XII RIIGIKOGU STENOGRAMM IV ISTUNGJÄRK Reede, 30. november 2012, kell 13:00 Toimetamata 13:00 Istungi rakendamine 1. 13:05 Loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) teine lugemine 2. 13:17 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) esimene lugemine 3. 14:12 Maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) esimene lugemine 4. 15:37 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE) esimene lugemine 5. 17:08 Meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) esimene lugemine 6. 17:55 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) esimene lugemine 7. 19:43 Töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise seaduse eelnõu (320 SE) esimene lugemine 8. 21:02 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE) teine lugemine 9. 21:22 Riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) kolmas lugemine 10. 21:40 Vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (264 SE) teine lugemine 11. 00:21 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (307 SE) teine lugemine 12. 01:34 Abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) teine lugemine 13. 02:29 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) teine lugemine 14. 03:29 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) teine lugemine 15. 04:29 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) teine lugemine 16. 04:52 Advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE) teine lugemine 17. 05:08 Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) teine lugemine 18. 05:19 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) teine lugemine Üles / Tagasi 13:00 Istungi rakendamine SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Hea Mart, mul on hea meel sind tervitada, et sa oled meiega koos siin. Tere päevast kõigile ja alustame Riigikogu täiskogu 4. istungjärgu esimest täiendavat istungit, mille olen kokku kutsunud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni taotlusel Riigikogu juhatuse 22. novembri otsuse alusel, et jätkata Riigikogu täiskogu 4. istungjärgu 9. töönädalal pooleli ning arutamata jäänud päevakorrapunktide arutelu. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson! SÕNAVÕTT: Heili Tõnisson Austatud proua esinaine! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Järgmised teated. Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Kohale registreerus 84 saadikut, puudub 17. See tähendab, et Riigikogu on otsustusvõimeline. Alustame päevakorra kinnitamisega. Päevakord on teil laudadel, panen täiendava istungi päevakorra hääletusele. Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Poolt hääletas 70 Riigikogu saadikut, vastu oli 5, erapooletuid 9, päevakord on kinnitatud. Üles / Tagasi 1. 13:05 Loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Esimeseks päevakorrapunktiks on 9. töönädala neljapäeval pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 teise lugemise arutelu. Meil on jäänud läbi vaadata veel viies muudatusettepanek, mille on esitanud maaelukomisjon ja see on täielikult arvestatud. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. See tähendab seda, et seaduseelnõu 288 teine lugemine on lõpetatud. Vabandust, minu juurde ei ole jõudnud see materjal, ma väga vabandan! Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 teine lugemine katkestada, siis tuleb meil see ka läbi hääletada. Palun, kolleeg Kadri Simson! Ma vabandan, aga see paber ei sattunud minu kätte! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Kuna möödunud nädalal ei ole seoses sooviga elektri hinna tõusu leevendada mitte midagi muutunud, siis ma pean võtma enne hääletust kümme minutit vaheaega. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Vaheaeg kümme minutit! Vaheaeg! V a h e a e g Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 teine lugemine katkestada. Palun hääletada! Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 62, erapooletuid ei olnud, ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 288 teine lugemine on lõpetatud. Üles / Tagasi 2. 13:17 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) esimene lugemine SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 esimene lugemine ja ma palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kokkuleppel omavalitsustega hakkab kaevandustega omavalitsuste eelarvetesse laekuma üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõigusega ja sellega seotud erikasutuse tasust 25% 2011. aasta määrast. Vabanev raha suunatakse omavalitsuste tasandusfondi, muudatusega kohanemiseks on kehtestatud neljaaastane üleminekukompensatsioon Omavalitsuste tulubaas tervikuna ei muutu. Suurte kaevandustega omavalitsused on praeguse seisuga väga sõltuvad keskkonnatasust. Me tagameselle muudatusega neile stabiilsema tulubaasi ka siis, kui tasude laekumine ootamatult väheneb, nii nagu ta on ühe valla juures juhtunud. Muudatus aitab ühtlustada omavalitsuste vahelist tulubaasi. Omavalitsustele laekumata jääv tasu aitab hüvitada kaevandamise talumist. Laekuma jääv pidi see olema, vabandust. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu! Alustame siis küsimustega. Palun, kolleeg Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh! Teie kõne oli nii lühike, paljusid asju oleks nagu tahtnud teada selle seaduse kohta. Mulle teeb muret, kuidasmoodi need omavalitsused tasandusfondist selle raha ikka kätte saavad? Kas ei hakka jälle juhtuma niimoodi, et oleneb sellest, milline võim on kuskil omavalitsuses, see saab kiiremini ja paremini jne? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Te teate küll, et see ei olene sellest. Tasandusfondi reeglid on üldised ja seal ei ole võimalik minit sohki teha. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõiel, mis puudutab neid keskkonnatasusid, on ju kolm osapoolt – riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtja. Eelnõu raames on käsitletud küll riigi ja KOV-ide vahelist tasu jaotust, kuid paluks täpsustada, kas see muudatus ja ümberkorraldused põhjustavad ka keskkonnatasude maksjatele mingeid täiendavaid koormusi või kulutusi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See eelnõu ei puuduta täiendavaid koormusi. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Seletuskirjas on välja toodud, et kõigist antud eelnõu muudatustest on informeeritud kohalikke omavalitsusi, mis on väga meeldiv kuulda, aga tahaks küsida, kuidas on selle eelnõu kohta tagasisidet omavalitsustelt, keda see eelnõu otseselt puudutab? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Siin on tegemist omavalitsustega saavutatud konsensusega. Need omavalitsejad lepivad sellega. Ei saa salata, et teatud vallad on meil, see kõlab küll halvasti, aga pigem ülerahastatud nende tasude tõttu. Sellel rahal on väga vähe seost nende tegelike kuluvajadustega ja nad aktsepteerivad seda. Nende otsene huvi sealjuures on ka see, et kui kaevandamine lõpeb, et nad siis ei satuks raskesse olukorda, nii nagu juhtus Maidla vallaga. Karjäär viiakse ära, tulu kukub ära, kohustused on peal – see on kõige tugevam ajend selleks kokkuleppeks üldse, et vallad saavad sellest aru. Selliseid riske ei tohi omavalitsuste peale panna, isegi kui see tähendab mõnele vallale tulude vähenemist. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Selle seaduse kaudu kompensatsioon on ette nähtud tuleval aastal. Kokkulepe on põhimõtteliselt saavutatud omavalitsustega, aga ma küsiks, et tulevikus praktiliselt võib tekkida selline olukord, et tuleval aastal selle jaoks, et see seadus läheks läbi, kompensatsioon on ette nähtud, aga üle aasta võib tekkida olukord, kus omavalitsused mitte midagi ei saa? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Tulevikus ei kao ju tulud kuhugi. Kui on kaevandustasud, siis neid jagatakse lihtsalt natuke teistsuguse proportsiooniga, 35% asemel saadakse 25% ja see kümne protsendipunkti vahe jääb ikkagi teiste või kõigi omavalitsuste vahel jagamisele. Siin mingisuguseid riske selles mõttes ei ole. Tehakse üks väike tagasiandmine vähestes omavalitsustes, aga kokkuvõttes omavalitsused ei kaota midagi, küll aga on nende vahel raha jagamine natuke ühtlasem. Eelkõige kaovad konkreetsete valdade riskid või lähevad väikeseks, et nad ei sõltuks nii palju ühest kaevandusest, näiteks. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh! Lugupeetud esineja! Mul on küll mulje jäänud omavalitsusega suheldes, et praegune kord meeldib neile siiski rohkem. Ja mulle tundub, et see Maidla valla näide, mis te tõite, on vist ainuke. Teisi siin seletuskirjas näha pole. Võib-olla polegi tuua neid teisi näiteid. Ja seepärast on mul küsimus teile selline. Eelnõu eesmärgina nimetatakse siin seaduse eelnõu seletuskirjas, et muudatuste eesmärk on tasudega ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi elukeskkonna parandamise. Äkki te selgitate, kuidas need võimalused seal suurenevad siis? Ja võib-olla vastate natuke pikemalt, kui te mu eelmisele küsimusele vastasite. Ei saanud aru, mida te öelda tahtsite. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Mina sain teist küll aru. "Suurenemine" ja "ühtlustamine" on erinevad sõnad. Jutt on ühtlustamisest. Ja suurenevad neil, kellel enne ei olnud, sellesama 10 protsendipunkti jagu. See jagatakse omavalitsuste vahel ühtlaselt ja nii on aus. Ei ole põhjust üles ehitada, ütleme, et ei ole riiklikult tegelikult põhjendatud see, et omavalitsuste tulubaasid on väga erinevad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Seletuskirja kohaselt toob keskkonnatasude seaduse muudatus endaga kaasa vajaduse teostada arendustöid keskkonnalubade infosüsteemis, mille kuludeks on Keskkonnaministeeriumi hinnangul kavandatud kuni 5000 eurot. Millal alustati süsteemi arendust? Sest seaduse jõustumisel peaks süsteem juba toimima. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See infosüsteem on kindlasti tagatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev. SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Teie ettekanne jäi kuidagi lühikeseks. Tundus, et oleks nagu kõik väga loogiline, aga seaduse muutmise seaduse eelnõu lugedes on ikka päris keeruline aru saada. Kelleltki võetakse midagi ära, samas on kirjas, et tulubaasid ei muutu. Aga võtaks asja lihtsamaks. Võtame Sonda, mis on üks paljudest kaevanduspiirkondadest. Kuidas näiteks Sondas need asjad mõjuksid? Kas Sonda vald selle eelnõu rakendudes võidab või siiski rohkem kaotab oma põhitegevuse tuludes, mis on otseselt nagu suunatud kohaliku valla arendamiseks? Just nimelt Sonda – sihuke lihtne väike näide. Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Sonda on tõenäoliselt nende hulgas, kellel laekumine natukene väheneb ja vähenevad ka siis riskid kaevandustasude kaotamisest. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Seletuskirjas on välja toodud, et antud muudatus toob kaasa tasude laekumisest mittesõltuva stabiilsema tulubaasi, mis leevendab KOV-ide tulude volatiivsuse muret. Ja kuna siin on öeldud, et leevendab muret, siis ma paluks täpsustada, millistes valdades see mure siis oli? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Tänan! Ma usun, et seletuskirjas on need üles loetud. Minul praegu seda nimestikku käepärast ei ole, aga see on kõigis valdades, kes sõltuvad kaevandustest. Ja nii lihtne see ongi. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Kohalikele omavalitsustele, mille territooriumil asuvad kaevandused ja karjäärid, on keskkonntasu väga oluline, kuid ebastabiilne sissetulek. Seletuskirjas tuuakse välja, et laekumiste täpset prognoosimist raskendavad kaevandajate ettearvamatud otsused. Näitena on toodud Aidu teise maardla mitteavamine, mis paneb Maidla valla elanikud väga keerulisse seisu – te korraks ka puudutasite seda teemat –, aga palun täpsustage, kuidas antud eelnõu välistab valla jaoks eeltoodud raske olukorra ? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Maidla vald on tugevalt seotud Aidu karjääri kadumisega ja vähendades talle laekuvat kaevandustasu, suurenevad samal ajal tal tasandusfondi maksed. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud härra minister! Me oleme ikka harjunud, et eelnõusid selgitatakse meile natuke rohkem. Sellel, et te nii vähe sellest räägite, on nüüd kaks põhjust, kas te lihtsalt ei taha rääkida või te ei tunne väga hästi materjali. Ma ikkagi küsiksin teilt vastavalt seletuskirjale. Siin on väga selgelt välja toodud, et keskkonnatasud on muutnud kohalike omavalitsuste tulubaasi disproportsioonid n-ö ebamõistlikult suureks ega peegelda tegelikke vajadusi. Võib olla räägite natuke lahti ja täpsustate, millised on siis tegelikud need ressursivajadused. Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei saanud väga hästi küsimusest aru. Üldiselt on keskkonnatasudega ju nii, et idee poolset võiksid nad minna keskkonda tagasi. Reaalsuses seda seost ei ole. Reaalsuses siis püütakse selle raha eest teha kõike muud, mis ei ole alati hädapärane. Võrreldes teiste valdadega on siin suur kulude disproportsioon, aga need vallad saavad ka ise sellest aru ja nad ei tahaks ka neid riske ja kulubaase nii väga enda kanda igaveseks. See on kokkulepe nendega, mitte kellegi surve. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! On olemas selline vahva seadus nagu maapõueseadus ja maapõueseaduse 4. peatüki kohaselt puudub kohalikel omavalitsustel kohustus osaleda kaevandusega rikutud maa korrastamises. Üldiselt tundub, et kaevandamisest tingitud elukeskkonna korrastamine on üldises mõttes nagu vabatahtlik. Kus maani see tegelikult on vabatahtlik, kui üks osa keskkonnatasust läheb otse kohalikule omavalitsusele? Kas ka kohalikul omavalisusel tekib siis kohustus suunata need vahendid mingitele korrastustöödele? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Nagu ma ütlesin ei ole siin omavalitsuste suhtes mingit diktaati. Küll aga tuleb inimese elukeskkonna mõttes vaadata laiemalt, kas sotsiaalsed hüved, mida selle raha eest pakutakse, aitavad nendel inimestel keskkonnakahjusid paremini taluda, mingit muud moodi lohutust pakkuda. Aga, jah, sellist diktaati, et nad peaksid tegelema keskkonna parandamisega looduslikus mõttes, ei ole nende peale pandud ja nähtavasti ei olegi see hästi rakendatav. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et keskkonnatasu aitab hüvitada kaevandamise talumist ja leevendada sellest tingitud negatiivset mõju keskkonnale. Samas lisatakse seletuskirjas, et jaotuspõhimõtete muudatustega nähakse ette nelja-aastane järkjärguline vähenev kompensatsioon. Kuidas sellist järkjärgulist tasude vähenemist mõista, kui tasu eesmärk on kaevandamisest tingitud keskkonna negatiivse mõju leevendamine? Kas selle negatiivse mõju leevendamine hakkab toimuma järk-järgult? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Kõik toimub järk-järgult, te lugesite õieti seletuskirja. Tubli! Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Suur tänu, proua esimees! Austatud härra rahandusminister! Muudatuse kohaselt hakkab tulevikus vee erikasutusõiguse tasust laekuma kohalike omavalitsuste eelarvesse 25% 2011. aasta tasumäärast ja seda ületav osa laekub riigieelarvesse. Ülejäänud veeliikide puhul säilib aga kehtiv jaotus: 50 kohalikele ja 50 riigile kehtiva tasu määrast. Ma küsingi: palun täpsustage, millised on need ülejäänud veeliigid? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Mul ei ole seda nimestikku. Võin teid aidata sellega, kui teil on selle leidmisega raskusi, aga minul praegu siin puldis teda ei ole. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Neeme Suur! SÕNAVÕTT: Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Keskkonnatasude seadus küll ütleb, et keskkonnatasude rakendamise eesmärk on sihtotstarbeline. Siin on § 4, mis räägib, et keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonna seisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Olge kena, kinnitage üle, et nüüd selles osas, mis nüüd hakkab laekuma riigieelarvesse, selmet laekuda kohalike omavalitsuste eelarvesse, et selle raha kasutamine on sihtotstarbeline vastavalt keskkonnatasude seadusele? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Mul puudub see täpsem analüüs, ma ei ole keskkonnaminister. Aga ma väidan, et see punkt on praegu deklaratiivne seaduses, reaalselt ei ole omavalitsustele kohustusi üheselt pandud ja selle punkti täitmist minu hinnangul ei ole järgitud. Aga me võime muidugi seda paremini kontrollida – ma ei ole selle ala minister. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Peeter Võsa! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Jaotuspõhimõtete muudatustega nähakse ette 4-aastane järk-järgult vähenev kompensatsioon. Mis põhjusel otsustati seda teha järk-järgult, kui vastavalt seletuskirjale kohalikud omavalitsused sellest ei kaota? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Eks see oli nende tasudest ilmajääjate või osa tasudest ilmajääjate huvi, et mitte muuta nende eelarvet nii kiiresti. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aivar Riisalu! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Antud eelnõu räägib ka sellest, et kõikvõimalike keskkonnalubade ja kaevelubade infosüsteem vajab kaasajastamist ja rekonstrueerimist. Me teame, et see on selline üsna kummaline valdkond, et seal aeg-ajalt kaevelubadega juhtub sensitiivseid asju. Kui hull see olukord selle infosüsteemiga on, et seda on vaja kiiresti rekkima hakata? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma pakuksin, et ei ole hull, aga midagi on seal järelikult vaja teha. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma täpsustaksin oma küsimust selles mõttes, et ma pidasin tegelikult silmas eelkõige riigieelarvest tehtavaid kulutusi keskkonnatasude arvelt, et kindlasti selle ala minister te olete ja kuna keskkonnatasudest laekuvad summad riigieelarvesse on päris suured, siis te tõenäoliselt oskate öelda, kas ka riigieelarvest tehtavad kulutuse KIK-i või teiste kulutuste kaudu on proportsioonis keskkonnatasudest laekuvate summadega ja kas tänu sellele, et need summad suurenevad, ka vastava numbri võrra suurenevad kulutused keskkonda? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Selle summa saavad ju teised omavalitsused, nii et see küsimus oli natuke teise teema kohta. Riigile laekuvad keskkonnatasud tõepoolest kulutatakse KIK-i kaudu keskkonna huvides. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma tahaksin teada selle läbirääkimiste vooru kohta ja seoses sellega tahaks küsida, kas see eelnõu oli arutlusel Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga või läbirääkimised viidi läbi ainult nende kohalike omavalitsustega, kus on kaevandused ja karjäärid? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma isegi ei teagi kõiki omavalitsusliite, agakaasamise tava on ikkagi see, et nad on kõik kaetud. Minister ei pea neid läbirääkimisi ise ja sellepärast on mulle oluline, et kõik need asjaosalised vallad otse elik mingite liitude kaudu on osalised ja me teame nende seisukohti. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tegelikult on seaduseelnõul ju üsna selline jumalale meelepärane jume, et jagada kaevandustasusid natukene ühtlasemalt, kuna kaevandamine mõjutab ju tõepoolest oluliselt laiemaid piirkondi kui mingi konkreetse kaevanduse lähiala. Minu küsimus on ainult see, kui nüüd hakatakse kusagil tegelema mingisuguse kaevandustasude jagamisega, kas te ei karda, et jälle hakkavad tekkima Eesti ühiskonnale tüüpilised ilmingud nagu viimasel ajal EAS-is, et tegelikult ei suudeta raha normaalselt jagada, tekivad mingid jamad ja võib-olla isegi ka teatud, nagu öeldakse, mõjuvõimuga kauplemise oht? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Mina pean Eesti ühiskonnast lugu. Ta on küll vahel natukene kuri, nagu ka teie küsimuses kõlas, aga Eesti ühiskonnas ei ole pidevad jamad, võivad olla pidevalt jamad hinnangud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Helmen Kütt! SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Tänan, proua juhataja! Austatud minister! See eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks nii Eesti Linnade Liidule kui Maaomavalitsuste Liidule, mida näitavad ka tabelis nende ettepanekud ja märkused. Aga see esitati ka Eesti Mäetööstuste Ettevõtjate Liidule – kas nende poolt midagi ei laekunud, nemad olid sellega päri või nad üldse ei vastanud sellele? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi See on kindlasti väga oluline küsimus, aga nemad ju tegelikult millestki ilma ei jää. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, lugupeetud rahandusminister! Selge on see, et mõni omavalitsus selle eelnõuga ikkagi millestki ilma jääb. Seletuskirjas on välja toodud, et kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulud on maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist ja ka keskkonnatasud. Ja põhitegevus, SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma olen süvenenud ja kaevunud, aga praegu ei ole see selle eelnõu põhiküsimus. Algmaterjalina loomulikult on need tulud-kulud baasiks. Mul ei ole käepärast neid andmeid. Ma võin teid aidata ja saata need teiseks lugemiseks ja proportsioon on kohati väga-väga suur. Ja selles mõttes on sotsiaalne heaolu nendes valdades igati tagatud, kui võrrelda teiste valdadega. Aga kas ebavõrdsus peab nii suur olema? Pigem ei peaks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Tänan, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas keskkonnatasudest laekuvate summade, mis teaduspärast on sihtotstarbelised, kasutamine tasundusfondi kaudu laialijagamiseks on kooskõlas keskkonnatasude seaduse §-ga 4? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ta on meie seadustega kooskõlas ja mul ei olegi vaja teada, mis selles §-s 4 kirjas on. Tõenäoliselt kirjeldab see ainult ühte detaili Eesti elust. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister!Kutsun nüüd ettekandjaks kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Kalle Pallingu. Palun! SÕNAVÕTT: Kalle Palling Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas 5. novembril Vabariigi Valitsus ja Riigikogu juhatus määras eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoniks Keskkonnakomisjoni. Eelnõuga muudetakse üleriigiliste tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee erikasutusõiguse tasu jaotust. Selliste maardlate maavara kvaliteet ja kogus on riigi majandusarengu jaoks olulise tähtsusega ning kaevandamisest lähtuv keskkonnamõju on laiem asukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse piiridest. Muudatuse eesmärk on ühtlustada tasudega kohalike omavalitsuste võimalusi elukeskkonna parandamisel. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma eeldan, et teie olete antud seaduse eelnõus natuke rohkem süvitsi läinud, kui rahandusminister seda tegi, ja seetõttu eeldan ma ka sisulist vastust. Mu küsimus tuleb eelnõu seletuskirjast. Siin on kirjas, et kuigi eelnõuga ei suurendata tasude määra, on seletuskirjas välja toodud, et tasumäärade suurendamine ei halvenda elukeskkonda, vaid suunab tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikumale kasutamisele. Ma palun, et te seletaksite lahti, kuidas mõjutatakse läbi tasumäärade suurendamise tarbija loodusvarade ja keskkonna säästlikumaks, kui tarbija ei puutu kokku kaevandamisega! SÕNAVÕTT: Kalle Palling Ei saanud küsimusest päris täpselt aru, aga ma usun, et teie küsimus ei puuduta ka antud eelnõu. Küll võib olla siin seletuskirjas juttu – ma ei suutnud jälgida, millist rida te täpselt mõtlesite –, aga üleüldiselt ju keskkonnatasude kehtestamise printsiip on see, et kasutataks parimat võimalikku tehnoloogiat, keskkonda säästetakse ja keskkonnatasude tõus toob ju kaasa tarbija kui selle maavara kasutaja säästlikkuse, et ta võtaks kasutusele säästlikumaid meetmeid ja ühtlasi tänu sellele väheneb ka ju maavara kasutamine ja mõju keskkonnale. Nii et ma arvan, et siin eelnõu seletuskirjas mõeldi teie küsimusele vastusega just seda. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Enn Eesmaa! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Suur aitäh! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus lähtub samast loogikast, et täna eelnõu tutvustanud ja kaitsnud minister ei tegele nende asjadega väga detailselt iga päev, küll aga Riigikogu vastav komisjon, mille esindaja sina oled. Milline on komisjoni arvamus – küllap olete seda arutanud –, miks muutub praegu keskkonnatasude tulu rahajaotus 25% ja 75% kohalike omavalitsuste kahjuks, kui täna on see veel 50 ja 50? SÕNAVÕTT: Kalle Palling Antud seaduseelnõu muudab keskkonnakasutusest, maavara kaevandamisest laekuva tulu laekumist, mis laekub omavalitsuste eelarvesse, hoopis ühtlasemaks. Võtame näiteks sellesama Maidla valla, kelle territooriumil kaevandus suleti, siis 2013. aastast kaevandamisest ei oleks laekunud neile midagi, nii et täna siin saalis menetletav seaduseelnõu annab ka Maidla vallale kindluse, et 2011. aasta tasemest vastavalt 2013. aastal 70% ja edasi 50, 30 ja 10% kuni aastani 2017 laekub neile kaevandamisõiguse tasu ja lisaks tuleb ka tasandusfondist summa, mida neil muidu ei oleks olnud. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea keskkonnakomisjonipoolne ettekandja! Minu küsimus võib-olla on mõnevõrra laiem kui kitsalt see eelnõu, aga väga hästi haakub selle eelnõu sisu ja mõttega. Kui eelnõu autorid on seisukohal, et kohalikele omavalitsustele laekuv tasu peab olema eelkõige vastav kaevandamise negatiivsest mõjust tingitud täiendavale ressursivajadusele, aga mitte olema sõltuvuses määrade kasvuga. Kas siis näiteks tasude määrade tõstmine näiteks põlevkivi suhtes on tingitud puhtalt riigi vajadusest oma rahakotti täita? SÕNAVÕTT: Kalle Palling Absoluutselt mitte. Tegelikult, kui me võtame proportsiooni, mis läheb keskkonnakahju likvideerimiseks Ida-Virumaale, millised keskkonnakahjud on põhjustatud põlevkivi kaevandamisest. Loomulikult, keskkonnatasu tõstmine on ühe külje pealt motivatsioon kaevandajale, et ta kasutaks seda maavara säästlikumalt, keskkonnasõbralikumalt, aga teise külje pealt me ikkagi ju ka läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja muude meetmete suuname raha keskkonna parandamisse Ida-Virumaal ma arvan, et proportsionaalselt rohkem kui muudesse maakondadesse üle Eesti. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekanjda! Erinevalt üleriigiliste omavalitsusliitudega kokkulepitust ei ole eelnõus kohalike omavalitsuste jaoks kehtestatud tasude määrasid maavara- ja põhjaveekihiliigiti. Seadus sätestab tasude alam- ja ülemmäära. Seletuskirjas on öelud, et õigusselguse huvides ei ole otstarbekas määrata kohalikele omavalitsustele laekuvaid tasumäärasid seaduse tasandil. Palun selgitage, mida konkreetselt on silmas peetud õigusselguse huvidest lähtudes mitte määrata tasude määramist liigiti? SÕNAVÕTT: Kalle Palling Komisjonis antud küsimust üles ei kerkinud ja ma leian, et oleksite võinud küsida selle küsimuse ministrilt. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kohalike omavalitsuste tegelaste hulgas on levinud umbes selline ütlus, et Saatan peitub detailides. Võib olla hea seadus, aga kusagil, kas või näiteks seletuskirjas on mingi knihv. No ikka üht-teist kardetakse, mõnikord on saadud tappa ka seal, kus kõik peaks kena olema. Siin on ka öeldud, et kohalike omavalitsuste tulubaas tervikuna ei muutu, kuna tasu vähendamisest vabanev rahasumma suunatakse riigieelarvega KOV-idele tagasi, samas on seletuskirjas järgmisena öeldud, et asukoha KOV-idele laekuvate tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega. Palun seletage lahti, kuidas välistatakse samasugune olukord, nagu hetkel on maamaksu kompenseerimisega, kus omavalitsuse enda poolt on prognoositud summa on nagu üks, kompensatsioonina laekub aga hoopis teine ja vahel on need päris erinevad. Kas sellega võib juhtuda jälle midagi sarnast? Aitäh! SÕNAVÕTT: Kalle Palling Ma arvan, et see võrdlus ei ole esiteks, asjakohane, ja teiseks, päris otseses mõttes ei saa ka ju võtta nii, et ei muutu. Siin on väga selgelt öeldud, et kaevandamisõiguse tasu väheneb tänasest tasemest proportsionaalselt – vastavalt 2013 70%, 2014 50%, 30% ja 10% kuni aastani 2017. Ma arvan, et siin tuleb neid detaile ikkagi täpset vaadata. Te ise nimetasite väga ilusasti, et Saatan peitub detailides ja siinkohal tulebki lugeda seda eelnõud rida-realt, et saada sellest konkreetselt aru. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Inara Luigas! SÕNAVÕTT: Inara Luigas Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõu punkt 2 juures, mis räägib meile eelnõu sisust ja võrdlevast analüüsist, ütleb viimane lõik sedasi: "Üleriigiliste omavalitsuste liitudega kokkulepitud keskkonnatasude väljavõtmine tasandusfondi valemist realiseeritakse 2013. aasta riigieelarve menetlemise käigus." 2013. aasta riigieelarvet menetletakse. Kuna ma olen ise rahanduskomisjonis, siis ma pean seda komisjoni istungil ka kuulama-arutama. Kas te räägiksite, kui kaugele on see väljavõtmine tasandusfondist juba läinud ja kas kohalike omavalitsusliitudega on räägitud, kas seda arutelu on oodata ka rahanduskomisjonis? Aitäh! SÕNAVÕTT: Kalle Palling Nagu te eelnõu seletuskirjast võisite lugeda ja samamoodi kuulsite ministrilt, siis nii palju, kui ma ise tean, on antud eelnõu tegelikult kohalike omavalitsuste poolne surve ja soov, et keskkonnakasutusest oleks laekumine nende tulubaasi tõepoolest ühtlasem. Ja tõepoolest, meil on siin ka selles samas eelnõu seletuskirjas näiteid valdadest. Lk 4 joonisel 1, kus kokku viiel vallal tulubaas tegelikult hoopis kasvab tänu sellele, et me seda seadust siin menetleme. Konkreetne vastus teie küsimusele: tõepoolest me oleme täna kahjuks alles seaduseelnõu esimese lugemise juures, oleksime võinud olla juba mõni nädal tagasi. Aga rahanduskomisjoni minu teadmise järgi seda ei tule, seda menetleb Riigikogu juhatuse otsusel keskkonnakomisjon, mitte rahanduskomisjon, kuna see on lihtsalt keskkonnavaldkonnast. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Lauri Laasi! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Vee liikide, väljaarvatud vee erikasutuse puhul, säilib kehtiv jaotus, et kehtivast tasumäärast läheb 50% kohalikule omavalitsustele ja 50% riigile. Kas komisjonis tuli jutuks, miks need muudatuste alt välja jäeti? Aitäh! SÕNAVÕTT: Kalle Palling Ei tulnud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Inara Luigas Austatud ettekandja! Ma ei saanud hästi aru! Kui siin seletuskirjas on öeldud, et keskkonnatasude väljavõtmine tasandusfondi valemist realiseeritakse 2013. aasta riigieelarve menetlemise käigus, siis riigieelarvet me siin ju menetleme, et kuidas saab siis... SÕNAVÕTT: Kalle Palling See seaduseelnõu ongi riigieelarvega seotud eelnõu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Valeri Korbi Keskerakonna fraktsiooni esindajana. 8 minutit palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Eestimaa loodus on meie rahvuslik rikkus ja selle heaperemehelik tulevikku suunatud kasutamine on eeskätt meie mõistuse, südametunnistuse ja neist tulenevate eluviiside küsimus, alles seejärel Eesti õiguse, eelkõige põhiseaduse sätete täitmisele suunatud tegevus. Ja seepärast ma igati õigustaksin meie loodusvarade sihikindlat väärtustamist ka nende kasutusõiguse tasu mõistagi suurendamisega pikema ajavahemiku vältel läbipaistvama, avalikustatud ja rahvaga dialoogi pidava menetluse kaudu. Mitte sellisel kombel, nagu me näeme, Vabariigi Valitsus tegi 12. oktoobril sel aastal jõustunud määrusega, millega 1. aprillist 2013 tõstetakse paljusid keskkonnatasusid võrreldes praegusega tervelt veerandi võrra. Tehti see tegu natuke salamahti, kinniste uste taga ja äkki, eelnevalt infosüsteemis avaldamata ja huvigruppe arutellu kaasamata. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna meile on tore ettepanek tehtud, siis tuleb see läbi hääletada. Palun, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Enne hääletamist palun 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Alati valmis! Vaheaeg! V a h e a e g Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun häletada! HääletustulemusedPoolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud, ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõule 310 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember kell 10.30. Eelnõu 310 esimene lugemine on lõpetatud. Üles / Tagasi 3. 14:12 Maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) esimene lugemine SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299 esimene lugemine ja ma palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga püüame teenida kahte eesmärki – esiteks, kompenseerida kohalikele omavalitsustele maamaksu laekumise vähenemine kodualuse maamaksu kaotamise tagajärjel tulumaksumäära tõstmisega, mis neile laekub. Teine oluline muudatus on riigi omandis olevate ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa maamaksust vabastamine. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra rahandusminister! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Kalev Kallo! Kuna teda ei ole kohal, siis palun, kolleeg Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud esineja! Ma vaatan seda seaduseelnõu ja seletuskirja ja lõppu lisatud tabelit, mis on ära toodud, huvirühmade kaasamist ja nende ettepanekutega arvestamist. Kui sellesse tabelisse süüvida, siis selgub, et ei Eesti Maaomavalitsuste Liidu ega ka linnade liidu ettepanekuid ja kriitikat pole sisuliselt üleüldse arvestatud. Põhiliselt on need kõik arvestamata jäetud. Millest selline lähenemine, et siis rahva arvamus või, ütleme niimoodi, rohujuure tasandil ettepanekud visatakse minema ja tehakse kuskil ametkondade koridoride hauavaikuses seadus valmis? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See on küll kõva avaldus, et omavalitsusliidud – see on rahvas ja demokraatlikult valitud Riigikogu või valitsus on midagi muud. Mina sellega ei nõustu. Nemad on samasugused koridoriinimesed nagu teised ametnikud. Aga eks probleem on ettepanekute sisus, ei muus. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aivar Riisalu! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh! Hea ettekandja, hea minister! Mina arvan, et riigikaitse on Eestis väga hästi aetud asi. Siin valitseb erakondadevaheline konsensus ja seda enam jääb mulle arusaamatuks, et kui me räägime ühiskondelike objektide maamaksust vabastamisest, siis miks ei kuulu sinna alla meie kaitseväe väeosad, kaitseväe polügonid ja muud kaitsealased objektid? Ma leian, et kui meil pole enam ei riiki ega rahvast, siis pole meil neid muuseume enam üldse vaja. Ehk mina väidan, et Kaitseministeeriumi objektid peaksid olema samamoodi maamaksust vabastatud, sest natukene kipume siis 2%-st nagu manti võtma või? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma pean nüüd seda teemat natukene täpsustama. Ma ei ole eraldi riigikaitse maa kohta valmis vastama. Aga eks seal ole üks kaalutlus see, et mõned konkreetsed omavalitsused kaotaksid ilmselt suurtelt polügonidelt olulise osa enda maamaksust. Aga kui suur selle asja roll on, kontrolliks veel hea meelega üle. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud härra rahandusminister! Ma meenutan siin natukene seda valimisteeelset aega ja loosungit "Kodukulud alla!", millega siis üks valitsusliitu kuuluv erakond valimistel kangesti hääli korjas, ja on praeguseks leidnud koha nihukeses huumorisalves. Üks nendest lubadustest oli maamaksu kaotamine, kus omavalitsused, et saada minimaalsetkitäidet oma eelarvesse tagasi, on sunnitud tõstma maamaksu teistele, sh ka nendele samadele maamaksust vabastatud isikutele, kelle maa osa ületab teatud suuruse. See populism kiskus tegelikult elu väikelinnades ikkagi väga alla ja vallad siplevad rahahädas tänaseni – paljud töötajad ju vabastati, saadeti töölt mõneks ajaks palgata puhkusele. Miks seda kõike ikkagi tehti? Soovitud eesmärk Tallinnale ... SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, üks minut on küsimuse aeg! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Teil oli nüüd siin hulk hinnanguid, mida ma pean vaidlustama. Te teate, et ma ei olnud selle maksuvabastuse fänn, aga kui te ütlete, et nüüd keegi on hakanud selle kaotamise tulemusena vaesuses siplema, siis see ei ole ju õige, sest esiteks, ei ole veel maks kaotatud, teiseks kaotamine kompenseeritakse ja see kompenseerimine on selle eelnõu sisu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Tahaks täpsustada, milline on kasu? Ühelt poolt omavalitsused kaotasid sissetuleku, aga teiselt poolt teeb riik ikkagi kompensatsiooni teistest maksudest. Öelge, mispärast see skeem on parem, kui eksisteeris endine skeem? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Tal on üks hea omadus küll ja see on, et kodanike maksukoormus langeb. Mina küll eelistaks maamaksu tulumaksule. See on ka teoreetiliselt väga põhjalikult tõendatud, et majandusele on kõige ohutum maks just kinnisvaramaks ja kõige halvemad on tööjõu- ja ettevõttemaksud. Aga siin on tegemist sellise sotsiaalse lähenemisega, mitte küll lõpuni süsteemse, aga siiski sotsiaalse lähenemisega, et kodu ei tohiks olla ohus selle tõttu, et tema all oleva maa maamaks on liiga kõrge. Teatud juhtudel maamaks kodude all , vähemasti Tallinnas, on olnud liiga kõrge. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! See kodukulude teema on pannud omavalitsused põllumeeste suhtes päris keerulisse olukorda. Põllumaa maks tõuseb ja põllumehed on siiamaani olnud ka ebavõrdses konkurentsis. Miks te nii teete? Miks te soodustate selle raha äravõtmist põllumeeste taskust? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh, nii me ei tee ja nii me ei soodusta ka. Mitte kuidagi ei ole see eelnõu põllumeeste vastane. Põllumehed, kui neil elamumaa, siis nad vabanevad maamaksust ja üsna ulatuslikult. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Siin kompenseeritakse, jah, natuke kohalikele omavalitsustele, ma küll ei usu, et see pisku nüüd katab selle, mille nad kaotavad seoses riigile kuuluvate hoonete all oleva maa maamaksust vabastamisega. Aga kui te ütlesite, et enamikes Euroopa riikides on riigi hoonete alune maa maamaksust vabastatud, siis Euroopas on kohalikel omavalitsustel võimalus oma makse kehtestada ja korjata makse kuni elanikelt korjatava tulumaksuni välja, mis on mõnes riigis kahes osas, osa läheb riigile ja osa läheb kohalikule omavalitsusele. Ja kui nüüd kohaliku omavalitsuse tulubaasi süstemaatiliselt vähendatakse, kas ei oleks pidanud diferentseerima seda asutuste loetlu – siin on ministeeriumist kuni loomaaiani välja. Võib-olla oleks võinud ministeeriumid jätta maksustatuks? