Prognoos kuueks kuuks: august 2017 – jaanuar 2018


Uuendanud 3. augustil 2017 Marko Kaasik .

Täiendatud 7. augustil juulikuu tagasivaatega.

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima -> kliimanormid).


   

Kommentaar.  Juuli oli enam kui poolteist kraadi paljuaastasest keskmisest jahedam, seega kuu algul prognoosisin õiges suunas, aga väiksemat erinevust. Sadas normist kolmandiku võrra vähem – sajuprognoos ei läinud täppi, sest ennustasin veidi üle normi. Päike paistis juulis veidi vähem, kui keskmisel aastal.

Uus prognoos näitab jätkuvat jahedat suve, üsna tavapärast sügist ja pehmet talve esimest poolt.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

August

Kesk-Euroopas moodustub kõrgrõhuala, põhja pool püsib Atlandi madalrõhkkondade „konveier“, mis tingib meil läänevoolu. August on tavalisest veidi jahedam ja sajusem

+16,8

+16,3

+16,2

+16,0

86

91

September

Madalrõhkkondade ülekaal Põhja-Euroopas jätkub. September tuleb tavalisest veidi jahedam ja normaalse või veidi üle normi sajuhulgaga.

+12,1

+11,7

+10,4

+10,2

67

71

Oktoober

Loode-Venemaal on õhurõhk tavalisest kõrgem, Kesk-Euroopas madalam. Seega ei liigu Atlandi madalrõhkkonnad sügavale sisemaale, vaid jäävad Kesk-Euroopasse püsima, tuues oma idaservas meile sooja õhku lõunast. Oktoober tuleb soojapoolne ja normaalse sajuhulgaga.

+8,3

+8,6

+6,1

+6,4

69

68

November

Kesk-Euroopas kujuneb kõrgrõhukese ja madalrõhkkonnad liiguvad üle kõrgrõhkkonna  põhjaserva itta, tuues meile pehmet ja vihmast ilma, mille sekka ajuti ka lörtsi sajab. Püsivaid külmakraade ei ole novembris veel oodata.

+3,6

+4,1

+0,3

+0,8

53

63

Detsember

Novembri olukord jääb püsima ja madalrõhkkonnad toovad Põhja-Euroopasse sooja merelist õhku, kuid tsüklonite sajutsoonid jäävad enamasti meist põhja poole, seega väga palju ei saja.

+0,8

+2,0

-3,3

-2,2

49

50

Jaanuar

Ka jaanuar tuleb madalrõhkkondade domineerimise tähe all pehme ja mõõdukalt sajune. Lumelootust on pigem Ida-Eestis.

-0,9

+0,4

-4,6

-3,3

48

54

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.