Autorid: Urve Sellenberg, Urmel Reinola, Helve Lõhmus (Maanteeameti liiklusohutuse osakond).
Hindamisvahendit on retsenseerinud Jana Õnneleid (Võnnu Keskkool); Diva Eensoo (TÜ tervishoiu instituut), Krista Kinkar (Audentese Erakool). Küsimuste ja ülesannete sõnastust on piloteeritud Võnnu Keskkooli 6. klassi õpilastega.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

Õpilast suunatakse ohutuse valdkonnas:

1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;
2) vältima ohuolukordadesse sattumist;
3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;
4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;
6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

TURVAVÖÖ

1) Õpitulemus: oskab põhjendada turvavöö vajalikkust ja mis juhtub sõitjaga autos kokkupõrke korral.

I. Teooria

1. Millal peab sõitja autos kinnitama turvavöö? Palun tõmba õigele vastusele joon alla.
a) Õuealal sõites. (õige)
b) Jääteel sõites. (vale)
c) Sõites asulas takso tagaistmel. (õige)

2. Taksoga sõites peab kinnitama turvavöö …. Palun tõmba õigele vastusele joon alla.
a) tagaistmel sõitjad. (õige)
b) juht. (õige)
c) esiistmel sõitja. (õige)

3. Mis on turvavöö?
Vabavastuselise küsimuse vastusevariandid:
Turvavöö, vähemkasutatav nimetus ka ohutusvöö – on turvisrihm, mille ülesandeks on hoida autos või muus sõidukis sõitja kokkupõrke korral kindlalt paigal.

4. Milleks turvavööd kasutatakse?
Vabavastuselise küsimuse vastusevariandid:

• Turvavöö ülesanne on hoida ära sõitja paiskumist vastu sõiduki sisemust, selle kõvu osi või sõitja väljapaiskumist sõidukist. Sõiduauto tagaistmete turvavööd hoiavad ära ka seal istuvate sõitjate paiskumist vastu esiistmetel sõitjaid.
• Mõisteliselt ei ole ohutus ja turvalisus sünonüümid.

5. Millist ohutusvarustust lisaks turvavööle autos veel kasutatakse?
Vabavastuselise küsimuse vastusvariandid: turvapadi, (ka õhkpadi), turvahäll, laste turvatool, aktiivsed peatoed, turvakardinad, turvavöö-iste, turvavööpadi, ABS pidurid, rataste veojõukontroll

6. Kes ja millal leiutas esimesena turvavöö?
Vabavastuselise küsimuse vastusevariandid:

• George Cayley leiutas ohutusrihma 1800. aastate algul.
• Kui lendurid alles õppisid lennukitega lendama ning suutsid lisaks õhkutõusmisele teha ka mõningaid manöövreid, olid lendurid esimesed, kes taipasid, et lennukit juhtida on palju mugavam, kui miski sind istmel paigal hoiab.
• Ameerikas väga levinud lennushowdel tuli tihti ette ohtlikke olukordi ning nende õnnetuste vältimiseks nõuti alates 1913. a. lenduritelt ohutusvöö kasutamist.

7. Mis juhtub kokkupõrke korral sõitjaga kui
a) turvavöö on kinnitatud ja
b) turvavöö on kinnitamata?

Vabavastuselise küsimuse vastusevariandid:

II. Praktiline tegevus

8. Õpilane kirjeldab turvavöö kinnitamist praktilise tegevuse käigus talviste ja suviste riietega (turvavöö stend)
Õpilase kirjeldus peaks sisaldama järgmisi asjaolusid:

• Enne sõiduki liikuma hakkamist peavad kõikidel sõitjatel olema turvavööd kinni.
• Õigesti asetseva turvavöö puhul kulgeb üks turvavöö haru üle õla diagonaalis kõhu alaosani ning teine üle kõhu alaosa ja reite ülemise osa risti üle keha. Nii asetatud turvavöö leevendab kokkupõrkelööki ning suunab koormuse laiali rindkerele ja vaagnale, mis on löögi suhtes enim vastupidavad inimkeha piirkonnad. Lõdvalt või kaenla alt asetatud turvavöö ei hoia sõitjat paigal – ta võib turvavöö alt välja libiseda ning isegi autost välja lennata. Üle kõhu keskosa kulgev turvavöö surub inimese kõhuorganid kokku ning võib põhjustada hoopis täiendavaid eluohtlikke vigastusi.