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Kui teile võib 10 ja rohkem miljonit olla pisku, siis vaesele inimesele on raha seegi. Ärge vaadake oma ameti järgi! Aga kompenseeritakse, tõesti, see laekumata jääv summa, arvestused on selle järgi tehtud. See, et riik peaks maksma omavalitsusele oma asutuste alt maamaksu, ei ole tegelikult loogiline. Riigiasutuste asukoht on omavalitsustele kaudselt väga suur võit. Need töökohad, mida vastavad omavalitsused sellega saavad ja vastav majanduskäive, on väga oluline. Ei ole põhjust anda meie ühisest rahakotist maamaksu kaudu omavalitsusele eraldi andamit. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Kevadel, kui seda seaduseelnõu siin Riigikogus menetleti, olite te selgelt kodualuse maamaksu kestmise vastu. Ma küsin, kas te tänaseks päevaks olete oma seisukohta muutnud, ja kui te olete muutnud, miks te olete muutnud? Sest minu jaoks on põhiküsimus selles, et riik järjekordselt sekkub kohalike omavalitsuste autonoomiasse ja maamaks on olemuslikult kohalike omavalitsuste maks. Kas te olete oma seisukohta võrreldes kevadega muutnud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See on ekslik hinnang, kui te ütlete, et mina olin selle asja vastu, sest vastupidi, ma käisin seda Riigikogus kaitsmas. Meil oli selline otsus langenud ja mina käisin seda kaitsmas. Kas ma seda sisuliselt heaks kiidan, on teine küsimus. Selle vastuse jätan ma üle kordamata. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! See, et kodualuse maa maamaksu kaotamine ei ole teile meeldinud, seda ma olen teie suust kuulnud rahanduskomisjonis, kus ma siis liige olin. Ega te seda maksu ikka fännanud ei ole küll, nagu te ka siin eespool vastamisel ütlesite. Sellepärast mul tekibki selline küsimus, et kui see hästi ei meeldinud, siis kust tuli see idee, mille Vabariigi Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel aprillis heaks, et nüüd vabastame ka riigiasutuste aluse maa? Teile ei meeldinud, aga kellele see siis nii hirmsasti meeldima hakkas, et seda veel laiendati terve rea võrra – pean silmas siin loomaaedu jne? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Tänan! See idee on igati loogiline. Nagu sai öeldud, et on Euroopas üsna tavaline, et riik eraldi omavalitsustele maamaksu ei maksa, küll aga kannab riik ju üle omavalitsustele hulgaliselt tulumaksu ja ka ülejäänud maamaksu. Nii ta on. Riigi tegevus antud omavalitsuse territooriumil on omavalitsusele niigi väga suur võit, väga harva on sellest probleemi. Enamasti on sellest ainult sissetulekuid ja töökohti. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Lauri Laasi! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Alates aastast 2015 hakkab maamaksu arvutamine toimuma riigi poolt hallatavas veebipõhises maamaksu infosüsteemis. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks jääb siis üksnes infosüsteemis olevate andmete kontrollimine ja täiendamine. Iseenesest väga kiiduväärt ja ajaga kaasas käiv algatus, aga mis põhjusel see infosüsteem alles aastal 2015 kasutusele võetakse? Miks varem ei saa? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Peamine põhjus on registrite kehv seis, mis on meil krooniline häda. Nendega läheb igal juhul aega. Muidugi läks ka sisuliste valikutega aega, aga infosüsteemid on asi, mis kõike seda peavad arvestama. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra rahandusminister, esineja! Kuna te vastate nii lühidalt, siis tuleb tulla jälle selle eelmise teema juurde tagasi. Me päris vastust ei ole saanud. Ma tulen nende ettepanekute tabeli juurde. Te ütlesite, et maamaksu kaotamisest tulnud kahjud kompenseeritakse täielikult omavalitsustele ja siin Eesti Omavalitsuste Liit teeb ettepaneku: ettepanek näha ette kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tulumaksu protsendi suurendamine mahus, mis reaalselt kompenseeriks kohaliku omavalitsuse üksuse tulude vähendamise, mis on tulenenud maamaksu kaotamisest. Kuidas siis mõista? Te ütlete, et kompenseeritakse 100% aga omavalitsuste liit ütleb, et ei. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Mina ütlen, et kompenseeritakse. See summa, mis jääb laekumata omavalitsustele, see kompenseeritakse. Mina kompenseerin oma vastuse lühidusega teie küsimuste pikkust. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalle Laanet! SÕNAVÕTT: Kalle Laanet Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Riigikontroll on oma auditis ühe probleemina välja toonud, et riik ei ole oma maamaksu kogumiseks loonud sellist süsteemi, mis võimaldaks omavalitsustel maamaksu andmed esitada ühetaoliselt ja kontrollitavalt. Rahandusministeeriumi väljatöötatud rakendusaktid on tihti puudulikud ega sätesta piisavalt detailiselt, millisel kujul peaks omavalitsus maamaksu andmed esitama. Minu küsimus on, et kas selle seaduseelnõu puhul on rakendusaktid nüüd korralikult ette valmistatud? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Rakendusaktid jõuavad rakendamise ajaks valmis. See on meie kohus. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Lugupeetud härra minister! Paljud vallad, õige mitmed, kes juba eelmine aasta, tähendab enne valimisi kaotasid maamaksu, siin näiteks Jõgeva vald oli üks, olid tõepoolest täitsa hädas pärast, et inimesed pidid seal palgata puhkusel olema, nii et probleem on täiesti olemas. Aga minu küsimus on, et üks mure on ka see, et hätta jäävad need korteriomanikud, kelle kodud asuvad hoonetes, kus mingi osa hoonest on sihtotstarbeline ärimaa ja nemad oma kodualuselt maalt täielikku maksuvabastust ju ei saa. Kas antud eelnõu kuidagi ka neid koduomanikke aitab, kes ei ole ju ise süüdi selles, et nende korterelamu esimesel korrusel asuvad äripinnad? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See oli küll hästi huvitav mõttekäik, et Jõgeva vald kaotas oma maamaksu, selle tõttu jäid inimesed tööta ja riik on süüdi. Küsite juba teist korda samamoodi. Ei, ausalt, riik ei ole süüdi. Aga muidugi on sellise abstraktse asja, juriidiliselt defineerimata asja nagu kodu seadustesse sissetoomine hulga selliste küsitavustega. Ja üks on see, kui maal on mitu otstarvet, kui kodu asub mitte elamumaal ja neid rakenduse probleeme on veel, aga kuskile tuli piir tõmmata. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminiser! Kahtlemata mõjutab antud eelnõu kohalike omavalitsuste tulusid, kuna maamaksu laekumine väheneb. Ja ma saan aru, et riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste maa maamaksust vabastamist ei kompenseerita omavalitsustele, kuigi see vähendab neile laekuvat tulu 0,3 miljoni euro võrra. Kas ka see osa kompenseeritakse omavalitsustele laekuva tulumaksuosa tõstmise läbi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Mõistagi mitte, see kompenseeritakse täiendava käibe, töökohtade ja kõigega – see, et omavalitsus peab "taluma" riigiasutusi oma maal. Ma tahaksin öelda, et kogu maamaksu kompenseerimine ei ole iseenesestmõistetav asi, see on žest, see on vastutulek. Kodanikud koduomanikud on nii omavalitsuse kui riigi kodanikud, nemad kõik mõlemat pidi saavad kätte oma soodustuse. Ja kui omavalitsuste tulubaasist rääkida, siis neil reeglina soovi korral on võimalik ka ise see maks kokku koguda teistpidi. Mõned omavalitsused on seda teinud, Tallinn on teinud seda kuhjaga, tõstnud teiste maamaksu rohkem, kui kodualuse maa maksu kaotamine maksulaekumist vähendas. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelnõuga suurendatakse kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksuosa suurust järgmisel aastal 11,57%-ni, siis aasta pärast 11,6%-ni. Tahaksin küsida: kas selle sammuga võib kinnitada, et ühegi kohaliku omavalitsuse tulud seeläbi ei vähene? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See ei ole lõpuni täppisteadus, seda põhjusel, et inimesed hakkavad oma maksu nagunii optimeerima ja enda sissekirjutusi muutma. Eriti Harjumaal on tuntav, et inimesed, kes elavad faktiliselt linna lähedal, võib-olla elamuteks kohandatud suvilates, tõenäoliselt siis valivad, kui neil on teine elukoht, kus maamaks kõrgem on, kus madalam. Seda lõpuni välja ei arvuta, aga see ei ole ka õiguse nimel mingi eriline eesmärk. Sest veel kord: need inimesed, kes saavad maksukergenduse, on omavalitsuste kodanikud. Ei ole nii, et see on ainult riigi asi, et inimeste maksukoormus langeb. See on žest! Et valitsus üldsumma kompenseerib, see on hea tahte avaldus. Selles ei ole mingit põhiseaduslikku loogikat, et tingimata peaks üldse kompenseerima igasuguse maksu alanemise. Kokkuvõttes ikkagi riik kehtestab seadused, millega omavalitsuse tulubaas kujuneb, ja ka funktsioonid. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ühele küsimusele te vastasite, et omavalitsuste poolt mitte kõik ettepanekud polnud vastuvõetavad. Siin ma tahan täpsustada: kas nad tänases olukorras ei olnud vastuvõetavad või nad põhimõtteliselt ei ole vastuvõetavad? Kas oskate seda välja tuua? Teiselt poolt te teisele küsimusele vastasite, et tänane samm on ainult samm, mudel või skeem ei ole veel lõplik. Mis veel edasi on oodata? Mis samme te kavatsete teha edaspidi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei öelnud küll nende sammude kohta midagi, aga kas põhimõtteliselt või ajutiselt mittevastuvõetavad mingid muudatusettepanekud on, seda ikkagi küsige ettepanekute kaupa. Niimoodi abstraktselt ei saa vastata. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud rahandusminister! Vaadates menetletava seadusega seotud tabeleid, ma märkan, et Tartu linn saab kehtestatud kompensatsioonimehhanismide tõttu võitu koguni 623 000 eurot ja tartlasena ma selle üle loomulikult rõõmustan. Samas, ühes oma eelnevatest vastustest te just näitasite, et selle seadusega ongi valitsus saanud täiendavad atribuudid omavalitsuste rahalise seisundi ümberkorraldamiseks. Ja ma vaatangi, et sama tabel näitab, et Tallinn 2,4 miljonit kaotab. Kas arutusel on olnud ka teisi kompensatsioonimehhanisme, mille puhul asi olnuks rohkem tasakaalus, või oligi eesmärgiks teile hetkel poliitiliselt äärmiselt ebasobiva Tallinna linna ja linnavalitsuse n-ö karistamine? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See oli küll vägivald, kui te ütlesite, et mind tsiteerisite. Ma ei ole midagi sellist öelnud, eesmärgiks ei ole kuidagi ümber korraldada omavalitsuste rahastamist või nendevahelisi proportsioone. Neid skeeme me arutasime päris pikalt ja püüdsime minimeerida kaotavate omavalitsuste arvu. Mis Tallinnasse puutub, siis Tallinn ilmselgelt kasutas selle hetke ära tegelikult maksukoormuse tõstmiseks. Ta alandas või kaotas selle maksu aasta enne teisi, samas tõstis seda 1500 ruutmeetrit ületava kodualuse maa maksu ja ärimaa, ühesõnaga teiste maade maamaksu sedavõrd, et ta võitis mitu miljonit ja sh riigi arvelt. Ta kehtestas riigiasutustele väga korraliku lisakoormuse. Üks põhjusi, miks me pöördusime üldse selle küsimuse juurde, et natuke leevendada seda koormust riigile, oli ka just nimelt Tallinna käitumine, kes kehtestas. Mul on see number puudu, kas see oli kaks koma millegagi või isegi, ütleme, et see oli suurusjärgus paar miljonit, mida riik otseselt peab Tallinnale maksma. Ja Tallinna laekumised suurenesid, mitte ei vähenenud, sest ta kasutas seda hetke ära oma kodanikele asja selgitamiseks, elanikud justkui said maksust varem vabaks, aga ettevõtete ja suuremate kruntide arvel tegelikult kannatavad suuremat maksukoormust. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Peeter Võsa! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Minu käes on tabel, kus on omavalitsuste kaupa ära toodud, mida siis keegi võidab ja kaotab peale seda, kui see seadusmuudatus jõustub. Ja Lääne-Virumaal on üks niisugune pisikene, päris armas ja üsna huvitav omavalitsus Vihula vald. Ja siit ma näen, et peale seda maamaksu kaotamist ja peale selle kompenseerimist ja peale tasandusfondist raha saamist jääb ikkagi Vihula vald miinusesse üle 36 000 euro. Mis selle Vihula valla spetsiifika on või miks see äkki mõnes üksikus kohalikus omavalitsuses täpselt niimoodi juhtub, et nad jäävad nii meeletusse miinusesse? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Sellele n-ö meeletule miinusele vastab kellegi meeletu pluss. Ja nii see on. Kui kehtestada ühtseid reegleid, siis rohkem kui 200 omavalitsuse käitumine, vabandust, saatus natuke erineb, me püüdsime minimeerida nende omavalitsuste hulka, kes tundub, et kaotavad, aga kusjuures me ei tea, kas nad kaotavad, sest inimeste käitumine mõjutab lõpplaekumisi ja nüansse on veel, mis seda olukorda muudavad. Nii et tegelikult me ei tea väita, mis see Vihula valla lõpptulemus on, aga rõõmustage nende üle, kes võidavad, võib-olla see aitab. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Umbes 3 minutit tagasi te natuke irooniliselt ütlesite, et elanikud üritavad optimeerida oma maksukäitumist. Arusaadav, et nad ikka üritavad ennast siia sisse ja sealt välja kirjutada, võib-olla isegi abielluda ja lahutada, aga antud juhul käitub riik täpselt samamoodi: optimeerib oma maksukoormust. Ja kui on välja arvutatud, et see läheb omavalitsustele maksma 0,3 miljonit eurot, siis näiteks Tallinna linn on teinud oma arvutused ja ainuüksi Tallinna linn kaotab 289 330 eurot, see ongi 0,3 miljonit. Ma küsin: kas on siis mingid puudulikud arvutused tehtud või maksuvabastus ongi suunatud Tallinna linna pihta, et tekitada maksuauk pahatahtliku keskerakondliku linnavalitsuse rahakotis? Aitäh. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Kas-küsimusele vastus on ei. Aga optimeerimise suhtes ei olnud vähimatki irooniat – see ongi nii, et kodanik vaatab, kus koormus kergem, ja elukoha registreerimine on hiirekliki kaugusel. Neid klikke kindlasti tuleb, kui palju, on raske hinnata. Aga veel kord: Tallinn sellest algatusest on võitnud, sest see andis talle võimaluse üldist maamaksu koormust tunduvalt tõsta. Riik osaliselt sai ennast ära kaitsta. Nii et kui ma ütlesin 0,3, siis ma "optimeerisin" ja ütlesin suurema numbri, kui Tallinn ise on arvestanud. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Ma arvan, et nii väga, kui Tallinn teile ei meeldi, võiks n-ö väljenduses jääda korrektseks, sest Tallinn ei ole mingit maksu tõstnud, vaid kohalikule omavalitsusele antud õigusega lihtsalt vähendanud soodustust. Maamaksu lae, 2 ja pool protsenti on ikkagi riik kehtestanud seadusega ja kohalikule omavalitsusele on antud õigus seal soodustusi teha ja Tallinn lihtsalt vähendas omalt poolt antavat soodustust. Nii et maksu ta ei ole tõstnud, kui olla korrektne. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Tänan! Minule meeldib Tallinn väga aga mul on muidugi kahju, et rääkides Tallinn, mõtlevad kõik Keskerakond. See küll Tallinnat ilusamaks ei tee. Ma ei tea, kuidas sellest lahti saada. Eks me järgmisel aastal proovime midagi parandada. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Ma arvan, et mida ma arvan mõnest ministrist ja erakonnast, ei pea ma praegu välja ütlema, aga mind teeb äärmiselt murelikuks see, et väga paljud Eesti riigis kehtestatud seadused, on kehtestatud ju tegelikult sellepärast, et Tallinna linnale ära teha. Esialgu oli see kodualuse maa maksuvabastus küll selle jaoks, et Tallinna linnale ära teha, aga Tallinna linn sellest võitis ja ta on ka enamusest teistest nendest seadustest, mis on ellu viidud siin Riigikogu poolt, võitjana välja tulnud. Aga kahjuks Tallinnale ärategemise tuhinas kaotavad ülejäänud Eesti omavalitsused. Ma küsin, kas on ikka tark või ratsionaalne või kohalike omavalitsuste autonoomiat säilitav see, kui rahandusminister kogu aeg ütleb, et kohalik omavalitsus tõstis seda ja teist maksu, olgugi, et seadus tal seda võimaldas, lubas seda maksu tõsta, kas rahandusminister peaks ka kohalikke omavalitsusi juhtima? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Küsimus jäi minu jaoks võib-olla keeruliseks. Aga see eelnev jutt tundus mulle huvitavam. Esimest korda keskerakondlane tunnistab, et Tallinn võitis rahaliselt kodualuse maa maksuvabastusest. Seda on siin eitatud tavaliselt, jah, ta võitis. Ma olen vastu aus – neid juhtumeid, kusseadusandluse ajendiks näib olevat Tallinnale ärategemine, mõni on olnud. Neid ei ole olnud palju, aga mõni on olnud. Need on ka mind natuke häirinud, et see mulje, et ajend on seal, on olemas olnud. Küsimus oli vist, et kas mina peaks omavalitsusi juhtima? Seni, kuni ma olen rahandusminister, ma ei peaks seda tegema. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Neeme Suur! SÕNAVÕTT: Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Seda maamaksu vabastamist ja seda protsessi on hästi tugevalt kritiseerinud ka meie Riigikontroll. Riigikontroll kirjutab näiteks siin, et kodualuse maa maamaksu seaduse eelnõu töötati Riigikogus välja kiirkorras, ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliseid kulusid see kaasa toob, ei tehtud. Veel kirjutab Maksu- ja Tolliamet, et Maksu- ja Tolliameti maksuandmete esitamise süsteem ei võimalda olemasolevate andmete põhjal kokku arvutada, kui palju jääb omavalitsustel maamaksuvabastuse tõttu maamaksu saamata. Seesama tabel, mis meil ringi käib, räägib näiteks Haapsalust, mis peaks tabeli järgi saama 34 000 eurot plussi, aga kui rääkida Haapsalu linna juhtidega, siis nemad mitu korda arvestavad ümber, ja saavad ikka 20 000 miinust. Kas ei oleks pidanud selle maamaksuvabastusega kannatama nii kaua, kuni on arvestussüsteem selge? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Riigikontrollile ma muidugi tunnen kaasa, et ea peab kogu aeg kritiseerima. Vahel ta saab pihta ja vahel mitte. Kui ta saab pihta, siis ta tavaliselt murrab lahtist ust, asju, mis on teada ja mida on teadvustatud. Jah, selle seadusega kiirustati. Jah, see oli algatajate suur soov. Ja selle hea külg on, et inimesed maksavad vähem maksu, seega väike lohutus on olemas. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kõigepealt, mulle tuli väga suure üllatusena, et te ütlete, et teile Keskerakond ei meeldi. Mulle on siin mitmed reformierakondlased väitnud, et te pidite Reformierakonnas üks suuremaid Keskerakonna fänne olema. Aga see selleks. 1,5 aastat tagasi lubasite kohalikele omavalitsustele maamaksu kompenseerimise mehhanismi. Miks sellega nii kaua aega on läinud? Kas ametnikud töötasid halvasti või milles asi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Eks see Keskerakonna meeldimise jutt on nii, et reformierakondlaste hulgas võib tõesti Keskerakond just mulle kõige rohkem meeldida, aga see ei tähenda, et ta mulle meeldib. Ja ma üldse ei oleks seda maininud, kui teie inimene ei oleks mulle omistanud väidet, et Tallinn mulle ei meeldi. Mulle meeldib Tallinn, aga Tallinna elementidest tõepoolest keskerakondlik linnavalitsus meeldib mulle keskmisest vähem. Mitte kõige vähem Tallinnas, aga siiski. Tallinnas on ka hullemaid asju. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Head kolleegid ja minister, jätame nüüd selle meeldib või ei meeldi jutu teiseks korraks ja jätkame sellesama seaduseelnõuga. Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Ma tänan, proua juhataja! Ma luban, et ma sellel teemal, millest te rääkisite, ei räägi siin. Hea minister! Elaniku kodu maamaksust vabastamiseks tuleb kontrollida tema andmeid erinevatest registritest. Selleks, et maksuvabastust määrata, tuleb leida vaste kinnistusraamatu omandi ja rahvastikuregistri elukoha aadressi osas. Siin algavad probleemid, kuna aadressiandmetes on mittevastavused. Näiteks on probleemiks aadressi täpsus korteriomandi osas. Kas sellised probleemid jõutakse ka järgmise aasta alguseks ära lahendada? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Selle nimel nähakse vaeva, aga tõenäoliselt ei jõuta kõiki probleeme kõrvaldada. Igal juhul "kodu" sissetoomine seadusandlusse seni mittelegaalse mõistena tekitab palju valikuid, mis võib-olla selle suure ideega natukene vastuolus on. Igal juhul selle seadusega on üht- ja teistpidi muresid olnud, aga neid on püütud maksimaalselt lahendada. Tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, austatud juhataja! Mulle meeldivad paljud, sh ka Reformierakonda kuuluvad inimesed ja seda isegi siis, kui ma nendega vaidlen. Lugupeetud minister! Rahvusringhääling rääkis teisipäeval viidates Riigikontrollile maamaksuvabastuste arvestamisel avastatud arvukatest vigadest. Rahvast küll rahustati, et riik sellest olulist kahju ei kanna. Võib-olla olid siis arvestusvead teisele poole. Veel räägiti, et riik süüdistavat omavalitsusi. Omavalitsused, vastupidi, teavad, et maamaks on riiklik maks. Lugupeetud minister, kas teie oskate ligikaudselt öelda, kui suur on kodanike rahalise võidu ja selle maksuvabastuse administreerimiskulude, mille hulka kuuluvad paratamatult ka igasugused vigade parandused, kui suur võiks olla nende vahe rahalises mõttes? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Eks ta üks suurusjärk 10 miljonit ole, aga täpsemalt ei oska öelda. Ma pean rõhutama veel, et mulle meeldib ka see, et Keskerakond olemas on. Tõesti demokraadina. Jube kehv oleks, kui teda ei oleks. Teie alustasite sellise küsimusega. Just, tänan, mina vastasin teile. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Veel üks kord, ma palun, meeldib – ei meeldi, jätta teiseks korraks. Läheme edasi küsimustega. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Aitäh, proua juhataja! Ma ei hakka ka sümpaatiat väljendama. Ma lihtsalt küsin ikka selle eelmise küsimuse jätkuks. Tõepoolest, seoses kodualuse maa maksuvabastusega peavad põllumehed 2,5 protsenti rohkem maamaksu maksma. Kuna te nii kindlalt väitsite, et seda ei ole, kas teil on häid mõtteid, kuidas põllumehi sellest maksmisest vabastada? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei tea, kuidas saaks põllumeeste maksukoormus sellest tõusta! Ma tõesti ei mõtle välja. Siin on üks probleem, et põllumehed tihti ei ela elumumaal. See on küll tõsi. Elamumaa maa otstarve on see, mille alusel tehakse valikuid. Nad elavad oma talus, mis on tihti tootmismaa ja see on probleem. Samas nende kodu maksuvabastuse piir on hiigelsuur – 2 ha minu arvates. Minu arust väga helde piir ja põllumeeste maksukoormus ei suurene selle eelnõuga mitte kuidagi. Mõnel juhul jääb ta vähenemata, see on küll õige. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Peeter Võsa, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on ajendatud minu eelmisest küsimusest, mis puudutas Vihula valla pidurdamatut ja meeletut vaesumist. Teie vastasite sellele, et rõõmustage nende üle, kes võidavad. Kas teie, Jürgen Ligi sõnum Vihula valla elanikele ja vallavalitsusele ongi selline? Ma kavatsen selle nendeni viia! Rõõmustage Vihula elanikud nende üle, kes teie vaesuse arvelt hästi elavad. Kas selline suhtumine iseloomustab ka mingit spetsiifilist või maailmavaatelist poliitikat? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Teie, kes te olete rahvani viinud väga veidraid sõnumeid, kindlasti viite ka sellise. Aga ma ei vastanud mitte Vihula valla rahvale, vaid teile. Lohutage ennast, et meil on üle 200 omavalitsuse, kes sellest eelnõust ei kaota ja kelle kodanikud massiivselt võidavad, rõõmustage selle üle! See oli minu vastus teile, mitte ei suhelnud ma siin Vihula valla rahvaga, kui teie ei olegi Vihula valla rahvas. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Seletuskirjast saab aru, et riik vabastab maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste sihtotstarbelise maa eest ja me saime teada, et selle algatuse kiitis heaks Vabariigi Valitsus. Teie käest tahakski küsida, millistel põhjustel sündis selline ettepanek? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Kui nüüd küsimuseks oli riigile kuuluvate ühiskondlike hoonete aluse maa maamaksu kaotamine, siis see on olnud ka praeguse maamaksuseaduse loogika, mida me tegelikult täpsustasime. Seal on kirjas umbes nii, et avalikus kasutuses olev maa, näiteks ka teedelt ei maksta maamaksu, see on ka Euroopa tava. Ma ütlesin, et riik ei ole maksukohuslane omavalitsuste ees. Vastupidi, omavalitsused saavad tegelikult suure hüve, kui riik toimetab omavalitsuste maal, loob seal töökohti ja tekitab majanduskäivet. Sealt tuli põhiline põhjus, aga eks Tallinn kuritarvitas seda õigust riigi suhtes. Ta tõstis ikkagi riigi maamaksu väga tõsiselt ja võitis sellest rahaliselt. Osake sellest pööratakse tagasi, aga mitte kõik. Tallinn, nagu juba üks teie kolleeg ütles, võitis sellest, kasutas selle olukorra enda kasuks ära. See oleks üks vastus ka Vihula rahvale, kui keegi soovis. Kui Tallinn ei oleks eelarvet selliselt koormanud, siis võib-olla oleks olnud see kompenseerimise mudel natukene teistsugune. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ma väga lühidalt kommenteerin oma pinginaabri küsimust, mis puudutas põllumaa maamaksu kasvu. Tõesti, eelnõu otseselt ei tõsta seda põllumaa maamaksu, aga sunnib omavalitsust kehtestama maamaksu protsendi lage, sest kuidagi peavad omavalitsused täitma seda saamata jäävat tulu, sest riik ei kompenseeri kogu osa. See on see, mida Ester Tuiksoo püüdis teile selgeks teha. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Kõigepealt, endiselt ei olnud riik põllumeeste maksukoormuse tõstja. Ei olnud! Elamumaa maamaksu vabastamise kaudu ta pigem vähendab vähemalt osade põllumeeste maksukoormust. Omavalitsustel ei ole reeglina vaja mitte midagi kompenseerida, need on väga üksikud juhtumid, kus tuleb natukene maamaksu kaotust. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt niipalju, et minu arvates ei ole põhimõtteliselt õige maamaksu kui kohaliku omavalitsuse otsustamisel oleva maksu vähendamine omavalitsuse tulubaasis ja selle asendamine tulumaksuga. Ma tuleksin selle MAKIS-e ehk selle infosüsteemi juurde tagasi. See rakendub 2015. aastal. Jälle võtan appi siin Riigikontrolli kodulehekülje ja tsiteerin: "Enne makse rakendumist tuleb igal omavalitsusel leida võimalus, et kuidas tuvastada maaomanikud, kelle elukoht rahvastiku registri järgi asub maksualusel kinnistul, edasi tuleb kindlaks teha, kas sellel kinnistul asub ka elamu tunnustele vastav hoone ja alles siis saab asuda maamaksuvabastust välja arvutama. Paljudel juhtudel tuleb selleks raha kulutada IT arendustele, mis pärast riiklikku infosüsteemi käivitumist muutuvad kasutuks." Kas meil ei oleks mõttekas lükata praegu kogu see pakett edasi kuni 2015. aastani ja rakendada siis, kui asjad on korras. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See oleks üks võimalus, eks Riigikogu otsustab selle üle. Aga see tähendaks seda, et inimesed maksavad rohkem maksu. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Enn Eesmaa! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Aitäh! Küsimus tuleb 30% kohta, aga enne seda: eelnõus on kodualuse maa potensiaalse maamaksu leidmiseks korrutatud tuletatud maksustamishind vastava kohaliku omavalitsuse läinud aastal rakendatud üldmaa kaalutud keskmise maksumääraga ning lahutatud maha kohalike omavalitsuste poolt rakendatud maksusoodustused. Eelnõu koostajad eeldavad ka, et esimestel aastatel ei rakendu maksuvabastus umbes kolmandikule isikutest. Millele tuginedes on see arv 30% leitud? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See on prognoosijate loogika. Ma pean sellega nõustuma, et alguses inimesed kohanevad ja see võtab natuke aega. Kindlasti algab mõningane eluasemete ümber registreerimine. Alguses makstakse rohkem ja riigi kompenseerimise vajadus on väiksem. Hiljem leitakse, kus on kergem maksukoormuse poolest elada. See on prognoosijate prognoos. Me ei pea seda viimase sendi täpsusega arvestama, sest kodanike rahakott jääb tüsedamaks, kui maksukoormus langeb. Omavalitsuste hoolevajadus selle võrra ei ole nii suur. Maksukoormus väheneb tegelikult. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun Ingara Luigas! SÕNAVÕTT: Inara Luigas Aitäh, austatud istungi juhataja, lugupeetud minister! Ma teeksin ka väikse väljavõtte Riigikontrolli aruandest. Riigikontroll toob välja, et maksuvabastuse väljaarvutamist võivad erinevatel omavalitsustel raskendada mitmed erijuhtumid. Näiteks maatükil on liitsihtotstarve, maatükist osa asub tihe-, osa aga hajaasustusalas, siis on veel mitmed looduskaitselise piiranguga alad jne. Riigikontroll on välja toonud ka selle, et tegelikult ei ole paljud kohalikud omavalitsused üldse valmis 2013. aasta erisuste väljaarvutamiseks. Ja kuna Riigikontroll on toonud välja olukorra, kus maamaksu arvestatakse siiski vigadega, küsingi, kas teie arvates selle seaduse rakendamine suurendab vigu? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Selle seaduse rakendamisel vigu kuidagi ei saa välistada, aga nad ei ole massiivsed. Ka Riigikontroll minu teada mainib selle ära, et need nii- ja teistpidi võivad minna, need ei ole süstemaatiliselt ühes suunas ja need vead ei ole väga suured. Aga selge, et see on väga tülikas ilma infosüsteemideta. Hea külg on, et pannakse infosüsteemid kindlasti paremasse korda. Meil oleks vaja registreid korrastada nagunii. Ega ta mugav asi ei ole. Siin tuleb tõmmata piire ja kodu on üks emotsionaalne mõiste, mis ei ole juriidiliselt niisama lihtsalt defineeritav. Lõppkokkuvõttes, kui defineerima hakkad, siis inimesed jällegi hakkavad teistmoodi käituma jne. Selle seadusega on erinevaid küsimusi, aga ma arvan, et kokkuvõttes on saavutatud päris hea tulemus, isegi parem, kui võis loota. Ma kartsin hullemat. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Kui poolteist aastat tagasi kodualune maa maksust vabastati, siis jäädi ootama seda kompenseerimisskeemi. See sai ka omavalitsustele lubatud. Nüüd te olete tulnud selle kompenseerimisskeemiga ja sinna on juurde kirjutatud see, et riik tuli ka mõtte peale, et ta enda käes olevate maade eest maksu maksta ei tahaks. Kui ma rahanduskomisjonis teie käest küsisin, et miks jääb riigile maksukingitus omavalitsustele kompenseerimata, te ütlesite, et miks peaks kompenseerima. Samas 2009, kui meil oli veebruaris esimene negatiivne eelarve ja omavalitsuste tulubaasi vähendati 11,93%-lt 11,4%-le, siis oli see põhimõte, et võttes raha ära, tuleb vähendada ka ülesandeid. Siis muudeti siis koolieelse lasteasutuse seadust, öeldi, et omavalitsustel pole enam lasteaedades seniseid kohustusi, ja muudeti ka kohustusi noortespordi ees. Aga nüüd korraga on suhtumine muutunud: et vähendame napp kuu – see seadus saab vastu võetud paar nädalat enne eelarveaasta algust – vähendame omavalitsuste tulu, aga ülesandeid ei vähenda. Millest selline suhtumise muutus? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Suhtumine on endine, loogika on endine: eelarveaasta keskel ei ole vähendatud – seda seadus keelaks – omavalitsuste tulu ja Tallinna tulu, mis on põhiline, mille ümber jutt käib. Riigiasutused reeglina on Tallinnas ja Tallinna tulu suurenes selle tulemusena, ja eriti suurenes ta sel aastal ja väga suures ulatuses just nimelt riigi arvel. Nii et Tallinn võidab riigi arvel praegu selle muudatusega, sest ta kasutas selle hetke ära maamaksu tõstmiseks riigi käsutuses olevalt maalt, aga ta kasutas seda hetke ka äridelt kogutava maksu suurendamiseks. Nii et võlgu riik ei jää, keskvalitsus ei jää. Ma ei tahaks seda sõna kogu aeg nii kasutada, aga ikka juhtub nii, et meil on siin omavalitsused ja riik. Ei, omavalitsused on ka riik, kodanik on kodanik nii siin kui seal. Ja maksuvabastus on ühine. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole, suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Ma palun kõnetooli kaasettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi! SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja selle menetlemisega seotud küsimusi viiel istungil, 6., 12., 13., 19. novembril ja täna. Nagu öeldud, eelnõul on kaks suuremat eesmärki, esiteks tõstetakse kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks kodualuse maa maamaksuvabastuse tõttu kohalikele omavalitsustele saamata jääva tulu, ja riik vabastatakse maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa eest. 6. novembril tutvustas rahandusminister komisjonile eelnõu ja vastas koos ministeeriumi spetsialistidega komisjoni liikmete küsimustele. Ja komisjoni arutelu kohta ülevaatlikult ütleksin seda, et arutati riigi ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maamaksuvabastuse mõjude ajatamise küsimust, samuti eelnõu mõjude küsimust kohalikele omavalitsustele. Oli küsimus 2015 valmiva veebipõhise infosüsteemi kohta. Oli küsimus mitmete soodustuste ja vabastuste üheaegse rakendamise kohta. Ja siis oli küsimus selle kohta, miks 2014 mõjud on suuremad kui 2013 mõjud. Ja küsimus selle olukorra kohta, kus elukoht ja ettevõte on samal aadressil. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun asume küsimuste juurde. Priit Toobal, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma ikka jätkuvalt küsin sellel kohalikele omavalitsustele kompenseerimise teemal ja alustan natukene kaugemalt. 2008. aasta suvel käis koos n-ö krokodillide komisjon, kes otsustas alandada omavalitsustele minevat üksikisiku tulumaksu 11,93-lt 11,4-le%-le. Käesoleva eelnõuga taastatakse see tulumaksu protsent 11,57-le, mitte 11,93-le, nagu tegelikult tollal välja lubati. Läbi selle taastamise kompenseeritakse hoopis muud, kui tollal selle üksikisiku tulumaksu langetamisega lubati. Tollal lubati siis 11,93 tagasi tõsta ja lisaks veel tuleks minu arvates kompenseerida see maamaksust saamata jäänud osa täiesti eraldi, need võiks koos käia. Kas komisjonis oli arutluse all, kas see 11,93 kunagi taastatakse ja miks seda kompenseerimist tehakse just läbi selle üksikisiku tulumaksu osa tõstmise? SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Aitäh! Ma andsin komisjoni arutelust päris täpse ülevaate ja tõesti, nii nagu te vist ütlesite, et selle eelnõu eesmärk on kompenseerida elamualuse maa maksuvabastuse tõttu saamata jäänud tulu kohalikele omavalitsustele ja tõesti, selle konkreetse eelnõu eesmärk see on. Aga mis seda metoodikat puudutab, siis tõesti siin materjalidele on lisatud, te olete ilmselt sellega tutvunud, üks tabel, mis näitab, kui palju üks või teine omavalitsus võidab või kaotab. Te saate seda vaadata ja sealt neid andmeid võtta. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Yana Toom! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Nagu see arutelu siin saaliski näitab, et see eelnõu on, ma ütleks, veidi toores ja ka minister, vastates kolleeg Neeme Suure küsimusele, andis mõista, et tegelikult ta poleks selle vastu, kui kogu see asi käivituks aasta hiljem. Kas on sellist võimalust ka komisjonis arutatud? SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Aitäh! Parandusettepanekute tegemise aeg seisab veel ees ja kui need laekuvad, siis komisjon kindlasti neid parandusettepanekuid arutab. Minu seisukoht on, et edasi lükata ei ole mõistlik. See on, ma arvan, kohalike omavalitsuste huvides, et see rakenduks selliselt, nagu ta eelnõu esitajate poolt on ette nähtud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Helmen Kütt! SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Komisjon arutas ka seda teemat, mis puudutab nüüd, et kui samal aadressil on elamumaa ja samas ka äri. Näiteks kui ettevõtja tegeleb kodus mingi ettevõtlusega ja tema maast on 85% elamumaa ja 15% ärimaa, kuidas siis toimub see vabastamine ja kas üldse toimub? Aitäh! SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Jah, see vabastus on seotud ikkagi elamumaaga. Selline põhimõte on läbivalt algusest peale olnud peale seda, kui koduomanikke maamaksust vabastav seaduse muutmise seadus vastu võeti. Käesolev eelnõu seda põhimõtet ei muuda. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud Aivar Sõerd! Minu küsimus puudutab komisjonis arutusel olnud otsust, et sellele seadusele kirjutas valitsus juurde, et ka riik ei maksa enam maamaksu. Ja komisjonis sai küsitud seda, miks sellist maksuvabastust riigile ja kadu omavalitsustele ei kompenseerita. Rahanduskomisjonis olnud Rahandusministeeriumi esindaja Sulev Liivik ütles, et polegi vaja kompenseerida, kui on piisavalt ette teatatud. Nüüd, me oleme täna selle seadusega esimesel lugemisel. Seda ei pruugita lähinädalatel vastu võtta. Ja maksuvabastus tabab omavalitsusi, kes on oma eelarve kavandid juba valmis teinud, kahe nädala pärast, parimal juhul kaks nädalat peale seaduse vastuvõtmist. Kas see on piisav etteteatamine? Kas selline stiil maksutulu äravõtmiseks on sobilik? Aitäh! SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Aitäh! Kas miski tähtaeg on piisav või mitte piisav, see on nagu vaieldav. Kuidas keegi seda vaatab. Paljud omavalitsused võtavad eelarve vastu alles jaanuarikuus. Praegu on esimesed lugemised, kui sedagi. Ja kindlasti me ei saa rääkida muudatusest, mis toimuks eelarveaasta keskel. Aga kui teie tahtsite riigieelarvesse teha parandusettepaneku, mis viinuks järgmisest aastast astmelise tulumaksu sisse, ilma et oleks teil eelnõu olemas, rääkimata arusaamisest, kuidas üldse astmelist tulumaksu rakendada, siis see tähtaeg on ilmselgelt ebapiisav selleks, et see maksumuudatus sisse viia. Praeguse eelnõu puhul erinevalt teie omast see etteteatamise aeg on piisav. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Palun, Helmen Kütt, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Teie vastusest eelmisele küsimusele tekkis mul küsimus, et kui on mõni tubli väike omavalitsus ja ta võtab vastu eelarve enne, kui jõustub see seadus, mis siis juhtub, kui seal on riigiasutus ja tal jääb see tulu saamata, aga ta on eelarve juba vastu võtnud? SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Vastavalt kehtivale korrale ei toimu see eelarveaasta kestel. Kui kohalik omavalitsus võtab vastu eelarve, siis eelarveaasta hakkab 1. jaanuarist. Probleem on sellise olukorra puhul, kui muudatus tehakse eelarveaasta kestel. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Aivar Sõerd! Ma palun kõnetooli läbirääkimisteks Keskerakonna esindaja. Tarmo Tamm, palun! