Õpingud

Olen lõpetanud Tallinna Inglise Kolledži. Muuhulgas tegutsesin küllaltki aktiivselt kooli Füüsikaklubis.

Bakalaureusekraadi ja magistrikraadi sain Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas matemaatika erialal. Õpinguid jätkan doktorantuuris.

Olen tegev Eesti matemaatika olümpiaadide korraldamisel. Siit võib leida mõningaid minu poolt sessioonil jagatud materjale.

Ajateenistuse läbisin 2002.a. oktoobrist 2003.a. maini Sidepataljonis. Staabi-tagalakompanii isikkoosseisu tegemisi kajastab ka väike koduleheke.

Selles kohas on sobiv ära märkida ka Tartu Akadeemiline Meeskoor, mille laulja ma olen alates 2000. aastast.

Jalgsimatkade marsruudid

Et iga Eesti elanik võiks mingil määral tunda ka oma kodumaa seda osa, mis otseselt ukse taga ei paista, siis hakkasin 1999. aasta suvel, inspireerituna õppeaine Country Study giidipraktikast, iseseisvalt koostama ja läbima jalgsimatkade marsruute. Üritan marsruudikirjeldused koostada põhimõttel — pigem detailsemalt kui üldisemalt, sest udust juttu ajavaid turismivoldikuid on niikuinii ülearu palju. Marsruutide pikkused varieeruvad vahemikus 25..45 km, mõõdetuna mööda läbitud tegelikku trajektoori.

1999.a.

2000.a.

2001.a.

2002.a.

2003.a.

Rebala kaitseala
Kuusalu-Kehra
Paide-Türi
Tuhala
Olustvere-Võhma
Neeme-Kiiu
Tapa-Tamsalu
Kuusalu-Kolga
Riisipere-Laitse
Varbola-Rapla
Keava-Rapla
Aruküla-Kehra
Kadrina-Tamsalu
Peipsiääre I
Võhandu-Palumaa
Rakke-Kärde
Väike-Maarja-Rakke
Palumaa uuesti
Tabivere-Tartu
Viljandi-Holstre
Kassinurme-Luua
Karksi-Õisu
Mooste-Põlva
Kilingi-Nõmme - Abja-Paluoja
Viljandi - Saarepeedi - Madi - Viljandi
Põltsamaa-Kolga-Jaani
Värska-Mikitamäe (koost. Ave Mets)

2005.a.

Tartu-Kääriku
Tõrva-Taagepera

Veel üks marsruudikirjeldus — Vändra-Kurgja-Türi. Just sobiv Kurgja talumuuseumi külastamiseks, valides transpordivahendiks rongi ja jalgratta.

TIK-i Füüsikaklubiga seotud põhjustel olen koostanud loendi objektidest, kus toimub mingi füüsikaga seotud tootmine vm. tegevus.

Tartu Kutsehariduskeskuses

Töötan alates 2006. aastast TKHK-s infotehnoloogia kutseõpetajana, vt. sealne koduleht.

Tartu Kunstigümnaasiumis

Töötasin aastatel 2003–2007 TKUG-s arvutiõpetajana, vt. sealne koduleht. Kunsti sealt ei leia, aga leiab mitmesuguseid arvutialaseid abimaterjale, õpilastöid jmt.

Eesti Kirjandusmuuseumis

2001.a. septembrist 2002.a. augustini töötasin Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristide arvutivõrgu administraatorina. Lisaks administreerimisele olin seotud projektidega Võrumaa väike kannel, BERTA ja RADAR. Otsitavale kujule on viidud Võro-Eesti sõnaraamat.

Tüüpiliselt olen kasutanud seda tüüpi olukordades HTML-koodi genereerimiseks kooriku ja awk-skripte ning programme keeles Perl. Täistekstotsingu realiseerime tavaliselt, nagu ka kahes alumises, mudeliga CGI-Perl-PostGreSQL. Piltide programseks töötlemiseks olen kasutanud paketi GIMP moodulit script-fu, mis võimaldab tarvitada funktsionaalprogrammeerimise keelt Scheme.

Töös e-arhiiviga osutus vajalikuks luua otsingumootorid e-loend ja e-kogud.

Veel ühest ja teisest

Siia olen kogunud mõned tarkvara-alased haagid, mis töös arvutiga võiksid kasuks tulla.

Eesti koolinoorte informaatikaolümpiaadidelt korjatud ülesanded LaTeX+EPS, PS

Programmeerimisega tutvusin lähemalt 1995. aastal, seda keele QBasic näitel. Kes tegeleb selle õppimisega, eriti selle graafikapoolega, sellele võiks olla abiks üks nõukogude ajast pärit üllitis, mille kommenteerimine andis mulle arvatavasti isegi rohkem kui neile, kes sellega praegu tutvuda võivad.

2000.a. kevadel pidin mitmesugustel põhjustel võrdlemisi kiiresti omandama Pascal-keele. Basicu lihtsuse kõrval tuleb Pascalis imetleda keele võimalusi mälu haldamisel - poleks näiteks enne osanud uneski näha, et saan mingil viisil kasutada suuremaid massiive kui 64 kB.

Ülikoolis toimub programmeerimine Java-keele näitel. Internetist võib leida mitmesuguseid materjale, mis annavad rohkesti teavet Java-keele kohta, näiteks Jüri Kiho koostatud Java-aabits, või siis 2000.a. sügissemestri Kristo Heero praktikumimaterjalid, millelt on ohtrasti viiteid ka teistele tekstidele.

Tallinna Inglise Kolledži koolilehe The College Enquirer ilmumise ajal asusin koostama ka lehes avaldamise seisukohalt küllaltki mahukat ja rohkete illustratsioonidega varustatud referaati Mõnda elektronarvuti ajaloost. Kahjuks jäi see koolilehe ilmumise katkemise tõttu pooleli.

Erinevatel eluperioodidel olen mõnel määral tegelenud orienteerumisega rahvaspordi tasemel. Tallinnas korraldab neljapäevakuid klubi TON, Tartus aga Ilves. Täpsemat infot orienteerumise kohta saab Eesti Orienteerumisliidu kodulehelt.

Keskkooli astronoomiakursuse lõpetuseks tuli koostada mingi astronoomiateemaline referaat. Valisin teemaks „Karjala kaljujoonised ja kivilabürindid — kas kosmiliste objektide kujutised?”

Keskkoolis tuli koostada ka mõningaid tekste inglise keeles. 10. klassis õpetati ainet Geography in English, selle lõpus tuli koostada mingit maailmaprobleemi käsitlev referaat. Olgu ta siis ka siin esitatud: „Viruses in the World”.

Huvi võiks pakkuda ka keskkooli lõputöö inglise keelest teemal „Sir Winston Churchill — the Winner or the Loser?”.