9. Õpilane kirjeldab tegevust turvavöö avamisel ja sulgemisel pöörlevas autos (vabatahtlik)
Õpilase kirjeldus peaks sisaldama järgmisi asjaolusid:
Turvavöö peab autos inimest kinni hoidma ja auto kokkupõrke korral inimese hoogu pidurdama. Mida lähemal on vöö kehale, seda paremat kaitset ta pakub. Lõtv turvavöö laseb sõitjat ikkagi põrkuda vastu rooliratast või auto sisemust enne, kui ta teid kinni hoida jõuab. Seepärast pingutan turvavööd alati pärast kinnitamist ja veendun, et ta liibuks keerdumata vastu keha. Turvavöö peab kulgema kaela lähedalt otse üle õla ja rindkere, ning üle reite puusaliigese lähedal. Kui turvavöö jätab õla kaelast liiga kaugel vabaks, on võimalus kokkupõrke ajal autost välja lennata või kui vajub rindkerel liiga madalale, purustab ta roided. Kui istun autos paksudes talveriietes, võib turvavöö nende peal asetuda valesse asendisse. Seega on oluline, et paigutan turvavöö alati keha ligidale, paksude pealisriiete alla.

2) Õpitulemus: kinnitab autos ja bussis turvavöö
Õpilase tegevuse vaatlus
10. Õpilane hindab ise enda tegevust ja märgib kuu aja jooksul õpipäevikusse kas ja millal ta kinnitas turvavöö. Õpilane põhjendab oma tegevust.
Õpilase tegevuse vaatlus koolibussis (koolibussijuhi poolt teostatud vaatlus)

11. Õpetaja küsib tagasisidet bussijuhilt (kui õpilased kasutavad koolibussi).

HELKUR

3) Õpitulemus: oskab kirjeldada helkuri tööpõhimõtet ja põhjendada, miks on helkuriga liiklemine ohutum.

1. Teooria

12. Kummal teepoolel on jalakäijal kõige ohutum käia?
Vabavastuselise küsimuse vastus:
Teel, kus puudub kõnnitee, kõnnitakse vasakul teepeenral või sõidutee vasakus ääres. Siis jalakäija näeb temale samal teepoolel lähenevat autot õigeaegselt ja vajadusel saab kõrvale astuda.

13. Kuhu on kõige õigem kinnitada helkur?
Vabavastuselise küsimuse vastus:
Helkurit kantakse paremal küljel ja umbes täiskasvanud inimese põlve kõrgusel. Nii jääb helkur keha sõiduteepoolsele küljele ja on läheneva auto tulede valgusvihus hästi nähtav. Külje peale kinnitatakse helkur sellepärast, et inimene enda kehaga helkurit ei varjaks.

14. Palun kirjelda helkuri tööpõhimõtet.
Vabavastuselise küsimuse vastus:
Erinevalt tavalisest peeglist peegeldab helkur temale langenud valgusvihu valgusallika suunas tagasi ka siis, kui valgus ei lange helkurile täisnurga all.

15. Palun selgita, miks on helkuriga liiklemine ohutum.
Vabavastuselise küsimuse vastus:
Kuigi jalakäija näeb tuledega autot pimedas juba kaugelt, eraldab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgel alles 30 meetri kauguselt. 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on kaks korda pikem kui 30 meetrit ja seepärast ei suuda juht ootamatult nähtavale ilmunud jalakäijale otsasõitu vältida. Kvaliteetne, st nõuetele vastav helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130 - 150 meetri kauguselt ning autojuhil jääb sel juhul piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja mööduda jalakäijast ohutult.

4) Õpitulemus: kannab pimedas helkurit

II. Praktiline tegevus
Õpilase tegevuse vaatlus

16. Klassijuhataja koostöös kohaliku konstaabliga vaatleb sügiskuudel, kas õpilasel on välisriiete küljes õigesti kinnitatud ja nõuetele vastav helkur.

17. Õpilane hindab ise enda tegevust ja märgib oma õpipäevikusse kas ja millal oli tal oktoobris ja novembris välisriiete küljes helkur. Õpilane põhjendab oma tegevust.

KIIVER

5) Õpitulemus: oskab kiivrit õigesti kasutada

I. Teooria

18. Palun otsusta, kas pildil toodud kiivri kasutamise viis on turvaline? Põhjenda oma vastust.

Vastusevariandid:

II. Praktiline tegevus

19. Õpilane näitab, kuidas ta kiivri pähe kinnitab.
Kiiver peab vastama kvaliteedinormidele ning olema tähistatud sellekohase märgiga – CE, EN 1078.
Kiiver peab olema paras. Suurust saab reguleerida kukla tagant ja rihmade abil.
Lõuaalune rihm peab kinnituma küljelt ning olema paraja pikkusega.
Kui kannad prille, siis peab kiivrit enne proovima koos prillidega.
Kui kiiver on kannatada saanud, võivad kiivrisse tekkida silmaga nähtamatud mikropraod ning peakaitse tuleb koheselt välja vahetada.

Kiivri õige kasutamine

20. Õpilane kontrollib, kas kaasõpilastel on kiiver õigesti peas (mõned õpilased panevad endale või neile pannakse kiiver spetsiaalselt valesti pähe).