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Proua juhataja! Head kolleegid! Hea rahandusminister! Ma arvan, et meil kõigil on väga hästi meeles, kui me kevadel siin saalis pidasime tuliseid debatte sel teemal, et kodualused maad tuleks maksust vabastada. Keskerakonna fraktsioon juhtis siis juba eelnõu esitajate tähelepanu sellele, et see on kohalike omavalitsuste autonoomiat riivav ja sellisel moel seda maksu ei tohiks kehtestada. See maamaks on tegelikult kohalike omavalitsuste otsustusõigus ja kui härra minister ütles, et see on ilus riigipoolne žest, et riik tuli vastu ja kompenseerib selle maamaksuvabastuse, siis ma küsin, et millised ülesanded siis riik on planeerinud kohalikelt omavalitsustelt järjekordselt ära võtta, et kohalike omavalitsuste tulubaasi tasakaalus hoida. Mul on selle üle hea meel, et härra rahandusministrile isiklikult see seadus ei meeldi ja ma saan temast aru, sest maamaks on üle Euroopa selline maks, mis on kindel maks ja mida rakendatakse kõikides riikides. Kas nüüd selle kaudu kellelegi soodustust teha, see on valikuküsimus, aga eelkõige see seadus tehti ju selle jaoks, et Tallinna linna kiusata, aga tänaseks päevaks tuleb välja, et selle kaudu kiusati vähemalt 15 omavalitsust üle Eesti ja nendel saamata jäänud tulu on miljoneid eurosid. Kas valitsus peaks siis selliselt kohalike omavalitsustega käituma, see jääb küsimuseks, sest minu arvates ei tohiks, sest kohalike omavalitsuste eelarved on niigi defitsiidis, lähtuvalt sellest, et kohalike omavalitsuste üksikisiku tulumaksu oluliselt kärbiti masu ajal. Ma arvan, erinevalt rahandusministrist, et siin on vastuolu põhiseadusega, sest kohalikele omavalitsustele ei tohi panna ühtegi kohustust ilma selleta, et oleks leitud rahalised katteallikad. Aga ma küsin, et kuidas vastupidi on võimalik, et rahalised vahendid vähenevad ja kohustusi ei vähendata. Kuidas sellel ühel seadusel siis kaks erinevat mõistet, kaks erinevat tõlgendust on? SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kolm minutit lisaks. SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Maksavad selle kodualuse maa maksuvabastuse kinni Eesti põllumehed, keda meie valitsus nii palavalt armastab. Igal seadusel on ka kaudne mõju ja see mõju ulatub tänasel päeval põllumeesteni. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja kuna juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 299 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see panna hääletusele. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistusega. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, ma palun enne hääletust 10 minutit vaheaega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv 10 minutit vaheaega. V a h e a e g Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 299 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! HääletustulemusedTulemusega poolt 17, vastu 53, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust. Seega on eelnõu 299 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri 2012. a, kell 10.00. Üles / Tagasi 4. 15:37 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE) esimene lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Ja me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 SE esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on aidata kaasa omavalitsuste finantsjuhtimise parandamisele. 2012. a jõustus omavalitsuste finantsjuhtimise seadus ning selle rakendamise käigus on Rahandusministeerium saanud ettepanekuid seadust parandada. Volikogu vastutab omavalitsuse hea rahandusliku käekäigu eest. Omavastutusega suureneb volikogu roll strateegiliste otsuste tegemisel ja maksumaksja raha kasutamisel. Seaduse jõustumisel võib ainult volikogu loal sõlmida kulu põhjustavaid lepinguid, võtta pikaajalisi kohutsui ja anda omavalitsusest sõltuvatele üksustele laenu. Paindlikumaks muutub omavalitsuste võimalus reageerida tulude langusele. Näiteks põhitegevuse tulemi võib ühel aastal planeerida negatiivsena, tähtis on, et eelarvestrateegia perioodil oleks tasakaal tagatud, järgmistel aastatel tuleb eelarve kavandada ülejäägiga. Oluline on omavalitsuste finantsjuhtimisel õppida Euroopa majanduskriisist. Omavalitsuste suur võlakoormus suurendab riski sattuda finantsraskustesse ja pärsib pikemas vaates arengut. Omavalitsuste võla kiire kasv mõjutab negatiivselt ka valitsussektori eelarvepositsioone ja sunnib teisi maksumaksjaid kokkuhoiule. Muudatusega ei tohi kuni 2016. aasta lõpuni omavalitsused võtta üle 60% netovõlakoormust ega uusi võlgu. Suure võlakoormusega omavalitsuse võlakohustuste võtmise piiramine on kindlasti mõistlik. Eelnevate aastate analüüs näitab, et omavalitsuste võlakoormus on panustanud negatiivselt valitsussektori eelarvesse. "Eelarvepositsiooni piirang aitab positsiooni parandada neljal aastal 67 miljoni euro võrra." ütleb meie prognoos. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ja me asume küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud härra minister! Kui me vaatame Rahandusministeeriumi kodulehekülge, siis seal on ülevaatlik informatsioon kohalike omavalitsuste võlakohustuste tasemest aastatel 2004–11. Selle ülevaate kohaselt on nii neid omavalitsusi, kellel laenukohustused puuduvad, kui ka neid, kes on 60% netovõlakoormuse piiri ületanud. Kas Rahandusministeerium on kaalunud, millistes Eesti maakondades-piirkondades eelkõige jääb osa vajalikke arendusi ja investeeringud seetõttu tegemata, et neid laenupiiranguid pikendatakse nelja aasta võrra? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Et omavalitsuse tegevust piirab liiga suur võlg, see on õige, ja me hoolitseme selle eest, et nendel üksikutel omavalitsustel, kellel see kalduvus on, ei muutuks võlg ülejõu suureks ja muidugi, et teistes omavalitsustes elavad maksumaksjad nende pärast ei kaotaks, sest riik peab eelarvet tehes tasakaalustama rahandust üldisemalt ja riigi keskvalitsuse eelarve kannatab kogu aeg juhul, kui konkreetsed omavalitsused on miinuses. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Peeter Võsa! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 ütleb teatavasti, et "kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi ning tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt." Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 8 sätestab hetkel laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmisel linna- ja vallavolikogude ainupädevusse. Kuidas seadust tõlgendada, kas riigil ikka on õigus sekkuda omavalitsuse eelarvesse selles küsimuses või mitte? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Kindlasti nii saab tõlgendada, nagu me oleme tõlgendanud. Seda on kinnitanud ka õiguskantsler, et rahanduslike piirangute kehtestamine riigi poolt on lubatud ja ka mõistlik, sest võlgu elavad omavalitsused kahjustavad ka teiste omavalitsuste ja kogu riigi heaolu. See on see probleem, miks kuhugi joon tõmmatakse. Aga need paragrahvid, mis te ette lugesite – mõelge ise. Iga asi riigis toimub ju mingis kohas ja kõigis neis kohtades kehtivad riigi seadused. Selles esimesest põhiseaduse paragrahvist ei saa mingit keeldu küll välja lugeda, et riik ei kehtestaks mingeid seadusi. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Enn Eesmaa! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Suur aitäh! Austatud minister! 60%-line laenu reegel on üsna kitsendav. Kas on tehtud analüüs, kuivõrd ja kas see mõjutab omavalitsuste käesolevat ja ka järgmist perioodi Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutamisel? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Me oleme seda vaadanud küll, 60% ei ole väga piirav. Keskvalitsus on kehtestanud enda jaoks palju tõsisemad piirangud ja võimaldanud ka omavalitsustel aja jooksul selle võrra rohkem laenu võtta ja omavalitsused on seda ka teinud. Mitte küll kogu aeg, mitte küll näiteks eelmine aasta, kui see piirang kehtis, aga omavalitsused siiski on, vahelduvalt küll, aga ülejäänud riigile defitsiiti põhjustanud. Struktuurivahenditega on täpselt see, et varem võlgu elanud omavalitsus on tõenäoliselt palju investeerinud, investeerinud võimete piiril või üle selle ja ta ei tohiks endale kaasfinantseerimise või ka ülalpidamiskulude näol uut koormust võtta. See on teadlik valik ja loomulikult on hinnatud, ega omavalitsusi liiga palju piirata – vastus on ei. Tulebki loobuda eurorahadest neil, kes on juba investeerinud oluliselt võlakoormust kasvatades. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kalev Kallo! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja, härra minister! Eelnõu seletuskirja koostajad on väitnud, et KOV-ide pädevuses olev õigus kehtestada kohalikke makse ja määrata maamaksu määrasid, mõjutab riigi tasandi finantsplaneerimist ning on oluline riigieelarve strateegia sisend. Siit küsimus, kas kohalike maksude kehtestamine on ikka KOV-ide pädevuses, kuna neid saab kehtestada seaduse alusel ja seadusesse pole enam praktiliselt jäänudki neid, mida kohalik omavalitsus saab kehtestada, ja teiseks, kas Rahandusministeeriumis on olnud arutusel, et suurendada kohalikes omavalitsustes mingite maksude kehtestamise võimalusi, et nad saaksid suurendada oma finantsilise sõltumatuse autonoomiat? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Enamikul omavalitsustel on tegelikult neid valikuid küll, aga suhtumine on tihti selline, et riigi käest raha küsimine on alati õilis, aga ise maksu tõstmine, näiteks maamaksu tõstmine ei ole. Ma ei ole sellega päris nõus, sest mis puudutab maksupoliitikat, asun ma ise riigi poolel, ja enamikel omavalitsustel on maamaksu tõstmise piir. Tõpoolest, see hinnang on õige, et neid omavalitsuse makse on väga väheseks jäänud ja see ei ole nende autonoomiale hea, aga see ei tähenda, et neil finantsautonoomia puudub. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud rahandusminister! Menetletav seadus peab väga tähtsaks teemaks mitmsuguste arengukavade koostamist, vähemalt selgub see eelnõu seletuskirjast ja lasksin arvutil lugeda, nimetust "arengukava" on seal nimetatud 87-l korral. Samas lugesin Riigikontrolli aruande p-st 43, tugevat kriitikat Eestis massiliselt toodetavate formaalsete arengukavade kohta. Tõsi, Riigikontroll juhib tähelepanu valitsuse poolt kinnitatud riiklikele arengukavadele. Valitsus on koostanud enam kui 100 arengustrateegiat, mille koostamiseks on kulunud tohutult ametnike tööaega, vaimuenergiat ning paberit ja trükivärvi, kuid nende side reaalse eluga on peaaegu olematu. Ega nüüd juhtu äkki nii, et omavalitsuste arengukavadest saab midagi sisukamat ja vajalikumat kui praegused üleriigilised strateegiad või levitame ikkagi formalismi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Kui ma tohiksin Riigikontrolli kohta hinnangut anda, siis ka tema toodab palju sellist paberit, millest ei ole kasu, mis on teada tarkuste üle kordamine ja ka hinnangutes ebaõiglane, kuid see ei tähenda, et Riigikontroll ei teeks ka vajalikku. Riigi puhul tuleb ka osaliselt möönda, et arengukavade süsteem on meil käest ära, aga ma võin lohutuseks öelda, et Rahandusministeeriumi eestvedamisel seda süsteemi praegu korrastatakse ja valitsuse istungite päevakorras on järjest algatusi, kus Rahandusministeerium on vastu uue arengukava avamisele. Peamine põhjendus on see, et me loome siia uue süsteemi ja me ei taha uusi, vaid me tahame võimalikult vähe ja võimalikult integreeritud arengukavasid, eraldiseisvad ei sobi. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh! Lugupeetud minister! Ma vaatan neid seadusi, mida te siin järjest kaitsete, need on tõepoolest nagu ühe ema lapsed kõik. Eelviimane punkt seletuskirjas "Eelnõu kooskõlastamine", ja tsiteerin: "Eelnõu esitati kooskõlastamiseks üleriigilistele omavalitsusliitudele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade Liidule ja Maaomavalitsuste Liidule". Ja võtame siis lahti, seitse lehekülge on neid ettepanekuid, mida kooskõlastada, aga millest pole mitte midagi arvestatud. Milleks sellist mängu siis mängida, kui mitte midagi ei arvestata? Ja miks me nimetame seda kooskõlastamiseks? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Kooskõlastamine tähendabki seda, et ettepanekuid püütakse maksimaalselt arvestada. Ja tegelikult on selle eelnõu tegemisel saanud ikkagi ka arvestada omavalitsuste soove ja ettepanekuid. See, et omavalitsused suhtuvad laenupiirangusse kui koormusse, sellest võib aru saada. Küllap saavad ka nemad aru, miks seda tehakse. Soov on maksimaalne vabadus. Samas need vähesed, kes seda vabadust on liiga palju kasutanud juba, halvendavad ka teiste omavalitsuste olukorda kokkuvõttes. See avaldub õige mitmel moel. Üks on see, et teised eelarved peavad selle võrra kokku tõmbama. See avaldub ka selles, et üle investeerides teatud omavalitsused meelitavad üle elanikke ja maksumaksjaid teistest omavalitsustest. See avaldub kas või umbes Pirita teel, kus Viimsi, üks ajalooliselt suurimaid laenajaid, ei ole suutnud võrreldavalt töö- ja õppimiskohti luua, küll aga väga hea sotsiaalse infrastruktuuri oma elanikele. Ei ole selline ebavõrdne riigi areng sugugi midagi väga ilusat ja õilsat. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Lauri Laasi! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Piirangute pikenemise tõttu teadupärast ei saa paljud omavalitsused aastatel 2013-2016 ellu viia investeeringuid sellises mahus, nagu nad on kavandanud. Kas omavalitsustel ei teki antud muudatuste tõttu õigust riigilt nõuda sisse nende negatiivsete mõjude kompenseerimist, mis nad on oma investeeringute ärajäämise või edasilükkamise tõttu saanud? Kas te mingeid hagisid ei karda? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Üldse ei karda. Ja ei kavatse ka hageda neid omavalitsusi, kes on üle jõu võlgu elanud ja siis tegelikult ülejäänud kodanike ja riigi võimalusi ahendanud sellega. Seda igas mõttes, nii eelarve kokkutõmbamise mõttes kui maksumaksjate ülemeelitamise mõttes. See on teadlik riigi ühtlasema arengu nimel tehtud otsus. Ma tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud härra Ligi! Minu meelest on Riigikontroll ikkagi väga tõhusat tööd teinud. Iseasi muidugi, kas need märkused teile meeldivad või mitte, aga kahju, et neid märkusi tihti arvestatud ei ole. Kuid ma küsin: kas Rahandusministeeriumil on mingi omapoolne vaade või arvamus kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse taseme kujundamisest ja potentsiaalsest tasemest Euroopa Liidu perspektiivis 2014-2020 perioodi vahendite kasutamisel? Kas see finantsvõimekus on pigem nagu tõusvas suunas või langevas suunas? Kuidas te seda näete ja mis te prognoosite? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei arva, et Riigikontroll on teinud ebatõhusat tööd, ärgu jäägu see mulje. Ta ei ole teinud tõhusamat ega ebatõhusamat tööd kui riigisektor tervikuna. Lihtsalt see väike probleem on, et meie jaoks nende seisukohad laekuvad tagantjärgi ja juba ammutatud teadmise ülekordamisena. Selles on meie suhte probleem Riigikontrolliga olnud ja see on ka see, miks need hinnangud teinekord vähem meeldivad – nad kordavad üle tuntud tõdesid, mida tihti me ise oleme avastanud. Mis ei tähenda, et minu jutust võiks välja lugeda välja Riigikontrolli kriitika. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Peeter Võsa, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Harjumaal on Rahandusministeeriumi andmetel 2011. aasta seisuga kuus omavalitsust, mille netovõlakoormus on suurem kui 60%. Suurima koormusega on Keila linn – 165,1%. Kui neil omavalitsustel peaks tekkima hädaolukord, siis millistel tingimustel saavad suure laenukoormusega linnad või kohalikud omavalitsused veel ikkagi laenu juurde, kui neil seda hädasti vaja peaks olema? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Miks neil peaks olema hädasti vaja uut laenu, kui neil on laenu juba liiga palju? Miks neil peaks olema see vajadus, kui nad on juba ammu selle võimaluse ületanud? Ma ei ole selle hinnanguga nõus. Maksku vanad võlad ära! Õnneks on Harjumaa vallad maksevõimelisemad kui vallad keskmiselt. Ma ei ole väga murelik enamasti nende puhul. Aga meelde tuletada neile maksab, et tuleb teha finantsjuhtimises pikemaid plaane ja kõigepealt luua eeldused selleks, et uusi investeeringuid teha, juhul kui on need senised võimalused ära kasutatud. Ma praegu ei leia üles õiget numbrit, mida te nimetasite maksukoormuse kohta. Leidsin! Keila linna puhul on üks nüanss – et ei jääks vale mulje –, et nende võlakoormus suurenes sõltuvate asutuste arvel. Nad lootsid, et nad suudavad laene võtta enda omanduses olevate asutuste arvel. Minu teada oli see kool, aga ma võin ka eksida. Ja vahel ka lihtsalt raamatupidamisliku tegelikkuse päralejõudmine on see, mis toob pärale selle tegeliku laenukoormuse, mis on tõesti Keilal 163% selle järgi. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Enn Eesmaa, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Suur aitäh! Austatud minister! Piirangu pikendamise põhjendustena tuuakse välja, et valitsusektori eelarve positsiooni mõjutavad majandus-, keskkonnariskid on endiselt problemaatilised. Millistest riskidest on konkreetselt juttu? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei tahaks stigmatiseerida, seda tehakse niigi, Euroopa Liitu või eurotsooni. Euroopa Liit tervikuna on problemaatiline ja ka eurotsooni, näiteks, majanduskasvu kärbiti, õieti, majanduslangust prognoositakse järgmiseks aastaks, mis veel kahe kuu tagant nii ei olnud, arvati, et majandus hakkab taastuma, nüüd on see lootus maha võetud ja see on üks lisariski realiseerumisi viimase paari kuu jooksul. See kõik mõjutab meie majanduskasvu ja seab meie ette vajaduse olla ettevaatlikum. Kuigi Eesti on prognooside järgi kõige kiiremini kasvava majandusega Euroopa Liidu liikmesriik, oleme me väga tugeva Euroopa turu mõju all. Peame olema ettevaatlikud. Õnneks on meie prognoosid tehtud konservatiivsemalt, kui on teiste prognoosid ja juba selle aasta loodetust kiiremat kasv loob paremat lootust, et see risk on siiski maandatud ka järgmise aasta jaoks. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Yana Toom! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Mu küsimus on osaliselt nagu jätkuks Peeter Võsa küsimusele. 13. septembril kiitis valitsus heaks seitsme linna tänavavalgustuse uuendamise mahuka programmi. Kas tänu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kehtestatud võlakoormuse 60% piiri ületamise tõttu jäävad siis kolm linna – Kuressaare, Paide ja Tallinn – programmi realiseerimisest kõrvale? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei oska nii programmi kaupa öelda, aga ega see mis tahes rahadega ei ole tegamist või mis tahes rahaga, peaks ütlema, katsume seda sõna korrektselt ainsuses kasutada, et sel juhul, kui ei suuda need omavalitsused ühineda, kasutab raha keegi teine. Ja see ongi õiglane, sest kui on keegi oma võlalimiidi ära kasutanud, investeerimise mahud suureks saanud, siis peavad nad natuke ootama ja teistel avaneb ehk võimalus samale rahale. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Eldar Efendijev! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab laenuvõtmise piirangut. Tõesti, endised tulud, mis olid seotud maamaksuga, keskkonnatasudega ja teised, on nüüd võetud arvesse tulevasse riigieelarvesse ja omavalitsusel tekib probleem. Näiteks on vaja remontida teed, aga see piirang paneb olukorda, et võib ainult pool teed remontida. Tuleval aastal seda ei ole vaja, aga sel aastal on vaja. Kuidas ministeerium hakkab vaatama selliseid olukordi – kas on erinevusi või mitte? Ja juhul, kui omavalitsus rikub, siis kuidas ministeerium seda hindab? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Me oleme neid riske hinnanud ja pidanud neid tühisteks. Ja see, et võlapiirangu tõttu jääb pool teed tegemata, see ei ole ühelgi juhtumil variant. Pigem on küsimus, kas nii suure võlaga omavalitsus on suuteline üldse teed tegema. 16 omavalitsust ületab seda 60% piiri ja see ületamine nagunii ei ole mõistlik. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Neeme Suur! SÕNAVÕTT: Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Omavalitsuse võlakoormuse tekkimisel on ka erinevaid põhjuseid ja ajendeid ja üks eriline viis võlakoormuse tekkimiseks on olnud näiteks koostöö Riigi Kinnisvara AS-ga. Nagu me teame, hakati 2009. aastast seda koostööd Riigi Kinnisvara AS-ga teisiti arvestama ja kasutusrendid arvestati kapitalirentideks ehk võlakoormuse osaks ja tänu sellele sattusid mitmed omavalitsused probleemi ette. Kui seda seadust tema algsel kujul menetleti, siis räägiti palju sellest, et need omavalitsused, kelle võlakoormus tekkis tänu koostööle Riigi Kinnisvara AS-ga, väärivad erilist käsitlemist. Kas praegu oleks siin, selle muudatuse juures õige teha see vahe sisse? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Kõigepealt kedagi ei ole võlgu ajanud Riigi Kinnisvara AS, küll aga on Riigi Kinnisvara AS-i kohustuste võlakoormuse arvele võtmine toonud esile tegeliku võlakoormuse ja siin ei ole sisulist muutust olnud. Iga omavalitsus pidi teadma, et tal on kohustused suuremad, kui selles võlakoormuses vanade raamatupidamisreeglite järgi oli. Ma kahtlen, kas see aasta oli 2009, ma kardan see oli varem. Küll aga 2009, kui mina ministriks sain, olid minu teada esimesed sellised suured konfliktid omavalitsustega, kes püüdsid piirangust skeemidega mööda hiilida. Ütleme, nende käitumine praeguseks on selles mõttes aus olnud, neid juhtumeid on olnud väga vähe, kus on jäädud sellega silma, nii-öelda vahele, ja kellel on tulnud tähelepanu juhtida, et peate nendest kohustustest vabanema. Riigi Kinnisvara AS ei ole süüdi ja see, et partner on Kinnisvara AS, ei tähenda, et võlakoormusel ei oleks sama sisu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Siin vastustes on olnud juttu mitmest omavalitsusest, kellel on see laenukoormus 100 ja võib-olla isegi rohkem protsenti eelarve mahust ja jääb ainult head meelt tunda selle üle, et seal ei ole võimul Keskerakond, vastasel juhul oleks me siin Keskerakonna aadressil oi kui palju hurjutusi kuulnud, aga nüüd täpselt ei teagi, kes seal võimul on, ehkki kui lähemalt uurida, siis see on nendes valdades kõik Reformierakonna juhtimisel toimetatud ja tõenäoliselt ka valitsuse nõusolekul. Küsimus oleks selline: kas nii, nagu EL-s määravad Kreeka käitumist troikad, on Rahandusministeeriumil plaanis mingeid erimeetmeid nende valdade suhtes, et nende suur võlakoormus kiiremini alla viia, mitte ainult see 60% piirang, vaid ka mingeid karmimaid abinõusid? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Kuidas ma ütlen selle erakondlikkuse kohta? Mul on hea meel teatada, et siin erakondadel vahet ei tehta. Kui ma kohtlen siin, kus ma olen järelevaataja, kõiki omavalitsusi võrdselt, olen olnud manitsev ja vältiv nii Tallinna kui Tartu suhtes näiteks, ja kuigi Pärnu võlad näiteks, mis olid mingil hetkel võib-olla Eesti kõige kriitilisemad, olid läinud käest Keskerakonna linnavalitsuse ajal (eri partneritega, muide), siis "jõudu" sai kasutatud nende vastu sel ajal, kui Keskerakond ei olnud enam võimul. Nii et see võrdne kohtlemine on igal juhul sõltumatu poliitikast ja ma võin tunnistada, et mul on olnud ka õige mitu tüli oma erakonna omavalitsejatega, nad ei mõista, miks ei olda nende suhtes või omavalitsuse suhtes üldiselt mõistev. Keegi ei ootagi mult mingit erakondlikku käitumist. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Eelnõuga vähendatakse ka kohalike omavalitsuste õigust anda laenu sõltuvale üksusele, st anda laenu investeeringuteks ja sealhulgas välisabi sildfinantseerimiseks, või tagada selleks võetavaid laene. Meile seletatakse, et seda tehakse sellepärast, et osadel kohalikel omavalitsustel puudub selleks kompetents. On selge, et Vaivara või Obinitsa, need opereerivad tuhandete eurodega, suuremad omavalitsused siiski miljonitega. Ja ei ole Tallinnas sugugi viletsamad finantsspetsialistid kui riigi palgal ja miks siis selle põhjendusega, et osal puudub kompetents, vähendatakse tegemisvõimalusi kõikidel kohalikel omavalitsustel? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Ma ei jõudnud jälgida seda kogu sissejuhatust, kas ma selle küsimuse teraviku ära tunnen? Kõigepealt, omavalitsused on oma regulatsioonidelt võrdsed, ja reeglid peavad olema ühesugused ja reeglid me kehtestame ühesugused. Selles on ehk vastus teie pikale küsimusele. Ma loodan. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Tarmo Tamm! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Nagu me teame, siis kohalike omavalitsuste reeglid selles osas, mis puudutab laenuprotsenti, kehtestab Rahandusministeerium ehk kontrollib seda, kas ületatakse või ei ületata. Minu küsimus on selline: kuidas ikkagi on juhtunud, et 16 omavalitsusel on lubatud üle piiride minna? Kas me kõik ei peaks käituma ühtsete mängureeglite järgi või osadel on lubatud Kreekat teha? Millest see tuleb? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Peame käituma ühtemoodi! Suured võlad on tekkinud kas ajal, mil suhtumine oli lõdvem. Nii on, ja käega löömine on siin asjatu. Ma väidan, et omavalitsustele hakati tõsist survet avaldama 2009. aastal. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma loen siin ja kohe paneb niimoodi muhelema see seaduse tekst. Ma tulen tagasi nende kooskõlastamiste juurde ja võtan tabeli lk 4 ja siin on niimoodi, et Eesti Linnade Liit ütleb selge sõnaga, et tema ei kooskõlasta selle seaduse eelnõu § 1 punkti 52 jne. Rahandusministeerium, mida teie juhite, vastab talle niimoodi: miks ei arvestata seda mittekooskõlastamist nende poolt. Rahandusministeeriumi kevad-sügisprognoosi riskistsenaariumi kohaselt on maailmamajanduse olukord ebastabiilne. Ja nüüd mul tekib küsimus, et siin midagi eriti ei seletata. Ühed kooskõlastavad, teised ei arvesta, milleks sellist tsirkust teha? Omavalitsuste liidul on siiski tõepoolest nende omavalitsuste esindusorganid ja kui teie Rahandusministeerium üldse nendega ei kooskõlasta, ühtegi asja ei kuula, milleks neid jutte teha, et me kooskõlastame ja seadus on kooskõlastatud – asjad, mida pole kooskõlastatud. SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ega kooskõlastamine seadusloomes ei tähenda allumist. On selge, et linnade liit, keda juhib Tallinna abilinnapea, paljude asjadega, mida riigis tehakse, ei nõustu. Nii nagu ei nõustu ka tema erakonnakaaslased siin saalis, aga rahanduspoliitikas on meil põhimõtteliselt teine positsioon ja mina küll soovitan Euroopa õppetunnid ära õppida, kuid isegi Euroopa kokkulepped. Me juba allume reeglitele, mis ei võimalda selliseid asju, mida meilt soovitakse. Me juba allume, oleme kokku leppinud Euroopa tasemel reeglites, mis nõuavad ka meil omavalitsuste suhtes sellist hoiakut. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Praegu saavad kohalikud omavalitsused näiteks haridustoetuste ja kohalike teede hoiuvahendite prognoosi teada vaid üheks aastaks. Kas omavalitsuste soov omada ka riigipoolsete eraldiste osas pikemat prognoosi on teie arvates õigustatud ja mõistlik ja kas on plaanis valitsusel teha midagi selleks, et KOV-idel oleks näiteks haridustoetuste ja teede osas prognoos enamaks kui üheks aastaks? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Eks meil ole ka eelarve strateegiad, kust saab aimu tendentsidest, mida me arvame tuleviku kohta, aga konkreetsemalt jah, on võimalik lubadusi anda ühe aasta kaupa, sest eelarveaasta kohta kehtib ka seaduses eriregulatsioon. Strateegiate ja prognooside suhtes sellist tugevat regulatsiooni ei kehti ja ei kehti ka sundi. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Sel ajal, kui kohalikud omavalitsused kooskõlastasid seda eelnõu ja esitasid oma ettepanekud selle kohta, tõid nad välja ka probleemi, et kõige rohkemsõltuvad nad keskvalitsusest ja kui nad koostavad oma eelarve, siis praktiliselt peavad – nii või naa – võtma arvesse neid vahendeid, mida nad võivad saada eelarvest. Ja siit küsimus: kuidas te hindate, kas täna on vaja küsimus ümber vaadata ja laiendada nende tulubaasi või te hindate, et on vaja jätta see olukord nii, nagu ta praegu on? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Te tahate küsida, et kas oleks vaja tõsta omavalitsuste huvides maksukoormust? Ei, ma arvan, et maksukoormust tõsta ei maksa. Ma arvan, et meie maksukoormus on optimaalne. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Miks ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus, mille netovõlakoormus on aruandeaasta alguse seisuga 60% põhitegevuse tuludest või sellest suurem, oma võlakohustuste summat suurendada kuni 2016. aasta lõpuni? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See on selleks, et tagada tema elujõud, ja selleks, et ülejäänud riik ei peaks konkreetse omavalitsuse pärast püksirihma pingutama. See on reaalne fakt, et me prognoosime omavalitsuste võlakoormusi ja sellest sõltub see, millise riigieelarve me saame, näiteks. Rriigis tuleb käituda ühtlaste reeglite järgi ja omavalitsuste puhul on need reeglid palju lõdvemad kui riigi keskvalitsuse puhul. Ja kes selle vastu protestib, siis küsigu, kas me tahame, et reeglid Euroopas oleksid ühtsed, et näiteks Prantsusmaa või Hispaania täidaksid samu reegleid, mis on kokku lepitud? Ma arvan, et vastus on jah. Siis tuleks ka omavalitsuste puhul meil kodus samamoodi vastata, sest et me oleme kõik üksteisest sõltuvad, üksteise finantsdistsipliinist. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun Neeme Suur, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Kõigepealt hetkeks veel eelmise küsimuse teema juurde tagasi tulles. Sisuliselt te ütlesite, et omavalitsused on ise süüdi selles, mis juhtus nende suhetes Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Tegelikult on ikkagi nii, et ei Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ega ka näiteks "Koolid korda!" programm ja need finantssuhted selle asja juures ei olnud välja mõledud ikkagi mitte omavalitsuste, vaid riigi poolt ja omavalitsustele välja pakutud ja süüdistada omavalitsusi, et nad on ise süüdi, et nad selle pakkumise vastu võtsid, ei ole vist väga ilus. Aga minu küsimus oleks tegelikult niisugune: praegune laenuvõtmise piirang on konkreetne – 60 ja kogu jutt. Tihti on ka niimoodi, et mingisugune investeering tegelikult vähendab kulusid, kui näiteks omavalitsus kolib oma funktsioonid kokku ühele pinnale ja saab paremini hakkama. Kas siin ei võiks olla mingisuguseid erisusi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Kõigepealt ei ole ilus süüdistada mind süüdistamises. Ma ei ole kedagi süüdistanud. Ma ütlesin seda, et iga omavalitsus teadis, kui ta hakkas tegema kooli või mida iganes, et see kõik tuleb tal kinni maksta. Ta teadis seda! Ja see, et raamatupidamisreeglid muutusid ühel hetkel täpsemaks, selle tunnistamine ei ole kellegi süüdistamine. Nüüd, mis puutub igasugustesse kolimistesse, siis ka reformide puhul on rahalised piirangud. Ka kokkuhoiu puhul on teinekord vaja kasutada raha, mida ei ole. Mõnigi tahaks teha oma kodus investeeringuid, näiteks hoida kokku küttekulusid, aga küsimus seisab selle taga, kas meil on soojustuseks ja rekonstrueerimiseks raha? Vahel on, vahel ei ole. Siin ei ole omavalitsuste puhul mitte midagi erilist. Ka suuri muutusi tuleb ette võtta rahakoti järgi. Ka selliseid, mis pikas perspektiivis annaksid kokkuhoidu. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Lauri Laasi, teie küsimus. SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Siin omavalitsuste rahaasju vaatate te väga pingsalt, aga ma küsiks, kas vaatate sama tähelepanelikult ka riigiettevõtete laenuplaane? Näiteks Eesti Energia võttis eelmine aasta laenu 500 miljonit ja Elering on võtnud, ka teised ettevõtted, kas on mingi plaan ka riigiettevõtetele laenu ülempiir seada? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ei ole plaanis. Need on ettevõtted, need ei paku avalikku teenust, vaid müüvad kaupa ja nende müüdava kauba või teenuse hind sõltub kahtlemata ka nende laenukoormusest. Nende laenu hind sõltub sellest, kui palju nad laenanud on. Ettevõtete finantsjuhtimine on põhimõtteliselt erinev, sest et nemad on aktsiaseltsid, neil on teised põhimõtted ja ka piirangud. Neid piirab turg, omavalitsusi ja riiki piirab tegelikult vajadus olla stabiilne, vajadus olla viimane kants, kes hoiab ühtlust isegi, kui teised majandusagendid eksivad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Kohalike omavalitsuste laenupiirangute pikendamisel on eelnõu seletuskirjas põhjalikult selgitatud pikendamise vajadust ja võimalikku põhiseadusega sätestatud omavalitsuse enesekorraldusõiguse riivet. Samal ajal 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus kavandatavad kohalikele eelarvetele laekuva tulumaksu, maamaksu ja keskkonnatasude ja riigieelarve tuludesse viimise suhet kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega ei ole praktiliselt üldse avatud ega selgitatud. Miks? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Mul jäi küsimus ebaselgeks. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, hea juhataja! Härra rahandusminister! Nagu me teame, siis lisaks kohalikele omavalitsustele võtavad laenu ka kohalikele omavalitsustele kuuluvad äriühingud ja sihtasutused. Ma nüüd küsingi, kas nende poolt võetav laen summeeritakse kohalike omavalitsuste võetud laenuga ja kas sellest tuleneb see 60% piir või neid käsitletakse kuidagi eraldi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Munitsipaalasutuste või siis ka äriühingute seotus selle laenukoormuse piiriga – see on omaette teadus. Siin on mitu tunnust, mismoodi seda kehtestatakse. Üldiselt hulk äriühinguid siia laenukoormuse piiri hulka läheb, seda põhjusel, et kohalik elanikkond on nende põhiline klient ja kontroll nende üle on omavalitsusel ka juhtimisalaselt. Näiteks veevarustus on midagi, mida omavalitsus niikuinii peab tagama rahvale. Selles mõttes ei ole teha mõtet teha ka nägu, et see on kellegi teise võlg, mida maksab keegi teine. Ei, seda maksavad ikkagi kohalikud elanikud. Vastavalt peab käituma omavalitsus oma laenude võtmisel, lisaks muidugi tariifide kehtestamisel tuleb seda silmas pidada, et võlg saaks tasutud. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Inara Luigas! SÕNAVÕTT: Inara Luigas Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui te võtate selle seaduseelnõu lahti p 32, mis käsitleb § 37, siis seda täiendatakse ühe lõikega. Selles lõikes on juttu sellest, et kohaliku omavalitsuse üksus võib temast sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu, ja vaid sellel tingimusel, et laen makstakse tagasi eelarveaasta lõpul. Ja seda võib teha volikogu üksikjuhtumi puhul, kuid volikogu võib kehtestada ka piirmäärad, mille raames valla- või linnavalitsus annab sõltuvale üksusele finantsabi. Kui aga juhtub niiviisi, et eelarveaasta lõpul ei maksta seda laenu tagasi või tekivad raskused selle laenu tagasimaksmisel, ma ei saa selgelt aru, mida see lõigu lisamine toob sellesse finantsjuhtimise seadustikku? Mida soovitakse siin parandada? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! See paragrahv reguleerib kassalaenu aasta sees, mis tuleb aasta sees tagasi maksta. Kui on keegi jätnud laenu tagasi maksmata üle selle piiri, siis see muutub päris laenuks, siis see on laen. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Suur osa eelnõus toodud muudatustest käsitlevad planeerimise muudatusi ja nõudeid ning planeerimisprotsessi ehk strateegilist planeerimist kohaliku omavalitsuse tasandil. Kas EL-i 2014–2020 vahendite kasutamise planeerimisel on valitsus arvestanud ka kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise alase koolituse rahastamisega? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Koolituse rahastamisega, omavalitsuste koolitusega riik tegeleb päris palju ja Rahandusministeeriumis on päris regulaarsed need koolitused, nii et ma saan vastata jaatavalt sellele. Ma ei oska hinnata selle koolituse mahtu, aga need on väga regulaarsed. Meie ametnikud käivad ka ringi omavalitsustele nõu andmas, rääkimata sellest, et lihtsalt kohtumine vastavas osakonnas meie ametnikega on koolituse väärtusega. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Mailis Reps! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahandusminister! Rahandusministeeriumi poole pealt vaadates on igasugused reeglistikud eelarve jaotuste ja laenude osas igas riigis kindlasti loomulikud, aga te olete rahandusminister kogu riigile, et te kindlasti olete kursis nende kohtuotsustega, mis puudutavad lasteaedasid Kuldses ringis ehk lapsevanemad on viinud nii mõnigi Kuldse ringi valla, kelle laenuvõimekus on praktiliselt null, sest ta on selle 60% piiril, kohtusse, saadud vastuseks jah, see vald peab looma sulle lasteaiakoha – tõenäoliselt siis kas koostöös erasektoriga või leidma ise võimalused lasteaia ehitamiseks. Mida teie rahandusministrina ütleksite, mida see vald peab tegema? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Tänan! Ta peab lugema selle kohtuotsuse tähelepanelikult läbi. Ma ise ei ole seda läbi lugenud. See on nii lihtsalt sõnastatult muidugi kõhedust tekitav, sest kui kohta pole, siis teda ei saa ju kohe tagada. Küll aga on omavalitsus üks pikemaajalisem nähtus ja kõik omavalitsejad peaksid kogu planeerimisel arvestama nii demograafilisi laineid kui oma finantsvõimekust. See strateegia, kus naabritelt meelitatakse teenusega lihtsalt elanikke üle, maksab ühel hetkel kätte, aga üldjoontes on minu andmetel Eestis need omavalitsused, kus lasteaiakohtade puudus on tuntav, vähemuses. Aga tõenäoliselt on nad ekspansiivse arenguga seda ise soodustanud või, ütleme, mitte tõenäoliselt, vaid tihti – tihti meelitades endale elanikke kokku, avastatakse ühel hetkel, et kuskilt pitsitab, olgu see lasteaia- või koolikoht või transpordivõrk või midagi muud. Ma küll soovitaks kõigile omavalitsustele lihtsalt tasakaalukat arengut, mitte võidujooksu. Tihti on see omavalitsustele küll tagantjärgi tarkus, aga hea seegi. Kuidas täpselt see lahendatakse? Minu teada olid selles kohtuotsuses ka mingid vihjed, tõenäoliselt peab kas naabritelt selle koha ostma või kuidagi teisiti tagama. Iseenesest on kohustus see koht tagada arusaadav, aga alati ei õnnestu seda lihtsalt nii must-valgelt täita. See on tõsi. Nii et keeruline teema. