Uuendanud 1. augustil
2018 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled
forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes
traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid)
on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju
atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju
lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure
arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on
globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele
uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka
keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate
kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete
kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar.
Täiesti vastu ootusi oli juuli tavalisest tervelt kaks ja pool kraadi
soojem. Kuiva juuli prognoos pidas paika, kuid kuivus oli prognoositust palju
äärmuslikum: sadas umbes kolmandiku jagu paljuaastasest keskmisest.
Uus prognoos näitab kuiva ja küllaltki sooja suve
jätkumist, kuiva- ja soojapoolset sügist ja mõõdukalt pehmet talve esimest
poolt.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
August
|
Kesk-Euroopas, Skandinaavias ja
Baltimaades on õhurõhk tavalisest tunduvalt kõrgem ja Venemaa Euroopa-osas madalam.
Kõrgrõhkkonna mõju tõttu tavalisest kuivemad ja mõnevõrra soojemad ilmad
jätkuvad. |
+16,8 |
+17,2 |
+16,2 |
+16,7 |
86 |
82 |
September
|
Põhja-Euroopas ja Põhja-Atlandil on
õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, lõuna pool liiguvad madalrõhkkonnad. Eesti
jääb kõrg- ja madalrõhkkondade piirile, meie ilm on
vahelduv. Õhusoojust on normi piires, sajab normaalselt või veidi vähem. |
+12,1 |
+12,2 |
+10,4 |
+10,7 |
67 |
62 |
Oktoober
|
Õhurõhk Baltimaadel ja Skandinaavias
on tavalisest kõrgem. Ootame tavaliste temperatuuridega või veidi soojemat
ning kuivapoolset oktoobrit. |
+8,3 |
+8,4 |
+6,1 |
+6,5 |
69 |
63 |
November
|
Madalrõhkkonnad hakkavad üle Põhja-Skandinaavia
itta liikuma, Eestist lõunas on õhurõhk tavalisest kõrgem. Ootame küllaltki
palju lõunakaarte tuuli, soojapoolset ja üsna tavalise sajuhulgaga novembrit. |
+3,6 |
+4,0 |
+0,3 |
+0,8 |
53 |
49 |
Detsember
|
Novembris välja kujunenud olukord jääb
püsima. Ootame soojapoolset ja tavalise sajuhulgaga detsembrit. |
+0,8 |
+1,7 |
-3,3 |
-2,1 |
49 |
47 |
Jaanuar
|
Madalrõhkkonnad on Põhja-Euroopas
tavapärasest veelgi aktiivsemad. Ootame soojapoolset ja küllaltki tavalise
sajuhulgaga detsembrit. |
-0,9 |
-0,1 |
-4,6 |
-3,5 |
48 |
52 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is
responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.