LIIKLUSÕNNETUSED

6) Õpitulemus: kirjeldab jalakäijatega ja jalgratturitega juhtunud õnnetuste peamisi põhjusi; oskab lugeda liiklusstatistikat joonistelt ja graafikutelt

I. Teooria

21. Õpilane kirjutab jutu, milles kirjeldab ühte jalakäijaga ja ühte jalgratturiga juhtunud liiklusõnnetust (sh põhjused, tagajärgi, ennetamise võimalusi).

22. Kirjelda graafiku põhjal, millise liiklejana on lapsed kõige sagedamini liiklusõnnetustes kannatada saanud? Paku välja põhjendusi.

Vabavastuse variante: Lapsed liiguvad kõige rohkem jalakäijana, jooksevad ettevaatamatult teele, jooksevad sõiduki varjust teele. Lapsed sõidavad palju koos vanematega autos ja kui juhtub õnnetus, saab palju lapsi ka viga.

23. Täida lüngad tabelis: leia liiklusõnnetustes kannatada saanud laste arv iga aasta kohta

24. Leia graafikult ja tabelist 2011. aasta kohta käivad andmed ning täida tekstis lüngad sobiva arvu või sõnaga.

Lapsed kaassõitjana – moodustavad kannatada saanud lastest kõige ............................ [sõna] rühma, nende arv on ............ ehk ............% kõigist kannatada saanud lastest. Sõitjate hulgas oli kõige rohkem kuni 6aastasi – 41 last. Väikelaste puhul põhjustas enamiku liiklusõnnetustest see juht, kelle autos laps sõitis – enamasti siis ema või isa. Ka 7-9-aastased on kaassõitjaks sagedamini oma vanemate või lähisugulaste sõidukis. Turvavöö ei olnud kinni 16 lapsel.
(õiged vastused lünka: suurema; 105; 40%)
Lapsed jalakäijana – moodustavad järgmise suurema kannatanute rühma. Nende üldarv oli 2011. aastal ........... last, s.o. ..............% kõigist kannatada saanud lastest. Selles vanusrühmas oli omakorda kõige ..................... [sõna] 7-9aastasi – 37 last,10-12aastasi jalakäijaid oli 28 last, kuni 6aastasi väikelapsi sattus jalakäijana õnnetusse 15 last. 13-15-aastaste õnnetusse sattunud jalakäijate arv oli 21.
(õiged vastused: 101; 39%; rohkem)

Jalgratturina sattus liiklusõnnetusse .......... last. Nende hulgas oli 2 koolieelikut, viis 7-9aastast last, 11 10-12aastast ja 14 13-15aastast last.
(õige vastus: 35)

Mopeediga sõites sattus liiklusõnnetusse ............. last, neist üks 10-12-aastaste rühmast ja 15 last 13-15-aastaste vanusrühmast.
(õige vastus: 16)

25. Kirjelda tegevusi, mis aitaksid Sul liiklusõnnetust ära hoida

Vabavastuseline küsimuse vastus:
Liiklusõnnetusse sattumist saan ära hoida, kui:
a) kannan pimedas helkurit;
c) ületan sõidutee selleks ettenähtud kohas;
b) lähen üle sõidutee rohelise fooritulega;
d) hoolin endast ja teistest: näiteks veendun enne sõidutee ületamist, et juht mind märkas; kui mul pole tingimata väga kiire, siis ootan ülekäiguraja kõrval rahulikult, kuni autod seisma jäävad;
e) maanteel sõites kinnitan sõidukis turvavöö;
f) väljaspool asulat kõnnin vasakul pool teeservas;
g) osalen jalgratturi teoreetilisel ja praktilisel õppusel;
h) ei lähe jalgrattaga sõiduteele sõitma;
i) pean kinni „Anna teed“ märgist;
j) pean ristmikul kinni parema käe reeglist;
k) ei sõida peatumata vöötrajale

OHTLIKUD SITUATSIOONID LIIKLUSES

7) Õpitulemus: oskab märgata ja kirjeldada võimalikke ohtlikke situatsioone jalakäijana, jalgratturina ning autos kaassõitjana.

1. Teooria

• Sõidutee ületamine jalakäijana

26. Vaata pilti joonisel 1 ja vasta järgmistele küsimustele.

Joonis 1

a) Mida peab jalakäija tegema kui tahab minna üle sõidutee?
Vastus: Ennekõike peab jalakäija peatuma. Kas või hetkeks seisma jääma, isegi siis kui on väga kiire, sest parem on jääda hiljaks kui sattuda auto ette.

b) Miks peab jalakäija enne sõidutee ületamist seisma jääma?
Vastus: Selleks, et ringi vaadata. Vaadata kas pole sõidukeid tulemas.

c) Kuhu poole peab jalakäija enne sõidutee ületamist vaatama?
Vastus: Jalakäija peab vaatama mõlemale poole. Nii vasakule kui paremale. Peamine on see, et oled kummalegi poole paar korda vaadanud.