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Tõepoolest alati on huvitav kuulata teie mõttearendusi, aga seekord on see tõepoolest tagantjärele tarkus. Kui me võtame siit samast Kuldsest ringist – te olete olnud üsna kaua valitsuses, teate, et tegelikult Harjumaa omavalitsused on teinud isegi ühiskirja selle kohta, et nad ise ilma riigipoolse lisatoeta ei suuda sellisel määral lasteaedu ehitada, mis on täna nende piirkondade laste sündivuse või sisserände tempo. Mul on niipidi küsimus: kas 311 SE esimese lugemise alusel on rahandusminister ette näinud, et näiteks juhul kui Kiili või Viimsi või Rae vald näitab teile ära, et nii ja nii palju eri hooneid on nad juba ehitanud, saanud selleks laenu, nende laenukoormus on laes, aga nad vajavad veel kahte lasteaeda, kas selle puhul tehakse erand või mitte? SÕNAVÕTT: Rahandusminister Jürgen Ligi Aitäh! Ei, seda erandit ei ole mõistlik teha. Kui te neid näiteid toote, siis minule silmamäluga tuleb meelde Kiili umbes 162%-ne laenukoormus mingil hetkel, kui mina ametisse asusin, ja Viimsi 170-ne laenukoormus. Võin siit tabelist vaadata, kui palju on alles jäänud. Need on kõik näited sellisest ekspanssiivsest ja kinnisilmi arengust, kus võideldakse uute inimeste eest. Ühel hetkel maksab see kätte ja ka tagantjärgi tarkus on tarkus, seda ei pea maksma teised kinni. Ikkagi needsamad vallad peavad ennast koomale tõmbama. Viimsi on seda tööd tõhusalt teinud, ma tean, ja jõudnud, nagu ma näen umbes 118%-le võlakoormuses, Kiili numbrid ma siit tabelist leidsin – suurusjärk 125, kah edenemine! Võib ka öelda, et mul on olnud sel teemal ütlemist, kui nad seal tipus olid. Nad on ka leidnud, et neil on püha õigus laenu võtta, aga ühel hetkel ikkagi aru saanud, et see on ummiktee. Harjumaal on ka selline vald või kaks, kes kaotasid ära maamaksu, ilma et riik oleks midagi sel teemal neile peale surunud ja minu teada too kohtuasi on just nimelt sealt, tekitasid endale ühelt poolt uusi elanikke, teiselt poolt õõnestasid tulubaasi ja minu teada see kohtuasi oligi sellest samast vallast. Mina selles suhtes pisaraid ei usu. Ma olen neile endile seda öelnud avalikul üritusel ja jään selle juurde. Selline võidujooks naabritega elanike pärast ei ole Eesti huvides, isegi kui see tundub konkreetsele vallavalitsejale magus ja parandab tema valimistulemusi, maksab see ühel hetkel kätte ka kasvõi lasteaiakoha puudumisega. Tänan! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Väga suur tänu, minister Jürgen Ligi! Ma palun kaasettekandjaks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Tere päevast, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu 311 esimest korda 12. novembril. Kohal viibis Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi. Sulev Liivik tutvustas selle seaduse eesmärki ja sisu. Kuigi minister siin põhjalikult kõik ära kirjeldas, ütlen ühe lausega, et selle eelnõu eesmärk on tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus ja vältida võimalikke finantsriske paremini kui seni. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Me asume küsimuste juurde. Palun, Aadu Must, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jätkan teemat arengukavadest, mida eelnõu seletuskiri rõhutab koguni 87 korral. Riigikontrolli aruanne – paljud omavalitsustegelased peavad arengukava millekski, millele kulub väga palju energiat, aga nende side reaalse eluga on kohati tagasihoidlik. Leidsin ühest varasemast Tartu Linnavolikogu stenogrammist huvitava seletuse. Selle seletuse autor on tubli inimene, keda me mõlemad hästi tunneme, lugupeetud minister tunneb ja istungi juhataja ka tunneb, lisaks on veel teie erakonnakaaslane. Opositsiooni küsimustele vastates on ta Tartu volikogu puldist seletanud, et arengukavad ei oma eelarvega sidet ja on vajalikud vaid sellepärast, et Euroopa toetuskavadest saavat raha ainult arengukavadega kaetud projektid, aga oma eelarvet nende arengukavade täitmiseks polevat mõistlik kulutada. Kas samasugust probleemi nagu Tartus on täheldatud ka teistes omavalitsuse asutustes ja kas Euroopa Liidule äkki puru silma ei aeta? Või on nende koostamisel mingi muu lisamõte, nagu näiteks õpetuslik või pedagoogiline, et kes kirjutab, saab ise asjad selgeks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Tänan selle küsimuse eest! Ma mäletan oma praktikast, et arengukavade koostamine Euroopa Liidu praegu veel kestva rahastusperioodi eel oli tõesti võib-olla selline natuke rohkem unistusi, fantaasiaid on ehk palju öelda, aga suurejoonelisemaid plaane sisaldav. Teatud mõttes oli see pragmaatiline lähenemine, nagu kohalikus omavalitsuses peab olema, pead olema valmis erinevateks arenguteks. Tookord see aitas nii mõnegi rahastustaotluse siiski lahendada, sest Euroopa Liidu üks rahastustingimusi, mis jõudis ka meie määrustesse, oli ju see, et arengukavas peab olema see plaan sees. Mida targemaks me saame, mida täpsemaks lähevad need rahastamise põhimõtted, seda täpsemaks lähevad ka arengukavad. Eks me õpime kogu aeg. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Eesti Linnade Liit on oma kooskõlastuskirjas öelnud, et ta ei kooskõlasta 60% piirangu pikendamist, mille kohaselt pikendatakse kohaliku omavalitsuste laenupiirangut 2016. a lõpuni, arvestamata kohalike omavalitsuste tegelikku finantsvõimekust. Antud seaduseelnõu on ju tegelikult viimastel aastatel korduvalt muudetud. Aastal 2010 septembris Riigikogus vastuvõetud kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seadusega otsustati, et tulevikus võivad keskmisest suurema maksevõimega omavalitsused laenata kuni 100% eelarvest. 2011. a sügisel tegi valitsus aga ettepaneku lükata kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ülemmäära tõstmine aasta võrra edasi ehk aastani 2013. Ja nüüd siis tahetakse see seda edasi lükata 2016. aastani. Kas kogu selle arengu puhul ei oleks tegelikult korrektsem öelda, et see piirang ei ole enam ajutine, vaid valitsuse tegelik soov on kehtestada omavalitsustele alaline piirang? Aitäh! SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Tänan selle küsimuse eest! Tõesti, viimaste aastate muutused on olnud mõned kiired, aga nii küsija kui ka siinviibijad kõik teavad, et neid muutusi on tinginud reaalsed olud. Kui te küsite, kas peaks täna nentima, et see 60% piirang jääb igavesti kestma, siis praegu ta on aastani 2016 ja asualt öeldes, kui vaadata seda Linnade Liidu ettepanekut ja seisukohta selle ettepaneku arvestamisel, siis on minu meelest väga hästi öeldud, et kui majanduslikud olud paranevad, on kergem seda piirangut tagasi võtta. Nii et elame, näeme! Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses oli algselt välja lubatud netovõlakoormuse vahemik 60 ja 100% vahel sõltuvalt kohaliku omavalitsuse finantsilisest võimekusest. Tegelikus elus või reaalsuses ei ole see kordagi realiseerunud, vaid piirangu kehtimise perioodi on järjest pikemaks venitatud. Kas kohaliku omavalitsuse finantsvõimekuse aspekt ei ole üldse enam kaalumise objektiks ja kõne all, või võib siiski veel kaalumisele tulla, ja kui ta tuleb järgmise küsimuse arutelude all komisjonis või suures saalis kaalumisele, siis missugused võiks olla need asjaolud ja põhjused, et hakataks uuesti arvestama selles küsimuses? Aitäh! SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Ma võin niipalju öelda, et teie küsimuses sisaldub ka selle Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ettepanek. Järgmisel teisipäeval rahanduskomisjonis on nende esindus kohal ja tõenäoliselt tuleb see arutusele. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kalle Laanet! SÕNAVÕTT: Kalle Laanet Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kuidas te endise omavalitsusjuhina, praeguse Riigikogu liikmena hindate seda seaduseelnõu? Kui te oleksite täna linnapea, kas te oleksite väga selle poolt? Aitäh! SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Tänan küsimast! Jah, ma oleksin selle poolt sellepärast, et kõik otsused, ka sellised laenupiirangud, võlapiirangud tehakse ikkagi oma aja ja olude kontekstis. Ma olen küsinud ka praeguste selliste keskmiste omavalitsuste inimestelt, kuidas nad suhtuvad tegelikult sellesse, et eelarvestrateegias tuleb arvestada väga rangelt selle 60% piiranguga, siis ausalt öeldes olen ma saanud väga selged ja praktilised vastused, et tuleb ikkagi arvestada olemasoleva majandus- ja ka demograafilise olukorraga konkreetses omavalitsuses javaadata ikkagi väga tõsiselt, kas sellise võlakoormuse kasvatamine on mõistlik. Teate ju küll seda vana lugu sellest, kas saab elada üle võimete ja kui palju on meil õigust tulevaste põlvkondade arvelt praegu paremini elada. Kuigi jutt on võib-olla ka investeeringutest, mis kaudselt mõjutavad siiski ka tulevaste põlvkondade elukvaliteeti. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Aivar Riisalu! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Vaadake, valitsus peab loomulikult elama igasuguste rangete normide järgi ja kehtestama ennast, et riik püsiks. Kohalik omavalitsus jällegi on pigem ikkagi rahva teener ja meie oleme siin ka rahva teenrid ehk minu küsimus on see: kui meil on nii kohutavad piirangud, aga järjest rohkem hakkab tulema kohtuotsuseid, kus kohus mõistab näiteks välja lasteaiakoha ja kohalik omavalitsus ei suuda seda teha – kas komisjonis oli sellest juttu, kuidas sellest ummikseisust välja tulla? Seda enam, et te isegi olete endine tubli linnapea – kui Kuressaares oleks selline olukord, et inimesed hakkavad sünnitama ja kohus ütleb, et anna lasteaiakoht, aga raha enam ei ole kuskilt võtta, mis siis teha? Kas me saame siin mingi lahenduse välja pakkuda? SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Aitäh, lugupeetud küsija. Komisjonis oli see teema tõesti esitatud, samas sellises praktilises vormis, nagu ta kõlas siin ministrile eelneva ettekande järel. Arutleti, et kas ei peaks need omavalitsused, kellel on suurem võimekus laene teenindada, saama mingi eristaatuse. Selle peale sündis diskussioon ja leiti, et ikkagi seesama, mida võib nimetada tagantjärele tarkuseks, aga teiselt poolt ka ettevaatavaks tegutsemiseks tulevasteks aegadeks, et detailplaneeringute käigus peab olema võimalik prognoosida, et elanike arv kasvab ja seada selle järgi kõik eelarves vajalikud prioriteedid. Nenditi, et sellist täiuslikku lahendust ei ole ja paluti mõne liikme poolt silmas pidada seda, et kui ka hetkel on neid laene kerge teenindada, mida juurde võiks võtta just kui teoreetiliselt, aga laenuintressid on muutuv suurus ja jällegi tagasimaksevõimekus ei ole mingi absoluutasi, mis kestab igavesti. Seda me oleme kõik siin näinud viimaste aastate jooksul. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Priit Toobal, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Minu teine küsimus puudutab samuti riigieelarve strateegiat, selle seaduse mõju riigieelarve strateegias kajastatavale ja ka mittekajastatavale osale. Kohalikud omavalitsused on oma eelnõu kooskõlastuskirjas välja toonud probleemi, et kohalikud omavalitsused sõltuvad oma vahendite planeerimisel põhiliselt ja liiga palju keskvalitsuse tehtud otsustest. Samal ajal ei kajasta näiteks riigieelarve strateegia dokument piisaval määral kohalike omavalitsuste võimalike tulude ja kulude planeerimise aluseks olevat informatsiooni. Kuidas on seda küsimust plaanis lahendada ja kas lähiajal on teil plaanis seda arutada? SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Nii konkreetselt ja spetsiifiliselt komisjon seda ei arutanud, aga meil on ju veel lugemised ees. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Võib-olla on mul midagi jäänud kahe silma vahele. Aga ma tean, et põhimõtteliselt mu oma koduvallas täna elu tegelikult samamoodi täielikult seisab selle laenupiirangu tõttu. Ma ei ütle, et nad oleksid omal ajal teinud ainult õigeid otsuseid. Aga selge on, et see praegune laenupiirang on üsna paljudele kohalikele omavalitsustele siiski arengu piduriks. Kas rahanduskomisjonis oli jutuks see, kui palju siis täna üle 200 kohalikust omavalitsusest selle piirangu tõttu enam tõepoolest nagu mitte midagi teha ei saagi? SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Aitäh küsimast! Rahanduskomisjonis tõesti paluti esitada liikmetele andmed selle kohta, kellel on see netovõlakoormus üle 60%. Need andmed me ka saime ja sealt tuleneb, et nendest 17-st väga paljud on juba oma võlgu n-ö hästi ära klaarinud ja nende võlakoormus väheneb. Ma ütlen selle peale niimoodi, et siin on jällegi seesama asi, et alati on ka kohalikul omavalitsusel see valik, kui palju ikkagi võtta tulevaste laste ja lastelaste arvel endale laenukohustusi. Ma leian, et selles praeguses ajas ja majanduse olukorras on siiski mõistlik see 60% piirang küllaltki jäigal moel kehtestada. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kui see seaduseelnõu 2010. aasta septembris Riigikogus vastu võeti, siis oli laenupiirang sõnastatud nii, et keskmisest suurema maksevõimega omavalitsused võivad laenata kuni 100% eelarvest. Nüüd siis aastaid ettepoole üritatakse seda piirangut pidada 60%-l. Kas on olemas ka mingi uuring või analüüs, kas see 60% on objektiivne alus või on see lihtsalt niisugune poliitiline otsus? Miks 60% ja mitte 65, 70, 85%? Millistel arvutustel see 60% piirang tugineb? Aitäh! SÕNAVÕTT: Urve Tiidus Suur tänu küsimast! Jumalast hea küsimus. Komisjon sellisel kujul seda küsimust ei sõnastanud, aga ma saan aru, et see on seotud riigieelarve strateegiate ja kõigi muude varasemate, ka Euroopa Liidus kehtivate kriteeriumidega. Tõepoolest, kui retooriliselt küsida, siis miks ta ei võiks olla näiteks 55? Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Urve Tiidus! Avame läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle kõne ettevalmistamisel pean ma tänama Keskerakonna omavalitsuskogu esimeest Jüri Ratast, kes tõenäoliselt on üks mitte just väga paljudest Riigikogu liikmetest, kes on läbi käinud kõigist Eesti omavalitsustest ja kohtunud vallavanemate ja linnapeadega. Seetõttu otsekontaktist teab ta ka, milliseid muresid Riigikogus vastuvõetavad seadused võivad omavalitsustele igapäevaelus põhjustada. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu pikendab 2012. aastast kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut vastavalt riigieelarve strateegias 2013–2016 määratud põhimõtetele. Piirangu pikendamise eesmärgiks olevat tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalikele omavalitsustele finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine. Seaduse põhiline viga on, et piirangud soovitatakse säilitada kõikidele omavalitsustele, sõltumata nende majanduslikust võimekusest ja tulevikuväljavaadetest. Sellega pidurdab riik mitmete kohalike omavalitsuste arengut, mille potensiaal võimaldaks ellu viia reaalselt vajalikke investeeringuid, mis ajutiselt võlakoormuse üle 60% viiksid. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kas soovite lisaaega? SÕNAVÕTT: Kadri Simson Ma palun kolm lisaminutit. SÕNAVÕTT: Laine Randjärv Kolm minutit lisaks. SÕNAVÕTT: Kadri Simson Samal ajal kärbiti viimastel aastatel korduvalt kohalike omavalitsuste tulusid, mis raskendab selgelt omavalitsuste olemasolevate kohustuste katmist. Täpsemalt, kaotati kaks kohalikku maksu, vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa ning kodualuse maa maksuvabastusest tingitud tulu kadu ei ole hoolimata lubadustest kaetud muude laekumistega. 2009. aastal teise lisaeelarvega tehtud otsus, millega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le, tähendas sadade miljonite kroonide äravõtmist omavalitsuste eelarvest. Lisaks kõigele tehti otsus majandusaasta keskel, mis tähendab, et omavalitsused olid juba sõlminud juba mitmeid lepinguid heakorra- ja ehitustöödeks ning paika pannud vajalikud investeeringud. Koduomanikke maamaksust vabastav seadus võeti vastu 2011. aasta suvel. On absurdne, et riik ei täida oma lubadust kompenseerida kohalikele omavalitsustele saamata jäänud maamaks riigieelarvest täielikult. Valitsuskabineti otsuse kohaselt nii-öelda kompenseeritakse maamaksuvabastus omavalitsustele laekuva tulumaksuosa tõstmisega 11,6%-ni 2014. aastaks. Elementaarne matemaatika ütleb, et kõigepealt tuleb tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tagasi 11,93%-le ja alles sellest numbrist ülespoole algab kodualuse maa maksu kaotamise kompenseerimine. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja kuna Eesti Keskerakonna fraktsioonilt on laekunud ettepanek, mille peab läbi hääletama, siis me valmistume hääletamiseks. Kadri Simson, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Palun enne hääletamist 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kümme minutit vaheaega! V a h e a e g SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Riigikogu juhataja lauale on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, mis puudutab eelnõud 311 ja see on järgmine: "Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eeelnõu 311 esimesel lugemisel tagasi lükata." SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tulemusega poolt 20 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 311 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 311 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember 2012 kell 15.00. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Üles / Tagasi 5. 17:08 Meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) esimene lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi! Palun! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle valitsuse poolt esitatud eelnõu eesmärgiks on luua õiguslik alus niinimetatud "ühtse akna" põhimõttel töötava elektroonilise mereinfosüsteemi rakendumisele. Süsteemi vahendusel hakkab toimuma Eesti sadamaid külastavate laevade ja nende pardal oleva kauba kohta käiva dokumentatsiooni ja informatsiooni edastamine riiklikele ametkondadele. Ühtsesse andmesüsteemi ühendatakse Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Põllumajandusamet, Tervisekaitseinspektsioon, Keskkonnainspektsioon, kes kõik saavad ligipääsuvõimaluse vajalikele dokumentidele. Mereinfosüsteem vähendab laevaomaniku esindaja halduskoormust, kuna kaob ära vajadus kattuva informatsiooni saatmiseks eri sihtrühmadele eri teabeedastamise kanalite kaudu. Seadusmuudatus jõustuks 1. juulil 2013. Mereinfosüsteemi arendustööd toimuvad juba aastast 2011 ning lähevad maksma üle 300 000 euro. Rahalised vahendid on eraldanud Vabariigi Valitsus 1. juuli 2010 korraldusega infoühiskonna investeeringutekava raames struktuurfondi vahenditest. Aitäh ja palun toetada nimetatud eelnõu! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, austatud minister! Teile on ka mõned küsimused. Kalev Kallo, palun! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Teatavasti direktiivi järgi peaks nn aken, nagu sa väga hästi ütlesid, olema valmis ekspluatatsiooniks 1. juuniks 2015, aga oli juttu ja ka seletuskirjast loeme, et seda arendustööd on tehtud juba 2011 ja 2012 ja siin seletuskirjas on isegi ära toodud, et on kulutatud 318 408 eurot. Kas seni tehtud tööd võimaldavad meil selle varem kasutusele võtta kui 1. juuni või ikkagi on nii palju töid teha, et meil see infosüsteem ei saa varem valmis? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Käesolev seadus peaks jõustuma 2013. aasta 1. juulil. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Vladimir Velman, palun! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seletuskirja peatükist 5 võib lugeda, et eelnõu aluseks oleva direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli juba 19. mai 2012. Teatavasti menetleme me antud eelnõu alles esimesel lugemisel ning 2012. aasta hakkab lõppema. Millest on tingitud direktiivi ülevõtmise tähtaja ületamine? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Nagu eelküsija ütles, me sisuliselt alustasime tehnilisi ettevalmistustöid, et ühtne mereinfosüsteem tegelikult rakenduks, juba tunduvalt varem. Me esitasime selle seaduseelnõu siis, kui tegelikult oli kõik infosüsteemi puudutavad tehnilised detailid olid kõikide ametkondadega kokku lepitud ja selle tagab ka õiguslik raamistik, mis on teie ees. Oluline on tegelikult see lõppeesmärk, millal peaks see mereinfosüsteem olema kasutajatele kättesaadav. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Heimar Lenk, palun! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh! Ma loen siit seaduseelnõust, et "seaduseelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust ja luua alus ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks". Kas meil praegu ei ole seda ühtset mereinfosüsteemi? Me oleme ju tuntud IT riik ja alles nüüd hakkame seda looma! Aitäh SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ta on tükiti. Mõned ametkonnad teevad koostööd ja mõned mitte. Selle ühtse mereinfosüsteemi eesmärk on, et kõik laevaomaniku, agendi või Eesti sadamat kasutava ettevõtte jaoks piisab tegelikult ametkondadega suhtlemiseks ühest kanalist. Sellist infosüsteemi täna ei eksisteeri. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Enn Eesmaa, palun! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Aitäh! Austatud minister! Mul on küsimus andmekogu pidamise järelevalve kohta. Väidetavalt teostatakse järelevalvet andmekogu pidamise üle isikuandmete seaduse ja ka avaliku teabe seaduse kohaselt. Milline või milliseid instutsioonid hakkavad seda järelevalvet täpsemalt teostama? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Need teie poolt nimetatud seadused ja ka muud seadused, mis seda küsimust puudutavad. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Marika Tuus-Laul, palun! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Lugupeetud härra minister! Eelnõu § 1 p 7 sätestab loetelu, millistel juhtudel kantakse andmed elektroonilisse mereinfosüsteemi. Vaatame, et enamik selle loetelu punktidest kattub täna kehtiva seadusega. Siiski on siia lisatud ka mõned täiendavad punktid. Millest on muudatused siiski tingitud ja mis on nende eesmärk? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma usun, et minu sissejuhatav ettekanne vastas teie küsimusele rohkem isegi, kui te võiksite eeldada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjast võib lugeda, et eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Siit tulebki küsimus: mida sellega tahetakse öelda, on see täiendav töö, programmiväline töö või midagi muud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ta on seotud valitsuse tegevusprogrammiga, aga siin on mõeldud seda, et valitsuse tegevusprogramm sõnaselgelt, expressis verbis, mereinfosüsteemi loomist ette ei näinud, küll aga valitsuse tegevusprogramm väga soodustab n-ö e-ühiskonna, e-asjaajamise sisse toomist. Siin on mõeldud seda, et sõnaselgelt valitsuse tegevusprogrammis mereinfosüsteemi ei olnud. Nii et teatud määral me võime öelda, et me teeme rohkem, kui valitsus oma tegevuse alguses kavandas. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Lauri Laasi, palun! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Seletuskirjast loeme, et kuna senine Veeteede Ameti infosüsteem enam baasiks ei sobi, siis luuakse täiesti uus infosüsteem. Siit ka küsimus, mis saab siis Veeteede Ameti infosüsteemist. Kas see lammutatakse pärast uue süsteemi rakendamist või leitakse sellele mingisugune funktsioon Veeteede Ameti tarbeks? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Selles osas, milles Veeteede Ameti infosüsteem ei ole seotud mereinfosüsteemiga, jääb ta toimima. Muus osas tekib ühtne mereinfosüsteem, mis on ühendatud kõigi teiste seaduseelnõus ja ka seletuskirjas loetletud ametkondadega, mida on rohkem kui kümme. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Seaduse jõustamisel hakatakse keskkonnaohutuse nõuete rikkumiseks pidama ka laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumist. Andke andeks, kui minu küsimusest võib läbi paista ajaloolasele omane huvi mineviku vastu, aga ilmselt on mis tahes seaduse kehtestamisel oluline teada seaduse jõustumisele eelnenud olukordi ja tehiolusid. Seetõttu ma küsin: kas teie kui eelnõu algataja oskate öelda, kui palju on siiani jäätmete üleandmise rikkumisi üldse ette tulnud ja kuidas need olukorrad on seni lahendatud? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Vastus teie küsimusele eeldab numbrilist vastust ja ma tahan olla ajaloolasega täpne. Mul ei ole aga kaasas numbreid, arvestades meresõidu ajalugu Eesti vetes, mis teadupärast ulatub aastatuhandete taha. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Viktor Vassiljev, palun! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Seletuskirja lugedes selgub, et eelnõu valmimise hetkeks on lõpetatud projekti analüüsietapp ning arendaja on läbi viinud intervjuud kõigi e-mereriigi infosüsteemi kasutajatega. See on märkimisväärne saavutus, kui tõesti kõigi kasutajatega on intervjuud läbi viidud ja ilmselt on saadud ka päris suur hulk mitmesugust informatsiooni. Minu küsimus ongi: milline oli kasutajate tagasiside, millised olid nende ettepanekud, kas vastavate ettepanekutega arvestatakse ja kuivõrd arvestatakse nendega süsteemi loomisel? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Selle infosüsteemi kasutajad on kindlasti erinevad. Ühtepidi me võime öelda, et kasutajad on kõik riigiametid, kes on siin kindlasti hõlmatud, aga kasutajad on ka n-ö kliendid, olgu nad siis ettevõtted, laevaagendid, omanikud jne. Nende vajadused ja huvid on kindlasti erinevad. Siin selles seletuskirjas viidataksegi, et loomulikult, nagu iga infosüsteemi puhul, tehakse piisavat eeltööd, et püüda kõigi kasutajate vajadused, huvid tuua kokku üheks. Ma eeldan, et täna minul puudub informatsioon, et kavandatav infosüsteem ei rahuldaks mõlema grupi kasutajate vajadusi. Samas, ükski infosüsteem pole kunagi lõplikult täiuslik, terviklik. Iga infosüsteem vajab tegelikult edasiarendamist. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Vladimir Velman, palun! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Ma jätkan selle infosüsteemi küsimuse jätkuks. Nagu seletuskirjast selgub, on Eestis haldusorganeid, kes seaduse kohaselt meretranspordiga tegelevatele isikutele informatsiooni koguvad, küllaltki palju. Paljusid andmeid esitatakse riigiasutustele dubleerivalt, kasutades erinevaid kanaleid: faksi, e-posti või infosüsteemi sisestatuna. Seetõttu on tekkinud vajadus uue infosüsteemi järele. Kes hakkab uut infosüsteemi haldama ning saab vastutavaks töötlejaks, kui see on erinevate riigiasutuste ülene süsteem? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Infosüsteemi vastutav haldaja on Veeteede Amet. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Heimar Lenk, palun! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Asi, see infosüsteem on väga huvitav ja ma saan aru, et see projekt on praegu analüüsi etapis. Ma tahtsin küsida, et kas see süsteem on täiesti salajane või on see ametkondlik? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ainuüksi see, et meil on niipalju huvitavaid küsimusi, näitab, et ta ei saa olla salajane. Tänane ööistung kindlasti teadvustab selle infosüsteemi ajaloolist tähtsust ja põhimõttelist pööret meie e-riigi arengus ja ennekõike e-mereriigi arengus, mille eest teie, härra Lenk, olete ju korduvalt seisnud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Yana Toom, palun! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan siis seda arengut, kui lubate. Kui me vaatame veidi ajas tagasi, siis meenub päris mitu probleemi seoses igasuguste elektrooniliste infosüsteemide ja andmebaasidega. Küll ei tööta retseptikeskus ja digiretsepti ei saa lunastada, küll jäävad töövõimetuspensionid välja maksmata. Siit tekib küsimus, kuidas tagatakse meretranspordiga seotud andmete edastus ja töötlus, kui mereinfosüsteem äkki peaks streikima. Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Selleks nähakse alati infosüsteemi puhul ette tagavaravariandid. Iga infosüsteem peaks eeldama selliseid võimalusi. Ma tuletan meelde, kui te viitasite mõne infosüsteemi mittetöötamisele, siis see ei tähendanud, et inimesed oma vajalikku rohtu apteegist kätte ei saanud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, ma korraks vabandan! Ma tahan tulla selle eelmise küsimuse ja vastuse juurde tagasi. Väga sageli juhataja peab sekkuma ja ütlema, et palun säilitame viisakust jne. Ma tahan tunnustada, minu meelest see oli väga sümpaatne, et nii küsija kui ka härra minister tunnustust teineteisele avaldasid. Mul oli see keelel ja mõtlesin, et parem hilja kui mitte kunagi. Ma vabandan, et ma kasutasin aega. Enn Eesmaa, palun! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Suur aitäh, austatud minister! Ka mulle sümpatiseerib teie kargelt lakooniline vastamise stiil täna, kuid nüüd küsimuse juurde. Me teame, et see seadus peaks jõustuma 1. juulil 2013, kuid direktiivi ülevõtmise aeg on juba möödas, see oli 19. mai s.a. Kas ja millised sanktsioonid järgnevad direktiivi ülevõtmise tähtaja ületamise puhul? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Selline ületamine ei ole oma iseloomult sisuline ja enne, kui direktiivi mitte-ülevõtmine ei läbi vajalikke protseduure, sanktsioone ei järgne. Juhul kui Riigikogu – see Riigikogu koosseis – jõuab selle seaduse vastu võtta, siis ma usun, et sanktsioone ei järgne. Loomulikult tahan ma tunnustada teid selle suurepärase küsimuse eest, härra Eesmaa! Fantastiline! Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Marika Tuus-Laul, palun! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud minister! See on tõesti väga huvitav seadus, siit ka küsimusi nii palju. Eelnõu kohaselt teavitab Veeteede Amet laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumisest või siis ka kahtlustest laeva sihtsadama asukohariigi vastavat pädevat asutust või administratsiooni, kui rike on avastatud pärast laeva sadamast lahkumist. Minu küsimus on: milliste kanalite kaudu toimub suhtlus Veeteede Ameti ja laeva sihtsadama vahel? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Informatsioonikanalite kaudu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu teine küsimus on seotud sellega, et millest lähtuvalt ei kuulu eelnõu sõnastusse enam andmete edastamise eest vastutavate isikute hulka reeder, faktiliselt omanik, võrreldes kehtiva seadusega? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Kahjuks ma pean teid tunnustama selle küsimuse eest, aga tõenäoliselt oli saalis müra ja ma ei püüdnud teie küsimust kinni. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Lauri Laasi, palun. Palun mikrofon Lauri Laasile! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Seletuskirja kohaselt on eelnõu kaaseesmärk viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Ma pean ausalt tunnistama, et ega ma sellest merenduse temaatikast eriti ei jaga, aga niisugune küsimus: milliseid rahvusvahelisi konventsioone silmas peetakse, mille nõuetega meie seadused vastavusse viiakse? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Rahvusvahelist merendust reguleerivaid konventsioone, nende lisasid on kümneid ja sadu, põhiliselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt või õigemini selle raames kokku lepitud konventsioonid. imo.com on Interneti aadress, seal on väga detailsed ülevaated, millega on Eesti ühinenud, millega on Euroopa Liit ühinenud, teised riigid ja ka ülevõtmise ja rakendamise seisu on sealt võimalik väga põhjalikult uurida. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Priit Toobal, palun! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Teadaolevalt on meil üsna tihti probleem erinevate ametkondade infosüsteemidega ja paljudele neist on siin ka täna viidatud, nende infosüsteemide ühildamisega on probleeme. Kui suured on eeldused, et kõik vastavast infost huvitatud ametkonnad saavad vajalikud andmed sellest ühest, ühtsest süsteemist kätte ega hakka eraldi täiendavate andmete esitamist nõudma? Mil viisil on see tagatud, et seesuguseid olukordi tulevikus tekkima ei hakka? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Peaks tagama kõigepealt ikkagi see seadus. Seadus annab õigusliku raamistiku ja tagab ka sellise koostöö, et me ei vaja enam paralleelinfosüsteeme, rääkimata klientide või kasutajate poolt topeltandmete küsimisest. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Viktor Vassiljev, palun! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Seaduse rakendamisega kaasneva investeeringu suuruseks, elektroonilise mereinfosüsteemi arendustöödeks on 318 408 eurot. Edasiste hooldustööde finantseerimiseks vajalikud vahendid on ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. See on ju teie ministeerium! Kas oskate siinkohal öelda, kui suur summa on infosüsteemi hooldustöödeks vajalik? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Täpset summat ei ütle, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hooldab väga paljusid infosüsteeme, ehk need on n-ö üldkulud. Vara on veel öelda, kui kulud n-ö jagada üksikute infosüsteemide peale, kui palju täpselt siis kuluks mereinfosüsteemi hoolduseks. Sellele küsimusele võiks vastata siis, kui me oma kuluarvestuses saaksime välja võtta tegelikult kulutatud töötunnid või mingid muud kulud, arvestatuna mereinfosüsteemi peale. Ma loodan, et me võiks selle juurde tagasi tulla järgmise Riigikogu koosseisu ajal. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aadu Must, palun! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma vabandan oma eelmises küsimuses kergemeelselt mängu toodud ajaloo pärast ja konkretiseerin küsimust. Härra minister, kas te olete nõus lahkelt tutvustama laevajäätmete üleandmise rikkumisi ja nendega kaasnenud probleemide lahendamise skeeme mitte aastatuhandete jooksul, vaid selle pika ajalooperioodi kestel, mil teie olete olnud Eestis seda valdkonda juhtiv minister? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kindlasti. Teile alati hea meelega. See oleks minu jaoks suur au ja privileeg. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kalev Kallo, palun! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Teatavasti selle infosüsteemi kaudu edastatakse ka n-ö sensitiivset infot, mis puudutab laeva laadungit, kauba väärtust ja nii edasi. Meil on ikka siin aeg-ajalt ka ajakirjanduses lugeda, et küll on mingit infot vedelenud kuskil tänaval väljatrükituna jne. Kuidas on garanteeritud, et see infosüsteem on nii kindel, et see n-ö sensitiivne info kaubasaatjate või siis laevaomanike kohta ei leki valesse kohta? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kindlasti infoleke ja kõrged turvalisuse nõuded, mis meil täna kehtivad mitmesuguste infosüsteemide kohta, ja nende praktiline rakendus tarkvaralahendustes peaks selle tagama. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Yana Toom, palun! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Ma jätkaks seda digiretseptide teemat. Seletuskirja peatükk 6 ütleb: "Seadusega luuakse uus andmekogu laeva külastusega seonduva teave töötlemiseks, mis võimaldab kogu nõutava teabe edastada elektrooniliselt ja ühtse liidese kaudu." Kindlasti võib olla laevaomanikke, kellel pole elektroonne edastamine võimalik. Kas neile tagatakse võimalus esitada dokumente ka edaspidi paberkandjal? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Kindlasti. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Peeter Võsa, palun! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! 2010. aasta aprillis alustas tööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt juhitav töörühm, mille eesmärgiks on koordineerida uue elektroonilise lahenduse ja selle õigusliku aluse väljatöötamist. Palun tutvustage nimetatud töörühma tööd selle kahe aasta jooksul alates töörühma kokkukutsumisest ning lõpetades täna siin eelnõu menetlemisega. Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Te näete ühte töörühma töö tulemust teie laua peal. Ma usun, et see räägib kõik. Valmisolek rakendada mereinfosüsteemi, kuhu on kaasatud märkimisväärne arv erinevaid ministeeriume, ameteid ja ka eraõiguslikke isikuid, on tegelikult päris reaalne saavutus. Tihtipeale jäävad meie integreeritud infosüsteemid selle taha, et väga raske on eri osapooli pikaks koostööks kokku tuua ja reaalselt tööle panna. Siin on see õnnestunud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Seletuskirjast loeme, et meretranspordiga seotud isikutelt koguvad praegu andmeid vähemalt 9 riigiasutust. Kas uue süsteemi rakendamisel piisab ainult andmete andmisest ühte kohta ja sealt jagatakse juba kõikidele soovijatele laiali, või on see süsteem kuidagi teistmoodi? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Nii ta peakski olema! Et vähendada halduskoormust, siis see printsiip, et andmete esitaja peaks riigile esitama andmed vaid üks kord ja meie eri tehnilised lahendused tagavad andmete liikumise nendesse alaandmekogudesse, kes neid reaalselt vajab, peaks olema garanteeritud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Eldar Efendijev, palun! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Ma jätkaks küsimust, mille esitas Yana Toom ja millele teie vastasite, et kindlasti võib ka paberikandjal esitada informatsiooni. Mul on täpsustav küsimus: kuidas see hakkab toimuma? Kas see on selline kahepoolne infobaas, ühelt poolt on elektrooniline, teiselt poolt ka paberkandjal või hakkab see kuidagi teistpidi eksisteerima? Näiteks mis on primaarne, kui paberkandjal tuleb? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Arvestades tänast reaalsust, on kõige suurem hulk andmete edastajaid loomulikult tehnoloogiliselt varustatud selliselt, et paberkandjatel edastajaid võib olla hästi vähe. Võtame kas või maksudeklaratsioonid. Ega keegi täna ei keela inimesel minna paberdeklaratsiooniga maksuametisse. Mida teeb see vastuvõtja? Küllap ta skaneerib need andmed sisse ja tegelikult ise korraldab selle tehnilise lahenduse. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Peeter Võsa, palun! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Seletuskirja lisa 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus elektroonilise mereinfosüsteemi põhimääruse kohaselt pannakse infosüsteemi vastutavale töötlejale mitmeid kohustusi. Seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu koostamisel on arvestatud ka vastutava töötleja töökoormuse suurenemisega ja sellega seotud kulutustega. Kui palju võib uue infosüsteemi loomine ja haldamine vastutava töötleja töökoormust tõsta ning kas selleks vajalikud rahalised vahendid on eelnõuga planeeritud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Lühike vastus on jaatav. Teie kolleeg on siin juba varem küsinud arenduskulude kohta, mille kohta on ka number välja toodud. Kuna vastutava töötlejana toimetab majandusministeerium, siis hooldatakse selliseid andmebaase ühtselt. Elu näitab, kui palju on vaja kulutada selleks töötunde, muid vahendeid, kui suured konkreetselt on hoolduskulud selle infosüsteemi jaoks, aga me oleme selle ka eelarves planeerinud, need ei ole niivõrd märkimisväärsed. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Eesti ei ole just lipuriigina meresõitjatele või laevafirmadele kõige atraktiivsem paik. Hiljuti oli meil siin probleem navigatsioonitasude seaduse menetlemisel. Kuidas te hindaksite, kas see seadus nüüd astub sammukese lähemale sellele, et me tegelikult suudame oma merendusalast seadusandlust hakata korrigeerima, nii et siia tahetakse jälle tulla, et Eesti lippu tahetakse laevadele üles tõmmata? