R. Burns

Robert Burns

Shoti suurim luuletaja 1759-1796

Luuletusi võib leida aadressil www.emule.com/poetry/.
  • Elulugu
  • Esimene suudlus lahkudes
  • Tom O'Shanter(Seda poeemi, mis on kirjutatud 1790.aastal Ellislandi farmis, pidas Burns oma parimaks. Kõrgelt hindas seda ka Walter Scott. Poeemi ainestik pärineb rahvasuust ja nimikangelase prototüübiks arvati olevat Ayrshire'i lähedal Shanteri farmis elanud Douglas Graham).

    Raamatust "Lõbusad kerjused" R.Burns, 1959 (Loomingu raamatukogu Nr 3).

    Elulugu

         Shoti suurim luuletaja Robert Burns sündis 25. jaanuaril 1759. aastal Ayri linna lähedal vaese farmeri perekonnas.
         Robert Burns, kes hindas, tema luuletuse sõnu kasutades, üle kõige "lihtsaid töökaid mehi", on shoti tõeline rahvapoeet ja sellisena tanaseni palavalt armastatud omal maal ning ka väljaspool selle piire. Ta mõjutas kaasaja ja ka hilisemat inglise luulet märgatavalt selle arengus rahvalikkuse ja lihtsuse suunas.
         Kogenud juba maast madalast, mida tähendab puudus ja töö võõral põllul, õppista varakult nägema teda ümbritsevaelu teravaid vastuolusid. Koolis oli tal võimalik vähe käia. Saanud esimese kirjatarkuse külakoolmeistrilt, omandas Burns hiljem teadmisi iseõppimise teel.
         Eriti suur kirg oli Burnsil lapseaastaist alates ilukirjanduse lugemise vastu, millele ta pühendas kõik vabad hetked.
         Lugemisharrastus ning kodus ja oma lähemas ümbruses kuuldud rahvalaulud, pärimused ja legendid õhutasid Burnsi varakult isesisvaile kirjanduslikele katsetustele. Järgneb...

    Kord jõuab aeg, kas nii või naa,
    kus kõikjal võrdne seadus
    peab maksma üle kogu Maa,
    ning arukus ja headus.
       Aeg tuleb kord, kas nii või naa,
       kus mees peab mehest lugu
       ja vendluses ning võrdsena
       siis elab inimsugu
    Koostas Pille Kool. Kasutatud raamatut "Lõbusad kerjused" R. Burns, 1959. Tõlge R. Parve.

    Esimene suudlus lahkudes

    Niiske pitser kinnitagu
    noore õnne ärkamist,
    arglikku ja karget nagu
    lumilille tärkamist.
    Sõnatu ja lapsemeelne
    alistunu loobumus,
    ihaldatu õnne eelne
    süütult puhas joobumus.
    Lahkumise viimne embus;
    magusnukralt tuikab põrval, siiras lembus,
    sõnad kaotanud on jõu!

    KATKEND

    Tom O'Shanter

    Et õnn on sama õrn kui moon:
    sa puudutad-kaob õiekroon;
    kui peotäis tuhkjat kerget lund
    on üürikene õnnetund-
    sa teda hetkeks tabad ainult
    kui tuult, mis üle heljub vainult,
    kui vikerkaart, mis viivuks sajus
    end ilmutas ning samas hajus.

    Viimati muudetud 12.08.2003.