d) Miks peab jalakäija enne sõidutee ületamist vaatama nii paremal kui vasakule poole?
Vastus: Auto võib tulla nii vasakult kui paremalt. Tee võib olla kitsas. Tee võib olla ühesuunaline. Kui auto võib olla möödasõidul, siis ta tuleb mitte vasakult vaid hoopis paremalt. Iga kord ei kehti reegel, et enne vasakule ja siis paremale vaadata. Vaatama peab kaks korda mõlemale poole.

e) Mida peab jalakäija enne sõidutee ületamist veel vaatama?
Vastus: Kui jalakäija tahab üle tee minna, peab ta vaatama, kus kohas on seda kõige ohutum teha. Kui teel on ülekäigukohti, siis tuleb sinna minna. Kui ülekäigukohti pole, siis tuleb leida koht, kus tee ja sellel sõitvad autod on hästi ja kaugele näha.

f) Millal tuleb jalakäijal enne sõidutee ületamist autosid kuulata?
Vastus: Autosid tuleb kuulata siis, kui tee on käänuline ja autosid pole hästi näha. Seisatad ja kuulad kas kostab mürina. Kui kostab, siis tuleb oodata, millal auto mööda sõidab.

g) Millal tohib jalakäija üle tee minna?
Vastus: Pildil näidatud teel ülekäigukohti pole. Eesõigus on autodel. Jalakäija tohib üle tee minna alles siis kui autod on möödas ja sõidutee on vaba. Kui ülekäigukoht või ristmik on vähem kui 100 kaugusel, siis tuleb minna sealt.

h) Millal tohib tee ääres seisva auto eest üle tee minna?
Vastus: Seisva auto eest tohib minna ainult siis kui terve teeäär on seisvaid autosid täis ja muud teeületuskohta läheduses ei ole.

i) Kuidas tee ääres seisva auto eest üle tee minna?
Vastus: Kõigepealt tuleb oodata, kuni punane auto on mööda sõitnud. Kollasest autost möödudes tuleb seisatada ja vaadata, kas selle varjust mõnda sõidukit ei tule ja siis kohe vaadata kas punase auto järel mõnda teist sõidukit ei tule.

j) Mida teha kui kollase auto tagant ja ka teiselt poolt hakkab järjest uusi autosid tulema?
Vastus: Oodata kuni sõidukid on möödunud.

• Reguleerimata ülekäiguraja ületamine (sebraga)

k) Mis on reguleerimata ülekäigurada?
Vastus: Reguleerimata ülekäigurada on selline sõidutee ületamiseks ettenähtud koht, kus ei ole foore või kus foor ei tööta või kui fooris vilgub kollane tuli. Reguleerimata ülekäigurada on tähistatud liiklusmärgiga või liiklusmärgi ja teele joonistatud vöötrajaga. Reguleerimata ülekaigurada kutsutakse ka “Sebraks” või vöötrajaks.

l) Milleks on vöötrada mõeldud?
Vastus: Vöötrada on koht, kus jalakäijad võivad üle tee minna. Kui tänaval 100 meetri kaugusel on vöötrada, peab jalakäija sõiduteed ületama selle kaudu.

m) Mida teha, kui tahad sõiduteed ületada reguleerimata ülekäigurada kasutades?
Vastus: Kõigepealt pead seisma jääma ja vasakule ja paremale vaatama. Kui oled jalgrattaga, siis tule sadulast maha ja teed ületades lükka ratast käekõrval, sest nii on ohutum.

n) Mida peab jalakäija vöötrada kasutades vaatama?
Vastus: Jalakäija peab vaatama, kas autojuht saab ja tahab talle teed anda ja kas ta saab pidama. Kui autojuht ei taha või ei jõua teed anda, siis peab jalakäija auto mööda laskma. Vöötrajale astuda tohib vaid siis, kui autosid pole või on nad hästi kaugel või on nad möödas või annab juht jalakäijale teed. Enne vöötrajale astumist ole kindel, et autojuht sulle teed annab.

o) Kas tohib astuda vöötrajale, kui autojuht on kiirust vähendanud?
Vastus: Tohib küll, kuid väga ettevaatlikult. Aeglase sõiduki varjust võib kiirem auto välja ilmuda. Selle juht ei näe, et ees on jalakäijad.

p) Kuidas minna üle tee, kui autojuht on vöötraja ees seisma jäänud?
Vastus: Tuleb olla siiski ettevaatlik. Seisva sõiduki varjust võib mõni teine sõiduk sõitu jätkata. Peab veenduma, et ka teised juhid sulle teed annavad.

q) Mida ei tohi vöötrajal sõiduteed ületades teha?
Vastus:

• Ei tohi peatumata ja kahele poole vaatamata sõiduteele joosta.
• Ei tohi aeglase või seisva auto taha vaatamata edasi minna.
• Ei tohi unustada, et ka teiselt poolt võib auto tulla.
• Ei tohi tee keskelt tagasi joosta.
• Ei tohi koos teistega minnes neist ootamatult ette tormata.
• Ei tohi ka asjatult viivitada.