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Jah, selles suhtes, et rohkem laevu oleks Eesti lipu all, on selle seaduse mõju kindlasti pigem positiivne kui negatiivne, aga see positiivsus on mõõdetav siiski suhteliselt marginaalsete mõjudega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud minister, ma jagan teiega oma muljet. Kohati teie vastuseid kuulates jääb mulje, et te kaitsete seadust, mis on suures osas kaetud riigisaladuse keeluga, ja te meeleheitlikult püüate, et meile absoluutselt mitte seaduse sisu avada. Siit tuleb ka minu küsimus. Keegi küsis varem, kas see on salajane seadus ja teie ütlesite, et see pole salajane, on küllaga küsimusi. Mida salajasemana te seda esitate, seda enam tuleb ka küsimusi. Aga te lõpus ikkagi sulasite ja andsite paar sisulist vastust ka, seetõttu ma söandan küsida. Ma sain teie seletusest teada seda, et käesoleva eelnõuga loodud mereinfosüsteem on vajalik Veeteede Ameti vajaduste rahuldamiseks. Samas on ju juba möödunud aasta eelarves olnud vajalikud rahalised vahendid selle süsteemi arendustööks eelarvesse kirjutatud. Niisiis ma võiksin eeldada, et Veeteede Ameti infosüsteemi arendustöödega on juba alustatud. Millised tegevused on siis tänaseks juba tehtud? Ja kui palju kaasneb selle seaduse vastuvõtmisega lisakulutusi seoses uue süsteemi loomisega või on tegelikud kulutused juba ette ära tehtud? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma pean ausalt tunnistama, et minu arust see dialoog, need huvitavad ja õigeaegsed küsimused on pakkunud mulle suurt naudingut rääkida mere- ja sideinfosüsteemist. Aga te tahate ära rikkuda minu ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete väga sisukat dialoogi. Kõigepealt, teie mulje, mis te alguses väitsite, on sügavalt petlik – selles eelnõus ei ole midagi salajast. See on kõigile kättesaadav. Ja ka teie küsimus tegelikult kordab varem mitme kolleegiga põhjalikult läbi arutatud küsimust. See puudutab seda, mis seisus me täna oleme mere- ja sideinfosüsteemiga, investeeringute kulusid, seda, miks me oleme seda arendanud kaks aastat, ja ka seda, kui palju ta võiks hakata hoolduskulusid võtma. Need küsimused on stenogrammis vastatud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Kulla minister! Saalis istudes ja parasjagu mitte stenogrammi lugedes, mida veel ei olegi olemas, jäi kohati tõesti mulje, et tangidega tuleb teilt ühesõnalisi vastuseid välja koukida. See ei ole päris esimese lugemise mõte, sest siin ongi teil võimalus seaduseelnõu sügavamat sisu meile seletada. Aga te ei vastanud minu küsimusele tehtud kulutuste ja tehtud tööde osas. Ma küsin edaspidi vaadates. Ilmselgelt, kui mitmed registrid ühendakse ühe alla, siis halduskulutused, kas või andmete sisestamise suhtes, muutuvad väiksemaks. Kas sellist kulude kokkuhoidu on planeeritud juba järgmise aasta eelarves? Kas antud seaduseelnõu on seotud tuleva aasta eelarves kärbete kohtadega? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kindlasti! See on teil hea mõte, et iga selline süsteem peaks tõstma efektiivsust nendele riigiasutustele, kes töötavad, lisaks sellele muidugi vähendama halduskoormust kasutajatele. Praegu on raske hinnata neid numbreid, mida te täpselt tahate küsida. See puudutab kümmet Eesti riigi ametkonda. Kui suur see efektiivsus võiks selle tulemusel olla? Ma usun, et sellele küsimusele võiks vastata siis, kui see süsteem on rakendunud, me näeme, kui palju täna olemasolevatest töökohtadest on võimalik ümber profileerida millekski muuks vajalikumaks, kui palju n-ö füüsilisi töökohti võib ära kaotada. Seda saab lõplikult hinnata siis, kui see süsteem ikkagi töötab. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tarmo Tamm, palun! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Seletuskirjast selgub, et suur osa andmetest on seotud isikuandmete kaitsega, ettevõtjate ärisaladustega, kuriteoohuga ja isegi terrorismiohuga. Kuna neid andmeid jagatakse uues süsteemis väga erinevatele tarbijatele, siis küsin: kui hästi on minimeeritud andmete lekkeriskid? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma pakun, et Kalev Kallo esitas täpselt samasuguse küsimuse. Andmete, informatsiooni leke maandatakse ikkagi tehnoloogiliste võtetega, juurdepääsuõigustega, turvalisuse nõuetega, mis on igas infosüsteemis spetsiifilised. Aga nagu te teate, oleme Eestis kehtestanud ka üldised reeglid alates Riigikogu tasemel seadustest – valitsuse vastavad standardid, lisaks Riigi Infosüsteemi Ameti kehtestatavad konkreetsemad n-ö küberturvalisust ja julgeolekut puudutavad standardid. See standardite süsteem on hierarhiline, tagamaks turvalisust, sh andmete lekke osas. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Mailis Reps, palun! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Kuna teie ampluaa on loomulikult valitsuses väga lai, siis ma küsiks niipidi. Vaadates antud eelnõu (300 SE), siis nende ametite loetelu, kes siiani küsivad informatsiooni ja töötlevad seda ning kelle info me nüüd kokku kogume ühte katlasse, on ju üsna pikk. Kindlasti te olete kursis, et ka ettevõtjad on kurtnud, et näiteks erinevaid statilisi andmeid, erinevaid võrdlusandmeid küsitakse ettevõtetelt üsna palju. Kas teil sarnane andmete kokkukogumine ja ümbertöötlemine, et viia need n-ö ühte kehasse kokku, on plaanis ka muudel ettevõtlusaladel? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma usun, et paljuski see, millele te tõenäoliselt viitate, puudutab ikkagi Statistikaameti statistika kogumist. Ma arvan, et nn elektroonilisel statistikaametil on kindlasti selles osas arenguruumi, et vähendada otse ettevõtjatelt andmete küsimist, saada neid andmeid erinevatelt riigiasutustelt, mitte neid üle küsida. See kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Meil on infosüsteemide väljaarendamine niimoodi korraldatud, et majandusministeeriumil on siin koordineeriv roll, riiklikult tähtsad arenguprojektid tuleb valitsusel kinnitada. Ma arvan, et kindlasti, kui selliseid projektialgatusi tuleks Statistikaametist, oleksin ma nende suur toetaja. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Eldar Efendijev, palun! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Oskate te öelda, kas meie naabrid (ma mõtlen praegu Leedut ja Lätit) on juba kaselles valdkonnas samme teinud ja on mingi kogemus plussidest ja miinustest või on Eesti praegu selles küsimuses esirindel ja ootame seda kogemust, plusse ja miinuseid, nagu tulevikus? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Mereinfosüsteemi loomine on põhimõtteliselt kokku lepitud Euroopa tasandil. Nagu ma olen rõhutanud, peaks kõik seda ühel või teisel puhul rakendama. Loomulikult võib reaalses elus tulla teatud erisusi, riikide administratsioonid on erinevad, koostöö küsimused on erinevad. Aga põhimõtteliselt selline ühtne mereinfosüsteem kasutajatele, laevaomanikele, laevaagentidele peaks tulema ka Lätis ja Leedus, ma eeldan. Mul puudub täpsem informatsioon, mis on nende ettevalmistamise seis praegu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Austatud minister, ma tänan teid ettekande eest, vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo! SÕNAVÕTT: Kalev Lillo Head kolleegid! Edastan majanduskomisjoni tegevuse selle eelnõu juures. Majanduskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 5. novembril. Komisjoni istungil osalesid minister Juhan Parts ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Ots. Anti ülevaade nimetatud eelnõust ja vastati küsimustele, tehti ka menetluslikud otsused. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Priit Toobal, palun! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Tegelikult oleks see küsimus sobinud vist rohkem ministrile, aga minister oli puldist nii käbe lahkuma, et ma lihtsalt ei jõudnud enam nuppu sisse vajutada, seega küsin teie käest. Sadamaseaduse muudatusega sätestatakse sadamapidaja kohustus koostada laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise kohta laevaheitmete vastuvõtuakt ja pärast seda sisestada see elektroonilisse mereinfosüsteemi. Kuidas on laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine täna korraldatud ja reguleeritud ning kas antud muudatus, mis praegu seadusega tehakse, on vajalik ja tegelikult mida see reaalselt kaasa toob? Aitäh! SÕNAVÕTT: Kalev Lillo Aitäh, hea küsija. Seda küsimust me komisjonis ei arutanud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tarmo Tamm, palun! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, härra juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Seletuskirjast võib lugeda, et seaduse rakendamisega kaasnevaid eeldatavaid tulusid ei kaasne. Siit mu küsimus: kas uue süsteemi haldamisega hakkab tegelema sama palju inimesi kui praegu või inimeste arv muutub selle süsteemi rakendamisega. Aitäh! SÕNAVÕTT: Kalev Lillo Aitäh! Ka seda küsimust komisjonis ei arutatud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja! Võib-olla tõesti ei arutatud komisjonis paljusid küsimusi, aga teie kui asjatundja võiksite anda ka oma kommentaarid vastuseks. Siit ka minu küsimus. Praegu esitatakse andmeid väga erinevatele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toiduamet, eks neid on veelgi, ja kõik need andmed on erinevad. Kas ühte kohta esitatavate andmete hulk ei lähe nii suureks, et erilist ajavõitu ei tulegi? SÕNAVÕTT: Kalev Lillo Aitäh! Kui vastata sisuliselt, nagu te soovisite, siis ei kaasne sellega ajalise mahu kasvu laevakaptenitel. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kalev Kallo! Kaheksa minutit. SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kui läheneda formaalselt, siis on käesoleva seaduse eesmärgiks meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse kooskõlla viimine Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning meretranspordile kohaldatava haldusmenetluse lihtsustamine ja ühtlustamine. Eelkõige lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65EL nõuetest, mis sätestab liikmesriikide kohustuse tagada teavitusformaalsuste täitmine elektrooniliselt ja nende edastamine ühtse liidese kaudu. Tulemus peaks olema meretranspordi halduskoormuse oluline vähenemine ning meretranspordi kui olulise ja keskkonnasäästliku transpordikanali atraktiivsuse kasv. Seletuskirjast loeme, et eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Huvitav, miks seda valitsuse tegevusprogrammis ei ole? Eesmärgist lähtuvalt tundub väga üllas tegevus olevat, aga näe, programmis ei ole. Aeg-ajalt kuuleme ikka etteheiteid eurobürokraatia aadressil, mõnikord kirumegi neid direktiive ja kõikvõimalikke ettekirjutusi, aga näe, on valdkondi, kus Euroopa Liidu ettekirjutused ja surve aitab meil neis valdkondades edasi liikuda. Üks selliseid valdkondi on kindlasti merendus. Minus on alati tekitanud hämmingut ja nõutust, miks kõik viimased järjestikused valitsused ja mitte ainult, ka varasemad valitsused, aga viimased eriti, ei ole tahtnud kuidagi aru saada merendusest kui pika merepiiriga riigi ühest tähtsamast majandusharust. Miks muidu on püütud taandada Eestit kui mereriiki mereäärse riigi staatusesse. Võetakse küll vastu jäämurdmise arengukava, aga siis lihtsalt jäetakse see täitmata. Põhjusi mittetegemiseks võib alati leida, see ei ole kunagi probleem. Küll tahetakse likvideerida mereharidust, siis jälle tõstetakse veetasusid ootamatult kuus korda, et laevad ikka ei tuleks meie sadamasse, siis oleks mure jälle väiksem, ei peaks jäälõhkujaid ehitama. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 300 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 300 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. detsembri 2012 kell 17. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Üles / Tagasi 6. 17:55 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) esimene lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 318 SE esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi! Palun! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab Riigikogule heakskiitmiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on muuta taastuvenergiast ja tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia toetuste põhimõtet selliselt, et need oleks tarbijale võimalikult madala koormusega ja vastaks ühtlasi ka Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi loa kriteeriumidele. Senikehtival taastuvenergia toetusskeemil on kolm peamist probleemi. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Kalev Kallo, palun! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Seda nii-öelda eelnõuga seotud teemat on arutatud majanduskomisjonis korduvalt, ka siis, kui eelnõu veel ei olnud, ja olete alati kinnitanud, et partneritega on peetud põhjalikke läbirääkimisi ja on saavutatud kompromiss, see kõlas ka äsjases ettekandes. Samas saab komisjon siin üksteise järgi igasuguseid kirju nii advokaadibüroodelt kui eelkõige Eesti Taastuvenergia Kojalt, kus nad selgesti väidavad, et eelnõu on vastuolus taastuvenergia tootjatega sõlmitud kokkuleppega 19. juulist 2012 ja Eesti riigi ja Eesti Taastuvenergia Koja vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga ja siin on muidugi terve rida punkte, mida kõiki on rikutud. Kuidas seda kommenteerida? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Eks see näitab selle teema nihukest mõneti komplitseeritust. Väga palju erinevaid huve. Taastuvenergia koda ja Majandusministeerium, pidades läbirääkimisi selleks, et saavutada laiem poliitiline konsensus selle küsimusega üldse edasi minna. Me saavutasime selle. See on see kokkulepe, mille mina olen majandusministrina kinnitanud ja ma kavatsen seda ka järgida. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Priit Toobal, palun! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Umbes nädalapäevad tagasi ilmus majandusportaalis E24 üks huvitav lugu sellest, kuidas Konkurentsiamet juhib tähelepanu ja selle tähelepanujuhtimise aluseks on üks Eleringi poolt tehtud analüüs, et elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt, mis praegu laual on, suureneb toetuse maksmine mitmetele taastuvenergiatootjatele ning see tõstab ka makstavate toetuste suurust ja läbi selle tegelikult inimeste ja tarbijate maksukoormust. Kuidas on nii läinud, et põhitrump, millega valitsus lubab elektrihinda ohjes hoida ja alandada, muutub hoopis praakeelnõuks ja t saab oma sisu tegelikul nii, nagu kunagi oli üks eelnõu "Monopolide ohjeldamise seadus", mis pidi vee hinda alla viima ja tegelikult läks otse risti vastupidi. Kas te ei karda, et selle eelnõuga, mis täna menetluses on, lähebki just nii nagu monopolide ohjeldamise seadusega? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma eelnõu tutvustamisel ütlesin, et selle eelnõu mõju juba on – taastuvenergia toetus on tegelikult alanenud ja lisaks see mõju on täiendav, kui ta saab olema seotud turuhinnaga. Ma ei taha seda Konkurentsiameti kirja, mis ta saatis, kommenteerida. Mina arvan, et probleem on erakordselt ebaõnnestunud meediakajastuses. Kui me võtame sealt välja ühe lause "See eelnõu suurendab maksukoormust." ja võimendame ainult neid kolme sõna, siis me tegelikult oleme lootusetult metsas. See eelnõu ei suurenda taastuvenergiatasusisid. Ainuke koht, millele Konkurentsiamet juhib tähelepanu – muide Konkurentsiamet ei ole rahul tegelikult ka selle kompromissiga, aga see on kompromiss, arvestades, et me saaksime olemasolevate tootjatega ühiselt edasi minna, mitte et me peame lõpuni vaidlema. Tootlikkused on ikka liiga kõrged. Küll aga Konkurentsiameti selle konkreetse lause lõpp, mille meedia võttis välja ja võimendas, puudutab väga spetsiifilist gruppi. Taastuvenergia tootjad on tavaliselt väga väikesemahulised ja väga spetsiifilise kütuse peal. Ka täna on seaduseelnõus ettenähtud selline võimalus, et taastuvenergia tootjal, kellel on n-ö kahjumlik olukord, on õigus pöörduda Konkurentsiameti poole ja paluda lisada tarbijahinda täiendavat toetust, kui see tootlus ei vasta n-ö turu tingimustele. Ka täna on tegelikult selline protseduur. See eelnõu jätab sellise protseduuri. Kui suur tegelik mõju selliste projektide puhul on? Minu teada mitte ühtegi. Aga võimalus selleks, et taastuvenergia tootjatel oleks võimalik taodelda turule vastavat tootlust Konkurentsiameti kontrolli tulemusel (ja Konkurentsiametil on võimalik ka keelduda sellest) on ka tänases seaduses sees. Sealt tuli see üks lause, mille meedia rebis välja ja sealt on ta oma lendu läinud. Teie loomulikult võtate seda kui lõplikku tõde. See kindlasti ei vasta tõele, et see eelnõu tõstaks taastuvenergia tasusid. Vastupidi, ta alandab kohe ja pikemas perspektiivis. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui tohib, räägime edasi kokkulepetest. Antud eelnõuga muudetakse kehtivat taastuvenergia toetusskeemi. Me teame, et taastuvenergia toetusskeem on varemalt kokku lepitud ning sellega on taastuvenergia tootjad oma investeerimisprojektide puhul arvestanud. Kuidas te kommenteerite, kuidas saab Eesti riik tagasiulatuvalt ja ma toonitan – ühepoolselt – muuta taastuvenergiatootjatele lubatud toetusi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Minu seisukoht on olnud kogu aeg selline, et meil on õiguslikud võimalused muuta neid ühepoolselt ka 2007. aasta veebruarikuus siin Riigikogus vastu võetud toetustest tulenevalt. Kuna on olnud väga tugev soov ja ma mõistan seda soovi, et parem oleks, kui me saavutame investoritega kokkuleppe, siis me oleme seda kokkulepet üritanud saavutada ja me oleme selle niiöelda vastastikkuse mõistmise memorandumi raames saanud. Juristide arvamused on erinevad, keegi arvab, et sellega Eesti riik rikub midagi, aga on väga põhjalikke, lugupeetud ja väga erudeeritud õigusteadlaste arvamusi, kus teatud põhiseaduslikud riived on võimalikud. Me näeme sedasama asja muide ka väga paljudes Euroopa riikides, kus tegelikult, arvestades erinevaid õiguslikke lahendusi, nii-öelda teatud mõistlikul tasemel taastuvenergia toetusi alandatakse – ka tehtud investeeringuid. Lisaks kõigele, Riigikogu tegi 2007. aastal ikkagi saatanliku vea – võeti vastu seadus, aga ei seotud selle seaduse jõustumist Euroopa Komisjoni riigiabi loaga. Tegelikult võib täna spekuleerida sellega, et 2007. aasta veebruaris vastuvõetud seadus võib tuua investoritele hoopis ebameeldiva tulemuse kaasa, et kõik seni saadud toetused võivad olla vastuolus riigiabiga ja need tuleb abi saanu poolt tagasi maksta. Aga ma loodan, et me selle seaduse eelnõuga suudame ka selle stsenaariumi välistada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tarmo Tamm, palun! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, härra juhataja! Minu küsimus järjekordselt kopeerib sisuliselt Kalev Kallo küsimust. Täna jõudis meedia vahendusel meieni uudis, et tuuleparkide arendajad lubavad anda riigi kohtusse, kui elektrituruseaduse muudatuseds Riigikogus sellisel kujul läbi ei lähevat. Ettevõtjad on ju tuuleparkidesse investeerinud miljoneid eurosid, nende pahameel on arusaadav. Mind huvitab, kas Vabariigi Valitsus on arvestanud sellist võimalust, et ettevõtted kohtusse pöörduvad, ja kas siis valitsuse poolt väljakäidud lubadus, et selle kaudu on võimalik elektri hinna tõusu leevendada, muutub blufiks? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ei, kindlasti see valitsuse lubadus blufiks ei muutu. Kindlasti kuuleme seda, et eri ettevõtted, ma hoiduksin praegu teie formuleeringust, et tuuleenergia tootjad. Kui te tsiteerite ühte tänast päevalehte, siis oli jutt ühest konkreetsest projektist, mille tegija tunnistas, et tema on ka pettunud, et taastuvenergia koda ei ole nende huve esindanud. Ma ei oska nendevahelisi suhteid kommenteerida. Mis puudutab aga selle asja sisu, siis nimelt on küsimus, kuhu tõmmata piir, millised ettevalmistused tuleks lugeda nn õigustatud ootuse alusel arvestatavaks ja millised mitte. Valitsuse ettepanek, ja see on ka taastuvenergia koja kõneluste vastastikuse mõistmise memorandumis kirjas, on 15. juuli. Küsitakse, miks 15. juuli? 15. juuli oli tegelikult see päev, kus me saime ministeeriumi jaoks enam-vähem rahuldava kokkuleppe kojaga. Sealt see kuupäev tuli. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Eiki Nestor, palun! SÕNAVÕTT: Eiki Nestor Ma pean ministri tööd tunnustama. Ma kujutan ette, et sellise kokkuleppe sõlmimine on olnud keeruline ja tehti kõvasti tööd. Samal ajal, nii nagu sa ka ise märkisid siin, erineb eelnõu, mis meie juurde on toodud, mõnevõrra sellest memorandumist, nii oli vist tema nimi. Kujutan ette ka seda, et kõigi eelduste kohaselt minister, kes selle memorandumi alla kirjutas, viiski ta sellisel kujul, nagu ta alla kirjutatud oli, valitsusse. Millest tingituna valitsus otsustas pakkuda Riigikogule mõnevõrra teistsugust lahendust? Kes see valitsusliige oli, kes selle peale tuli, et peaks olema kuidagi teistmoodi, kui majandusminister on kokku leppinud? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Valitsus on kollektiivne organ ja see muudatus, ma arvan, et me võime rääkida ühest olulisest muudatusest, sündis väga erinevate valitsusliikmete ettepanekute tulemusena. Ennekõike puudutab see tuuleenergiale seatavat üldist määra, mis ka täna kehtib seaduses, 600 kWh. Loomulikult, kui valitsus tervikuna on väga üheselt seisukohal, et majandusministri pakutud n-ö kompromiss, ja valitsuse juristid ütlevad, et valitsuse õigus on seda kokkuleppe või kavatsuste protokolli põhjal välja töötatud seaduseelnõu täiendada, mida ma täielikult respekteerin. Minu jaoks on kindlasti olulisem eelnõu tervikuna kui see üks detail. Samas oleme nüüd ühe teise tõsise probleemi otsas, kus ka paljud taastuvenergia tootjad ütlevad, et näete, taastuvenergia koda esindab vaat selle, selle, selle ja selle ettevõtja huve, aga mitte minu, tema ja kolmanda huve. Aga see selleks. Ma arvan, et tegelikult me peaks võtma selle lähenemise, et seome kuidagi need otsad niimoodi kokku. Mina loomulikult kaitsen seda, mis on kavatsuste kokkulepe taastuvenergia kojaga. Samas ma respekteerin seda saali teatud tasemeni. Kui hakkab toimuma midagi sellist, mis toimus 2007. aasta veebruaris, siis loomulikult jääb valitsusele alati võimalus see eelnõu tagasi võtta. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Arto Aas, palun! SÕNAVÕTT: Arto Aas Aitäh! Teatud mõttes on need taastuvenergia toetused õpiku näide, et ühest ajutisest abimeetmest turutõrgete ületamiseks on saanud osa õigusruumist, see süsteem üha paisub, solgib turgu ja muutub maksumaksjale väga koormavaks. Millised on need argumendid või teie veendumus, et uus süsteem on ikkagi üleminek vabale konkurentsile ja turumajanduse tingimustele vastavale olukorrale, et me ei venitaks seda kummi pikemaks ja jämedamaks, vaid ühel hetkel tõepoolest toetuste maksmise vajadus kaob ja ettevõtted konkureerivad turureeglite alusel? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ma olen teie sissejuhatusega 100% nõus ja isegi võib-olla räägiksin sellest veel pikemalt, emotsionaalsemalt ja ratsionaalsemalt. See on minu arvates väga suur mitte Eesti, Eesti on väike selles kontekstis, aga Euroopa energiapoliitika väga suur probleem, et ühele tootmisviisile antakse selliseid eeliseid. Me keegi ei tea, kuhu see lõpuks välja viib. Võib-olla viib see välja mingisse helgemasse tulevikku, loodame seda. Võib-olla need, kes on selle suured kaitsjad, teavad, mida nad teevad. Ma arvan, et selle eelnõu keskne ja minu arvates väga oluline asi on see, et me saame selge hoova, kuidas jälgida, et Eesti tarbija ei toeta rohkem, kui on tegelikult meie antud rahvusvaheline lubadus taastuvenergia mahu kasvatamiseks. See lubadus on antud kuni 2020. aastani. Me teame kõik, et meie teeme uut energiamajanduse arengukava, me peame vaatama juba kaugemale. Täna arutasime Euroopa Liidu asjade komisjonis Euroopa Komisjoni taastuvenergia teatist, kus tegelikult ju jäetakse kõik lahti, mis saab pärast 2020. aastat. Nii et täna me räägime sellest eelnõust, mis puudutab tulevikku kuni 2020. Loomulikult, need investeeringud on pikema vinnaga, kes teevad investeeringuid, kuni 12 aastat on võimalik saada seda toetust. Siin loomulikult ei ole võimalik asju tagasi võtta. Aga see, mis saab pärast aastat 2020, millist seaduseelnõu oleks siis vaja – muidugi ma arvan, et me peaksime viskama peast välja selle mõtte, et selliste toetusskeemidega me suudame oma mingit usaldusväärset pikaajalist energeetikat üles ehitada. Aga elame, näeme. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Marika Tuus-Laul, palun! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh, istungi juhataja! Austatud härra minister! Praegu on taastuvenergia tasu tarbija elektriarvel 0,97 eurosenti kilovatt-tunni kohta. Selle vähendamine 0,8 eurosendile leevendab elektri hinna tõusu kuskil 1,7%. Keskerakonna elektriaktsiisi vähendamine oleks andnud võitu kuskil 4,6%. Kui me nüüd vaatame, siis see 1,7% taastuvenergiast on ikkagi üsna väike number. Mul on niisugune küsimus: kui see näiteks oleks teie otsustada, kas teie oleks püüdnud saavutada kompromissi ja ikkagi teinud võib-olla omalt poolt ettepanekut seda aktsiisi ka langetada, et tarbijale rohkem vastu tulla? Või mis te arvate, oleks see olnud praegu oluline või mitte? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ma saan aru, et te esindate mingeid taastuvenergia tootjaid ja te ei taha, et taastuvenergia tasu alandataks. Ja me tahaks vastu võtta selle seaduse, kus võidavad tarbijad ja mida toetavad ka mõistlikud investorid. Keskendume sellele seaduseelnõule. Elektriaktsiisi alandamise ettepanek, need argumendid ja vastuargumendid on minu arust siin saalis ja ka Eesti avalikkuses tänaseks võrdlemisi põhjalikult läbi arutatud. Ma ei usu, et see oleks korrektne, kui me uuesti selle arutelu avaks. Minu soov oleks täna teha see samm, mis reaalselt aitab tarbijate lõpparvet vähendada. Me arvestame juba sellega, et tänu sellele eelarve arutelule ja muudele aruteludele oleme kaks nädalat ajas juba kaotanud, võib-olla rohkem. Kahetsusväärne, aga püüame seda teha siis nüüd. Me mõistame teie soovi mingeid teemasid tõstatada, aga mina tahaksin ikkagi selle eelnõuga jõuda mingile tulemusele. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Jaan Õunapuu, palun! SÕNAVÕTT: Jaan Õunapuu Aitäh! Härra minister! Olin minagi sellel majanduskomisjoni koosolekul, kus teie ja teie ametnikud antud eelnõu tutvustasid. Ka mulle jäi kõrvu see teiepoolne väide, et partneritega on kõik kokku lepitud, lahkhelisid ei ole. Läks napilt mõni päev mööda, kui me võisime oma meilipostkastidest lugeda neid pretensioone, mis tegelikult hakkasid uksest ja aknast tulema. Samamoodi on majandusministeeriumil praegu Riigikogu menetluses meresõiduohutuse seadus ja ma tean, et ka sellega nähakse vaeva enne teist lugemist ja tehakse parandusettepanekuid. Mis te ütlete, kas antud eelnõu on teie arvates lõpliku sõnastusega? Või on majandusministeeriumil mingisuguseid ettepanekuid seda ka veel redigeerida enne teist lugemist? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Me oleme selle eelnõu praegu edastanud. Sõltub, milliseid küsimusi esimese ja teise lugemise vahepeal tekib, milliseid arvamusi esitatakse. Ühe asja, mida meie tahaksime ära lahendada, on tõenäoliselt see olukord, kui me ei jõua seda seadust selle aasta jooksul vastu võtta. Tõenäoliselt tänasele Eleringi teatele taastuvenergia alandamisest omab see seadus ka täiendavat mõju. Me peaksime nägema ette mingisugused võimalused ka aasta keskel ümberarvutusi teha, see protseduur läbi teha, nagu täna tegelikult ju see taastuvenergia tasu tarbija arvele lisatakse. See on üks asi, mida ma praegu tean. Muus osas saan ma majandusministeeriumina rääkida sellest, mis me oleme siin välja pakkunud, aga me vaatame, millised on teie väljaütlemised ja arvamused, eks sellest sõltub ju. Ma arvan, et meie põhiline soov on lähtuda kahest asjast. Tarbija koormus peab vähenema, esiteks. Eesti riigil ja maksumaksjal, tarbijal ei ole mingit põhjust rohkem toetada, kui on meile pandud rahvusvahelised kohustused. Need on kaks hooba, mis on väga olulised. Kui on võimalik saavutada suuremat kokkuhoidu tarbijatele, siis loomulikult mulle see meeldiks. Samas ma tahan kindlasti, kui ma aruteludel osalen, et nende tootjate, kelle me oleme heade kavatsuste kokkuleppe juurde toonud, sõnumid ja n-ö legitiimse mure tõstatused jõuaksid teie kui otsustajateni. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Heimar Lenk, palun! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma saan aru sellest, et on väga inimlik taastuvenergia tasu vähendada, aga kui vaadata, et Eesti on väga suure kiirusega tõstnud taastuvenergia osa kogu energia bilansis, läinud direktiivi nõudmistest, ma vaatan, ligi neli korda ette isegi, aga samal ajal taastuvenergia tasu ikkagi jääb, siis sellega koos tõuseb meil lähiaastatel elektri hind. Tänu taastuvenergiale läheb see tegelikult väga kalliks, kui niimoodi asjale vaadata. Või on kavas ka tulevikus tasusid vähendada? Me lähme niivõrd kiiresti taastuvenergiale üle. SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ma veel kord ütlen, et see olukord on ju enam-vähem klaar aastani 2020. Kõik, mis saab pärast aastat 2020, on meil siin arutelu all. Kui me hakkame uuendama energiastrateegiat, siis kuni aastani 2030 toimuvad paralleelselt Euroopas arutelud, mis on Euroopa üldised kokkulepped. Loomulikult on meil võimalik aktiivselt kaitsta oma huve Euroopa kõnelustel ja me räägime kuni 2020. aastani. Selle eelnõu tulemus on see, mis ma siin ütlesin: võrreldes täna kehtiva seadusega maksavad tarbijad järgneva seitsme aasta jooksul vähem suurusjärgus 300 miljonit eurot. Teisisõnu, kui täna kehtiv seadus oleks jõus kuni 2020. aastani ja see uus, siis vahe oleks 300 miljonit eurot. See on suhteliselt märkimisväärne number. See on see tarbijate võit seitsme aasta jooksul. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kalev Kallo, palun! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Ühes vastuses juba puudutasite, kuidas tekkis see 15. juuli. See oli kokkuleppe memorandumi allakirjutamise kuupäev. Ja eelnõus on selle all ka neli punkti, niisugused tingimused. Meieni on jõudnud üsna mitmed kirjad, kus viidatakse nimelt sellele, et enne, kui ehitusluba, mis on üks lubatud tingimus, välja anda, on tehtud väga suuri kulutusi. Ühesõnaga, makstud ära liitumistasu Eleringiga, tehtud igasuguseid projekteerimistöid. On tehtud niisugune ettepanek, et kas siia loetellu oleks võimalik lisada selline punkt, et arvesse läheks ka see ettevõtja, kes on teinud kulutusi juba vähemalt poole miljoni euro eest. Kas on põhimõtteliselt arvestatav see siia neljapunktilisse loetellu lisada? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! See neli punkti on paljuski tulnud majandusministeeriumi ja taastuvenergia koja läbirääkimiste tulemusel. Kõik ettepanekud, mis tulevad siit saalist, analüüsib algataja kindlasti väga põhjalikult läbi. Linnulennult ma ei taha ühelegi ettepanekule öelda ei ega jaa. Oma seisukoha kujundamisel me, vähemalt majandusministeeriumina, kindlasti saame arvestada sellega, mis meil on kojaga vastastikuse mõistmise memorandumis kirjas. Käigu pealt ma ei oska seda öelda. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Lauri Laasi, palun! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kas te võite mulle öelda, kas koalitsioonis tuli teie ettepaneku osas kokkuleppimine? Ettepanekul iseenesest pole ju viga. Kergelt või mitte? Selles suhtes, et teadupärast teie koalitsioonipartner oli ikkagi üks arhitekt nende täna kehtivate tasude kujunemisel. Kuidas te koalitsioonis kokkuleppele saite? Kas kergelt? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Nii nagu ikka hästi kokkutöötatud koalitsioonis kokkulepped sünnivad. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Konkurentsiamet märgib oma arvamuses selle eelnõu kohta, et eelnõu rakendamisel suureneb toetuse maksmine madala kogutsükli kasuteguriga tootjatele, kes ei saavuta investeeritud varadele lubatud tootlikkust 10%. Mis on põhjuseks, et te eelistate just madala kasuteguriga tootjaid? On see ikka mõistlik? Palun selgitage! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Taust on see, et, tõepoolest, kui me eelnõuga muudame või diferentseerime seda toetuste määra erinevatele energiaallikatele ja tootmismahtudele, siis seesama grupp, kellele te viitate, on võib-olla ainuke, kelle puhul tegelikult täna kehtivad toetusmäärad on sellised, et ei esine n-ö numbrilisi ülekompenseerimisi, sidumata siis elektrituru hinnaga. Sellest see tuleneb. See menetlus on ka täna tegelikult seaduseelnõus sees. Teisisõnu, kui on selline olukord, kus on mõistlik seda taotleda. Aga me peame arvestama, et täna on olukord, kus muidugi hakkab kaasa mängima ka teine hoob pärast selle seaduse jõustumist, et üldse toetada taastuvenergia mahte, mis ka piirab seda. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Eldar Efendijev, palun! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mul on selline võib-olla formaalne küsimus. Teatud punktid eelnõus jõustuvad 1. märtsist tulevast aastast. Aga teiselt poolt Euroopa Komisjonil on ka nõuded tähtajaliselt ja meie sõltume nende abist või toetussummadest. Kuidas te hindate, kui selline olukord jääb, kas ei teki meie ja Euroopa Komisjoni vahel probleeme, mis pärast rikuvad meie suhteid? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Päris hästi ei saanud sellest küsimusest aru. Tõenäoliselt te viitate sellele, et kui nüüd seadus jõustub varem, aga komisjon ei ole andnud riigiabi luba. Seadus võib ju ka tegelikult jõustuda varem, aga riigiabi luba on eelduseks, et teha riigiabi iseloomustavaid rahalisi väljamakseid riigiabi saajale. See on see küsimus. Me võime öelda seda, et kui riigiabi luba on antud, siis me oleme 100% kindlad, et need rahamaksed on tegelikult seaduslikud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tarmo Tamm, palun! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Konkurentsiamet viis sellel teemal läbi uuringu juba 2010. aastal ning juhtis tähelepanu sellele, et elektrituruseadusega kehtestatud toetuste maksmise skeem ei ole jätkusuutlik ning moonutab elektriturgu. Nüüd aga leiab Konkurentsiamet, et eelnõu, mida meil tänasel päeval siin saalis menetletatakse, ei taga püstitatud eesmärgi täitmist. Mis on selle põhjused, et härra minister ei taha Konkurentsiametit kuulata? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma olen Konkurentsiametiga tõenäoliselt selles osas, mida te praegu tsiteerisite, nõus. Ma ju ütlesin, et see on takistav tegur. Selle süsteemi muutmiseks on olnud kindlasti mittevalmisolek, sealhulgas ka teie parteil, seadusandjana korrigeerida tarbijat liigselt koormavat ja Euroopa riigiabi reeglitega mitte kooskõlas olevat seadust. Kui on üldine seisukoht, et meil oleks mõistlik sõlmida kokkulepe olemasolevate investoritega, siis loomulikult, see kokkuleppe vajadus tähendab, et tuleb see kokkulepe saada, et vältida võimalikke spekulatsioone, ähvardusi ja võib-olla siis ka tegelikke kohtuprotsesse. See, et Konkurentsiamet jääb oma seisukoha juurde, on mulle selles osas arusaadav. Aga ma siiski tõstaksin Konkurentsiameti kirjast esile ka positiivseid asju. Minu arvates see, et ikkagi need investorid olid nõus selle turuhinnaga siduma, oli minu jaoks ka kõige kaalukam muutus, mis võimaldas mul nende kompromissile minna. See on siiski oluline muutus, sest te võite ise ette kujutada, et kui me siin ähvardame ja hirmutame oma rahvast, et turuhind võib kõikuda ja võib-olla väga kõrgeks minna, siis me saame isegi aru, et me tekitame täiendava puhvri ka tarbijale, et teatud turuhinna tasemelt, kui tootja müüb oma elektrit börsile ja saab väga head turuhinda, siis tarbijale makstav taastuvenergia toetus hakkab automaatselt vähenema. See on täiendav puhver tarbijale. Ma arvan, et see on oluline, miks ma tegelikult julgesin sellele heade kavatsuste kokkuleppele alla kirjutada. Mõnede investorite osas, ma arvan, oleks tootlikkus võinud olla madalam, aga ma arvan, et see kokkulepe on rohkem väärt kui tegelikult ..... mineviku asjadega. Ma pigem vaataksin praegu tulevikku, vähemalt kuni aastani 2020. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Arto Aas, palun! SÕNAVÕTT: Arto Aas Aitäh! See uus süsteem tõepoolest on paindlikum ja jälgib seda turuhinna muutust, aga teisest küljest tagab kindlad sissetulekud taastuvenergia tootjatele. Nemad saavad oma raha igal juhul kätte, vahet ei ole, kas turult või taastuvenergia tasuna. Miks on sellise süsteemi puhul veel hädavajalik lisada klausel või kust see tuli, et igal juhul on 10%-line tootlikkus garanteeritud? Miks just 10%? Väga paljude teiste monopoolsete või reguleeritud ettevõtete puhul, mida Konkurentsiamet kontrollib, on see protsent pigem 7, heal juhul 8. See paar protsenti võib nende mahtude juures tähendada miljoneid eurosid. Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Jah, võiks olla ka 5, miks mitte. 10% on selline, tegemist ei ole ju ikkagi monopoolse valdkonnaga, selles osas me peame siiski eristuma, et on selline OECD riikide puhul üle keskmise. Võib-olla me peame ka arvestama teatud määral meie majanduskeskkonna võib-olla mitte sellist lõpuni väljaarendatust, teatud täiendavaid riske. Kui me vaatame suuri, väga arenenud riike, siis seda laadi sektorites investeeringutootlused, mida võib nimetada, turupõhised, mõistlikud, on ka 6–8%, kuigi nad ei ole monopoolsed. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Jevgeni Ossinovski, palun! SÕNAVÕTT: Jevgeni Ossinovski Aitäh! Lugupeetud minister! Olete siitsamast kõnepuldist mulle kunagi öelnud, et toetada ebaefektiivsetes Narva kateldes küttepuude põletamist, kus suur osa soojusest voolab Narva jõkke, see on üks mõistlikumaid, kui mitte kõiki mõistlikumaid viise, kuidas taastuvenergeetikat toetada. Seda eelnõu vaadates tundub, et tänuväärselt on toimunud selles mõtlemises mingisuguseid korrektiive. Aga minu küsimus puudutab järgmist. Siin on üks punkt, mis ütleb, et alates 2016. aastast võib-olla on võimalik neid toetusskeeme üle vaadata, kui selgub, et me ei täida 2012. aastaks seatud eesmärke. Kas see tähendab, et Narva vanad katlad võiksid siis hakata toetust saama ja kas selle punkti olemasolu siin eelnõus tähendab seda, et majandusminister ei ole ise kindel, et praegused toetusmeetmed, mis siin eelnõus on, on piisavad selleks, et tagada piisaval määral taastuvenergia võimsusi 2020. aastaks? