Iga aasta novembrikuu kolmandal neljapäeval peetakse rahvusvahelist EI-päeva suitsetamisele. Eestis on EI-päeva suitsetamisele peetud alates 1992. aastast. Sel päeval korraldatakse mitmesuguseid suitsetamisvastaseid kampaaniaid, püütakse inimestele selgitada, mida suitsetamine neile tegelikult tähendab.
Olgu siinkohal mõned faktid: lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest 1 tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetustes ja tervelt 250 tapab tubakas. Pooltes lastega Eesti peredes suitsetatakse. Igal aastal hukkub meil suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese.
EI-päev suitsetamisele kannab endas ka eesmärki, et õpilaste seas muutuks palju popimaks mittesuitsetamine. Seejuures on mitte suitsetama hakata palju lihtsam kui suitsetamisest loobuda. Seda peab arvestama igaüks, kes ei julge suitsupakkujale “EI” ütelda. “Ei, tänan, ma ei suitseta!”; “Ei, tänan, milleks rikkuda oma tervist, lähme parem mängima!”; “Ei, tänan, ma ei taha endale vastikut haisu külge!”; “Ei, tänan, ma ei taha et mu nahk ja hambad oleksid koledad!”; “Ei, tänan, ma ei hakka tubaka orjaks!”.
Seega kannab EI-päev ka ideed, et ütelgem suitsupakkujatele alati: EI! Ütelgem ka oma suitsetavatele vanematele: “Kui suitsetad sina, siis olen ka mina sunnitud sinu suitsuhaisu sisse hingama ja ka minu tervis kahjustub, minu riided haisevad, mina muutun koledaks, palun ära suitseta, MINU PÄRAST!”
Niisiis: EI SUITSULE!