27. Vaata pilti joonisel 2 ja vasta järgmistele küsimustele.

Joonis 2

a) Mida peab pildil tee ääres seisev tüdruk vaatama?
Vastus: Tüdruk peab vaatama, kas kollase auto juht talle teed annab. Siis kui kollane auto on mööda sõitnud, peab ta vaatama, kas punase auto juht talle teed annab. Kui juht ei peatu, tuleb oodata uut võimalust. Kui juht peatub, siis tuleb minna tee keskele ja vaadata, kas teisest sõidusuunast tulevad autod jalakäijale teed annavad.

b) Mida peab pildil olev tüdruk vaatama, kui ta tee keskele jõuab?
Vastus: Tee keskele jõudes peab tüdruk vaatama, kas rohelise auto juht talle teed annab. Kui auto ei peatu, tuleb oodata. Kui peatub, siis ületama sõidutee. Rohelise auto eest möödudes tuleb vaadata, et ka lähima kollase auto juht talle teed annab. Edasi minna võib vaid siis, kui tüdruk on kindel, et kollase auto juht talle teed annab.

c) Mida peab pildil ohutussaarel seisev poiss vaatama?
Vastus: Poiss peab vaatama, kas punase auto juht talle teed annab.

d) Mida peab pildil olev poiss tegema, kui punase auto juht seisma jääb?
Vastus: Poiss peab punase auto eest möödudes vaatama, kas selle varjust teist sõidukit ei tule. Edasi minna tohib vaid siis, kui teiselt sõidurajalt sõidukeid ei tule või kui need peatuvad ja poisile teed annavad.

• Reguleeritud ülekäiguraja ületamine

e) Mida nimetatakse reguleeritud ülekäigurajaks?
Vastus: Reguleeritud ülekäigurajaks nimetatakse foori ja ülekäiguraja märgiga tee ületamise kohta. Sõiduteele võib olla joonistatud ka vöötrada.

f) Mida teed, kui oled fooriga ülekäiguraja juurde jõudnud?
Vastus: Peatud ja vaatad, missugused foorid need on.
Vaatad, kas on kõigile liiklejatele ühine foor või on jalakäijatele eraldi foor.
Vaatad, milline foor näitab tuld just selle tee kohta, mida sina ületada tahad.
Vaatad, mis tuli just selles fooris põleb.

g) Kas punase fooritulega tohib ületada sõiduteed?
Vastus: Punasega ei tohi. Tuleb oodata.

h) Kas kollase fooritulega tohib ületada sõiduteed?
Vastus: Kollasega tohib ainult siis, kui see kogu aeg vilgub. Kui fooris kogu aeg vilgub kollane tuli või kui foor üldse ei tööta, siis tuleb teed ületada nii nagu reguleerimata ülekäigurajal. Kui kollane tuli süttib rohelise ja punase vahel, siis kollase tulega teed ületada ei tohi.

i) Kas rohelise fooritulega tohib üle tee minna?
Vastus: Rohelisega tohib.

j) Millal tohib rohelise tulega üle tee minna?
Vastus: Minna tohib siis, kui oled veendunud, et kõik autod on peatunud ja ükski juht ülekäigurajale ei kihuta.

k) Kas tohib minna üle tee, kui suures fooris põleb punane tuli ja väiksemas jalakäijafooris põleb roheline tuli?
Vastus: Tohib küll, sest jalakäijatele mõeldud valgusfooris põleb lubav roheline tuli, küll aga tuleb tähelepanelik olla pöörata soovivate autode suhtes.

l) Kas tohib minna üle tee, kui suures fooris põleb roheline ja väiksemas jalakäijafooris punane?
Vastus: Ei tohi, sest jalakäijatele mõeldud valgusfooris põleb keelav punane.

m) Kas tohib minna, kui mõlemas fooris põleb punane?
Vastus: Ei tohi, sest väiksemas põleb punane.

n) Kas tohib minna, kui mõlemas fooris põleb roheline?
Vastus: Tohib, sest väiksemas jalakäijatefooris põleb roheline, kuid tähelepanelikult tuleb vaadata pööravaid autosid. jalakäijatefooris

o) Kas pööravate autode juhid annavad alati jalakäijale teed?
Vastus: Alati ei anna teed need juhid, kes ei täida liiklusreegleid ja ei austa kaasliiklejaid või on ise tähelepanematud.

p) Kas rattaga tohib kihutada ülekäigurajale?
Vastus: Rattaga ülekäigurajale ei tohi mitte kunagi kihutada. Aeglusta sõitu ja veendu, et autosid ei tule. Ülekäigurajale minnes tule alati ratta pealt maha ja lükka seda käekõrval, sest nii on ohutum. Täida kõiki jalakäijale vajalike nõudeid ja ole ettevaatlik.

q) Kuidas nimetatakse seda ristmikku, kus liikumise järjekorra määravad foori tuled või reguleerija märguanne?
Vastus: Seda ristmikku nimetatakse reguleeritud ristmikuks.

