Uuendanud 2. juulil
2025 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega
välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina.
Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa
Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud
prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe
eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on
karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi
anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Juuni oli vastu ootusi
paljuaastaset (1991 – 2020) keskmisest ligi kraadi võrra jahedam, kuid 20.
sajandil olnuks õhusooja poolest see täiesti keskmine juuni. Sadas umbes
poolteist korda üle normi, kuu alguses prognoosisin umbes normi jagu. Sajuste
ilmade tõttu oli ka päikesepaistet umbes kuuendiku võrra vähem, kui tavaliselt.
Uus prognoos näitab paljuaastasele keskmisele
lähedast suve teist poolt ja soojapoolset sügist.
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Juuli
|
Juunis väljakujunenud
ilmamuster jätkub: Kesk- ja Lääne-Euroopas valitseb kuum kõrgrõhuala, üle
Skandinaavia, Baltimaade Loode-Venemaale rühivad Atlandi tsüklonid. Seetõttu
on oodata normist veidi jahedamat ja vihmasemat juulit. |
+17,5 |
+17,0 |
+18,0 |
+17,5 |
67 |
75 |
August
|
Peaaegu kogu
Euroopas on õhurõhk tavalisest kõrgem. Seega ootame päikesepaistelist, sooja-
ja kuivapoolset augustit. |
+17,3 |
+18,1 |
+16,7 |
+17,6 |
79 |
74
|
September
|
Õhurõhk Põhja-Euroopas
on veidi normist kõrgem. Ootame mõõdukalt sooja ja keskmise sajuhulgaga
septembrit, aga möödunud kahe aasta rekordsooja ligilähedastki kordamist
praegune prognoos ei luba. |
+13,3 |
+14,2 |
+11,8 |
+12,7 |
55 |
53 |
Oktoober
|
Loode-Venemaal
on õhurõhk tavalisest oktoobrist veidi madalam, Põhja-Atlandil aga kõrgem.
Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga oktoobrit, aga kõrgrõhuala
idaserva mõju all, põhjakaartest saabuva õhuga, on oodata ka juba tõsiseid
öökülmi. |
+8,3 |
+9,5 |
+6,0 |
+6,7 |
68 |
70 |
November
|
Arktikas on
oodata ebatavaliselt kõrget õhurõhku, mistõttu Atlandilt sooja õhku toov
läänevool on nõrk. Samas kalduvad Atlandi tsüklonid Baltimaadele pidama
jääma, mistõttu siin on oodata vihma- ja lumesaju vaheldumist. November tõotab
tulla tavalisest veidi soojem ja sajusem. |
+4,2 |
+5,4 |
+1,2 |
+2,3 |
55 |
58 |
Detsember
|
Kõrge rõhu
anomaalia Arktikas tugevneb veelgi. Läänevool on loid ja Põhja-Euroopas määravad
ilma pigem meridionaalsed ehk põhja-lõuna sihilised liikumised. Keskeltläbi ootame
pehmepoolset detsembrit, aga temperatuur kontrastid kuu jooksul võivad olla
päris suured, sõltuvalt hetke õhuvoolu suunast. |
|
+2,6 |
-2,1 |
-1,0 |
51 |
53 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme
oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible
(in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to
ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest
rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent
of any national meteorological service.