Radioaktiivsed ained tubakasuitsus v�ivad toimida v�ga mitmel erineval moel. Nende toimel v�ivad tekkida v�hkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguh�ireid.
Radioaktiivsetest ainetest k�ige sagedamini v�ib tubakasuitsust leida polooniumi.
Radioaktiivsete ainete aatomituumad lagunevad pidevalt. Selle lagunemise k�igus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetataksegi radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse v�ib jaotada alfakiirguseks, beetakiirguseks ja gammakiirguseks. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast l�bi tungida, kuid beetakiirgus mingil m��ral k�ll. Gammakiirgus on meile k�ige ohtlikum, sest talle l�bip��smatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku t�kestamiseks kasutatakse 2 m paksusi betoonseinu). Nii neeldub viimane v�ga aeglaselt ja j��b pikaks ajaks keskkonda saastama. Gammakiirgus tungib ka l�bi inimese ja nii�elda augustab meie rakkude seinu. Ilmselt m�jutab ta ka rakkudes olevat p�rilikku materjali (DNA-molekule).