Tartu–Kääriku matk

3. juuli 2005 varahommikul hakkasime mina ja Indrek Zolk Tartust jala Kääriku poole minema. Käärikul, mis on väike kohake 11 km Otepäält edasi, toimus treeninglaager Eesti IMO-võistkonnale ja me viisime seal läbi harjutustunde. Võistkonna viimane treeninglaager enne võistlusele sõitmist toimus Kääriku Puhke- ja Spordikeskuses juba üheteistkümnendat aastat järjest ja seekord otsustasime Indrekuga ühitada sellega oma matkamissoovi.

Pildid sel leheküljel kujutavad endast enamasti linki suuremale variandile endast. Väga kehva kvaliteediga piltide puhul on suurem variant mõttetu ja seetõttu ära jäetud. Piltide hulgas on seekord enneolematult palju praaki, enamasti käe äraliigutamise tõttu udused või valguslärakatega pildid. Siin on nad siiski kõik ilusti ära toodud.

11.

Varahommikune (viie ja veerand kuue vahel suveaja järgi) Tartu keskosa panoraam pildistatud Annelinna algusest Sõpruse ringi juures. Esiplaanil Anne kanal. Hommik oli külm, 8 ℃.

12.

Annelinn vaadatuna Sõpruse sillalt. Esiplaanil tagumine osa samast kanalist. Vasakul on Eedeni kaubanduskeskuse nurk.

13.

Läbi Sõpruse silla käsipuu võrestiku. Jõe lähedal on sild peaaegu pajudesse kasvanud, mis iseenesest päris armas on. Las kasvab edasi. Varsti ulatuvad pajuoksad kõnniteele.

14.

Emajõgi allavoolu Sõpruse sillalt nähtuna.

15.

Indrek alustas matka Purde tänava ühiselamust, kus ta elab.

16.

See on Tähe tänava tagumine lõik (Aardla tänavast edasi).

17.

Tähe tänava lõpust läheb edasi jalgrada.

18.

Siin on Ülenurme Tartu-poolne ots uuselamutega. Kruusatee (näha pildi vasalul all nurgas) kannab nime Kuslapuu tänav. Ülenurme ja Tartu on praktiliselt kokku kasvanud. See koht on Võru tänava raudteeülesõidu lähedal.

19.

Ülenurme, vist kooli spordiväljakule viiv värav.

1O.

Teine värav eelmise lähedal.

21.

Ikka Ülenurme. Kaugemal all laiub Aardla polder. Polder jääb meie liikumissuunast vasakule.

22.

Park Ülenurme põllumajandusmuuseumi lähedal.

23.

Sama park. Pilt võetud sillalt, mis on eelmisel pildil, poldri suunas.

24.

Samalt sillalt teisele poole. Ees paistab Ülenurmet läbiv põhimaantee, mida mööda me üldiselt ka liikusime. Vinge veerenn ühe väikse maakohakese kohta!

25.

Ülenurme on jäänud seljataha. Aga pilt on võetud mitte seljataha, vaid otse edasi.

26.

Porijõgi Aardla poldri servas suunaga Ülenurme ja Tartu poole. Jõesäng on muidugi tehislik.

Porijõgi suubub Emajõkke Tartu külje all, vast pool kilomeetrit Ringteest kaugemal, Ihaste vastas. Me oleme just Porijõe ületanud poldri suunas, Ülenurme jääb Porijõe teisele kaldale.

27.

Seda teed pidi sammusime edasi. Paremale jääb Porijõgi, kuid pildil pole vett kõrge heina tõttu näha.

28.

Oleme jõudnud Petseri raudtee sillani üle Porijõe. Meie lootus on sealt sillast üle tagasi õigele poole jõuda.

29.

Läksime läbi kõrge heina mööda Porijõe kallast. Seal oli ka üks Porijõkke suubuv oja, millest õnneks sai lauda pidi üle minna.

2O.

Sama sild lähedalt.

31.

Ületasime niisiis veelkord Porijõe. Siin asub Uhti küla.

32.

Uhti küla piirimaid pidi jõudsime Põlva maantee äärde. Pilt on tehtud suunaga Tartu poole. Vasakus osas paistab roosa hoone, mis tõenäoliselt tuleb Võru teed pidi liikunutele tuttav ette.

Meie aga pöörame Põlva poole...

33.

Niisugune vaade jääb vasakule.

34.

