Uuendanud 3. oktoobril
2018 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal
ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja
sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled
forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.
Võrreldes
traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid)
on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju
atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju
lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure
arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on
globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele
uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka
keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar.
Augusti alguses näitas prognoos nii augustiks kui septembriks
paljuaastasest keskmisest veidi soojemat ja kuivemat ilma. Tegelikkus oli palju
põnevam: mõlemad kuud olid tervelt paari kraadi võrra üle normi, septembri
keskmine temperatuur oli üle 14 kraadi, sarnanedes pigem suvekuudega. Augustis
sadas normaalselt ja septembris veidi rohkem.
Uus prognoos näitab soojapoolset sügist ja pehmet
talve.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Oktoober
|
Läänetsüklonid Põhja-Euroopas on
veelgi aktiivsemad, kui sügisel tavaliselt. Õhusooja poolest tavaline, kuid
vihmasem sügis jätkub. |
+8,3 |
+8,3 |
+6,1 |
+6,3 |
69 |
80 |
November
|
Venemaa Euroopa-osas on oodata
tavalisest tugevamat kõrgrõhuala, mille lääneservas valitseb meil suurema osa
ajast õhuvool lõunast. Ilmad on kuivapoolsed, kuid küllaltki soojad. |
+3,6 |
+4,8 |
+0,3 |
+1,5 |
53 |
50 |
Detsember
|
Põhja-Atlandil ja Venemaa Euroopa-osas
tegutsevad aktiivsed tsüklonid, kõrgrõhuala Lõuna-Euroopas suunab õhuvoolu
Atlandi ookeanilt üle Baltimaade. Seetõttu ootame sooja- ja sajusepoolset
detsembrit. Lääne-Eestis sajab peamiselt vihma, ida pool lund ja lörtsi. Lume
maha jäämise lootus kuu lõpuks on Kagu-Eesti kõrgustikel ja Virumaal. |
+0,8 |
+2,1 |
-3,3 |
-1,7 |
49 |
54 |
Jaanuar
|
Detsembri olukord jätkub, jaanuar
tuleb keskmisest märgatavalt soojem ja veidi sajusem. Lääne-Eestis on püsiva
lumikatte lootus väike, ida pool võimalused paremad. |
-0,9 |
+0,8 |
-4,6 |
-2,4 |
48 |
57 |
Veebruar
|
Tsüklonid taltuvad veidi, aga soe läänevool
jääb püsima. Ootame keskmisest mõnevõrra pehmemat ja tavalise sajuhulgaga
veebruari. Mandri-Eestis on lumikatte püsimise väljavaated päris head. |
-2,1 |
-0,5 |
-5,3 |
-3,6 |
35 |
39 |
Märts
|
Madalrõhkkondi on varakevade kohta
palju. Niiske õhuvool Atlandilt ja valdavalt jäävabalt Läänemerelt püsib, ilm
on pilvisem ja veidi soojem, kui keskmiselt märtsis. |
-0,1 |
+0.9 |
-1,0 |
+0,3 |
38 |
41 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is
responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.