TeXi praktikum

TeX on küljendussüsteem, mis on mõeldud tüpograafiliselt kõrge kvaliteediga trükiste loomiseks. Eriti hästi sobib ta valemeid ja muid keerukamaid struktuure sisaldavate tekstide vormistamiseks. LaTeX on makropakett TeXi jaoks, mis defineerib dokumendimallid ja käsud levinumate teosetüüpide jaoks: artiklid, aruanded, raamatud jne.

1. Lähtefaili kompileerimine

Erinevalt kauni välimusega visuaalredaktoritest nagu MS Word, LibreOffice jne, kus teksti loogiline stuktuur ja kujundus on kõik üheskoos, hoiab LaTeX loogilise struktuuri ja lõppkujunduse eraldi. Tekst antakse LaTeXile ette sisendfailina, mille kompileerimisel tekib väljundfail, mida saab ekraanil vaadata ja printida.

2. Käsud, keskkonnad

Vormistusinfot saab LaTeXi algteksti lisada käskude ja keskkondadega.

Käsk sobib lühema materjali puhul ja on kujul

\käsunimi{sisu}

Keskkond sobib pikema materjali vormistamiseks ja on kujul

\begin{keskkonnanimi}
  sisu
\end{keskkonnanimi}
  1. Artikli jaotisekäsud on teiste hulgas \section, \subsection, \subsubsection, argumendiks on liigendusüksuse nimi. Lisada eelmise ülesande sisendfailile uus jaotis käesoleva ülesande kohta ning mõned alajaotised.

  2. Nummerdatud loetelu vormistatakse keskkonnaga enumerate ja nummerdamata loetelu keskkonnaga itemize. Iga loetelupunkti sisu lisatakse mõlemal juhul keskkonna sees järjekordse käsu \item järele (see käsk on ilma argumentideta). Vormistada järgmine näitetekst.

    Teooria all mõistetakse definitsioonide, eelduste ja hüpoteeside süsteemi. Teooriaid võib jaotada järgmiselt.

  3. Käsk \emph võimaldab saada rõhutatud kirja ja käsk \textbf paksu kirja. Vormistada järgmine tekstilõik.

    CAPM-mudeli tõi esimesena käibele William Sharpe, kes avaldas 1964. aastal ajakirjas Journal of Finance artikli Capital Asset Prices: A Theory of Market Equilibrium Under Conditions of Risk. Klassikalised tulemuslikkuse hindamise meetodid ongi tugevalt mõjutatud Sharpe'i CAPM-mudelist ning loodud valdavalt enne eelmise sajandi lõpus (Aragon et al. 2007:83).

3. Valemid

Valemite vormistamine on TeXi üks peamisi tugevusi.

Tekstirea sees olev valem pannakse kirja erilises valemirežiimis, mida märgivad valemi ümber olevad dollarimärgid, näiteks $x$. Ülaindeks ja alaindeks sisestatakse vastavalt sümbolite ^ ja _ abil, näiteks x^2. Sümbolite rühma saab siduda ühtseks plokiks, kui panna ta loogeliste sulgude { ja } vahele.

  1. Vormistada valem (x1 + x2)2 = x12 + 2x1x2 + x22.
  2. Vormistada valem ax2+1 = a·(ax)x. Korrutamismärgi saab käsuga \cdot.

Eraldi real asuv valem pannakse kirja valemikeskkonnas, mida tähistavad \[ ja \].

  1. Panna kirja järgmine tekstilõik. Murd on \frac{lugeja}{nimetaja}, summamärk on \sum, ülemine ja alumine raja moodustatakse nagu üla- ja alaindeks, σ on \sigma.

    Portfelli dispersioon avaldub valemiga

    Σt=1T  (rt - ap)2
    σp2=
    ,
    T - 1
    kus σp on perioodi standardhälve, rt perioodi t tootlus, ap portfelli keskmine tootlus ja T perioodide arv.

4. Tabelid

Tabeleid saab vormistada keskkonnaga
\begin{tabular}{tabeliparam}
  sisu
\end{tabular}
Argumendis tabeliparam on iga veeru kohta üks täht: l tähistab vasakule, c keskele ja r paremale joondatud veergu ning | vertikaaljoont. Tabeli sisus tähistab & hüpet järgmisse veergu, \\ järgmist rida ning \hline horisontaaljoont.

Tsentreeritud tabeli saamiseks tuleb kogu tabelikonstruktsioon panna keskkonna center sisuks.

  1. Vormistada järgmine tabel:
    RiikKõrgeim tippKõrgus

    Kaimani saaredThe Bluff46 m
    BahamaAlvernia63 m
    KatarQurayn Abu al Bawl103 m
    SingapurBukit Timah164 m
    EestiSuur Munamägi318 m

Lisamaterjali

5. detsember 2015