Põlva tee otse edasi. Järgmisest ristist, mis on pildil näha bussist pisut eespool, peame ära paremale pöörama. Bussist kaugemal paistab maanteesild üle Porijõe.

35.

Siin näeme maastikku, mis avanes meile, kui olime eelmisel pildil olnud teeristist ära pööranud.

36.

See on Porijõe sild, kuhu me ei pidanud üldse sattuma, me läksime lolli peaga pool kilomeetrit vale teed pidi paralleelselt Põlva maanteega.

37.

Siin oleme jälle õigel teel. Porijõgi jääb meist vasakule.

38.

See on Tatra oja, suubub taamal Porijõkke (suubekoht on üsna lähedal, aga pildil pole näha).

39.

Pärast Tatra oja ületamist keerasime Kambja suunas. Olen tahtnud võtta Tatra orgu kõrgelt servalt (niisiis suunaga tagasi), aga kaardi nurk on jäänud objektiivi ette.

3O.

Üle heinamaa paistavad Kambja kool ja kirik.

41.

Kambja kool tema staadionilt.

42.

Kambja kirik.

43.

Kambja kool eest.

44.

Mälestuskivi Ignatsi Jaagule Kambjas.

Ignatsi Jaak (EE järgi Ignati Jaak ehk Jaak Ignati poeg) õppis Forseliuse seminaris ja hiljem asutas Lõuna-Eestis mitu talurahvakooli, ühe neist Kambjas.

45.

Suvilad Kambja paisjärve vms kaldal.

46.

Kambjast edasi panime mööda suurt Võru teed ehk pidulikult Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed. Liiklusmärk lubab veidi kiiremini kihutada ja meiegi panime tempot juurde. Kes see ikka tahab pikalt viibida suurel teel, kus pidevalt suured autod mööda voorivad. Pealegi me olime Kambjas kauem puhanud kui oli plaanis.

47.

Ikka otse edasi, läbi orgude ja üle küngaste. See pilt on võetud ühest bussipeatusest, vist Lubja.

48.

Kui hommikul oli taevas vaid üks pilv idasuunal, siis päeva peale on tekkinud juba terve hulk rünkpilvetupse.

49.

Väike veesilm vasakul.

4O.

Ikka sama Võru tee. Oleme jõudnud Tartu ja Põlva maakondade piirile. Kaugemal ees paistab Valgjärve telemast. Sinna on linnulennul 9 km.

51.

See on minu arust üks õnnestunumaid pilte kogu matkal. Paras segu sinisest taevast, valgetest pilvedest, rohelise-kollasekirju künkast ja mustast teest. Võiks müüa Microsoftile Windowsi taustapildiks.

52.

Maastik teisel pool teed.

53.

Pooleteisetunnise trampimise tulemusel jõudsime Maaritsasse, mis on väike kohake Võru tee ääres, kust me peame paremale Otepää peale keerama. Pildil olev ala jääb Võru teest teisele poole. Indrek on võtnud nõuks külakiigel natuke kiikuda.

54.

Indrek kiikumist meelde tuletamas.

55.

Maaritsa–Otepää teed paremale keerates jõuab Maaritsa kirikuhooneni. Tegemist on õigeusu kirikuga.

56.

Krüüdneris keerasime põhiteelt kõrvale Valgjärve peale. Pildil on karjäär, millest meie tee lähedalt mööda viis.

57.

Hiidlehtedega taimed Valgjärve tee ääres.

58.

Sama koht.

59.

Paremale jäi väike veekogu.

5O.

Küngas ja pilved.

61.

Ees 2 km kaugusel Valgjärve telemast. Suurel pildil on näha ka mõned vandid.

62.

Valgjärve tee on künklik ja kõver.

63.

Valgjärve telemast asub 2 km enne Valgjärvet, jäädes vasakule poole maanteed. Mast asub suure künka otsas ja temani viib see asfalttee.

Vante on mastil päris palju ja kõrgemalt algavad vandid tulevad maha mastist üle 50 m eemal.

64.

Värav oli lahti ja me läksime mastile päris lähedale. See pilt on võetud lähimast punktist, kuhu me julgesime minna, umbes 20 m mastist. Olime vantide alas. Fotoaparaat on suunatud peaaegu otse üles.

Valgjärve telemast oli valmides Eesti kõrgeim ehitis, praegu on Koeru mast ta 2 m-ga üle löönud. Tänini on Valgjärve mast merepinnast kõrgeimale ulatuv ehitis Eestis. Jalamilt, kust ta kasvab nagu maa seest välja, on kõrgus 347 m, merepinnast ulatub masti tipp erinevatel andmetel 534–537 m kõrgusele.