28. Vaata pilti joonisel 3 ja vasta järgmistele küsimustele.

Joonis 3

a) Mida peab poiss vaatama kui ta ületab sõidutee lubava rohelise tulega?
Vastus: Poiss peab vaatama pööravaid autosid.

b) Kes peab kellele teed andma?
Vastus: Pööravate autode juhid peavad poisile teed andma.

c) Mille poolest on ohtlik paremale pöörav punane auto?
Vastus: Punane auto on ohtlik selle poolest, et ta tuleb selja tagant ja seda alati ei märka. Poiss peaks vaatama selja taha, kas kollase auto juht talle ikka teed annab.

d) Mille poolest on ohtlik vasakule pöörav kollane auto?
Vastus: Kollane auto on ohtlik selle poolest, et seda pole otse sõitvate autode varjust näha. Selle juht vaatab peamiselt otse liikuvaid autosid ja unustab jalakäijad ära. Tal on kiire ja ta ei saa alati pidama. Pealegi räägib kollase auto juht mobiiltelefoniga, kuigi sõidu ajal seda teha ei tohi, sest telefoniga rääkimine viib tähelepanu auto juhtimiselt kõrvale.

• Sõidutee ületamine bussist väljudes

29. Vaata pilti joonisel 4 ja vasta järgmistele küsimustele.

Joonis 4

a) Mis pildil on juhtunud?
Vastus: Poiss hakkas teed ületama bussi tagant. Bussi varjust tuli punane auto. Tüdruk sikutab poissi tagasi, et ta auto alla ei jääks.

b) Mis oleks juhtunud, kui tüdruk poleks poissi tagasi tõmmanud?
Vastus: Kui tüdruk poleks poissi tagasi hoidnud, oleks poiss auto alla jäänud.

c) Miks oleks poiss auto alla jäänud?
Vastus: Poiss oleks auto alla jäänud selleparast, et ta ei näinud bussi varjust tulevat autot. Ka autojuht ei näe ju bussi varjust välja jooksvat poissi. Pidurdamisest pole enam kasu, auto oleks võinud poisile otsa sõita. Poleks tüdruk poissi tagasi tõmmanud, oleks õnnetus juhtunud.

d) Kas seisva bussi eest tohib teed ületada?
Vastus: Bussi eest ei tohi samuti minna. Täpselt samamoodi võib mõni auto bussist mööda sõita, poiss ei näe autot, autojuht ei näe poissi.

e) Kuidas bussipeatuses üle tee minna?
Vastus: Kui lähedal on ülekäigukoht, tuleb ületada sõidutee ülekäigurada kasutades. Kõige parem koos teiste reisijatega. Ette tormata või maha jääda ei maksa. Teistega kokku hoides on kõige julgem.

f) Mida teha, kui lähedal ülekäigukohta ei ole?
Vastus: Siis tuleb oodata, millal buss minema sõidab. Buss ei varja enam teel sõitvaid autosid. Üle tee minna võib siis, kui kõik sõidukid on hästi näha, kui nad on mööda sõitnud või veel kaugel.

g) Mida teha, kui buss minema ei sõida?
Vastus: Kui buss peatusesse pikemaks ajaks seisma jääb, siis tuleb bussi juurest eemale minna. Just nii kaugele, et näha bussi varjust lähenevaid sõidukeid. Sõiduteed ületada võib siis, kui bussi varjust ja teiselt poolt tulevad sõidukid on mööda sõitnud või veel kaugel.

h) Mida bussi või muud ühissõidukit oodates kindlasti teha ei tohi?
Vastus: Ühissõidukit tuleb oodata selleks ettenähtud kohas ja mitte hakata sõidukisse sisenema enne kui see on täielikult seisma jäänud. Ühissõidukit oodates ei tohi sõpradega tõugelda või peatuses ringi joostes aega parajaks teha. Nii segate teisi ootajaid või veelgi hullem – võite mänguhoos sõiduteele sattuda ja seal sõitvate autode rataste alla jääda.

i) Mida peab arvestama talvel?
Vastus: Talvel on peatuskohad sageli väga libedad. Seda nii jalakäijatele kui ka sõidukijuhtidele. Seepärast ei tohi bussi oodates sõidutee äärele liiga lähedal seista. Ettevaatlik tuleb olla ka bussi sisenedes või sealt väljudes, et mitte libiseda. Ning püüda käsipuust kindlasti kinni hoida.

j) Mida teha, et mitte kukkuda?
Vastus: Selleks tuleb bussi sisenedes või bussist väljudes käsipuust kindlasti kinni hoida. Bussi sisenedes või sealt väljudes ei maksa trügida ega tormata.

