Prognoos kuueks kuuks: september 2019 – veebruar 2020


Uuendanud 5. septembril 2019 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).


   

Kommentaar.  August oli vastu ootusi paljuaastasest keskmisest natuke soojem ja peaaegu poole kuivem. Seega oli suvi kolme kuu kokkuvõttes vaatamata jahedavõitu juulile ikkagi paljuaastasest keskmisest ligi kraad soojem, seda eriti tänu väga soojale juunile.

Uus prognoos näitab taas viimase kolme aastakümne keskmisega võrreldes soojapoolset sügist ja talve.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

September

Õhurõhk Venemaa Euroopa-osas on tavaliselt kõrgem. Madalrõhkkonnad liiguvad Atlandilt Läänemerele, tuues meile lõunakaartest suhteliselt sooja ja niisket õhku. Ootame keskmisest veidi soojemat ja üsna tavalise sajuhulgaga septembrit.

+12,1

+12,7

+10,4

+11,3

67

71

Oktoober

Õhurõhk Ida-Euroopas on tavalisest kõrgem ja lähedal lääne pool tegutsevad madalrõhkkonnad aitavad püsida lõunavoolul. Oktoober tuleb tavalisest veidi soojem ja kuivem.

+8,3

+8,7

+6,1

+6,6

69

63

November

Madalrõhkkonnad läänes on aktiivsed, kuid sügavale Venemaa avarustesse ei tungi. Soojakonveier lõunast jätkub. Oodata on tavalisest soojemat ja veidi kuivemat novembrit.

+3,6

+4,4

+1,3

+2,1

53

47

Detsember

Tsüklonite „konveier“ Atlandilt üle Põhja-Skandinaavia itta läheb käima. Selle lõunaservas jõuab meile soojapoolne ookeaniõhk ja veidi üle keskmise sdemeid. Ida-Eestis võib detsembri teisel poolel lumikatet oodata.

+0,8

+1,6

-3,3

-2,4

49

56

Jaanuar

Atlandi madalrõhu- ja soojakonveier jätkab Lõuna-Euroopa kõrgrõhkkonna suunamisel täie hooga. Jaanuar tõotab tulla tavalisest mõnevõrra soojem ja sajusem. Ida-Eestis peaks lumikate püsima, kuid lääne pool on see vägagi kaheldav.

-0,9

+0,2

-4,6

-3,3

48

54

Veebruar

Madalrõhkkonnad Põhja-Euroopas on talve teise poole kohta aktiivsed, Lõuna-Euroopas on õhurõhk tavalisest kõrgem. Seetõttu valdab meil läänevool sooja ja niiske Atlandi õhuga. Veebruari ilm on pehme, aga Ida-Eestis peaks tulema piisavalt külma ja lumesadu, et maa valge püsiks.

-2,1

+0,5

-5,3

-3,5

35

43

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.