Prognoos kuueks kuuks: veebruar 2025 – juuli 2025

Uuendanud 5. veebruaril 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                   

Kommentaar. Jaanuar oli Keskkonnaagentuuri andmetel Eesti keskmisena 4 kraadi paljuaastasest keskmisest soojem, seega tervelt kaks kraadi soojem, kui kuu alguses prognoositud. Jaanuar oli väga sajune, seega prognoos, mis lubas ainult natuke üle keskmise, hästi täppi ei läinud. Ka lumikate ei pidanud sellele soojale vastu.

Uus prognoos näitab paljuaastasest keskmisest märgatavalt soojemat talve lõppu ning soojapoolset kevadet ja suve algust.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Veebruar	Loode-Venemaal ja Põhja-Euroopas püsib võimas kõrgrõhuala, aga siin jääkatteta Läänemere ääres ja valdavalt lõunakaarte tuulte käes ei ole suurt külma oodata. Ida-Eestis püsivad ilmad peamiselt külmakraadides, aga kuu teisel poolel tuleb ka sulaperioode. Lund sajab vähe ning veebruar tuleb kokkuvõttes ikkagi paljuaastasest keskmisest soojem ja natuke sajusem.	-1,6	+0,5	-4,4	-2,2	39	43
Märts	Suuremal osal Euroopast on õhurõhk normist kõrgem, aga kõrgrõhukese asetseb lõuna pool ja Baltimaadel valitseb seega läänevool, milles jõuab meile rohkem Atlandi tsükloneid, kui märtsis tavaliselt. Ootame sooja- ja sajusepoolset märtsi.	+0,3	+2,2	-0,5	+1,5	36	39
Aprill	Õhurõhk Euroopas ja eriti selle lõunapoolses osas on tavalisest kõrgem. Oodata on soojapoolset ja päikeselist aprilli, sajab tavapäraselt.	+4,1	+5,5	+5,9	+7,5	35	37
Mai	Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, seega ilm küllaltki päikesepaisteline ja soe. Aeg-ajalt toovad tsüklonid mõõdukalt vihma.	+9,0	+10,1	+11,5	+12,6	54	54
Juuni	Juuni paistab silma sellega, et kogu põhjapoolkera parasvöötmes ja Arktikas on oodata kõrgepoolset õhurõhku. Antarktikas, kus lõunapoolkera talvel tugevneb külm kõrgrõhuala, jääb see paljuaastasest keskmisest mõnevõrra nõrgemaks. Eestis ootame tavalisest veidi soojemat ja üsna tavalise sajuhulgaga juunit.	+13,5	+14,4	+15,5	+16,3	88	91
Juuli	Üldjoontes jätkub juunis väljakujunenud olukord. Ootame soojapoolset ja üsna normaalse sajuhulgaga juulit.	+17,5	+18,2	+18,0	+19,0	67	70

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.