|
Eesti ja
üldkeeleteaduse instituut Tartu
Ülikool Ülikooli 18 Tartu 50090 ehalam(at)ut.ee |
|
|
|
Teadus-
ja arendusprojektid Etnolingvistiline vitaalsus ja identiteediloome:
Eesti teiste Balti riikide taustal Eesti
Teadusfondi grant, 2008-2011 Uuringu ülesandeks on näidata, kuidas
rühma vitaalsus, st selle püsimine või assimileerumine on tingitud ühiskonna
diskursiivsetest valikutest (eeskätt maailma seletavate narratiivide,
uskumuste ja väärtussüsteemi valikust) ning mismoodi diskursusi
konstrueeritakse lähtuvalt stereotüüpsetele ettekujutustele enda rühma ja
olulise teise rühma iseloomulikest tunnustest. Suurepärase võimaluse selliseks
võrdlusuuringuks pakuvad Balti riikide ühiskonnad, mis jagavad mitmeid
võrdluse tegemist hõlbustavaid sarnasusi: kõigis neis riikides on nõukoguliku
päritoluga venekeelsed kogukonnad, mille vähemusidentiteedi kujunemine algas
Nõukogude liidu lagunemise järel.
Sarnase ajalookogemuse tõttu on ka nende riikide põhirahvuse
identiteet taasiseseisvumise järel kujunenud paralleelselt, kuid rahvuslike
iseärasustega. Uuringu empiiriline eesmärk on anda
detailne ülevaade Eesti kahe suurema etnilise rühma - eestlaste ja venelaste
- etnolingvistilisest vitaalsusest võrdlevas perspektiivis teiste Balti riikidega,
avades vitaalsuse seosed identiteediloomega. Uuring on olulise tunnetusliku
ja rakendusliku tähtsusega Eesti ühiskonna interetniliste protsesside
sügavama mõistmise ja mõjutamise seisukohalt: selle tulemused näitavad,
milline on eri diskursuste mõju ühiskonna vitaalsusele ja kuivõrd need
diskursused leiavad kõlapinda eri sotsiaalsetes kihtides. Uuringu metodoloogiline eesmärk on
töötada välja standardiseeritud viis kvantitatiivse etnolingvistilise
vitaalsuse uuringumetodoloogia sidumiseks kvalitatiivuuringu metodoloogiaga,
et põhjalikumalt avada, kuidas diskursiivsed valikud kujundavad erinevate
sotsiaalsete rühmade vitaalsustaju ja selle kaudu nende kollektiivset
käitumist. Projekti käigus välja töötatav metodoloogia võimaldaks senisest
oluliselt paremini võrrelda erinevate etniliste rühmade etnolingvistilist
vitaalsust. See oleks oluline samm edasi valdkonnas, mida praegu iseloomustab
universaalse ja standardiseeritud lähenemise puudumine. UUEKS: Uus eesti keele kakskeelse õppe süsteem Tallinna Ülikoolis Euroopa Sotsiaalfond meede 1.1, 2006-2008 Projekti eesmärgiks on eesti keele
õpetamise kohandamine muutunud vajadustega ja selle kvaliteedi tagamine. Selleks
töötatakse välja keeleõppesüsteem, mis aitaks parandada ülikooli- ja
täiendkoolituse lõpetajate keeleoskust ning valmistaks ette õpetajaid kakskeelse
õppega ja multikultuurses koolis õpetamiseks. Projekt aitab muukeelsetel
õpilastel kohaneda eestikeelse õppega ja tagab kõigi ülikooli lõpetajate väga
hea suulise ja kirjaliku keeleoskuse, venekeelsete koolide õpetajad tulevad
toime kakskeelse õppe läbiviimisega ning eestikeelsete koolide õpetajate
pädevused tõusevad multikultuurses koolis õpetamisel. Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modelleerimine ja juhtimine Sihtfinantseerimine, 2003-2007 Projekti eesmärgiks on määratleda Eesti
keelekeskkonna arengut mõjutavad tegurid; prognoosida integratsiooni mõju
eesti keelekeskkonnale ja kavandada eesti keelekeskkonna positiivset arengut
toetavaid meetmeid keelepoliitika, keeleõppe metoodika ja õppe korralduse
valdkonnas. Eesmärkide saavutamiseks luuakse ja arendatakse välja eesti
keelekeskkonna andmebaas, mis koosneb suulise ja kirjaliku eesti vahekeele
korpusest, millesse kuuluvad tekstid on täiendatud sotsiolingvistilise
andmestikuga keelejuhi ja suhtlussituatsiooni kohta. Mainitud
andmebaasi põhjal antakse ülevaade venekeelepõhise eesti vahekeele
kujunemise kontrastiivlingvistilistest alustest, venekeelsete keelelisest
käitumisest ning keelelise teadlikkuse ja identiteedi muutuste kujunemisest. Projekti
raames antakse ülevaade ka eesti keele kui teise keele õppe probleemidest ja
nende tekke põhjustest, samuti vahenditest ja võtetest, kuidas
tulemuslikumalt õpet arendada. Uuringu tulemuste põhjal töötatakse välja
Eesti keelekeskkonna arengu mudel ja sellest lähtuvad soovitused Eesti
keelepoliitika ja keelehoolde arendamiseks. |