k) Mida tuleks meeles pidada pimeda ajal?
Vastus: Pimedal ajal peab jalakäija kandma helkurit. Seda ka bussi oodates. Nii on bussijuhil kergem ootajat märgata, seda eriti pimedal maanteel, kus igasugune valgustus puudub.

l) Millistel tingimustel võib jalgrattasõit olla ohtlik?
Kuni teatud kiiruse saavutamiseni on jalgratas ebakindel ning võib kergesti vibama hakata. Jalgrattad on väga tundlikud külgtuule suhtes ja enamasti sõidetakse tiheda liiklusega teel, kus sõidukid tekitavad arvestatava “tõmbetuule”.
Sageli on jalgrataste pidurid liiga halvad ning seetõttu võib ratas järsul pidurdamisel kergesti libiseda. Eriti laste puhul kanduvad kehaliigutused kergesti jalgrattale üle.
Jalgratas on ka lapsele sageli ostetud liiga suur – et oleks kasvuruumi; see muudab jalgratta valitsemise veelgi raskemaks.
Muuhulgas peab jalgrattur liiklus- ja teeolude kontrollimiseks ja nendega kohanemiseks oskama orienteeruda, hinnata ohte liikluses ja olema valmis kiirelt otsuseid langetama. Lastel võib tekkida raskusi jalgratturitele kehtestatud reeglite järgimisega.
Iseseisvalt tohib sõiduteel jalgratast juhtida 10-aastaselt alates ning 10-15-aastasel jalgratturil peab olema olemas ja kaasas jalgratturi juhiluba.

Jalgrattaga on ohtlik sõita tugevas vihmasajus ning pimedal ajal. Siis on nähtavus väga halb ja see võib tekitada ohtlikke olukordi. Samuti ei saa märjal teel sõites nii kiiresti ratast seisma, kui kuival teel pidurdades.

Ohtlik on ka suurel kiirusel mäest alla sõitmine, eriti kui ratas juhtub teepeenrale, kus on kivikesed ja liiv. Sellisel juhul võib ratas kaotada juhitavuse.

Vasakpöördeks tee keskele minekul tuleb ka olla väga tähelepanelik. Sa pead läbi laskma kõik otsesõitjad ning vaatama, et sa kellelegi ette ei keera rattaga. Läbi tuleb lasta ka peateel liiklejad või paremalt tulijad

30. Leia lausetele õiged lõpud.

Vastus:

8) Õpitulemus: oskab analüüsida enda käitumist liikluses

1. Praktiline tegevus
31. Õpilane vaatleb erinevate ilmastikutingimustega päevadel (sh pimeda ajal) oma koolitee erinevates lõikudes liiklusolukordi ja kirjeldab oma õpipäevikusse neid olukorras, mis tema arvates on ohtlikud.

NÕUDED JALAKÄIJALE JA JALGRATTURILE

9) Õpitulemus: Teab ja järgib nõudeid jalakäijale ja jalgratturile

1. Teooria
32. Millised neist liiklejatest tohivad fotol kujutatud teel liigelda?

a) tasakaaluliikur (õige)
b) jalakäija (õige)
c) jalgrattur (vale)

33. Millised neist liiklejatest tohivad liigelda jalgrattateel?

a) mopeedijuht (õige)
b) jalgrattur (õige)
c) tasakaaluliikuriga sõitja (õige)
d) jalakäija (vale)
e) laste elektriautojuht (vale)

34. Millal võib sõita jalgrattaga kõnniteel? a) Kui sõiduteel on suured augud (õige)
b) Kui oled 15 a vana (vale)
c) Kui ema ja isa sõidavad koos alla 13 a lapsega (õige)
d) Kui jalgratturil on rattatoolis väike laps (õige)
35. Vaata pilti joonisel 5 ja vasta järgmistele küsimustele.

Joonis 5

a) Miks peab jalgrattal pidur olema?
Vastus: Pidurit on tarvis selleks, et rattur saaks vähendada kiirust või peatuda enne inimest, enne ristmikku, enne foori, enne sõiduteed, enne auku või lompi, enne kivi või muud takistust või kui koer või kass jookseb ette jne.
b) Miks peab jalgrattal signaalkell olema?
Vastus: Signaalkella on tarvis, et anda märku jalakäijatele ja teistele jalgratturitele, hoiatada neid, et nad ratturile ette ei astuks ega sõidaks või siis kõrvale astuksid.
c) Miks peab jalgrattal helkur olema? Kus kohas peab see olema?
Vastus: Helkur peab olema vähemalt ühe ratta mõlemal küljel.
d) Miks peab jalgrattal helkur olema mõlemal küljel?
Vastus: Et autojuht näeks jalgratturit mõlema külje pealt, kui jalgrattur näiteks mööda peateed sõidab ja autojuht kõrvalteelt välja sõita tahab.
e) Miks peab jalgrattal ja pisimopeedil pimeda ajal sõites põlema ees valge ja taga punane tuli?
Vastus: Jalgrattur ja pisimopeedijuht on pimedas autojuhile paremini märgatav ja see vähendab oluliselt talle otsasõidu ohtu.
f) Kus peab jalgratta ja pisimopeediga sõiduteel sõitma?
Vastus: Sõiduteel peab jalgratta ja pisimopeediga sõitma võimalikult selle parema ääre lähedal.

