1. Lausearvutuse põhimõisted.
1) Millised nõuded esitatakse lausearvutuses lausetele. Tuua näiteid loomuliku keele lausetest, mis neid nõudeid ei rahulda.
2) Selgitada, mida tähendab, et uurime klassikalist kahevalentset loogikat.
3) Millised kokkulepped tehakse lausearvutuse tehete kohta. Tuua näiteid selliste liitlausete kohta, kus lausete liitmise viisid neid kokkuleppeid ei rahulda.
4) Tuua näiteid seoste "või" ja "kui …, siis …" sellise mõistmise kohta loomulikes keeltes, mis erineb neile vastavusse seatud lausearvutuse tehetest.
5) Kuidas on valitud lausearvutuse tehted? Milline tulemus näitab, et tehteid on valitud piisavalt palju? Kas lausearvutuses võiks olla vähem tehteid?
6) Mida uurib lausearvutus? Milliseid lausete tõesusega seotud probleeme ta ei uuri? Millise uue vaatenurga toob sisse predikaatarvutus?

2.     Defineerida:
1) Hulgal M defineeritud n muutuja predikaat,
2) Üldisuse kvantor,
3) Olemasolu kvantor,
4) Signatuur,
5) Term (antud signatuuris),
6) Valem (antud signatuuris),
7) Signatuuri interpretatsioon,
8) Loogiline samaväärsus (I j. valemite jaoks),
 Formuleerida:
9) Tõestusvõte kujul  "xP(x) oleva väite tõestamiseks,
10) Tõestusvõte kujul  $xP(x) oleva väite tõestamiseks,
11)  Tõestusvõte kujul  "xP(x) oleva väite kasutamiseks tõestuses,
12)  Tõestusvõte kujul  $xP(x) oleva väite kasutamiseks tõestuses,
 Vastata:
13) Miks predikaatloogikas ei saa samaselt tõesust kontrollida otse definitsiooni järgi nagu lausearvutuses?

3.  Peatumise probleem.
1)  Formuleerida teoreem eneselerakendatavuse probleemi mittelahenduvusest (koos võrdusega masina kohta, mille mitteeksisteerimist väidetakse) ja eneselerakendatavuse definitsioon.
2)  Formuleerida teoreem peatumise probleemi mittelahenduvusest (koos võrdusega masina kohta, mille mitteeksisteerimist väidetakse). Tõestada, konstrueerides ka need Turingi masinad, mida tõestuses kasutatakse.