65.

Vaade Valgjärve masti künkalt.

66.

Künklik maastik igal pool. Oleme ju Otepää kõrgustikul.

67.

Üks majapidamine lõbustab teekäijaid nägude ja kivihunnikutega.

68.

Järjekordne maastikupilt.

69.

Lõpuks oleme jõudmas Valgjärve asulasse, mis jääb meie teest paremale.

6O.

Vaade Valgjärvelt tagasi.

71.

Valgjärv. Istusime järve kaldal 35 minutit.

72.

Valgjärv, pildistatud samast kohast.

73.

Kaks paati kiirustavad üle Valgjärve.

74.

Sama maksimaalse optilise suurendusega. Õnneks pole käsi ära liigutatud, mis juhtub just kõva suurenduse korral kergesti.

75.

Valgjärvest Otepää suunas välja minnes leiab paremalt taolise maja. Muidugi pole ta looduses nii udune. Vähemalt normaalse nägemisega inimese jaoks. Mina muidugi kõike niimoodi uduselt näengi, sest ma olen lühinägelik. Kui teen pildi ja vaatan lähedalt, siis saan aru, kuidas tegelikult sama kohta peaks tajuma :)

76.

Valgjärvelt 3 km Otepää poole asub Pikajärve küla ja Pikajärve mõis. Siin läheduses on sündinud Eesti telemees Valdo Pant, Pikajärve mõisa õues asub see mälestuskivi.

77.

Pikajärve mõisa õu.

78.

Pikajärv mõisa taga. Meie tee läheb edasi järve äärt pidi vasakule.

79.

Selline on tee piki Pikajärve kallast.

7O.

Pikajärve ots.

Siin lõpeb ka Põlva maakond, astume sealt edasi Valga maakonda.

81.

Need majad peaksid kuuluma kohakesse nimega Vana-Otepää.

82.

Oleme välja jõudnud suurele teele. Otepää ei ole enam kaugel, vaid mõned kilomeetrid on jäänud.

83.

Tee paneb mööda Otepää küngastikku, mida kõrgustikuks nimetatakse.

84.

See pisike veekogu peaks olema Lüüsjärv.

85.

Sama järv teiselt poolt.

86.

Ma vihkan neid allamäge minekuid, sest pärast tuleb selle võrra jälle rohkem üles minna.

Eemal paistab teine suur tee.

87.

Ehtne Otepää kõrgustiku mägi. Selles suunas jääb tegelikult Munamägi, aga see vist Munamägi ei ole, ta paistab liiga lähedal, Munamägi peaks jääma paar kilomeetrit kaugemale.

88.

Veel üks pisike järv siinkandis. Kaardil tema nime ei ole.

89.

Otepää kiriku torn paistab. Indrekul on õnnestunud minust mõned meetrid ette rebida.

8O.

Viimased käänakud...

91.

See on juba maastik otse Otepää külje all.

92.

Otepää kirik.

93.

Vaade Otepää kiriku juurest, taamal muidugi Otepää linna majad.

94.

Vabadussõdalaste mälestussammas Otepää kiriku vastas.

See koht pole kaugel Otepää keskusest, kust Käärikuni, mis oli meie reisi siht, jääb 11 km. Minu füüsiline seisukord ei olnud vajalikul tasemel ühegi rohkema kilomeetri astumiseks ja ma astusin seepärast mängust välja; Indrek aga läks minu fotoaparaadiga edasi. (Peale mängust välja astumise astusin ma hiljem ka Käärikule viivasse bussi, nii et vajalikku kohta jõudsime mõlemad pärale.)

95.

Toonekurg jalutab Nüpli järve ääres.

96.

Toonekure pesa natuke maad edasi.

97.

Ja lõpuks Kääriku järv. Spordikeskuse hooned jäävad suure kase taha.

Rohkem Indrek ei pildistanud. Ka temal olid viimased kilomeetrid rasked olnud.

Aga mõlemad tegime oma elu rekordi 1 päevaga käimises. Mina läbisin umbes 50–51 kilomeetrit, Indrek umbes 59–60 kilomeetrit. Ekslemine Põlva maanteelt ärakeeramisel ja põige telemasti juurde (kokku natuke üle kilomeetri) on sisse arvestatud.

Ülemkataloogi indeksisse.