10) Õpitulemus: järgib liiklusreegleid

1. Praktiline tegevus
36. Õpilane vaatleb ühe oma klassikaaslase käitumist liikluses jalakäijana ja jalgratturina ning märgib oma õpipäevikusse, mida see õpilane tegi tema arvates õigesti ja mida mitte.
Õpetaja nimetab marsruudi punktist A punkti B. Teekonna pikkus peab olema vähemalt 1 kilomeeter. Olenevalt kooli asukohast ja liikluskeskkonnas peab õpilane ületama reguleerimata ülekäigu, liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral.
Hinnatakse sõidutee ületamisel: liikluse jälgimist, veendumust, et sõidukid on peatunud ja tee ületamine on ohutu. Kõnniteel liikumine parema käe reeglit arvestades. Teepervel liikumisel liigutakse sõidukitele vastu.

LIIKLUSÕNNETUSEST TEAVITAMINE

11) Õpitulemus: oskab teavitada täiskasvanut või politseid ohtlikest olukordadest liikluses
1. Teooria

37. Millal tuleb helistada politsei lühinumbril 110?
Vastus: Liiklusõnnetuse korral, mille tagajärjel sai inimene vigastada või surma, peab juht:

• kutsuma vajaduse korral välja kiirabi või politsei;
• teatama juhtunust politseile;
• kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid.

38. Kuidas toimida, kui on varalise kahjuga liiklusõnnetus?
Vastus: Siin on 2 võimalust:

• kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel ja on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, ei ole vaja politseile teatada;
• kui nad on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses eriarvamisel või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, peab juht liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema politseilt saadud korralduse kohaselt.

39. Kuidas toimida, kui näed liiklusõnnetust või osaled liiklusõnnetuses?
Vastus: Kindlasti kutsu abi, kui

• on kannatanuid,
• on sõiduki süttimise oht,
• on inimesed sõidukisse kinni jäänud
• bensiin, kütus või õli on maha jooksnud.

2. Praktiline tegevus
40. Õpilased vaatavad lühikeses filmilõigu liiklusõnnetusest (mingi kokkupõrge näiteks) või siis mingist teisest ohtlikust olukorrast (foorituli ei põle, puu on langenud teele, väiksed lapsed mängivad tee ääres palli vms) ja kirjutavad oma õpipäevikusse jutu selle kohta, mida nad räägiksid lühinumbril 110 helistades ja liiklusõnnetusest või ohtlikust olukorrast teavitades.
Vastused:

1. Ütleb oma nime
2. Mis juhtus?
3. Kus juhtus?
4. Kas on kannatanuid ja mitu neid on?

OHUTU KOOLITEE

12) Õpitulemus: kaardistab koolitee ohtlikud kohad kaardil, lisab ohu kirjelduse; oskab kavandada kooliteed ohutust silmas pidades.

41. Joonista paberile oma koolitee ja märgi joonisele ohtlikud kohad sinu kooliteel. Kirjuta, miks see on sinu jaoks ohtlik.
Ülesannet võib täita ka Maanteeameti kodulehelt http://www.mnt.ee/index.php?id=12398.
Kuidas käitud sina ohtlikus kohas, kus koolimaja vastas on bussipeatus, aga puudub ülekäigurada kooli juurde?

LIIKLUSKULTUUR

13) Õpitulemus: oskab kirjeldada erinevate riikide, sh Eesti liikluskultuuri olemust

42. Paiguta riigid 2010. aastal liikluses hukkunute arvu järgi paremusjärjestusse. Nimeta viis riiki, milles liiklusohutuse näitaja – hukkunute arv – on kõige väiksem.
(õige vastus: Rootsi, Suurbritannia, Holland, Malta, Saksamaa)

43. Millise Euroopa Liidu teise riigiga on Eesti 2010. aasta andmed kõige rohkem sarnased? (õige vastus: Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Bulgaaria)

44. Mida saad Sina teha, et liikluskultuuri Eestis paremaks muuta?

Vabavastuselise küsimuse vastus:
Järgin alati liiklusreegleid. Püüan olla kaasliiklejate suhtes tähelepanelik ja arvestav.
Olen oma klassikaaslastele ja sõpradele oma käitumisega eeskujuks
Kutsun oma kaaslasi korrale, st õigesti käituma.
Kontrollin, kas ema-isa-õed-vennad on turvavöö kinnitanud ja kiiver peas
Kontrollin, kas emal-isal-vanaemal on helkur riiete küljes