Prognoos viieks kuuks: jaanuar 2025 – mai 2026

Uuendanud 3. jaanuaril 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Võtsin alates 2025. aasta novembrist Euroopa ilmamustrite kirjeldamise aluseks Copernicus ansambliprognoosi kaardid, mistõttu lühenes prognoosi aeg viiele kuule, aga kaheksa mudeli koondandmete kasutamisest on oodata kõrgemat usaldusväärsust: https://climate.copernicus.eu/charts/packages/c3s_seasonal/. Alates 2020. aastast Eesti temperatuuride ja seadmete prognoosimisel aluseks olev Meteoblue prognoos lähtub samadest mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

Jälgin jätkuvalt  ka NOAA (USA) mudelarvutusi, kui need on kättesaadavad: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Detsember oli kliimakeskmisest (1991 – 2020) ligi kolm ja pool kraadi soojem ehk Eesti keskmisena rohkem kui kaks kraadi plusspoolel.

              

Uus prognoos näitab vaatamata jaanuari mõõdukale külmale üldiselt pehmepoolset hilistalve ja soojapoolset kevadet.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Jaanuar	Jaanuari esimesel poolel püsib Skandinaavia kohal Siberi kõrgrõhuala loodeserv, mis suunab Atlandi tsüklonid üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa itta. Ilm on mõõdukalt külm ja sajab vähe, sest tsüklonite ajualad ulatuvad harva Eestini. Kuu teisel poolel külm kõrgrõhkkond taandub itta, Atlandi tsüklonid saavad üle Baltimaade liikuda ja läheb ilm pehmekaks. Lume sekka sajab lörtsi ja vahel ka vihma. Jaanuar tuleb juba tublisti soojenenud kliima järgi arvutatud normist (1991 - 2020) veidi külmem ja sajuvaesem.	-0,5	-1,7	-4,1	-5,5	48	40
Veebruar	Põhja-Atlandil, Skandinaavias ja Venemaa arktilistel aladel on oodata tavalisest madalamat õhurõhku, Lõuna-Euroopas tavalist. Seega on tsüklonid Eesti läheduses aktiivsemad, kui hilistalvel tavaliselt. Oodata on lume- ja lörtsisadusid, ajuti ka vihma. Ida-Eestis on lumi maas, aga Lääne-Eestis ebapüsiv.	-1,6	+0,4	-4,4	-2,4	39	40
Märts	Põhja-Atlandil ja Gröönimaa kohal on õhurõhk madalapoolne, Euroopas üsna tavaline. Madalapoolse õhurõhu ala ulatub ka Põhja-Skandinaaviasse. Muutliku talve järel ootame soojapoolset märtsi.	+0,3	+1,9	-0,5	+1,3	36	38
Aprill	Kogu Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem ja seega päikesepaistet suhteliselt palju. Ootame soojapoolset ja keskmiste sademetega aprilli.	+4,1	+5,6	+5,9	+7,7	35	37
Mai	Loode-Venemaal ja Baltimaadel on õhurõhk tavaline, Põhja-Atlandil kõrgem. Madalrõhkkondi on tavalisest kevadest rohkem, sooja ja jaheda, vihmase ja kuiva kiire vaheldumine jätkub. Keskmiselt on mai normist mõnevõrra soojem, sajab tavapäraselt.	+9,0	+10,2	+11,5	+12,6	54	54

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.