Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž) '
Klambridõ seen ommaq meil hariligumbaq võõrastäheq.
Võõrastähti pruugitas ynnõ vyyra keele synno ja vyyridõ vai vanaperälidsen kiräviisin nimmi kirotamisõs. Tähte c tarvitõdas kuikivõrd ka luulõn ja ilokirändüsen. Tähte f pruugitas ynnõ võõrassynnon.
NB! Täheq q ja y olõ-i võro keelen võõrastäheq. Täht' q märk' synalõpu kakkõhellü (maq, kaeq, kalaq) ja y korgõt, i-puulsõt õ-hellü (sys, nyna, myyk).
Võro kiräviisin märgitäs ka peethelle pehmendüst. Tuud tetäs võro tähistün löüdüvä pehmendüsmärgigaq ', miä käü tähe pääle vai perrä. Nii saiasõq pehmendüsmärgigaq täheq: B'b' D'd' F'f' G'g' H'h' K'k' L'l' M'm' N'n' P'p' R'r' S's' T't' V'v'. Ku kõrvuisi om mitu pehmet peethellü märk'vät tähte, sys pandas pehmendüsmärk' ynnõ noist perämädsele, nt pall'o, arst'ma, pand'. Pehmendüst märgitä-iq i ja j iin, nt palli, karja.
Hurtõ (nõstõduq puul'korgõq ülipikäq vabahelüq) kirotõdas võro kiräviisin ii, uu, üü ja yy, tuu tähendäs sammo tähtigaq ku korgit vabahelle, nt kiil', keele, kiilt; kuul', kooli, kuuli; küük', köögi, küüki, myyk, mõõga, myyka.
s kirotõdas syna lõpun üte tähegaq, ku tä om lühkene, nt viis', kuus', kaas', raas vai puul'pikk, nt katus, parandas, suurõs, tetäs, makas, miis' kaes, ja katõ tähegaq, ku tä om pikk, nt mass, päss, huss', häüss, poiss', kauss'.
h kirotõdas üte tähegaq, ku tä om lühkene, nt raha, ilosahe, vai puul'pikk, nt tah mõtsah, ja katõgaq, ku tä om pikk, nt rahha, kihhä. Pikk h kirotõdas syskiq üte tähegaq pikä vabahelü vai katsikvabahelü perän, nt maaha, tüühü, vaihõl, laiha, ja neläsilbiliidsi synno kolmandan silbin, nt rabahama, unõhuma, saisahutma, kabõhõnõ, sagõhõlõ.
j saa syna lõpun ollaq ynnõ i perän, nt tekij, näkij, muul juhul om syna lõpun i, nt vitäi, petäi, jallai. Syna sisen jääs i perän j märk'mäldäq (vaia, saia, kaiaq, saiõ, kaiõ), vällä arvat tegijänime jakk -ja/-jä (nägijät, tegijil). Lühkü j kirotõdas üte tähegaq, pikk ja ülipikk katõgaq (pikk j või ollaq kirotõt ka i-gaq), nt maja, osakäänüs majja (vai maia), sissekäänüs majja, niisama niguq kava, kavva, kavva vai tülü, tüllü, tüllü.
Tagaeitust märgitäs sidekriipso ja eitüslõpugaq, vai (harvõmbahe) terve eitüssynagaq, nt olõ-(õ)iq ja olõ-(õ)s, nätä-(ä)iq ja nätä-(ä)s vai olõ eiq ja olõ es, nätä eiq ja nätä es.
Võro keele kiräviisi om kokko lepnüq võro-seto
kiräviisikomisjon' (Hao Paul, Helbi Toomas, Jüvä
Sullõv, Kasagu Enn, Palli Valdek, Pälli Peeter, Suhosõ
Seppo, Tendri Tõnu, Viikbergi Jüri, Viitso Tiit-Rein)
rehekuu 31. pääväl 1995 Talliinan Eesti Keele
Instituudin. Kiräviisi om ildampa tävvendet Võro
Instituudi keele ja synaraamadutüürühmä
kogonduisil.