Uuendanud 27. mail
2018 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled
forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes
traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid)
on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju
atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju
lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure
arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on
globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele
uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka
keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate
kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete
kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar.
Aprill oli umbes ühe kraadi võrra paljuaastasest keskmisest soojem ja
kolmandiku võrra sajusem. Seega ei täitunud aprilli alguses antud prognoos, mis
lubas keskmisest veidi külmemat ja tavalise sajuhulgaga aprilli. Ka mai ilma ei
õnnestunud aprillikuus hästi ette näha: prognoositud keskmisse temperatuuriga
ja veidi kuivapoolse kuu asemel on lõppemas erakordselt soe, tavalisest ligi
neli kraadi soojem ja väga kuiv (sajuhulk umbes viiendik tavalisest) maikuu.
Uus prognoos näitab jätkuvalt kuiva, aga mitte
sooja suve.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Juuni
|
Õhurõhk Baltimaadel ja Skandinaavias on tavalisest mõnevõrra kõrgem, aga Loode-Venemaal on ülekaalus madalrõhkkonnad. See tingib kuivapoolse ja päikesepaistelise ilma, aga palju põhjakaarte tuuli, mis toovad jahedust. Kohati maapinnal on võimalik hiline öökülm. |
+13,0 |
+13,3 |
+15,1 |
+15,5 |
84 |
73 |
Juuli
|
Kõrgrõhkkonnad on ülekaalus Soomes,
Põhja-Skandinaavias ja Loode-Venemaal. Ka Baltimaadel on õhurõhk tavalisest
kõrgem. Ootame tavalisest veidi kuivemat juulit. Rannikualadel on ilm
keskmisest juulist veidi jahedam, sisemaal normilähedane. |
+17,0 |
+16,6 |
+17,6 |
+17,6 |
72 |
66 |
August
|
Juulis välja kujunenud olukord jätkub. Ka august tõotab tulla tavalisest veidi kuivem jahedate ööde arvelt pigem jahedapoolne. |
+16,8 |
+16,3 |
+16,2 |
+16,1 |
86 |
79 |
September
|
Põhja-Euroopas on õhurõhk tavalisest
veidi kõrgem, lõuna pool liiguvad madalrõhkkonnad. Eesti jääb kõrg- ja
madalrõhkkondade piirile, meie ilm on vahelduv. Nii õhutemperatuur kui
sajuhulk on normilähedased. |
+12,1 |
+11,7 |
+10,4 |
+10,4 |
67 |
67 |
Oktoober
|
Õhurõhk meie aladel on tavalisest
veidi kõrgem. Ootame pigem sooja- ja kuivapoolset oktoobrit. |
+8,3 |
+8,5 |
+6,1 |
+6,3 |
69 |
66 |
November
|
Madalrõhkkonnad hakkavad üle Baltimaade
itta liikuma, Põhja-Skandinaavias on õhurõhk tavalisest kõrgem. Ootame
soojapoolset ja tavalise sajuhulgaga novembrit. |
+3,6 |
+4,0 |
+0,3 |
+0,9 |
53 |
53 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is
responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.