu siin on oodata vihma ja aeg-ajalt lörtsi
või lund. November tõotab tulla tavalisest veidi soojem ja sajusem. |
+4,2 |
+5,4 |
+1,2 |
+2,5 |
55 |
59 |
Detsember
|
Kõrge rõhu
anomaalia Arktikas tugevneb veelgi ja võib laieneda Põhja-Atlandile.
Läänevool on loid ja Põhja-Euroopas määravad ilma pigem meridionaalsed ehk
põhja-lõuna sihilised liikumised. Keskeltläbi ootame pehmepoolset detsembrit,
aga temperatuuri kontrastid kuu jooksul võivad olla päris suured, sõltuvalt
hetke õhuvoolu suunast. |
+1,6 |
+3,0 |
-2,1 |
-0,8 |
51 |
53 |
Jaanuar
|
Lõuna-Euroopas
ja Atlandil on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem ning põhja pool tavaline,
seega on rõhukontrast varasemast suurem ja tsüklonid on Põhja-Euroopas üsna
aktiivsed. Kirde-Eestis ja Kagu-Eesti kõrgustikel lumikate püsib ja kasvab,
mujal on ebakindel. |
|
+1,0 |
-4,1 |
-2,7 |
48 |
49 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.