Prognoos kuueks kuuks: detsember 2024 – mai 2025

Uuendanud 3. detsembril 2024 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. November oli Eesti keskmisena kaks ja pool kraadi paljuaastasest keskmisest soojem. Seega veelgi soojem kui minu kuu alguses antud prognoositud (umbes 1 kraad üle keskmise). Sadas veidi üle normi (prognoositud: täpselt norm). November oli veelgi pilvisem, kui paluaastane keskmine.

Uus prognoos näitab jätkuvalt paljuaastasest keskmisest märgatavalt soojemat talve ja veidi soojemat kevadet.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Detsember	Detsembri keskmisena on õhurõhk peaaegu kogu Euroopas kaunis kõrge, Põhja-Atlandil aga tavalisest veidi madalam. Aktiivsed Atlandi tsüklonid liiguvad üle Skandinaavia itta, tuues meile pehmet ilma ja sageli sula. Lääne-Eestis lumikate ei püsi, ida pool ja eriti Kagu-Eesti kõrgustikel on lootust rohkem. Detsember tuleb normist märksa soojem ja veidi sajusem.	+1,6	+3,3	-2,1	-0,2	51	53
Jaanuar	Lõuna-Euroopas on ka jaanuaris õhurõhk tavalisest veidi kõrgem ja põhja pool madalam, seega tsüklonid on Põhja-Euroopas üsna aktiivsed. Kirde-Eestis ja Kagu-Eesti kõrgustikel lumikate püsib ja kasvab, mujal on ebakindel.	-0,5	+1,8	-4,1	-1,9	48	51
Veebruar	Euroopa mandril on õhurõhk kõrgepoolne, Põhja-Atlandil pigem madal. Seega liiguvad tsüklonid valdavalt Atlandi ookeanilt piki Skandinaaviat kirdesse, tuues Baltimaid oma kaguservaga riivates kaunis sooja ookeaniõhku. Ilmad on valdavalt pehmed, aga mitte äärmuslikult soojad.	-1,6	-0,3	-4,4	-2,5	39	41
Märts	Kesk- ja Põhja-Euroopas on õhurõhk tavalisest kõrgem. Päikesepaistet on suhteliselt palju ja peale pehmet talve lund vähe. Seetõttu on ilmad kaunis soojad. Vaatamata kõrgrõhualade ülekaalule suudavad aeg-ajalt ilma kujundamise sekkuvad tsüklonid veidi üle keskmise sadu tuua.	+0,3	+1,5	-0,5	+1,3	36	39
Aprill	Taas on Kesk- ja Lääne-Euroopas õhurõhk kõrgepoolne ja kaugemal põhjas madalavõitu. Eesti jääb rohkem kõrgrõhualade valdusse, mis toovad päikeselist ja üsna sooja ilma, aga läänevoolus, mis kujuneb lõunapoolse kõrg- ja põhjapoolse madalrõhuala mõjul, jõuab siia ka keskmisel määral niiskust ja vihma.	+4,1	+5,6	+5,9	+7,4	35	35
Mai	Mais on suuremal Põhja-Euroopas õhurõhk tavalisest veidi kõrgem. Ootame soojapoolset ja päikeselist maid, lühiajaliselt külastavad madalrõhkkonnad peaksid siiski küllaldaselt vihma tooma.	+9,0	+10,5	+11,5	+12,7	54	59

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.