Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3…20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Kas keegi jooks vabatahtlikult ära tassitäie pigi? Kahju, kuid nii ligikaudu kolmandik eestlastest teeb.
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik).
Suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks - kõikjal on mürgine tõrv.
Sigaretipakile peab olema kirjutatud ühe sigareti tõrvasisaldus. Enamikes Euroopa Liidu maades ei tohi see alates 1997. a-st ületada 12 mg. Kui sind huvitab, kui palju tõrva on mitmetes meil müüdavates sigaretimarkides, siis kliki siia.