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma ei ole muide muutnud oma seisukohta selles osas. Ma lihtsalt olen püüdnud seletada, millises reaalses raamistikus me taastuvenergia toetusi muuta saame. Ma üldiselt toetaks tarbija seisukohast kõige vähem koormavaid taastuvenergia toetusi või taastuvenergia viise, mille hulka tänase päeva reaalsuses kuulub seesama Narva suuremates kateldes biomassi kasutamine. Meil on reaalsus, et meil on olemas suured tuulepargid, meil on olemas ka muid taastuvenergia tootjaid. Nad täna töötavad. See on see reaalsus. Mis saab edasi aastal 2015 pluss, see sõltub sellest, kui palju, milline on see seis meie riigi poolt antud taastuvenergia eesmärgi täitmisega. Juhul kui me täna ületame seda eesmärki, juhul kui see eesmärk ja toodetud taastuvenergia hulk vajab uut aastas toodetud taastuvenergiat, siis see eelnõu reguleerib, et turule peaks pääsema kõige soodsam ehk tarbijale kõige vähem kulukam taastuvenergia allikas. Kui selleks on Narva jaamad, siis nemad, või kui selleks on tuulepargid, mis suudavad odavalt toota. Sõltub sellest. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Marika Tuus-Laul, palun! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh, austatud härra minister! Te küll ei taha, et ma küsin laiemalt, aga ma siiski küsin. Hiljuti Äripäev avaldas ühe artikli, kus on öeldud, et Euroopa Liidu riigid reguleerivad ikkagi elektri hinda päris oluliselt, 27 riigist 19 koguni reguleerivad kodumajapidamise elektri hinda ka peale alanemist. Mõnel pool näiteks antakse vähekindlustatud inimestele teatud koguses tasuta elektrit, elektritootjatel näiteks ei ole lubatud talvekuudel ühendust katkestada jne. Näiteks Lätis on vaid osaliselt vaba turg ja kolmandikule on kehtestatud hinnalagi. Teie ministeeriumi asekantsler Ando Leppiman on öelnud, et nii nagu meil kunagi ei saa olema sotsiaalleiba, ei saa ka sotsiaalsoojust ega sotsiaalelektrit olema. Ma küsin ikkagi: miks me oleme nii paindumatud, miks me ei tule tarbijale vastu? Miks on nii, et kui elektri pealt saab teenida, siis ikka teenime? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Me peame olema lihtsalt efektiivsed, see on meie nõue. Kui me tahame saada jõukamaks, siis me peame olema efektiivsed ja me peame olema efektiivsemad ka nende inimeste toetamisel, kellel on raskem. Efektiivsem toetamise viis on otsetoetused nendele vajaduspõhiselt. Ma julgen täna öelda, kui me vaatame meie toimetulekuvaldkonda puudutavaid seadusi, siis sinna on sotsiaalelekter sisse kirjutatud kaude. Lisaks loomulikult näeme ette järgmise aasta eelarves vahendid selleks, kui on selle järele vajadus. Me reguleerime ka elektri hinda. Terve elektrituruseadus reguleerib väga erinevaid aspekte. Ei tohi kellelgi elektrit välja lülitada, kui ta maksab selle eest. Mitte mingil juhul. Aga see, kes juba aastaid ei maksa, siis tekib hoopis teine seisukord. Me seda ka reguleerime. Me reguleerime seda, kuidas kujuneb elektri hind üldteenuse korras. Me reguleerime väga põhjalikult seda, kuidas tegelikult peaks tekkima hind n-ö erinevate tootjate vahel. Väga palju on regulatsioone. Me reguleerime ka seda, kuidas esmavajalikke kulutusi arvestada toimetulekutoetuste määramisel. Aga teie kujutaksite ette, et me annaksime kellelegi tasuta, nagu te tõite ühe näite. Aga kelle arvel? Proua Tuus, teil on hea kõrge palk, laske käia, andke oma raha eest inimestele elektrit. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kaja Kallas. SÕNAVÕTT: Kaja Kallas Aitäh! Hea minister! Selle kehtiva seaduse alusel on taastuvenergia toetuse maksmine üsna lihtne ja selge. Juhul kui tootja toodab taastuvast allikast seda elektrit ja see tootmisseade vastab võrgueeskirjale, siis süsteemihaldur maksab selle võrku antud elektri pealt fikseeritud toetust. Uue eelnõuga tuleb sisse terve rida muutujaid, mida tuleb arvestama hakata. Kuidas te hindate, kui suur koormus tekib sellest, et kõiki neid muutujaid arvestada ja seda reaalset toetussummat, mis välja tuleb maksta, peaks arvestama? Teine küsimus: kuidas te hindate, kui palju tekib võimalikke vaidlusi selle arvestamise koha pealt? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Mis puudutab seda esimest küsimust, siis ma jään vastuse võlgu mingite konkreetsete kulutuste või muu taolise osas, aga arvestades ikkagi nende summade suurust, siis mitte midagi ei ole teha, see on paratamatus. Summade suurus tingib kõikvõimalike keerukamate reeglite esilekutsumise. Sest vastasel juhul neid n-ö erinevaid riske ja väärkasutuse ohte ja kõike muud ja see, muide, eksisteerib ka täna ju selles maailmas, kui me vaatame täna toimivat süsteemi, see lihtsalt kahjuks on paratamatu. Ma loodan, et tänane tehnoloogia ja kõik muud meie kogemused võimaldavad seda üsna lihtsalt administreerida, kui te pidasite silmas seda administreerimise poolt. Teine pool, vaidluste osas, miks mitte. Ma arvan, et võiks ikka vaidlusi olla, vaidleme mõned asjad selgemaks. Ma loodan, et mitte. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Heimar Lenk, palun! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma loen seaduseelnõu seletuskirjast, et me aastaks 2020 toodame taastuvenergiat tunduvalt rohkem, kui on siseturule vajalik, mis on muidugi meeldiv. Järgmine lause ütleb, et me püüame saavutada Eesti riigi poolt aastaks 2020 võetud eesmärki energia lõpptarbimise tõhustamisele Eestis, hoida energia lõpptarbimine aastal 2020 samal tasemel kui 2010. Mida see tähendab? Kas me siis ei arvesta, et meil tööstus ja tootmine laieneb, et siin niisugune energia kokkuhoid peab olema? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Jaa, see viimane, sest eks me saame neid elektri- või energia lõpptarbimise prognoose mingi aja peale ette teha alati teatud tinglikkusega. Me näeme siiski jätkuvalt ju suuri efektiivsuse võimalusi, eriti hoonetel, võrkudel. See on kindlasti koht, kus tegelikult on võimalik sellele lõpptarbimise numbrile seletust anda. Kunagi me ei saa välistada seda, et meil võib tekkida suuremaid elektritarbijaid mõne töötustettevõtte näol. Siis saavad need prognoosid kohe olema lineaarsest tuletusest häiritud. Võtke seda prognoosi umbes sellises olukorras, et kui elu läheb edasi täpselt samamoodi, nagu ta enam-vähem praegu on, ja me suudame piisavalt investeerida energiatõhususse. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Ma siinkohal pisut selgitaks. Te vastasite meie kolleegile, et Keskerakond ei poolda taastuvenergia tasu alandamist. Tegelikult pooldab, küsimus on vaid, kuidas see õnnestub. Kuna järgmisest aastast alates on eelnõus on kirjeldatud toetuste andmine riigiabi osutamine ja tuleb taotleda Euroopa Komisjonilt toetuste andmiseks riigiabi luba. Ma tean, et põllumajandusvaldkonnas on seda püütud mitu korda teha ja see on päris keeruline. Ma küsikski teie käest, millistel tingimustel võib kujuneda olukord, et Euroopa Komisjon ei anna seda luba, ja mis tõrkei see kaasa toob? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Kõik väljamaksed riigiabi saajale on ebaseaduslikud, kui pole riigiabi luba. See on see tulemus. Nüüd millised on, ma ei saa anda 100%-list garantiid, et Euroopa Komisjon oma ametkondadega täielikult seda skeemi toetab. Millele me tugineme, et me oleme selle siia esitanud – pigem sellistele eelkonsultatsioonidele. Olemasolev Euroopa riigiabi loa taotlemise protseduurid lihtsalt ei võimalda mingit siduvaid seisukohti Euroopa Komisjonis saada ja kõige olulisem muudatus, mis on, on ikkagi toetuse sidumine võimaliku turuhinnaga. Ma ei välista siiski diskussioone ka selle pakutud skeemi puhul n-ö ülekompenseerimise küsimuses. See kindlasti võib tulla ka riigiabi loa taotlmise käigus, aga see sõltub väga palju komisjoni praktikast. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Yana Toom, palun! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Eesti Energia AS rõhutas oma arvamuses antud eelnõu kohta, et see katkestab toetuse maksmise kõige väiksemat toetust vajavale taastuvenergia tootmise viisile, fossiilkütuse asendamine biokütusega üle 50 megavatiga tootmisseadmetes, mis on vastuolus Euroopa Liidu lubatud riigiabi osutamise põhimõtetega. Kuidas te seda kommenteerite? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Jah, see vastab tõele. Aga eelnõus on üks printsiip, et me ei taha toetada rohkem, kui me oleme võtnud endale kohustusi suurendada taastuvenergiat meie energiaportfellis. Kuna täna õigustatud ootust evivate investorite poolt on märkimisväärselt rohkem tehtud investeeringuid, siis meil puudub vajadus Narva jaamade poolt toodetava taastuvenergia järele, mida toetatakse täiendavalt tarbijate poolt. Kui on võimalik seda toota ilma tarbijatelt täiendavat toetust küsimata, siis lasku käia. Aga praeguste majandustingimuste puhul see päris võimalik ei ole. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kaja Kallas, palun! SÕNAVÕTT: Kaja Kallas Aitäh! Nagu te mainisite, see uus toetusskeem on seotud selle riigiabi loaga, mis Euroopa Komisjonist tuleb saada. Senikaua, kuni seda luba ei ole, senikaua kehtib olemasolev seadus. Kas me saame sellest õigesti aru? Teine asi, juhul kui see kehtib, olemasolev skeem sellel ajal, siis mis põhjusel peaks kiirustama selle seaduse jõustamisega? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts See nüüd on minu hinnang ja siin on ka Rahandusministeeriumi hinnang, kes on Eestis vastutav riigiabi valdkonna eest, et kõik väljamakstavad toetused ettevõtjatele on keelatud riigiabi. Tegelikult seda teha ei tohiks. Me lootsime, et me suudame selle aasta alguseks selle uue seaduse vastu võtta, et on võimalik taotleda riigiabi luba. Seda riski täna need ametkonnad ja need ettevõtted, kes selle vastu võtavad, peavad arvestama. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tegelikult valitseb selles taastuvenergia toetamises üks suur segapuder. Hetkel me oleme olukorras, kus me ise ka tegelikult väga täpselt ei tea, kuidas tuleks käituda. Kas te ei ole mõelnud selle peale, et me oleme ajaloos selle süsteemiga endale väikese ämbri korraldanud? Praegu, kui Euroopa Liit ka ähvardab meid, et riigiabi just kui anda tohi, järsku võtakski vastu otsuse, et ei maksa enam toetust? Muidu nad irvitavad meie üle niikuinii, et neil on fikseeritud tulukus. Kui me enam ei toeta ja see mõnele ei meeldi, siis natsionaliseerime, ostame õiglase hinnaga kohtuotsuse aluselnende tootmisbaasi ära ja saame, nagu öeldakse, korra majja. Kaua võib! Mina tahan ka toetust saada muus ettevõtluses, näiteks kui lund ei saja - keegi suusata ei saa – keegi mind ei toeta. Teeme siis sellise ilusa läbipaistva liberaalse süsteemi, et tahad äri teha - teeni raha ja midagi siin riik ei pea aitama. SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Mulle meeldis teie ettepanek, aga tulge selle ettepanekuga välja, arutame. Ma olen püüdnud seletada, et me oleme siin mõnel määral seotud oma varasema õigusloomes pärandiga, ma usun, kus härra Riisalu ei osalenud, aga teie erakonna kaaslased, minu arvates suhtelise vaimustusega. Kui ma õigesti mäletan, siis majandusminister oli härra Edgar Savisaar, see lahkete toetuste eelnõude vastuvõtja. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Viktor Vassiljev, palun! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Meil on mitu korda räägitud, et konkurents langetab hinda, aga millegipärast Eestis, nii kui tekitatakse kuskil konkurents, nii hinnad tõusevad. See on toimunud ammu juba tervishoius, kus omavahel konkureerivad tervishoiuasutused, hinnad tõusevad, nüüd elektrituru avanedes, hinnad tõusevad. Siis ähvardab meid sama prügimajanduses – ilmselt jällegi hinnad tõusevad. Kuidas selle värgiga on, seletage palun ära? Kas mujal maailmas kehtivad ühed turureeglid, Eestis teised turureeglid või miks meil konkurents hindu tõstab? Kui meil on teistmoodi turureeglid, kas siis valitsuse nõunikel on need reeglid teada ja kas nimelt kohe tõstetakse hindu? Miks toimivad maailmas ja Eestis erinevad reeglid? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Teie loogika on õige, seda on võimatu ümber lükata. Aga mis puudutab energiamajandust, siis me peame arvestama sellega, et tänasel olukorral, kui me räägime elektri hinnast reguleeritud turul, ei ole arenenud turumajandusega väga palju pistmist. Ta on tootja, milles ei ole kapitalikulusid, ta on tootja, millel 1. jaanuarist 2013 lisanduvad märkimisväärsed keskkonna-alased koormised, kõik sellised tegelikult, mis tekitavad hoopis teistsuguse olukorra. Ma arvan, et me saame rääkida elektri turuhindade alanemisest siis, kui me oleme toimiva turu tegelikult enam-vähem käima saanud. Siis me saame seda sentensit korrata, et rohkem konkurentsi peaks tegelikult andma õiglase hinna. Täna see situatsioon ei ole veel paljuski siin. Selle tulemuseks on muidugi see, et meil valitseb suur ebakindlus oma tuleviku osas. Investeeritakse vähe või näete ainult siis, kui toetatakse jne, jne. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Viktor Vassiljev, palun! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, härra eesistuja! Aga mul oleks veel üks küsimus, härra minister! Mina elektrist suurt ei tea, ma isegi kardan natuke elektrit. Aga teie vastavalt ametikohale peaksite elektrist kõike teadma. SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Tulevikus kujuneb hind iga tunni järgi. Öösel on ka mitu tundi, nii et seal võivad olla erinevad võimalused pesumasin käivitada. Kui see teie valija – kui ta ikkagi on teie valija, kust te teate? – sõlmib elektrilepingu, milles on üldteenuse või konkreetse lepinguga tema tootmise hind seotud börsihinnaga, siis on tal kasulik ka täna juba Internetist jälgida elektri hinna kõikumisi reaalajas. Ja öösel on tõesti väga meeldiv teha paljusid asju, mis tarbivad palju elektrit. Eks selle elektrisüsteemi loogika on see, et kuna lihtsalt päeval on tarbimiskoormus suurem, aga elektrisüsteem vajab enda käigus hoidmiseks, et 24 tundi oleks mingisugust tarbimist. Selleks siis tõenäoliselt nii-öelda sellise targa inimese poolt väljamõeldud reguleeritud süsteemi ajal on mõistlik anda natuke motivatsiooni, et ka öösel elektrit tarbitaks. See on see elektrisüsteemi häda, kui öösel keegi ei tarbiks, siis see süsteem kukub kokku. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Mailis Reps, palun! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Kindlasti te olete kursis, et lisaks sellele teie poolt täna siin tutvustatavale pakkumisele on eri mõtteid välja käinud ka mitmed sihtrühmad. Üks, mis mulle täna hommikul silma jäi, oli pakkumine, et sellisele väiksemale tarbijale võiks riik kuidagi appi tulla lisatoega, näiteks mingi miinimumhinnaga, tagada kuni 50 kW igale inimesele. Kõik, kes tarbivad kuni 50, saavad teatud soodustushinnaga ja kõik ülejäänud tarbijad, näiteks suuremat. Kas selliseid võimalikke, sotsiaalsetele gruppidele suunatud lahendusi te olete ka kabinetis arutanud? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Me oleme seda teemat, mis puudutab võimalikke toimetulekumõjusid, loomulikult arutanud. Et vältida selle tulemusena kindlasti igasuguseid võimalikke muresid, näinudt oimetulekutoetuses raha rohkem juurde . Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma erinevalt kolleeg Vassiljevist ei karda elektrit, aga see-eest ma kardan härra Riisalut ... SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Keda? SÕNAVÕTT: Yana Toom ... ja ma tahaks nagu jätkata seda tema küsimust. Kas ma sain õigesti teie sõnavahetusest aru, et kui teie ministrina midagi toetate, siis on see teile kuidagi vastukarva ja see on mingi selline Savisaare pärand ja hea meelega ei toetaks kedagi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma vabandan, ma ütlesin seal vahele, kas härra Riisalut või härra Riisalot, kumba te kardate? Seda seal taga? Ma ei soovita teil härra Riisalut ausalt öeldes karta. Ma ei tea, mida ta teil seal fraktsiooni toas teeb, aga ta on siiski suhteliselt lahtise peaga inimene. Ma vihjasin tõesti sellele, et täna kehtiv taastuvenergia toetuste skeem , mis on olnud suhteliselt lahke ja tarbijavaenulik, võib öelda nii, võeti vastu siin Riigikogus ja sellel ajal oli majandusminister Edgar Savisaar. See on ajalooline fakt. Sellele ma tõesti viitasin. Riisalu kui Keskerakonna tubli sõdur pakkus Savisaare visioonile täiesti risti vastupidise kontseptsiooni – koormata Eesti tarbijaid väga kiire, agressiivse taastuvenergia tasu kasvuga. See oli Savisaare visioon. Riisalu pakub erakonnas välja hoopis teistsuguse kontseptsiooni. Hävitada see Savisaare visioon taastuvenergia valdkonnas. Ja mina ütlesin oma esmase emotsionaalse mulje, et mulle meeldib see Riisalu jutt. Nüüd jään ma ootama Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, kas te tahate kaitsta Savisaare visiooni või Riisalu ettepanekut. Saab olema huvitav esimese ja teise lugemise vahepeal. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea Riigikogu esinaine! Hea minister! Ütleme nii, et eks te oma vastusega mul natuke särgi püksi panite küll, tuleb tõde tunnistada. Aga samas ma olen seisukohal, et keskerakondlik maailmavaade räägibki meile sellest, et ettevõtluskeskkond keskmistele ja väikestele ettevõtetele on meie jaoks tähtis. Selle tõttu ma arvan, et ma vastutan oma sõnade eest täielikult. Kuna mul teie käest peale seda särgi püksipanemist enam midagi küsida ei ole, siis ma küsin, kas te tahaksite selle eelnõu menetlemise lõpetuseks meile veel midagi tervistavat öelda selle eelnõu kohta. Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma tahan teid tunnustada. See on olnud minu arust praegu väga asjalik arutelu. Seda ma teen täiesti siiralt. Küll aga ma tahaksin Riisalu küsimuse sissejuhatust kommenteerida. Ma pean ausalt tunnistama, et ma saan aru Euroopa taastuvenergia arendamise poliitikast, mille üks tulemus on ka hästi mõistlikul tasemel püüda seda sektorit arendada. Sellest ma saan aru. Aga ma pean ausalt tunnistama, hea Aivar, ma ei saa aru, mis asi on keskerakondlik maailmavaade. Ma olen õppinud politoloogiat, poliitilise mõtte ajalugu. Aristotelesest ja Platonist saan aru, aga ma tõesti ei saa aru, mis asi on keskerakondlik maailmavaade. Ma ei tea, mis asi see on. Võib-olla on see mingisugune täiesti omapärane Eesti varjatud poliitiliste mõtlejate sünnitis, aga ma tõesti ei saa sellest aru. Ma saan aru, et Keskerakond on liberaalne partei ja te kuulute liberaalsesse internatsionaali või mis iganes. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Härra minister! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Sellest ma saan aru. Aga mis liberalismi suunda te parajasti esindate, see tekitab minus teatud määral segadust. Aga see on minu probleem, mitte teie oma. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister, me praegu arutame antud seadust, aga mitte erakondade maailmavaadet. Palun järgmine küsimus, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud minister! Teie segadus maailmavaates kindlasti vajaks põhjalikumat lahendamist, aga minuti jooksul ei ole piisavalt aega, et seda teha. Seega tahan ma tagasi tulla eelnõu juurde. Enne Riisalu esimesele küsimusele vastates ütlesite, et arvutame. Ma sooviks ka arvutada. Nimelt, elektrituru avamisega 1. jaanuarist on oodata hinnatõusu. Lisaks on Konkurentsiamet lubanud ka Eleringil hinda tõsta. Nii et kui täna üks keskmine kodutarbija peab maksma ühe kilovatt-tunni eest koos käibemaksuga 11,71 eurosenti, siis peale hinnatõuse 1. jaanuarist on see keskmisena 13,97 eurosenti. See ettepanek, mida teie nüüd teha tahate, on taastuvenergia tasu vähendamine tänaselt 0,97 sendilt 0,8 sendile. Kui me paneme juurde ka käibemaksu kokkuhoiu, siis on see 0,2 senti 1 kilovatt-tunni kohta. Mitu protsenti hinnatõusu leevendust teie ettepanek inimestele annab? SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Proua Simson, ma olen lõpetanud matemaatika eriklassi, aga ma ei tulnud siia matemaatikaeksamile. Ma tõesti ei jõudnud praegu jälgida, et öelda see lõpp-protsent sellest numbrite summast. Kui ma siit puldist ära saan, siis ma võtan arvuti, arvutan ja annan teile teada. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Jüri Ratas! SÕNAVÕTT: Jüri Ratas Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma tuleksin tagasi selle diskussiooni alguse juurde, kui te ütlesite, et mitmed õigusasjatundjad on öelnud, et see langetamine, kui minnakse riigi vastu kohtusse, siis riigil on ka üsna suured šansid. Kas te olete juriidilise analüüsi teinud ja räägiksite natuke sellest lähemalt? Kui minnakse riigi vastu kohtusse peale selle otsuse langetamist, mis need riigi plusspooled või tugevad pooled on? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma ei saanud päris täpselt aru, millega võiks kohtusse minna. Ma täna ikkagi loodan, et see vastastikuse mõistmise memorandum taastuvenergia kojaga, kes on ju deklareerinud, et ta esindab kõiki investoreid, kuigi nüüd on selgunud, küll mitte päris kõiki, selle kokkuleppe mõte ongi selles, et me ei keskenduks tulevikus ülemäära palju erinevatele ähvardustele ja õiguslike arvamuste vahetamisele, soovi korral kohtusse minekuni. Me oleme täna vaadanud, et kindlasti riigil on igati legitiimne õigus sellist seadust vastu võtta. Ma ei kahtle selles mitte hetkekski. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma annan teile mõnevõrra lihtsama arvutustehte või ülesande. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud eelnõu, et alandada elektriaktsiisi Euroopa poolt kehtestatud miinimumtasemele, mis on 1 euro megavatt-tunni kohta. See näitab, et keskmiselt see annab kokkuhoidu iga pere jaoks 15 eurot aastas. Kui palju annab kokkuhoidu aastas täna laual olev menetletav taastuvenergia aktsiisi eelnõu? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Sõltub, kui palju iga pere elektrit tarbib. Võite korrutada tarbimismahu selle 0,2 sendiga kilovatt-tunni kohta ja saategi vastuse. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Teie pakutud kokkuhoid on 0,2 senti kilovatt-tunni kohta. Ma arvan, et abiks ikka, aga mitte piisav. Jürgen Ligi on öelnud, et Keskerakonna pakutav aktsiisi alandamine, mis on topeltmõjuga, on liiga väike. Kas te ei arva, et kui me paneksime jõud kokku, alandaksime nii teie taastuvenergia tasu kui ka aktsiisi, siis inimesed juba märkaksid ja kodukulud ei kasvaks nii palju, kui nad tegevusetuse korral praegu elektrituru avanemisega kasvavad? Aitäh! SÕNAVÕTT: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ei, ma tõesti ei arva. See aktsiisi alandamine on tegelikult rikaste toetamine. Kui me võtame välja, kes aktsiisi maksab, ja vaatame väga erinevate varagruppide osas, siis loomulikult me võime selliseid kingitusi teha, aga see ei lahenda seda probleemi. Kui te tahate toimetulekuraskustes Eesti perekondi oluliselt jõukamaks muuta, siis seda probleemi ta ei lahenda. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma kutsun nüüd ettekandjaks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste. Palun! SÕNAVÕTT: Toomas Tõniste Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas 12. novembri istungil antud eelnõu. Ülevaate eelnõu sisust andsid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, energeetika osakonna juhataja asetäitja Timo Tatar ja sama osakonna energiaturu talituse peaspetsialist Rein Vaks. Põhiliselt arutati istungil riigiabi teemadel. Tunti huvi, kas tuuleenergia osas uutele tulijatele kehtestatud piirang, see on siis 15. juuli 2012, on mõistlik. Ülejäänud oli põhiliselt sama jutt, mida te juba täna kuulsite. Ma ei hakka seda üle kordama. Otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7 päeva, s.o 7. detsember 2012 kell 17.00. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Vladimir Velman! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Majanduskomisjonile on arvamuse saatnud advokaadibüroo Tehver ja Partnerid, kus on viidatud, et antud seaduseelnõu rakendamise tagajärg on elektritootjate turule sisenemise oluline piiramine ehk konkurentsi kahjustamine. Kuidas saab see võimalik olla? Järsku selgitate? SÕNAVÕTT: Toomas Tõniste Aitäh! Majanduskomisjonis seda teemat arutati. Vastus oli see, et selline kokkulepe sai tehtud taastuvenergia koja ja ministeeriumi vahel. Aga ma ise möönan, et siin on probleeme ja selle teemaga tasub tegelda. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Jaan Õunapuu Aitäh! Hea komisjonipoolne ettekandja! Täna on mitu korda läbi jooksnud erinevatest küsimustest teema, mis puudutab Konkurentsiameti analüüsi, mille kohaselt võimaldab antud eelnõu olemasolevatel tootjatel jätkuvalt teenida liiga kõrget kapitali tootlikkust ehk jätkub ülekompenseerimine. Me kuulsime praegu pikalt ministrit antud teemat käsitlemas ja vastamas ja seda eelnõu kiitmas. Küsimus on teile selline: kummaga te rohkem nõustute, kas Konkurentsiameti analüüsiga või ministri seisukohtadega? SÕNAVÕTT: Toomas Tõniste Ma nõustun mõnes mõttes mõlemaga. Kindlasti aitab see eelnõu meil tarbijatele taastuvenergia tasusid vähendada. Samas selles eelnõus on ka minu arust mõned sellised tagauksed, mis viivad, me ei tea täpselt, milliste võib-olla kuludeni. Võib-olla meie eesmärk olekski vaadata sellele eelnõule sellise pilguga otsa, et ei tuleks selliseid ettenägematuid kulusid pärast juurde. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu materjalidest leidsin, et Tuuleenergia Ühendus on seisukohal, et taastuvenergeetika arengut Eestis on võimalik piisaval määral toetada viisil, mis koormab elektritarbijaid praeguse ajaga võrreldes oluliselt väiksemal määral. Kui palju komisjon Tuuleenergia Ühenduse ideid analüüsis ning kas need olid asjakohased? Aitäh! SÕNAVÕTT: Toomas Tõniste Aitäh! Komisjon seda ei analüüsinud, sest need tulid peale meie istungit siia majanduskomisjonile. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Eesti Taastuvenergia Koda on juhtinud tähelepanu, et käesolev eelnõu on vastuolus põhiseadusega ning Riigikogu praktikaga. Kuna Riigikohus on selgelt öelnud, esiteks, et igaüks peab saama talle seadusega antud õigusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja, teiseks, muudatus ei tohi olla õigussubjektide suhtes sõnamurdlik. Küsisin meie ministrilt, minister ütles, et meil on kõik õige. Mina tahaksin küsida teie arvamust, kuidas teie taastuvenergia koja arvamust hindate. SÕNAVÕTT: Toomas Tõniste Aitäh! Ma põhimõtteliselt olen siin ministriga enam-vähem nõus. Niipalju kui mina olen üritanud endale seda selgeks teha, siis iga otsus, mille me Riigikogus teeme, tegelikult mõjutab kogu aeg ettevõtlust. Ma ei räägi ainult sellest. Tegelikult me kogu aeg kellegi võib-olla tootlust vähendame või läheme vastuollu tema finantsplaanidega. Taastuvenergia koda põhiliselt näeb muret siin tuuleenergia koha pealt, kus minu arust me pigem just võib-olla isegi tuleme neile vastu, avardame nende võimalusi. Täna neil see 600 gigavati piir on seal peal. See on neile võib-olla palju suurem piirang kui see, mis nad selle uue seaduseelnõuga saavad, kuigi seal jääb see piir ka alles, aga me sisuliselt keelame või uutel tulijatel võimaluse tulla turule, läbi selle, et me enam taastuvenergia tasusid ei maksa. See piirang toob neile võib-olla isegi rohkem kasu perspektiivis kui see seadus tervikuna, need piirangud, mis seal sees on. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea komisjonipoolne ettekandja! Kindlasti komisjon nii enne esimest lugemist kui ka loodetavasti edaspidi arutab lisaks taastuvenergia tasule ka teisi võimalikke alternatiive, eriti juhul, kui taastuvenergia tasu langetamise puhul tõepoolest tekib ettevõtluse ootuste ja muuga probleeme, nagu te ütlesite, mida komisjon edaspidi arutab. Milliseid alternatiive teie täna juba esimese lugemise eel nägite? Kas need on mingisugused sotsiaalsed meetmed, mis siia juurde tulevad, kas need on mingid muud maksud, mida te kavatsete arutada? Milliseid muid ettepanekuid te lauale toote? Aitäh! SÕNAVÕTT: Toomas Tõniste Ma praegu ei too midagi, sest ma esindan siin majanduskomisjoni. Seal me nendel teemadel ei arutanud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Kas fraktsiooni volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad avada. Kutsun kõnepulti kolleeg Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana. SÕNAVÕTT: Jaan Õunapuu Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid! Lahkunud minister! Peab ütlema, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tuleb viimastel aegadel ridamisi väga halvasti koostatud seaduseelnõusid, mis tõstavad ühest küljest ettevõtjad tagajalgadele. Nagu me täna oleme siin saalis kuulnud, kokkulepetest ei suudeta kinni pidada, seaduse jõustumise tähtajad on paljuski ebareaalsed. Laias laastus võib öelda, et need seaduseelnõud on väga auklikud ja valitseb oht, et president ei pruugi neid välja kuulutada. Loomulikult, mis saab sotsiaaldemokraatidel selle vastu olla, kui järgmisest aastast, mil elektrienergiaga minnakse vabaturule, natukene inimeste elektriarved vähenevad. Kuid kas nad peavad vähenema sellise punnitamisega, millega praegu koalitsioon on siia saali meie ette tulnud? Ka mina olin komisjonis, kui seda eelnõu arutati, ja sinna saali jäi rippuma päris hulga küsimusi. Kas jõustumise tähteaeg on optimaalne? Mulle meeldis Kaja Kallase küsimus, et riigiabi luba meil niikuinii on vaja taotleda, ja kui see võtab aega, ekspertide hinnangul võib see aega võtta kuni pool aastat, siis kas me peame selle jõustumistähtajaga praegu nii tugevalt kiirustama? SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Jaan Õunapuu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Toomas Tõniste Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! SÕNAVÕTT: Toomas Tõniste Austatud juhataja, austatud kolleegid! Tänase eelnõu eesmärk on vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijale. Et see nii ka läheks, tuleb meil põhjalikult läbi töötada mõned küsimusi tekitanud teemad. Esiteks, et eelnõu ei kehtestata toetustele selget rahalist piiri, välja arvatud tuuleenergia, millele see juba kehtib. Eelnõus on tagauks, mille kaudu olemasolevad tootjad saavad edaspidi kogu toodetud elektri eest toetust, ja see toodang on oluliselt suurem kui näiteks 2013. aastal laeks pandud 915 gigavatt/tundi. Lisaks sellele saavad niinimetatud olemasolevad tootjad taotleda Konkurentsiametilt seaduses fikseeritud suuremas summas toetust, tagamaks 10% varade tootlus. Neid aga, kelle tootlus on täna tunduvalt kõrgem, see seadus ei puuduta. Lisada võiks siia veel biomassi, primaarenergia hinnatõusu kompenseerimise. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Jätkan sealt, kus kolleeg Tõniste oma kõne lõpetas, et antud eelnõu aitab vähendada reaalselt tarbijate elektriarveid. Formaalselt on see väide täiesti tõene, sellepärast et taastuvenergiatasu 18%-line alandamine tõepoolest omab mõju elektri hinnale. Kui täna peab kodutarbija maksma ühe kilovatt-tunni elektri eest 11,71% ja 1. jaanuarist ootab meid ees elektrituru avamine ehk elektrit tuleb osta börsilt, pluss on antud lubadus Eleringile tõsta võrgutasu 13,3%, siis ilma tänase otsuseta peaks kodutarbija jaanuarist maksma 11,71 sendi asemel 13,97 senti. Aga kui tänane otsus vastu võetakse sellisena, nagu majandusminister seda pakub, siis saaks hinnatõus olema 11,71 sendilt 13,77 sendile, ehk tubli 0,2 senti võitu. See on vajalik samm, aga mitte piisav samm. Selle mõju on kaks kuni kolm korda väiksem, kui Keskerakonna ettepanek alandada elektriaktsiisi EL-is lubatud miinimummäärani. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma 3 lisaminutit! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Ja ilmselt kriitilist meelt oleks vaja ka tänasele Riigikogule ja Riigikogu enamusele, sest olgem ausad, antud eelnõu kogu selle asja juures, mis on sümpaatne, et ikkagi mingil määral üritatakse pisut elektri hinda vähendada, võiks kriitilisema vaate puhul olla ka totaalne praak. Siia Riigikogu ette on toodud praak, mille puhul isegi IRL-i juhtivpoliitikud Riigikogus peavad ütlema, et küll me selle praagi peale esimest lugemist ära parandame. Pange nüüd ennast sinna rolli, kui sellise praakeelnõuga oleks teie ette tulnud opositsioon, te oleksite leidnud kümme põhjust, et see kiiresti välja hääletada, et mitte mingil juhul peale esimest lugemist parandama asuda. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Aeg on läbi, aitäh! SÕNAVÕTT: Kadri Simson ... et see pole siin piisav lahendus. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud toreda ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me peame selle ettepaneku ka läbi hääletama. Jaa, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Ma küll oleks aega kokku hoidnud, ma juba kõnetoolis palusin teilt 10 minutit vaheaega... SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Kõnetoolist ei saa. Ma pean enne ütlema, et me peame läbi hääletama. SÕNAVÕTT: Kadri Simson Selge, väga kena! Kuna te ütlesite, et te peate läbi hääletama ja juba lasite ka kellal heliseda, siis mina omakorda ütlen omalt poolt, et ma sooviksin 10 minutit vaheaega enne seda hääletamist. Ma tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Hea meelega. Vaheaeg. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 318 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Ettepaneku poolt ei hääletanud keegi, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 318 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. detsembri kell 17.00. Eelnõu 318 esimene lugemine on lõpetatud. Üles / Tagasi 7. 19:43 Töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise seaduse eelnõu (320 SE) esimene lugemine SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu 320 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti Riigikogu liikme Rein Aidma! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Antud eelnõuga muudetakse töötutoetuse päevamäära alampiiri, eelnõuga vähendatakse töötutoetuse päevamäära alampiiri 50%-lt 35%-ni töötasu alammäärast. Sellega seoses tõuseb töötutoetus siiski kõige suuremal määral järgmisel, 2013. aastal, tervelt 1,55-kordseks 2012. aastaga võrreldes. Antud muudatus on vajalik Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulude ümberjagamiseks selliselt, et katta 3,5 miljoni euro suurune tervishoiukulude puudujääk, mis tekkis 2012. aasta oktoobris arstide ja tervishoiutöötajate streigi lõpetamiseks sõlmitud kokkuleppest. Töötutoetuse päevamäära alampiiri vähendamisega saab 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus töötutoetuse eelarvet vähendada 3,5 miljoni euro võrra. Samas on võimalik töötutoetuse päevamäära siiski oluliselt tõsta võrreldes käesoleva aastaga, s.o 65,41 eurolt 101,5 euroni. Olgu lisatud, et viimati tõusis töötutoetuse päevamäär 2007. aastal. Ma tänan! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Jah, suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Selle töötutoetuse tõstmisega on lihtsalt üks häbilugu, häbi ajalugu selja taga. Me oleme seda tõstmist nii palju edasi lükanud ja nüüd, kui oli peaaegu kindel, et see on pooleni alampalgast ja see oli juba sisse kirjutatud eelnõusse, siis me nüüd viimasel hetkel tõmbame maha, sest meil on vaja arstideja õdede palku tõsta, mis on ju tegelikult vale. Selles mõttes, et arstide streigi lõpetamise eelkokkuleppes oli väga täpselt kirjas, et raha tuleb nende nõudmiste täitmiseks nii haigekassast kui riigieelarvest. Aga praegu lihtsalt kasutatakse seda hetke ära, sest juba ammu taheti tegelikult ka patsientide omaosalust tõsta ja nüüd veel lükatakse töötutoetuse tõstmine sellises suurusjärgus edasi. Et meedikute palga tõus tuleb töötute arvel, see on lubamatu. Öelge, miks siis praegu niimoodi spekuleeritakse. Miks minister ei ütle otse välja, et raha on lihtsalt puudu ja meil tuleb sealt ära võtta, sest me pole kunagi tahtnud seda töötutoetust tõsta? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Eks nii on ka ju öeldudki, et seoses selle sõlmitud kokkuleppega tervishoiualatöötajatega on tarvis leida lisavahendeid ilma riigieelarve kulusid suurendamata. Ainus võimalus selleks on antud eelnõuga tehtud ettepanek, mis tõepoolest vähendab töötutoetusi, aga suurendab selle võrra neid kulusid, millega on võimalik katta tervishoiutöötajate palga tõusu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Enn Eesmaa! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Suur aitäh! Austatud ettekandja! See on selge, et raha leitakse ja leiti Sotsiaalministeeriumi valdkonnast. Kas oli ka arutlusel, kas või meie komisjonis, et see raha leida mujalt, näiteks valitsuse reservist? SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Täpselt niisugust arutelu või küsimuse püstitust komisjonis ei olnud. Kuid ma tahan siiski lisada, et kui me oleksime teinud niisuguse otsuse, nagu küsija ettepanekuna teatud mõttes teeb, valitsuse reservist, siis see tähendaks ju tegelikult püsikulude kasvu, mida eelarvest järgmistel aastatel tuleb niikuinii katta. Antud juhul on valitud siiski see tee, kus me riigieelarve enda sisemiste ümberpaigutustega lahendame selle tekkinud olukorra. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Nagu te mainiste, viimati tõsteti töötutoetuse piirmäära 2007. aastal. Niisiis, kui 2006. aastal oli töötutoetuse suurus 25,8 eurot, siis alates 2007. aastast on see olnud 65,4 eurot. Mul tekkis küsimus: kas kõik need kuus aastat, mil töötutoetust ei tõstetud, täitis see teie hinnangul oma eesmärki ning aitas töötul kiiresti tööturule naasta või siseneda? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! See on tõesti tõsine küsimus. Teadaolevalt on olukord siiski niisugune, et ka praeguses olukorras või selle 65 euro suuruse töötu abiraha puhul on töötute tagasipöördumine tööturule suurem siis, kui selle toetuse maksmise tähtaeg või lõppemine hakkab kätte jõudma, mis tähendab seda, et töötu abiraha tõstmine, töötutoetuse päevamäära tõstmine on kahjuks ikkagi, tähendab, ta on mõeldud ikkagi selliseks sotsiaalseks toeks, kuid samal ajal ta tööturule otsest tagasipöördumist nii väga ei toeta. Mistõttu ka väga järsk tõstmine ehk nii nagu see esialgselt oli enne seda kokkulepet, mis meedikutega tehti, oleks tähendanud minu hinnangul küll seda, et töötu ei ole nii motiveeritud sellise kõrgema töötutoetuse puhul kiirelt tagasi pöörduma tööturule. Lisaks ütlevad kõik ettevõtjad, et meil ei ole häid töötajaid ja meil on väga raske neid leida. Nii et neid kahte asja tulebki vaadata kontekstis. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Et meil ei ole häid töömehi võtta, see on valitsusparteide omaenda tegemata töö. Me esimese kümnendi jooksul ei valmistanud üleüldse töömehi ette, kutseharidus oli täiesti madalseisus. See on vastus eelmise küsimuse lõpule. Aga mul on konkreetne küsimus teile. Vägisi jääb mulje, et te võtate nüüd ühtede inimeste, veel vaesemate inimeste taskust ära selle viimase kopika ja annate arstile palga tõusuks. Mul on tunne, et sellega Reformierakond tahab nagu näidata ühiskonnas näpuga arstide peale, et, töötud, olge vihased või pahased, et näete, teie raha läheb arstide peale. Sellega ju te suurendate seda vastuolu või pingeid ühiskonnas ja vihkamist ühiskonnas. Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Lepime nii kokku, et hinnangud on siiski meie igaühe enda asi. Ma ei nõustu teie hinnangutega ei teie küsimuse alguses ega ka nüüd lõpetades. Kuid ma tahan siiski seda öelda, et me ei võta kelleltki midagi ära. Vastupidi, me suurendame töötutoetusi tegelikult 1,55-kordseks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Arutelude käigus on koalitsiooni poolt kuuldud ka argumenti, et töötuhüvitis ei peagi olema euroopalikult kõrge, sest vastasel juhul selle asemel, et tööle minna, istuvad Eesti inimesed lihtsalt kodus. Millisele statistikale toetuvad need väited? Kas teil on teada, mitu töötut ei võta vastu tööpakkumist, kuna töötu abirahaga saab muretult ära elada ja kuidas jaotub selline suhtumine n-ö geograafiliselt? Kas selliseid juhtumeid on potentsiaalselt rohkem näiteks Harjumaal või Lõuna-Eestis? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Siin oli nüüd mitu küsimust. Tõele au andes peabki tõdema, et liiga kõrgelt makstud töötutoetus ei soodusta tegelikult tööturule tagasipöördumist. See peab olema niisugune, mis tõepoolest ei oleks prestiižne, et inimene oleks huvitatud ka nendest vahenditest, mida Töötukassa on suuteline pakkuma temale töö leidmiseks. Aga see, mis puudutab regionaalsust erisust (mul ei ole käepärast täpset statistikat), siis jah, loomulikult Tallinn oma ettevõtluskeskkonnaga on täna kaugelt atraktiivsem kui Kagu-Eesti või Ida-Virumaa. Selles mõttes need regionaalsed erisused paraku on ja me oleme täna selles olukorras, kus keskmine tööpuudus on küll tublisti vähenenud, aga samas peab tunnistama, et regionaalsed erinevused on päris suured, kuigi meil täna ei ületa näiteks Ida-Virumaal töötute määr, kus on üks kõrgemaid suurusjärke, umbes 12%. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Helmen Kütt! SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Tänan, proua juhataja! Austatud eelnõu ettekandja ja üks algataja! Eelnõu on esitatud Eesti Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonide poolt. Kas te olite selle eelnõu tegemise ajal teadlikud, et 23. aprillil 2008 on alla kirjutatud üks delegatsioonide kokkulepe, millele on alla kirjutanud Eesti Tööandjate Keskliit, Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiühingute Keskliit ehk TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja kaks ministrit? Kas teie kui selle eelnõu algataja olite teadlikud, et selle aasta oktoobri kokkuleppe saavutamiseks või vähemalt väidetavalt selle saavutamiseks te rikute ühte teist kokkulepet? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Olen teadlik ja see oli ka komisjonis arutelul, aga see ei ole minu rida siin praegu komisjonitööd üle rääkida. Saan kommenteerida ainult kahetiselt. Punkt 1 on see, et kuna meie Eesti riigieelarve on siiski ka 2013. aasta eelnõu kohaselt umbes 200 miljoni euroga miinustes, siis järelikult ei olnud võimalik suurendada vastavaid kulutusi riigieelarve kulude poolelt. Teiseks, 2008, kui see kokkulepe sõlmiti, oli selline roosa ja veel suhteliselt ülimalt optimistlik arvamine, et eelarvete mahud suurenevad tulude poolel ka tulevikus. Vahepealne olukord on muutnud seda olukorda ehk et me oleme sunnitud minema täna seda teed, et leida niisugune kate selle leppe osaliseks täitmiseks. Ehk veel kord, me tõstame ikkagi töötutoetuse 1,55-kordseks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Kehtiva seaduse alusel määratakse töötutoetuse päevamäär igaks eelarveaastaks koos riigieelarvega ja nüüd tuleb uus süsteem paika panna ja käesolev muudatus seob töötutoetuse suurused töötasu alammääraga. Ma tahaksingi küsida palun selgitust, miks on selline ümberkorraldus vajalik? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! See kordab juba minu varasemaid vastuseid. Muutus on ainult numbriline ehk 50% asemel alampalgast suurendatakse töötutoetust 35% suuruseni tänasega võrreldes, mis tähendab seda, et vastav muudatus riigieelarve seadusesse ka sisse viiakse ja koos sellega ka need vastavad rahalised katted seal tekivad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Yana Toom! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Mul oli küll teine küsimus peas, aga te ütlesite, et töötutoetus ei pea olema prestiižne. Seetõttu ma küsin, kas teie arvates töötutoetus summas 145 eurot on prestiižne? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Ega see on indiviiditi või isikuti vaadates väga erinev. Loomulikult, töötu staatus ei peaks olema selles mõttes prestiižne. Me saame prognoosida, et töötutoetused ikka kasvavad, aga mitte nii, et see oleks atraktiivne. Veel kord: atraktiivne peab olema tööl käimine. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui arstid streikisid, siis samal ajal oleks võinud streikida ka ekskavaatorijuhid, kassapidajad, kes iganes, sest sotsiaalsed pinged on ju üsna suured ühiskonnas. Aga teised ei julgenud! Arstid julgesid, sest nad ei kartnud oma töökohta kaotada, nad on defitsiidis. Nüüd võeti töötutele lubatud toetuse kasvust raha, anti meedikutele. Aga töötud ka ei karda mitte midagi. Nad ka ei karda midagi kaotada. Nad võivad ka korraldada igasuguseid aktsioone, mida iganes. Siis tekib vajadus siiski taastada nende lubatud toetuse tõus. Kas siis see raha võetakse jälle sama ministeeriumi haldusalast? Kas siis minnakse juba toetuste kallale? Kui tekib probleem töötutega, kust see raha võetakse? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Jah, küsimuse püstitus ütlebki väga selgelt ka minu vastuse ette ära: ükski streik ei too riigikassasse ühtegi eurosenti juurde. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Ma tuletan ikka veel kord meelde seda streiki, kuidas Pevkur välja ütles, et meil tuleb siin töötutoetuse arvel nüüd ära võtta n-ö. Arstide liidu peasekretär nimetas ju ministri põhjendust töötutoetuse vähendamiseks otseselt valeks. Vale on ta tõesti nagu mitmes mõttes. Ütleme, et võtame arstide palkadeks ära, aga milleks see raha tegelikult läheb peale arstide ja õdede palkade? Väga paljuks muuks. See läheb lisaks kiirabitöötajate palga tõusuks, viljatusravi ja rahvatervise kaitseks, ravikindlustamata isikutele jne. See veel kord tõestab, et raha lihtsalt oli vaja ära võtta ja leiti, et sealt võetakse, mitte selleks ettekäändeks. Ma küsin: millal tõuseb see töötutoetus pooleni alampalgast? Eelmine kord lükati edasi, seekord pole ka edasi lükatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Hea, kui ma teaksin täpselt üks ühele vastust. Võib-olla 2014. aasta eelarve tuleb natuke leebem ehk kulude pool ja tulude pool saavad rohkem teineteisele lähemale. Aga antud juhul on tegemist tõesti niisuguse kokkuleppega, millega meditsiinitöötajatele tuldi vastu selles ulatuses, mis on täna meile üldse jõukohane. See on maksimumpiir, mida me olime võimelised täitma. Aga selle hinnaga, et töötutoetus tõepoolest ei tõuse mitte nii palju, nagu see esialgu oleks plaanis olnud, vaid 1,55 korda, aga see siiski tõuseb ja märgatavalt tõuseb. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Meedias on olnud selliseid väiteid, et käesolevat eelnõu on vaja ainult seetõttu, et residentide ja kiirabiautojuhtide palku tõsta. Eelnõu seletuskirjas, nii nagu Marika siin juba sellele teemale lähenes, on öeldud, et raha läheb ikka mujale ka. Mind jäi huvitama või mulle jäi silma see 141 480 eurot, mis läheb rahvatervise ennetusstrateegia peale. Aga äkki olete nõus seletama natuke lähemalt, kuhu see summa konkreetselt läheb ja mis sellega peale hakatakse? SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Ma ei ole nii täpselt ennast sellega konkreetselt kurssi viinud, aga niimoodi tõepoolest antud juhul tervishoiutöötajatega kokku lepiti, et rahvatervise ennetusstrateegia väljatöötamiseks see summa nende 3,5 miljoni sees leitakse. See on üks põhimõte, millega me püüame ennetada terviseprobleeme, selleks et arstide töö ehk õnneks muutuks pisut väiksemaks ehk püüame pigem võidelda põhjustega kui tagajärgedega. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! 2008. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu uue töölepingu seaduse. Sellega seoses muudeti ka tööturuteenuste ja -toetuste seadust, millega kehtestati töötutoetuse alammäära tõus 50%-ni töötasu alammäärast. Tolleaegse seletuskirja kohaselt oli töötutoetuse tõus vajalik selleks, et töötul oleks võimalik katta tööotsinguga kaasnevad täiendavad kulud ja aktiivselt tööd otsida. Kui palju halvenevad käesoleva muudatusega töötu võimalused tööd leida? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Alustan vastamist ikkagi ja jälle sellest, et me ei vähenda mitte midagi, me suurendame, kuid me ei suurenda nii palju, kui ei oleks meile jõukohane. Sellega seoses, selle suurendamise tagajärjel töötu tööle pöördumise otsingute võimalused ikkagi suurenevad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea algatajatepoolne ettekandja! Ma kordan oma hea kolleegi Kalev Kallo küsimust, millele te tegelikult ei vastanud. Mitmed teie erakonnakaaslased, koalitsioonikaaslased on sõna võtnud sel teemal, et töötuhüvitis ei peagi olema euroopalikult kõrge, et selle asemel inimesed valivad hoopis kodusoleku ja mitte tööleminemise. Kui te seesugust infot välja jagate, te peaksite mingisugusele statistikale tuginema. Millisele statistikale toetuvad need väited? Kas teile on teada, mitu töötut ei võta vastu tööpakkumist, kuna töötu abirahaga saab muretult ära elada? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Jah, osalt ongi, lugupeetud küsija, sinu küsimuses vastus sees. Selge on see, et mida suuremad on töötutoetused, seda väiksem on motiiv tööturule tagasi pöörduda. Vastavat statistikat on tehtud nii töötukassas kui ka Statistikaametis ja täpsemad numbrid ei ole mul siin käepärast. Aga ka Riigikontrolli vastavas töötute tööturule tagasipöördumise ülevaates kinnitatakse nendele statistikatele toetudes, et töötu eelistab jääda koduseks seni, kuni talle see töötutoetus tagatud on, alles selle lõppemise eel hakkab ta aktiivsemalt otsima tööturule tagasipöördumise võimalusi. Nii et see ongi nii. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Vastasite minu elmisele küsimusele, et see toetus tõuseb kõvasti, tegelikult ta tõuseb vähem, kui ta võiks tõusta. See on sama trikk, nagu te tegite pensionidega, tõstsite 5%, aga oleks võinud teha seda 6,5%. Ja siit minu küsimus: kui nüüd siis see suur õnnistatud toetus töötutele tõuseb, siis 101,5 eurot hakkab olema see raha, millega peab kuus ära elama. Mis te arvate, kas inimene tuleb sellega siis toime, kui tal tööd ei ole? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Pensionid tõusevad just niipalju, kui on vastavalt varem kokku lepitud ehk seda ei tehta mitte ühe aasta kaupa, vaid viie aasta arvestuses, seda esiteks. Teiseks, töötutel on tegelikult veel mitmeid võimalusi saada tuge selles olukorras, kui ta on aktiivne ja tahaks töötustaatusest võimalikult kiiresti töövõtjaks saada – alates riigi poolt pakutud toetustest, tööturu ümberkoolitustest, vastavate sõiduhindade tasumisest kuhugi õppekeskusse jne ja omavalitsustega lõpetades, kellel on samuti õigus töötuid toetada, pluss kõik see, kui ta selle töötustaatuse perioodil läheb tööle Tööturuameti poolt mingite sotsiaalsete töökohtade täitmiseks, siis ka sealt saab ta ju täiendavat toetust. Nii et neid võimalusi on tegelikult rohkem, aga küsimus on just inimese ehk töötu enda aktiivsuses, et ta neid võimalusi kasutaks, aga eelkõige eesmärgiga tööle tagasi saada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et te olete selle eelnõu üks autoritest ja ettekandjatest, sellepärast ma ei saanud mõnevõrra aru, kui te kolleeg Mustale vastasite, et selle rahvatervise ennetusstrateegiaga päris kursis ei ole, aga see selleks. SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Riigieelarve on kahjuks niisugune, kus on tulude ja kulude pool ja kus on kahjuks ka 2013 eelarve eelnõus kulude pool suurem kui tulude pool, esiteks. Teiseks, see mis puudutab töötuid, siis veel kord: ei võeta midagi ära, vaid antakse juurde. Aga juurde saab anda tänases finantsmajanduslikus olukorras, nii nagu paljud panga analüütikud, tööturuanalüütikud jne on sedastanud, et kriis on küll leevenenud aga kaugeltki ei ole ta veel möödas. Mis tähendab ikkagi seda, et me ei saa täna minna kindlasti suurte lubaduste ja tõstmiste teed, mistõttu me peame täna leppima olukorraga, kus me tõstame täna töötutoetust just nii palju, kui me seda suudame ja on praktiline teha aga mitte rohkem. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma tahaks muidugi väga kiita valitsust, sest esimene riigieelarve 2013, mis tuli siia saali, oli sees töötutoetuse summa 145 eurot. Nemad ilmselt ei saanud aru siis veel, et see roosamanna aeg on ümber, aga küsimus on mul teile ja ka Reet Roosile, keda te ilmselt ka esindate siin selles mõttes, et te olete eelnõu valmistajad. Kas te teate, kui pikalt makstakse? Te räägite sellest töötutoetusest nagu aastaid saadavast rahast. Kui pikalt tegelikult makstakse toetust Eesti riigis ühele töötule, kellel on õigus saada töötutoetust? Kui pikk see aeg on? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh küsimuse eest! See sõltub ikkagi sellest, missugune on varasem tööaeg ja millal on ta võetud arvele. Ta peab eelmise 12 kuu jooksul olema olnud hõivatud tööga vähemalt 180 päeva. Aga kordan veel kord: töötutoetus ei ole mitte ainus, mida võib töötu saada, kusjuures töötutoetus määratakse 270 päevaks. Nii et see ongi see piir, mille jooksul peab ta jõudma ennast taastada tööturule tagasitulemiseks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Teie vastus eelmisele küsimusele näitas, et te ei ole selle teemaga väga kodus, aga ma küsin teist asja. Väidetavalt on 3,5 miljonit see raha, mida on vaja arstide palgatõusuks ja siin samas me leiame veerand miljonit viljatusraviks ja rahvatervise ennetusstrateegiaks, mille kohta te ütlesite, miks on seda vaja. Aga kuna Sotsiaalministeeriumis on väljatöötamisel ka must miljon kõikvõimalikke rohelisi raamatuid ja ka rahvatervise arengukava, kas te, palun, saaksite meid valgustada ja öelda, mis on vahet rahvatervise ennetusstrateegial ja rahvatervise arengukaval? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Eks kava on nagu pikemaajaline dokument ja see, kuidas strateegiat ellu viiakse, on konkreetsete tegevuste ja rahastamiskattega koostöödokument. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski! SÕNAVÕTT: Jevgeni Ossinovski Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite statistikat – mis statistikat täpselt, ei suutnud te öelda – et töötutoetuse maksmine pärsib inimeste tagasipöördumist tööturule. Mul on üks teine statistika, mis ütleb, et viimastel aastatel on meil töötute seas plahvatuslikult tõusnud pikaajaliste töötute osakaal. Tänase seisuga on meil pikaajalisi töötuid üle poole kõikidest töötutest. Kas teie loogikat järgides võiksite te öelda, et praegu töötutele makstavad toetused Eestis on liiga kõrged? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Ei ole kõrged, sellepärast me neid ka tõstame. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui te ütlete, et see on suur heategu, et nendele kas või natukenegi tõsteti, siis mina ütleksin selle peale, et kui lubati mingisugune kindel summa ja kätte anti sellest pool, siis see on sulaselge petmine, mitte heategu. Ma usun, et kui töötute käest küsida, siis nad ütlevad täpselt sama. Aga kui töötud on mitte vabatahtlikult, aga toetanud tervishoiusüsteemi, siis järsku võiks tervishoiusüsteem neid toetada, nii nagu Tallinn näiteks toetab töötute hambaravi. Riik võiks ju sama teha, et kui neilt on midagi ära võetud, siis midagi muud asemele anda. Siis oleks asi natukene õiglasem. Praegu, ma usun, tunnevad töötud küll ennast mitte ainult petetuna, vaid ka röövituna. Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Ma ei nõustu selle hinnanguga niisugustes süngetes vormides. Veel kord: me tõstame töötutoetust. See, mis puudutab kõiki muid võimalusi, siis veel kord: kõik sõltub rahalistest võimalustest ja ainult. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on samuti küsimus statistikast. Statistika andmetel oli eelmisel, 2011. aastal 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus ühe liikmega leibkonnas 85,10 eurot. Töötutoetus saab järgmisel aastal olema 101,50 eurot. Niisiis jääb söögiks järele 16,40 eurot. Kui me veel võtame hinnatõusu sellel aastal ja tuleval aastal, siis praktiliselt neidki 16 eurot ei jää. Te just rääkisite, et 180 päeva ta saab seda toetust ja peale seda on juba nagu küsimus. Mida siis saab inimene teha, kui neid töökohti ei ole? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Ma korrigeerin, et 180 päeva oli nõutud töö viimase 12 kuu jooksul, toetust saab ta siiski 270 päeva. Kuid töötu sissetulek võib koosneda veel tervest reast lisaks töötutoetusega kättesaadavale. Need on töötukassast makstav stipendium, sõidu- ja majatustoetus. Ma juba natukene sellest rääkisin. Tasu avaliku töö tegemise eest, kui töötu on suunatud avalikule tööle Eesti Töötukassa poolt, kohaliku omavalitsuse makstavad toimetulekutoetused, riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad peretoetused, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, kui nendest rääkida, elatis, mida makstakse töötu lapsele, elatisabi seaduse alusel makstav elatisabi, ametiühingute, vabatahtlike töötukassade makstavad toetused. Need kõik ju summeeruvad, juhul kui inimene on natukenegi aktiivne ja püüab enda olukorda ise parandada. Nii et see ei ole ainult see, mis minimaalsest toidukorvist üle jääb. Inimene peab ise aktiivne olema, siis on tal sissetulekud ka suuremad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Minu hinnangul paar viimast vastust, mis puudutavad konkreetselt eelnõu sisu, on ikka päris rappa läinud. Ma pean silmas kolleeg Helmen Küti küsimust ja kolleeg Yana Toomi küsimust. Seepärast ma isegi ei küsi täpselt selle eelnõu sätete kohta, ma küsin veidi laiemalt. Ma alustan sellest, et ma olen nõus Heimar Lengiga, kes ütles, et see, et võetakse ära töötute arvel, selle arvel, mis neile lubati, võetakse ära see raha, mida makstakse meditsiinitöötajate palkadeks, on kindlasti ühiskonnas hoopis lõhet tekitav, mitte seda lõhet kokku kasvatav. Ma tahan küsida, et mis te isiklikult arvate, kui arstid ja teised meditsiinitöötajad oleksid teadnud, et üks osa nende palgatõusust tuleb töötutoetuse arvel, kas arstid oleksid selle kokkuleppega nõus olnud ja sellega kaasa tulnud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Ma ei ole nende läbirääkimiste juures olnud, punkt üks. Teiseks, ma väidan siiski seda, et kui on tekkinud olukord, kus meditsiinitöötajatega lepiti kokku teatud tasude tõstmises, siis loomulikult tuleb riigil leida sellele ka vastav kate. Aga veel kord, seda mitte riigieelarve defitsiidi suurendamise kaudu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Pakute 50% asemel 35 töötasu alammäärast. Seoses sellega ongi küsimus: millistele analüüsidele tuginedes te võtate just 35%? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! See on praegune number, millega on võimalik Sotsiaalministeeriumi haldusalas katta täiendavalt tekkinud kulunõue. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Ma vaatan seda eelnõu ja siis mul tekib selline mõte, kas valitsus ei ole nüüd töötukassast tekitanud valitsuse reservfondi, kust siis on hea esimesel võimalusel raha võtta nende kulude katteks, mida on kusagil kokku lepitud ja mis tuleks nagu välja maksta. Võib-olla sellele järgnevad veel järgmised taotlused ja töötukassast hakatakse võib-olla osaliselt juba riigieelarvest ettenähtud kulutusi finantseerima. Kas ikka on valitsuse reservfond töötukassa? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Vastus on: ei ole. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas seisab, et maksimaalset kuluvat summat on arvestatud eeldusel, et iga päev saab toetust 7341 töötut. Siit küsimus: mille alusel on võetud selline arv ühelt poolt ja teiselt poolt, kas teile on teada, kui palju sel aastal näiteks kas või üheksa kuu jooksul oli makstud välja töötutoetust summaarselt? SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh küsimuse eest! Ma tean, et 2012. aasta riigieelarves on töötuse probleemile ette nähtud kokku ca 146 miljonit, kui ma nüüd peast mäletan õigesti. See on kogu aasta lõikes. Kui palju sellest hetkel on välja makstud, ma jään siin vastuse võlgu, seda peab täpsustama. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Jevgeni Ossinovski Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma saan väga hästi aru, selleks et tõsta meedikute palka on eelarvest kuskilt vaja raha leida. Valitsuskoalitsioon on otsustanud pikemalt otsimata võtta seda töötute rahast, selle asemel et leida teisi võimalusi, näiteks poliitilisest katuserahast. See on arusaadav, see jääb teie enda saadikute südametunnistusele. Aga kas me võiks kokku leppida, et te ei kasutaks sellist demagoogiat, nagu me oleme siin täna teie käest kuulnud, selle kohta, et töötu abiraha tõstmine 50%-le alampalgast kuidagi pärsib nende tagasipöördumist tööturule, ja jutud sellest, et töötud on ise liiga laisad, selleks et tööd otsida jne. Kui on vaja leida kuskilt eelarvest raha, see on teie valik, see jääb teie südametunnistusele, aga jätaks selle ... SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun küsimust! SÕNAVÕTT: Jevgeni Ossinovski ... demagoogilise osa sealt ära. Mis te arvate? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole seda meelt, et kõik töötud on laisad jne ja ma ei ole ka niimoodi väitnud. Kuid fakt on see, et töötustaatus ei ole enamusele inimestele siiski väljapääs, nad tahavad ja peavad olema motiveeritud tööturule tagasi tulema. Juhul kui nende töötute toetus oleks nii kõrge, nagu ta on näiteks Põhjamaades, võrrelduna muidugi protsentuaalset, siis on see ka seal tagasilöögi andnud, just selle motiivi, tähendab, töötu staatusest väljatulemise motiivi leidmiseks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Peeter Võsa! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus, mis te arvate, kas sellist olukorda nähti ette juba varem, kui Töötukassa raha konsolideeriti riigikassasse ja ikkagi otsustati minna kõige nõrgemate kallale, selle asemel, et asuda näiteks efektiivistama Maksuameti tööd. Teame ometi kõik, et suur hulk maksuraha jääb riigil saamata. Kas see võib nii olla, nagu ma välja pakkusin? Aitäh! SÕNAVÕTT: Rein Aidma Aitäh! Kindlasti sellel ajal, kui Töötukassa varad konsolideeriti, siis seda küsimuse püstitust sellisel kujul ei saanud olla. Aga kindel on ka see, et tõepoolest, selleks et töötuse olukorraga võidelda, on tarvis kuulata ka tööandjate poolt ja kahjuks tööandjad kindlalt väidavad, et neil on väga raske leida väga häid töövõtjaid, samas nad kurdavad ka selle üle, et ka need ettevõtted, kes on täna majanduslikes raskustes, on ka maksuameti pihtide vahel, ei ole riik siin midagi rohkemat ega vähemat teinud, kui seda, et tõepoolest ka need maksud kätte saada, kus täna on veel teatud vajakajäämisi, seda on tehtud nii piiril kui ka mujal. Tervikuna julgen ma väita, et Eesti maksusüsteem on oma lihtsuse tõttu tunduvalt kergemini administreeritav ja me ei ole Euroopa keskmisest sugugi kehvemad maksukorjajad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Rohkem küsimusi ei ole. Kutsun kõnepulti ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Margus Tsahkna. Palun! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatasid 7. novembril töölepingu seaduse § 177 p 8 muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni, kes arutas eelnõu enne esimest lugemist kolmel istungil: 12. novembril, 22. novembril ja 30. novembril. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Palun küsimus kolleeg Aivar Riisalult. SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et selle eelnõuga on üle pikka aja tegemist sellise murrangulise esemega, mis on siis välja töötatud IRL-i ja Reformierakonna fraktsiooni poolt. Ja kuna põhiettekandja jäi küsimuste-vastustega vahest päris hätta – mina täitsa mõistan teda, sest ta on täitsa normaalne mees ja ei peaks igapäevaselt sotsiaalprobleemidega tegelema – aga ma küsin sinu, sotsiaalkomisjoni aktivisti käest: kas te ise olete põhimõtteliselt selle eelnõuga rahul ja leiate, et see ongi võluvits, mis aitab meil, nagu öeldakse, sotsiaalprobleemides elus edasi minna, sest kui Riigikokku on tulnud ikkagi valitsuskoalitsiooni laiapõhjaline eelnõu, siis see peab olema midagi väga head või ma eksin? Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh, hea küsija! Mitu asja! Esiteks, minu puhul ei ole tegu sotsiaalkomisjoni aktivistiga, vaid sotsiaalkomisjoni esimehega. Teiseks, minu eelkõneleja on väga pädev sotsiaalvaldkonnas rääkima ja ma arvan tema vastused olid väga head, võrreldes nende küsimuste asetustega – selles mõttes ma tahan teda siin kiita. Kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis ma arvan, tõepoolest, seda mida ka minu eelkäija siin täna puldis ütles, siis see tõus, mis täna tehakse jätkuvalt töötutoetuste suhtes, on märkimisväärne. Me räägime 60%-st töötutoetuse tõusust. Kui me vaatame teisi erinevaid valdkondi järgmise aasta riigieelarves, alates lastetoetustest, ka üldisest palga tõstmisest ja ka pensionidest, siis nii suurt tõusu ei ole mitte üheski teises valdkonnas. Sellega antakse kindlasti väga positiivne sõnum Riigikogu poolt, kes menetleb järgmise aasta riigieelarvet, et jätkuvalt väärtustatakse ja pööratakse tähelepanu töötutele inimestele. Ma tuletan ka meelde, et töötutoetust makstakse ka peale seda, kui teised tööturu ja Töötukassa poolt makstavad hüvitised enam ei kehti selles mõttes, et pikemaajaliste töötute jaoks. Jätkuvalt 101,5 eurot, mis saab tulevikus, järgmisest aastast olema töötutoetuse summa kuus, on märkimisväärne tõus, kuna täna on see 65 eurot. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni aktivistist esimees! Mul on küsimus selle seaduseelnõu sünni kohta. Nimelt nagu mina aru saan, korrigeerib see valitsuse poolt tulnud riigieelarvet ja korrigeerib valitsuse ministri poolt sõlmitud kokkulepet töötutoetuse tõstmise osas, korrigeerib seda väiksemaks. SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et te olete ennast kurssi viinud sellega, kuidas rahastatakse meditsiini Eesti Vabariigis. Kokkulepe arstide ehk meditsiinitöötajatega kätkes kahte osa, üks osa puudutab Haigekassa poolt rahastatavid teenuseid ja komponente, teine osa, mis puudutab seda eelnõu, on see, mida teeb riik läbi riigieelarve – see puudutab arst-residentide töö tasustamist ja samuti kiirabitöötajate tasustamist. See toimub riigieelarvest. Ja just nimelt selle osa palkade tõusu ja residentide tööaja pikendamise tõusu me katame täna riigieelarvest. Mis puudutab seda, mille pärast kaks fraktsiooni selle eelnõu algatasid, siis arstide streik ja läbirääkimised toimusid olukorras, kus Vabariigi Valitsus oli riigieelarve Riigikogule arutamiseks juba esitanud ja ka teie olete siin korduvalt kutsunud Riigikogu üles mitte olema kummitempel, siis ma arvan, et siin näitab Riigikogu selgelt välja oma poliitilist tahet, kui otsustatakse seda eelnõu toetada, et teha need poliitilised valikud residentide ja kiirabitöötajate palgaraha leidmiseks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Töötukassa raha on ette nähtud tegelikult töötute jaoks, mitte arst-residentide ja kiirabitöötajate ja teiste palga tõstmiseks. Kas siin ei ole tegemist sellise mitte kõige ausama mänguga selles mõttes, et Töötukassa rahast finantseeritakse neid valdkondi, mis tegelikult ei ole eesmärgistatud tegevus? Ma küsin, kas Töötukassa nõukogu on sellega nõus ja on leppinud, et Töötukassa raha sellisel otstarbel kasutatakse? Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh, hea küsija! Ma soovitan ka ennast viia selle valdkonnaga rohkem kurssi, kuna tegu on otse riigieelarvest makstavate summadega. See ei puuduta Töötukassa töötuskindlustusest kogutavate summasid. See ei puuduta selles mõttes Töötukassa tegevust. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Sven Mikser! SÕNAVÕTT: Sven Mikser Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Algatajapoolne ettekandja viitas põhjalikele uuringutele, mille kohaselt 50%-line töötu abiraha määr demotiveeriks, võrreldes teie poolt pakutud või kahe fraktsiooni poolt pakutud 35%-lise määraga, töötajaid tööturule naasma. Eeldatavasti algataja esindaja neid uuringuid tutvustas ka komisjonis. Kas komisjonis oli juttu, kui palju võiks olla aastas umbes neid töötajaid, kes 50%-lise määra puhul ei tunneks endas motivatsiooni tööturule naasta, aga 35%-lise määra puhul tunnevad seda motivatsiooni? Kas te arutasite ka seda, kas see 35%-line määr on n-ö optimaalne või oleks töötute motiveerimise seisukohalt mingisugune muu määr äkki veel parem? Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh! Tõsi see on, et töötu abiraha ei tohi kujuneda selliseks sissetulekuallikaks, et inimesel kaoks motivatsioon edaspidi tööd otsida, et ta saaks rahaga hakkama. Kindlasti ka see 145 eurot kuus, mis oli algne valitsuse plaan, ei ole see summa, millega inimesed saaksid kergesti hakkama. Aga praegused valikuvõimalused on meil sellised. Kui me vaatame, võrreldes teiste tõusudega, mida ma juba siin täna mainisin, teistes valdkondades, siis ka 60%-line töötu abiraha tõus on märkimisväärne. Konkreetseid uuringuid me sotsiaalkomisjoni istungil ei arutanud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mailis Reps! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea komisjoni esimees! Lähen sarnase teemaga edasi. Te kindlasti komisjonis olete ka eelnevalt ja nüüd selle põhjaliku eelnõu ettevalmistamise juures arutanud, mis on töötutoetuse eesmärk. Kas töötutoetuse eesmärk on hoida seda inimest võimalikult väikese summa peal elus võimalikult kaua või võimalikult lühikest aega, et ta läheks tööturule, nagu te siin sütitavalt räägite, või anda talle mingisugune inimväärikas taust mingiks raskeks perioodiks elus, et ta ei taanduks, ei heituks? Või on teil mingid muud andmed, mis nende töötutoetuste eesmärk on ja kuidas me hoiame inimesi heitumisest? Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh, hea küsija! Nagu te ise ka väga hästi teate, inimest hoiab ühiskonnas väärikalt aktiivsel positsioonil see, kui tal on töö, läbi töö tekib eneseteostus, läbi töö eest saadava sissetuleku võimalus oma lähedaste eest hoolitseda. Kindlasti ei ole praeguse valitsuskoalitsiooni eesmärk hoida inimesi pikalt töötuna. Vastupidi, me oleme märkimisväärselt suutnud meie kriisi ajal tabanud töötuse määra alandada. Pikaajaliste töötutega tegelemine on meie prioriteet selles mõttes, et need inimesed naaseksid tööturule. Töötuks olemine ei tohi kunagi Eesti Vabariigis kujuneda staatuseks iseeneses, vaid neid inimesi peab maksimaalselt aitama, nendes peab tekitama motivatsiooni, et nad tuleksid tagasi tööturule. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Lauri Laasi! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Need on kuldsed sõnad, mida te siin lausute, aga kahjuks jääb see ainult sõnade tasemele, ei näe ka luubiga otsides ja vaadates tegusid. Töötutoetuse tõusu on oodatud juba ju 2009. aastast, kui jõustus uus töölepingu seadus. Käesoleva eelnõuga 320 sööb valitsus ju jällegi oma lubadusi ega tõsta töötutoetust varasemalt lubatud tasemele. Kuidas te siis ikkagi sellist käitumist kommenteerite? Mina sellest küll aru ei saa. Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Hea küsija! Ma soovitan tutvuda nende andmetega, mis on kõigile kättesaadavad, milliseks on kujunenud täna olukord tööturul ja milline see oli mõned aastad tagasi. Koos teiega, head kolleegid, oleme siin arutanud ka erinevaid seadusmuudatusi, mis on andnud töötukassale oluliselt paremaid ja paindlikumaid võimalusi tegelda aktiivsete tööturumeetmete rakendamisega. Selles suhtes oleme saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Ma tuletan veel kord meelde, et kui selle eelnõuga tutvuda, siis töötutoetus tõuseb 60%, 65 eurolt 101,5 eurole. See on märkimisväärne tõus. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Sven Mikser Aitäh! Austatud ettekandja! Küsin teilt siis igaks juhuks veel täpsustuseks üle hilisevõitu tunnil. Kas ma mõistsin teid õigesti, et teie, nii nagu ka mina ei nõustu algatajapoolse ettekandja seisukohaga, et 145 eurot ehk esialgselt kokkulepitud määr tagaks töötutele sedavõrd mugava äraelamise, et nad ei tunnegi endas motivatsiooni üritada tööturule naasta? Mõistsin ma teid õigesti? Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh, hea küsija! Ei, te ei mõistnud mind õigesti. Küll aga tahan öelda seda, et töötuks olemine ei tohigi olla inimesele mugav. Töötuks olemine peab olema olukord, kus inimene jätkuvalt otsib tööd. Just nimelt sellele tegevusele peab riik panustama ja me oleme seda ka teinud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud Margus Tsahkna! Väga paljud pered, kus üks või kaks perekonnaliiget on töötud ja sõltuvad töötutoetusest, on samal ajal ka toimetulekutoetuse saajad, sest nagu te väga õigesti mainisite, tänane töötutoetus ei võimalda normaalset äraelamist. Vabandades seda, et tuleval aastal valitsus plaanis töötutoetust tõsta, aga teie nüüd vähendate, vähendati toimetulekutoetuse raha tuleval aastal. Kui vähendatakse töötutoetust, siis peaks ju loogiliselt toimetulekuvajadus kasvama. Kas ka selle peale on mõeldud ja kas tuleb siis kuskilt muudatusettepanek, et suurendada kulutusi järgmisel aastal toimetulekutoetuseks, sest töötutoetus kasvab vähem, kui esialgu lubatud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh! Sellist seost ei ole välja toodud, aga toimetulekutoetuse raha on arvestusliku märgiga riigieelarves, me oleme fikseerinud selle määra. Kõik need inimesed, kes taotlevad toimetulekutoetust ja vastavad nendele nõuetele, saavad toimetulekutoetust ka järgmisel aastal. Selles võite kindlad olla. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma siiralt vabandan, mulle ei tulnud meelde, et sa oled sotsiaalkomisjoni esimees, igal juhul oled sa ju sotsiaalsete õiguste eest võitlemise aktivist ja ka sotsiaalkomisjoni esimees. Kui Eestis oli kõige kuumem buum, siis oli Eestis umbes 19 000 töötut, kes ei kavatsenudki tööle minna. Täna me räägime töötutoetuse, ütleme, vähendamisest, mis ilmselt on valitsuse poolt ebamugava otsusena surutud teie teha. Kas sa tunned mõnda inimest, kes on hetkel töötu ja saab seda toetust, ja kas sa tead kedagi, kes suudab sellega kuidagiviisi ära elada? SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh! Jah, ma tean päris mitut inimest, kes saavad töötutoetust. Ma tean ka seda, et nad tegelevad aktiivselt sellega, et leida tööd. See on tegelik väljapääs inimestele. Ma arvan, et see on ka see sõnum. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kolleeg Priit Toobal küsis teie eelkõnelejalt analoogse küsimuse. Ma küsin nüüd teie käest, kuna ta vastust ei saanud. Kui valitsus leppis meditsiinitöötajatega kokku palgatõusu, siis ta ei öelnud, millisest allikast see palgatõus tuleb. Me praegu teame, et see tuleb töötute arvel. Mis te arvate, kas meditsiinitöötajad oleksid valitsusega nõus olnud, millisest allikast see töötasu tõus tuleb, et töötute arvel? Aitäh! SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Hea küsija, ma arvan, et seda tuleb küsida meditsiinitöötajate käest. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea komisjoni esimees! Te tõite siia ette meile pika loetelu nendest võidukäikudest, mis 2013. aasta eelarves kõik tulevad. See on ka põhjus, miks me siin põhjalikult kõiki eelnõusid menetleme. Te tõite õilsa eesmärgina välja ka järgmise aasta lastetoetused. Kui palju peaks töötutoetust veel vähendama, kui lastetoetusele paneme 9 eurot 95 senti juurde? SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh! Seda eelnõu arutades me sotsiaalkomisjonis selliseid arvutusi ei teinud. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja!Aaustatud ettekandja! Kui 145 lubatust jäi järele 101 eurot kuus, siis selle tulemusena vabanes 3,5 miljonit eurot. Öelge palun, kuidas sellega on seotud viljatusravi hüvitamine? SÕNAVÕTT: Margus Tsahkna Aitäh! Selles nimekirjas, mis on lisatud seletuskirja, on nimetatud kõik need meditsiinitöötajad, kes on rahastatud riigieelarvest. Nad on toodud seletuskirjas konkreetselt välja. Need on tegelikult kõik meditsiinitöötajad, kes selle teemaga on konkreetselt seotud, ehk siis need, kes on rahastatud otse riigieelarvest. Teised on rahastatud haigekassast. See loetelu on siin sellega seotud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Kas fraktsioonide volitatud esindajad avada läbirääkimisi? Palun. Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Helmen Küti, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana. SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Austatud koosoleku juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna oleme olukorras, kus peame tunnistama seda, et kui 23. aprillil 2009 väärikas delegatsioon, kuhu kuulusid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, sotsiaalminister ja justiitsminister sõlmisid delegatsioonide kokkuleppe, siis ühed lubasid ja teised lootsid. Tänane olukord on see, et mees annab sõna, mees võtab sõna. 3,5 miljonit oli vaja leida raha ja otsustati üks kokkulepe, teisele kokkuleppele, mis streigijärgselt sõlmiti, ohvriks tuua. Sotsiaalkomisjonis osalesid siis juba ka Margus Tsahkna poolt nimetatud partnerid ehk need, kes olid selle kokkuleppe sõlmimise juures ka 2008. aastal. Nende pahameel oli täiesti õigustatud, nende solvumine oli täiesti õigustatud. Nii lihtsalt ei tehta. Me õpetame juba lastele, et kokkuleppeid tuleb austada. Kui kokkulepitut täita ei saa, siis enne kui eelnõuga tulla, mida siis koostööpartnerid või partnerid, töövõtjad ja -andjad loevad, eelnevalt tuleks rääkida. Seda eelnevat rääkimist ei toimunud, nad olid sundseisus, kus neile lihtsalt teatati, et 50% asemel hakkab nüüd olema 35%. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Aitäh! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Yana Toomi Keskerakonna fraktsiooni esindajana! SÕNAVÕTT: Yana Toom Ma tänan! Ma loodan, et ma ei köhi kaheksa minutit! Head kolleegid! Lubage mul alustada heast uudisest, mida ma tahaksin teile ette lugeda: "Sotsiaalminister Hanno Pevkur loodab esmaspäeval valitsusele saadetud töötuskindlustusmaksu homme kinnitada. Sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu kohaselt peaks 2013. aasta 1. jaanuarist töötuskindlustusmaks vähenema senisest 4,2%-lt 3%-le. Kui praegu peab töötaja maksma 2,8% ja tööandja 1,4%, siis uue eelnõu kohaselt väheneksid numbrid vastavalt 2% ja 1%-le. Sotsiaalminister lisas, et järgmise aasta 1. jaanuarist tõuseb töötutoetus poolele alampalgale, seda loomulikult eeldusel, et riigieelarve Riigikogus kinnitatakse. Praegu on töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot, mis kuu lõikes ulatub umbes 65 euroni. Uuest aastast kehtima hakkav toetus peaks kuus küündima 145 euroni, mis päevamääraks teeks ligi 4,68 eurot ehk töötutoetuse määr suureneks rohkem kui kaks korda." Nagu te saate aru, on see hea uudis, aga see on vana uudis. Nimelt pärineb ta selle aasta 18. juulist. Uuendatud uudis, mille avaldasid lehed paar nädalat tagasi, kõlab veidi teistmoodi: "Töötutoetus kasvab järgmisel aastal praeguselt 65 eurolt 101 euro peale. Esialgu oli plaanis tõsta see poole miinimumpalga ehk 145 euro peale, aga see kärbiti ära meedikute palkade tõstmiseks." Teisisõnu tähendab see seda, et 50% asemel tõuseb töötutoetus tänaselt 65 eurolt 35%-ni alampalgast vaatamata sellele, et vastav lubadus tõsta töötutoetust poole alampalga määrani, oli antud valitsuse poolt veel 2008, kui Riigikogu võttis vastu uue töölepinguseaduse. Täpsemalt oli töötutoetuse tõstmine poole alampalgani üks töötajate turvalisuse suurendamiseks kavandatud meetmetest, milles ametiühingud, tööandjad ja valitsus 2008. aastal aprillis kolmepoolselt kokku leppisid tasakaalustamaks uue töölepinguseaduse mõju. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Kui palju? 3 minutit. SÕNAVÕTT: Yana Toom Mehi jäi rohkem töötuks majanduskriisi alguses, naisi kriisi teisel poolel, kui kriis jõudis ehitusest ja tootmisest kaubandusse ja teenindusse ja see naiste ülekaal tähendab paratamatult ka laste olemasolu. Kas keegi siin saalis julgeb väita, et Eestis on emasid, kes laiskusest eelistavad kasvatada last poonäljas ja süvavaesuses. Ametiühingute Keskliit on süüdistanud valitsust just töötute tervishoiutöötajate vastu väljamängimises: "Ilmselt loodetakse, et kui töötud jäävad tervishoiu palgatõusu tõttu oma toetuste suurendamisest ilma, pöördub nende pahameel vähemalt osaliselt meditsiinitöötajate vastu. Et tegemist on otseselt pingete õhutamise ja vaenu külvamisega ühiskonnas, näib valitsust vähe huvitavat." märkis Aametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga oma pressiteates. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna kaks fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 320 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada. Palun, kolleeg Mailis Reps! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Lugupeetud Riigikogu esinaine, palun enne hääletust 10 minutit vaheaega. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suurima hea meelega. Vaheaeg. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Head kolleegid, tere õhtust! Meie 10-minutiline vaheaeg on läbi saanud ja on laekunud kaks ettepanekut Riigikogu juhatusele. Kuna need mõlemad ettepanekud on samasisulised, siis ma panen nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui ka Keskerakonna fraktsiooni tehtud ettepaneku korraga hääletusele. Niisiis, head kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 320 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Poolt 21, vastu 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Üles / Tagasi 8. 21:02 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 268 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Mailis Reps! 8 minutit. SÕNAVÕTT: Mailis Reps Kuidas? Kaheksa? Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Head kolleegid, palun vaiksemalt saalis! Palun, ettekandja! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh! Käesoleva seaduseelnõu 268 kolmanda lugemisega oleme otsustanud astuda olulise sammu selles, mida soovisid alkoholi tootjad ehk leevendada alkoholi aktsiisi tõusu mitme aasta peale. Nüüd on sellekohane küsimus ju õigustatud, et kui tavainimene, kes on silmitsi 1. jaanuaril tema elu väga oluliselt mõjutava elektri hinna tõusuga, küsib, et kui alkoholi tootjatele vastu tuldi, siis miks tema ei saa oma elektriarve tõusu ajatada näiteks kolme või viie või seitsme aasta peale? Miks tema peab 1. jaanuarist kohe järsku väga suure tõusu kohe kinni maksma? Sellest tulenevalt on ju inimestel ka õigustatud mure. Kui me vaatame palju kiidetud 2013. aasta eelarvet, siis eelarves on ju nii mõnelegi sektorile lubatud 4,7%-ne palgatõus, samal ajal elektri hinnast tulenev tõenäoline inflatsioon sööb kogu selle tõusu ära. Nii et vaatamata väga suurtele lubadustele, inimeste reaalne olukord järgmisel aastal isegi olukorras, kus võibolla mõne sektori palgal on lootust tõsta, ei ole sugugi leevendatud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Väga suur tänu! Kas on veel läbirääkimissoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Panen seaduseelnõu lõpphääletusele. Selle jaoks, et valmistuda hääletamiseks, kutsun kokku Riigikogu liikmed. Kadri Simson, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Vaheaeg kümme minutit. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Väga austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 268. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Üles / Tagasi 9. 21:22 Riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) kolmas lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Järgmiseks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 284 kolmas lugemine. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Priit Toobal, palun kõnepulti! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kolmandal lugemisel on riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille on algatanud Vabariigi Valitsus. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ... SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Vabandust, ettekandja! Head kolleegid, natuke vaiksemalt! Väga tänan teid! Palun, Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh! Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus ajakohastada riigilõivuseaduses välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused. Eelnõu eesmärgiks on korrigeerida välisesinduses väljaantavate või väljastatud dokumentide riigilõivumäärasid. Ehk eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärgiks korrigeerida mõningate välisesinduses väljaantavate või väljastatavate dokumentide riigilõivumäärasid. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ning sõnastatakse ümber riigilõivuseaduse § 207, kus siseriiklikult tasutakse mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle dublikaadi väljastamise või selle vahetamise eest riigilõivu 25,56 eurot ning sellele lisanduks välisesinduses väljastamise eest täiendavalt 30 eurot, millega kaetakse välisesinduse poolt tehtavad täiendavad kulutused. Kokku tasutakse seega mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle dublikaadi väljastamise eest välisesinduses riigilõivu kokku 55,56 eurot. Veel muudetakse eelnõus riigilõivuseaduse § 257 ja sealt lõikeid 1, 7 ja 9 ning täiendatakse uute lõigetega, mis on siis lõiked 15 ja lõige 16. Riigilõivuseaduse §-s 257 sätestatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse välisesinduses läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu tõstetakse selliselt, et kehtivad riigilõivumäärad kataksid isikut tõendava dokumendi väljaandmiseks tehtavad kulutused. Seoses sellega pööratakse eelnõus tähelepanu ka asjaolule, et kui taotletud dokument on Politsei- ja Piirivalveameti poolt juba edastatud taotleja poolt taotlusankeedis märgitud Eesti välisesindusse või aukonsulile väljastamiseks ning taotleja otsustab dokumendi väljastuskohta muuta ja sellega kaasnevad väljastuskoha muutmisega lisakulutused. Seetõttu kehtestatakse eelnõuga täiendav riigilõivumäär, reguleerimaks olukorda, kui isik soovib muuta isikut tõendava dokumendi väljastuskohta. Eelnõu punkt 6 on seotud asjaoluga, et Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduse vahendusel dokumendi väljastamine on kulukas ja Välisministeerium on seni tasunud seda oma tegevuskuludest. Tulevikus tuleb see dokumendi taotlejal või dokumendi asukoha muutjal oma kuludest tasuda. Näiteks võivad sõltuvalt riigist Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduses väljastatava passi edastamise kulud ulatuda kuni 90 euroni. Välisministeerium lisab võrdluseks ka teiste liikmesriikide riigilõivud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse välisesinduses läbivaatamise eest. Näiteks Austrias on siseriiklikult 79,50 eurot, välisesinduses 75,50 pluss 70 eurot. Portugalis 60 eurot siseriiklikult, välisesinduses 75 eurot. Rootsis 45 eurot siseriiklikult, 157 eurot välisesinduses, siseriiklikult Soomes 54 eurot, ja välisesinduses 120 eurot, samamoodi Suurbritannias 95 eurot ja välisesinduses 195 eurot. Viimasena toon Tsehhi näite, kus siseriiklikult on 25 eurot ja välisesinduses 50 eurot. Kas tohib lisaaega paluda kolm minutit? SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kolm minutit lisaaega. Ma vahepeal ütlen, head kolleegid, keda ei huvita Priit Toobali kõne, võivad läbirääkimisi pidada teisel pool ust. Aitäh! Palun, Priit Toobal, jätkame! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Eelnõu punktides 6–10 muudetakse, sõnastatakse ümber riigilõivuseaduse § 292, § 297, § 298 ja § 304 ning muudetakse ja sõnastatakse ümber § 294 lõiget 2. Riigilõivuseaduse § 292 muudetakse samuti selle seaduseelnõuga. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Enne kui panen selle seaduseelnõu lõpphääletusele, kutsun Riigikogu liikmed saali. Kas keegi soovib sõna võtta? Ei soovi. Siiski jõudsin ära oodata! Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Lugupeetud istungi juhataja! Hetkel, kui teie ei olnud istungi juhataja ja istungit juhatas spiiker Ene Ergma, andis ta meile instruktsiooni, et vaheaega saab küsida alles peale seda, kui tema on helistanud kella ja kutsunud kõik inimesed saali, et nad teaksid, et võetakse 10 minutit vaheaega ning seetõttu ma ootasin teie kella ja jään ootama ka järgmistel kordadel, aga ma vajan siiski 10 minutit vaheaega enne hääletust. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv 10 minutit vaheaega! V a h e a e g Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 284 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Poolt hääletas 67, vastu ja erapooletuid ei olnud, seega on eelnõu seadusena vastu võetud. Üles / Tagasi 10. 21:40 Vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (264 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Järgmiseks on meie 10. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 264 SE teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Tere õhtust!Aadu Mustal on mingi mure, vaata! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Mu kolleeg Kalev Kallo võib-olla süüdistab kohe mind, et ma olen õel inimene, aga mul on tõsine protseduuriline probleem. Ka selle eelnõu kohta välja antud materjalides on niipalju näpu-, õigekirja- ja muid vigu, et minu kahe käe sõrmedest ja varvastest ei jagu ja ma ei tea, kuidas ma pean sellisel juhul reageerima. Istungil neid ette lugeda oleks nagu liiast, samas teha nägu, et me neid ei ole märganud ja loota, et keegi äkki ära parandab ei ole ka õige, sest äkki keegi ei märkagi – seda on ka vahel juhtunud. Kas ma pean need kirjavead esitama eelnõu algatajale, juhtivkomisjonile, ministrile või võib-olla sellele lugupeetud saalitöötajale, kellele me sageli oma kõnede korrektuurid esitame? Kuidas ma pean käituma? SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Ma loodan, et seda kommenteerib ettekandja, kes on õiguskomisjoni esimees, kelle kaudu see on tulnud siia istungile ettekandeks. Nii et ma usun sellest 20 minutist peaks piisama, et me anname igaks juhuks ettekandjale ühe minuti juurde ettekandeaega, kuna me selle protseduuriliselt ära kasutasime. Palun ettekandja! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Järgmine palun! Aivar Riisalu minu arust! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aivar Riisalu! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Mul on selline küsimus, et minu laual olevas päevakorra ühes versioonis on ettekandjaks Andres Anvelt. Kas ma olen millestki valesti aru saanud või on komisjon vahepeal midagi muutnud? SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Tegemist on sellega, et Andres Anvelt viibib tervislikel põhjustel eemal ja komisjoni esimehel on alati õigus teha ettekannet komisjoni nimel. Palun! Jällegi me anname minuti tagasi, palun Marko Pomerants! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma kohe ütlen ette ära, et kõik olete toredad. Võib-olla ma küsimuste voorus siis hoian selle pealt aega kokku. Teie ees on vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on ettevalmistatud teiseks lugemiseks. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh, hea ettekandja! Võib-olla kahe sõnaga kommenteerite, mis saab nendest trükivigadest. SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Mina ei oska seda kuidagi kommenteerida hetkel. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Nii et me anname selle info edasi. SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Ma oskan niipalju öelda, et nii nagu kõikide seaduseelnõudega, kui teine lugemine saab lõpetatud, on tulemas kolmas lugemine kindlasti. Kui siin tõepoolest midagi peaks olema, siis me oleme valmis need sisse viima. Lugupeetud kolleeg, olge hea, mina võiks olla allikas. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Me läheme küsimuste-vastuste juurde. Palun, Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja, seaduse kaitsja! Ma vaatan siin seda seletuskirja. Tõesti, väga huvitav seadus. Mõningad asjad panevad kohe mõtlema, kas tõesti asjad on nii hullud selles vanglasüsteemis. Ma vaatan muudatusettepanekut nr 3. Siin on kõne all vanglatöötajad, vanglateenistuses olevad inimesed. Nende kontrolli tuleb tugevdada kõvasti, kuna vanglasüsteemis töötamine võib kujutada endast olulist turvariski,vanglateenistuses oleku ajal võib ka ise see vanglateenistuja toime panna kuriteo jne, jne. Kas see kaader on siis nii nõrk ja nii kuritegelik meie vanglates, et kohe seadusega peab neid eeskirju muutma? Lihtsalt jääb arusaamatuks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitäh! Õnneks kaader vanglateenistuses ei ole kuritegelik. Mis ei tähenda seda, et riik ei peaks olema selles suhtes valvas ja hoidma ära kõikvõimalikud ohud seoses vanglateenistuse, nimetame siis nii, kuritegelikkusega. Kindlasti ei ole tegemist mingisuguse, kuidas öelda, nüüd algava jälitusmaaniaga nende kodanike suhtes. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Hea esineja! Ma küsiks ka juurde, kuigi komisjonis pisut rääkisime sellest, aga just kannatud isiku teabe saamise õigused. Paragrahvis 6 on ära toodud konkreetsed alused, milliste kuritegude tõttu on kannatanud isikutel teabe saamise õigus, see õigus kehtib ainult n-ö suurte õigusrikkumiste puhul. Millised võivad põhjused olla kannatanutel saada teavet? Miks siis ainult nende suurte õigusrikkumiste puhul, miks mitte ka niisuguste väiksemate õigusrikkumiste puhul ja miks me siin teeme vahet? Kas see ei ole ebavõrdne kohtlemine, mulle tundub? SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Hea kolleeg, selles küsimuses meil mingisugust arutelu ei toimunud, nagu sa tead väga hästi. Aga arvan, et lähtutud on sellisest proportsionaalsusest. Tõepoolest, see teavitamine võiks olla põhjendatud tõsisemate kuritegude puhul ja igal võimalikul juhul ja väiksema rikkumise puhul see oleks lihtsalt liigne koormus teenistuse poolt. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kalev Kallo! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Valmistudes teiseks lugemiseks, lehitsesin ka stenogrammi ja mul tekkis üks küsimus. Stenogrammis nimelt ministri sõnastusest, tsiteerin: "Praegu on kõigil kinnises vanglas karistust kandvatel kinnipeetavatel vanglariietus. Eelnõuga sätestatakse juba praktikas toimiv regulatsioon, mille kohaselt tavavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust." Siit tekkis küsimus, kuidas teie soovitate sellest aru saada, et praegu on kõik niimoodi, aga praktikas on teistmoodi. Kas see tähendab, et praegu ei täideta seadust ja rikutakse seadust, sest praegu peaks olema ju ühtne riietus? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Kui see oleks ebaseaduslik, ma arvan, et siis kindlasti oleks sellele ka reageeritud. Ilmselt on põhjust lihtsalt see kord selgelt sätestada ja teisalt inimestele, kes mingil põhjusel ei oma isiklikku riietust, endiselt vangla tagab riietuse. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Peeter Võsa! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab esemeid, mis vanglas seadusega tahetakse ära keelata: mängukonsoolid, kõrvaklapid, terve rida igasuguseid asju. Ometigi on need juba keelatud küll erinevate määrustega ja vangla sisekorra eeskirjadega, sõltub vist sellest, kuidas erinevates vanglates see asi on lahendatud. Kui need asjad on juba nagunii keelatud, mispärast on neid veel eraldi vaja nüüd seadusesse sisse kirjutada ja ära keelata, ja niivõrd täpne nimekiri veel. Miks nii? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Kindlasti vangide puhul on tegemist inimestega, kes väga täpselt jälgivad, et kõik see, mis on lubatud või keelatud, nende käsutuses kas siis oleks või mitte, vastavalt sellele, mida kord ette näeb. Seetõttu ka see täpsus. Aga mis puudutab seaduse taset, siis ilmselt on selline inimese piiramine mingisuguse alamakti tasemel olnud ebapiisav ja seetõttu konkreetne sätestamine seaduses. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Aadu Must, esimene küsimus. SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskirjale on lisatud justiitsministri määruse kavand just nende samade vangiriiete kohta, mis annab lõpliku või ammendava loetelu vanglariietusest, kuhu kuuluvad jakk, püksid, pluus ja nimesilt. Võrdle seda huvi pärast 1907. a analoogilise nimekirjaga, siis kuulusid vangi riietusse veel ka jalanõud, olgu nad siis pastlad, viisud või kotad, aga siiski midagi pandi ka jalga, midagi ka pähe, ja kas tänapäeva vangid enam pesu ei kannagi? SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Niipalju kui mina olen käinud vanglaid külastamas kui õiguskomisjoni esimees, siis ma tõesti ei ole vaadanud, mis neil teie poolt nimetatud asjade all on. Ma eeldan, et seal on pesu ja ma ei ole näinud omalt poolt mitte ühtegi paljasjalgset vangi Eesti karistusasutuses. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Vladimir Velman! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Suur tänu, proua juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus, mis ei ole seotud ainult menetleva seadusega, vaid laiemalt õiguskorra ja vanglatega. Teemat arutades on korduvalt kasutatud terminit nulltolerants, kuigi selle kohta on olemas ilus ja asja sisu täielikult ammendav sõna sallimatus. Termin nulltolerants on ilmselt mehaaniline tõlge ingliskeelest ning omandatud eelkõige Ameerika kriminaalfilmide leksikast. Mida me peaksime tegema, et ingliskeelne parasiitsõna nulltolerants kõrvale tõrjuda ja eestikeelne sõna sallimatus uuesti kasutusele võtta? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Selle vastu saab ainult nii, et see sõna kasutusele võtta, aga see küsimus praegu ei takista käesoleva eelnõu edasi menetlemist. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Tavaliselt, kui valmistatakse ette mõnda seadust, osalevad seadusloomes ka väga mitmesugused huvigrupid, ühingud jne, isegi loomakaitseseaduse puhul toodi välja uuringud, kus oli uuritud loomade psüühikat ja ma ei tea, kas nende arvamust küsiti, aga igal juhul kirja oli pandud, et loomad tunnevad ühte ja teist. Kas selle seaduse puhul on ka küsitud, ma ei tea, kas on olemas mingisugune vanglaametnike ühing ja kas ka kinnipeetavatel on mingisugune organisatsioon ja ka sellelt on küsitud arvamust? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Alustan lõpust. Mis puudutab kinnipeetavaid, siis nende organisatsioonide tekkimist tänane vanglateenistus igati väldib ja seetõttu kindlasti sellist arvamust ei leia. Nagu ma nimetasin, ka selle arutelu kestel õiguskomisjonis kaasasime me kriminaalhooldusametnikud oma esindajate kaudu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma loen nüüd § 27 "Kinnipeetava kokkusaamise jälgimine". Lõik 4 ütleb niimoodi: "Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine (Vangi lühiajaline kokkusaamine. – H. L.) kohe katkestada, kui sellest võib tuleneda oht riigi julgeolekule." Minul seda fantaasiat ei jätku, ma ei ole nii palju vanglas käinud nagu teie ja ei ole asjaga kursis. Võib-olla te selgitate, kuidas saab ühe tuttava ja vangi kokkusaamisel tekkida oht riigi julgeolekule? Kas pomm järsku leiti või on loosung lahti rullitud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Kõigepealt need isikud, kellel on lubatud vangiga kohtuda, kui on põhjust kahtlusteks, siis nad kontrollitakse läbi ja keelatud esemed võetakse ära. Nende hulka kindlasti kuuluksid antud juhul ka pomm ja loosungid, nagu te ütlesite. Aga kindlasti saab see oht lihtsalt nende omavahelise suhtluse põhjal tekkida. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Hea esineja! Minu küsimus puudutab seletuskirja punkti 3.1, millega muudetakse vangistusseaduse § 1 lõiget 4, mis räägib vanglateenistujate haldusaktide ja toimingute peale esitatud vaiet. Me teame, et iga vang võib ju selle esitada. Nüüd viiakse see nagu madalamale tasemele kui praegu. Tekib küsimus, et kui vaide läbivaatamine viiakse madalamale tasemele, hetkel on selleks asutuse juht, millega siis välistada selle vastutuse hajumist?Kas ei ole siin oht? SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Eelnõu menetlemise käigus me seda kohta komisjonis eraldi ei arutanud ja see ei tõusnud esile kui võimalik koht. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Lauri Laasi, küsimus! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Seadusemuudatus võimaldab vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetavale kas siis isikliku raadio või televiisori või muu elektriseadme kasutamise, nagu siin kirjas on. Seda muidugi juhul, kui kasutamine ei riku vangla sisekorra eeskirju. Kuidas te tõlgendate seda, et mille järgi siis vanglateenistuse ametnik selle loa või anda? Kas see on mingi tema oma suva järgi? Kas siin ei teki oht, et ühte vangi eelistatakse teisele ja see moment ei ole piisavalt reguleeritud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Ma eeldan, et need sisekorraeeskirjad on piisavalt selgelt, et ka vang ise aru saab, et nad on neid rikkunud ja seetõttu temalt eseme äravõtmine mingiks ajaks on põhjendatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea õiguskomisjoni esimees! Mind huvitab meie ees laual oleva seaduseelnõu § 33, mis ütleb järgmist: "Vanglateenistuse ametnikul on teenistuskohustuse täitmisel, sealhulgas väljaspool vanglat, õigus kinnipidada isik, kes oma tegevusega vahetult ohustab karistuse täideviimist vanglas." Ma küsin selle kohta, et kas see tähendab, et keegi justkui püüab vange vabastada või mida siin täpselt selle all mõeldud on? Kui mingi säte kirjutatakse seadusesse, siis järelikult on praktikas sellega probleeme olnud. Kas on keegi püüdnud vange vabastada ja kes need on olnud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Meil ei olnud arutuse all, kas keegi on püüdnud vange vabastada, küll aga toodi näiteks, et näiteks keegi proovib väljastpoolt vangla aeda mõne eseme territooriumile visata. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 27 kohta. Siin on kirjas, et vanglateenistusae metnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Ja edasi: "käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral." Kes määratleb selle põhjendatud kahtluse ja kuidas seda määratletakse? Üks kord on kahtlus põhjendatud, teine kord põhjendamata. SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Kindlasti on vanglaametnikel selles osas rutiinid välja kujunenud. Me eraldi seda ei arutanud ja seetõttu ma täpsemat vastust ei oska anda. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Aadu Must, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esimees! Vangitelt esemete äravõtmise aluseks on nende ohtlikkus või väärkasutus. Aga tekkis küsimus, kas ei oleks otstarbekas seada ka mõni sotsiaalne või õigemini rahva õiglustundel põhinev piirang. Pean silmas seda, nagu oli Norra vanglates, kus keelati vangidel kasutada värviteleviisoreid seni, kuni vaesem osa rahvast vabaduses vaatas must-valget televiisorit (tõsi, nüüd on neil ka värviteleviisorid), aga see oli pigem võrdluseks. Kas meile need mõtted sobivad või ei sobi, põhjendusega, et me olemegi viie rikkama hulgas ja me tahame väga head välja näha ja meil selliseid õigustundel põhinevaid piiranguid ei sobi rakendada? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma küsimuse eest! Mitte ükski Riigikogus esindatud erakond, kaasa arvatud Keskerakond, ühtegi ettepanekut ei esitanud, sealhulgas ei olnud ka ettepanekut televiisorite värvi äravõtmise kohta. Seetõttu me ei saanud seda arutada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Yana Toom! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! See § 114, mida nüüd täiendatakse vanglas juba töötavate ametnike kontrolliga. Kas ma saan õigesti aru, et hetkel kehtiva seaduse kohaselt ei olegi vanglal õigust oma töötajat kontrollida, ja kui seda tehakse, siis sellega rikutakse seadust? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! See täpsustus on tõepoolest seetõttu, et praeguses korras ei ole ette nähtud taustakontrolli töötamise ajal. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Õiguskomisjoni tehtud kolmas muudatusettepanek käsitleb vanglateenistuses olevate isikute tausta kontrollimist nende ametisoleku ajal. Seletuskiri rõhutab, et võib ette tulla juhtumeid, kus ametisse määramise nõudeid on rikutud kas teadlikult või infosüsteemide vea tõttu. Mind huvitab, kas sellised probleemid on sagedased, et komisjon pidas vajalikuks sellise muudatuse sisse viia? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Õnneks on probleemid harvad ja kui ma õigesti mäletan, siis vist kogu selle ajaloo jooksul on üks selline juhtum tõepoolest, kus hiljem tuli välja, et inimene ei oleks pidanud saama teenistusse asuda. Aga et edaspidi selliseid võimalusi vältida, siis on selline parandus. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kõigepealt tänan vastuse eest oma eelmisele küsimusele! Teine küsimus puudutab eelnõu muudatusettepanekuid nr 6 ja 7. Mõlema ettepaneku selgituses räägitakse isikutest, keda ei saa võtta õppima ega tööle valveteenistujaks. Sealt leian järgmise lause: "Üldiselt on keelatud võtta vanglateenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest", rõhk sõnal "üldiselt". Mida see "üldiselt keelatud" siis tegelikult tähendab? Kas siis on keelatud võtta või ei ole keelatud võtta vanglateenistusse isikut, kes on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Kogu selle muudatuse sisu on seotud hoopiski koolis õppimisega. Loomulikult kõik need piirangud, mis täna on seaduses üles loetud, kehtivad, ja see on loetletud, millisel puhul ei saa inimest vanglateenistusse võtta, tahtlikult sooritatud kuritegu nende hulgas. Aga et ei tekiks sellist olukorda, kus inimene õpib Sisekaitseakadeemias näiteks korrektsiooni erialal, selle õppimiseks piiranguid ei ole, käib oma kolm aastat koolis ära ja selgub, et ta ei saa tegelikult vanglateenistusse tööle asuda. Ja siis on see koolitus läinud n-ö tühja, inimese ootused samamoodi ja et seda vältida, siis on toodud siia üks täiendav asi juurde, et juba enne, kui õppima asutakse, viiakse kontroll läbi, et ei oleks pärast mõtet pettuda. See muu kõik on siiamaani ka. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Elu on elu ja elus võivad ette tulla igasugused huvitavad sündmused, kohtumised. Seoses sellega mul ongi küsimus: kuidas siis toimitakse olukorras, kus vanglateenistuja töökohta, st vanglasse, satub tema lähikondlane, sugulane jne? Mis siis ette võetakse? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Iseenesest kui kellegi lähedastest on kriminaalkaristus, siis see ei ole alus selle vanglateenistuse ametniku ametist vabastamiseks. Ilmselt iga kord on see olukord konkreetselt otsavaadatav, aga automaatselt ei pruugi see probleem olla. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Lauri Laasi, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu 13. punkt keskendub kinnipeetava kokkusaamiste regulatsioonile. Nagu siit lugeda võib, mitmetel juhtudel on vanglateenistuse ametnikul lubatud jälgida või ta on lausa kohustatud jälgima neid kohtumisi, kuid samas ta ei tohi pealt kuulata, mis seal räägitakse. Kas te oskate seda protsessi natuke lähemalt kirjeldada ja kuidas on võimalik, et ta ei kuula, olles seal juures, pealt, mida inimesed omavahel räägivad, vang ja külaline? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Kuigi ma olen vanglaid külastanud, siis nende külastuste hulka ei kuulu mul kordagi põhjus, et ma oleks kedagi vangi vanglas pidanud külastama isikuna väljastpoolt. Mul kogemus puudub, aga ma eeldan, et see vanglaametnik või vanglateenistuse ametnik istub sellisel kaugusel või on ta lausa eraldatud mingi vaheseinaga, kus ta juttu ei kuule, aga kust ta saab jälgida omavahelist suhtlust. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Palun, Yana Toom, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ikka jätkan seda taustakontrolli teemat, sest ilmselt ei ole väga pikk järjekord sinna vanglateenistusse soovijatest, mis ilmselt tähendab ka seda, et vahel võib vangla administratsioon silmad kinni pigistada mingi väiksema patu puhul, mis hiljem tuleb välja. See vägisi meenutab mulle seda kurikuulsat kodakondsuse äravõtmist, mis juhtus justkui ametnike vea tõttu. Kes paneb paika selle taustakontrolli reeglid, kes on see otsustaja ja kuivõrd subjektiivne see taustakontrolli asi üldse on? SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Taustakontroll kindlasti on sarnane nii nagu teistes julgeolekuvaldkondades ja viiakse mõne meie julgeolekuasutuse poolt läbi. Siin kindlasti ma ei eelda, et mingisugust subjektiivsust on. Igal aastal on korruptsioonieriala tudengid Sisekaitseakadeemias kenasti olemas. Meil komisjonis arutelu käigus oli küsimus küll selles ja selle vastu olid kriminaalhooldusametnikud, et võib üleüldse olla mingisuguseid tööülesandeid, kus ei ole nõudeks rakenduslik kõrgharidus vähemasti. Siin oli vanglateenistuse juhtide selgitus selline, et, vastupidi, võib olla juhtumeid, kus inimene ei vasta ametinõuetele, aga et teda mitte tingimata sellest tööst vabastada, siis näiteks ühiskondlikult kasuliku töö juhendamise juures võiks väga vabalt ka selliseid inimesi kasutada, kuigi ta võib olla ei saaks töötada näiteks vanglas valvurina. Nii et pigem täna küll ei ole põhjust arvata, et see võiks olla mingisugune tagakiusamise paragrahv või kellegi vanglateenistusest ärasaamiseks. Kindlasti peaksid olema need inimesed selge ja puhta taustaga, kes seal töötavad. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus puudutab vanglateenistuses olevate isikute tausta kontrollimist nende ametis oleku ajal. Saame muudatusettepaneku seletustest aru, et pidev taustakontroll on vajalik julgeolekuriskide hindamiseks ja kontrollimiseks. Kas me ei jõua niimoodi olukorda, kus vanglateenistujate ja nende lähedaste järele käib lakkamatu nuhkimine või jälitus? Kas see pole mitte inimõiguste piiramine? Aitäh! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Kindlasti nii nagu kõikide teiste ametite puhul, olgu nendeks näiteks politseinikud või inimesed, kes riigisaladuse lubasid omavad, ei toimu see lausaliselt. Selleks pole vajadust, ressurssi jne. See küsimus saab tekkida ikka sellise põhjendatud riskianalüüsi puhul. Kindlasti ei saa see olema vanglateenistuse igapäevane tegevus – tegeleda oma töötajate tausta kontrolliga. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Oleks väga hea, kui igal seadusel oleks mõni huvitatud elanikegrupp, mis saab kasu sellest seadusest, kasusaajad, kelle elu seadus paremaks muudaks. See eelnõu on väga kirju, siin on mainitud nii vanglatöötajaid, vange või kinnipeetavaid, on siin juttu riietusest ja julgeolekuriskidest ja millest iganes. Aga kelle huvides see seaduseelnõu on ja mismoodi teeb ta meie kõigi ja ühiskonna elu paremaks või inimväärsemaks või rikastab meid? Mida on selles seaduses sellist, mis väärib esiletõstmist? Mille poolest ta kõigi jaoks hea peaks olema? SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitüma! Eks siin on head eri sekmentidele – vanglateenistusel, see tähendab ametnikel on vaja seda, et nendel oleks oma töötegemiseks selgem, konkreetsem alus. Nagu te nimetasite, ka vangidel on sellest võita, kui on seaduses reaalselt reguleeritud, et on võimalus omada ja kanda seadusest tulenevalt enda riietust, ja ma arvan, et maksumaksjatele on samuti selge ja parem, kui võimalikud ohud, mis võivad kaasneda suhtlusega karistusaluste ja vanglamüüridest väljapool asuvate isikute vahel, on minimeeritud. Nii et kui tulete läbirääkima ja kõnet pidama, siis kindlasti saate sellest rääkida kui ühest heast seadusalgatusest. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Enn Eesmaa! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Milline puutumus on vanglateenistujate ja nende töötajate taustakontrolli kõrval nende keeleoskusel? SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Siin on samuti keelenõuded – ma peast ei mäleta, mis on see kategooria – siin on spetsialist kindlasti teie ees istumas ja tema oskab sellele ka täpselt vastata. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Kas on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu, Marko Pomerants! Avan läbirääkimised ja palun kõnetooli Priit Toobali! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Täna menetletav eelnõu räägib mitmetest abinõudest, mis peaksid parandama tööd vangistuse eesmärkide täitmisel, ja ka mitmeid meetmeid põhjendatakse nende vastavusega vangistuse eesmärkide täitmisel. Minu arvates on üheks väga oluliseks küsimuseks, see on ülimalt oluline, et seadus näeb laiemat pilti, vangistuse eesmärkide täitmist. Seda on korduvalt eelnõus ja seletuskirjas rõhutatud, just nimelt vangistuse eesmärkide täitmist. Kuigi mõnikord jääb mulje, et ega seda, mis nende tähtsate sõnade taha jääb, eriti põhjalikult ei teatagi. Seaduseelnõus on mitmeid uuendusi, mis tulenevad viimaste aastate arengutest. Muu hulgas peetakse vajalikuks täpsustada välisriikide konsulite õigusi oma riikide kodanikest vangidega suhtlemisel. Paraku on probleeme, mida lahendamata vangistuse eesmärki pole võimalik täita ja mida ka käesolev seaduse eelnõu ei käsitle. Üks neist on vanglaametnike kontingent. Vanglatöö nõuab ametnikelt spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Seda üllatavam on, et suurel osal vanglate ametnikest ei ole vastavat väljaõpet. Tõsi, üht-teist on aja jooksul võimalik ka töö käigus õppida, ent selle lootuse muudab imepisikeseks tööjõu väga suur voolavus vanglates. Tõsi, kunagi käis ajakirjandusest läbi teade sellest, kuidas vist kõige kõrgem mees vastavas ametkonnas, see oli vist Justiitsministeeriumi vanglateala asekantsler, õppima oma valdkonda tundma nii, et viibis ise inkognito vangina vanglas vangide seas. Vaevalt selle episoodi teabeväärtus küll väga suur oli, pigem meenutas see armsat lugu sellest, kuidas keegi ärimees tahtnud lisaks loomaaeda külastavatele inimestele ka loomadele pileteid müüa – selle eest, et neile inimesi näidatakse. Seda juttu, et vangid ei teadnud, kes nende hulgas viibib, ei maksa tõsiselt võtta, aga küllap oli see neile mingiks mõnusaks atraktsiooniks ja vahelduseks ikkagi. Ajakirjandusele ilmselt selline lugu väga meeldis. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ma palun kõnetooli Marika Tuus-Laul! Kaheksa minutit. SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt sissejuhatuseks ja teadmiseks, et Eesti vanglates kannab aprilli seisuga karistust 2600 süüdimõistetut. Lisaks neile viibib vanglas 762 vahistatut. Seega, erirežiimi kohaldatakse üle 3000 isiku suhtes, mis on võrdne umbes Tõrva linna elanike arvuga. Nii on tegemist märkimisväärselt suure isikute grupiga, kus inimeste põhiõigusi on piiratud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Võsa! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Tänan, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Meie Riigikogus on juurdumas tava, et mis tahes seaduseelnõud menetledes, räägime sellest justnagu asjast iseeneses. Riigikogu otsene kohustus on vaadata asju laiemalt. Haritud maades ei tegele Riigikogu mitte ühe või teise seaduse loomisega, vaid seadusloome kui tervikliku protsessiga. Just sellepärast vaatasin ma enne tänast istungit üle, kuidas me selle valdkonnaga seni oleme tegelenud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv 3 minutit juurde. SÕNAVÕTT: Peeter Võsa ettekanne elluviimise kohta 2011. aastal. Stenogrammis seisavad must valgel kirjas tema sõnad: "Eestis on vangide arv mitu korda suurem kui Skandinaavias, aga turvalisuseni on meil veel pikk maa käia." Mind hakkas tõsiselt huvitama, mida tähendavad tema sõnad, Eestis on vangide arv mitu korda suurem kui Skandinaavias. Eesti vanglates viibis aastavahetuse seisuga 3399 inimest. Huvitav millisest Skandinaaviast lugupeetud minister rääkis. Rootsis, Taanis ja Norras peetakse Skandinaaviasse kuuluvaks Rootsit Taanit ja Norrat. Inglis- ja saksakeelsetes maades käsitletakse Skandinaaviana enamasti Rootsit, Taanit ja Norrat, kuid vahel lisaks ka Soomet. Justiitsminister ütles siitsamast Riigikogu kõnetoolist, et Eestis on rohkem vange kui Skandinaaviamaades, Soomes on vange umbes samas suurusjärgus nagu Eestis, sama käib Norra kohta, Rootsis oli vange paari tuhande jagu rohkem kui Eestis, järelikult on justiitsministri jaoks olemas mingi selline Skandinaavia mõiste, mis on oluliselt väiksem ja kuhu vähemalt Rootsi kindlasti ei kuulu. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ma stenogrammi huvides täpsustan, et Märt Rask on Riigikohtu esimees, mitte Riigikogu. Nüüd on kõnejärjekorras Marko Pomerants. Kohapealt kaks minutit. Palun! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitäh! Kõigepealt tahan ma öelda komisjoni poolt, et komisjoni kindel otsus oli see, et teine lugemine lõpetada. Seda esiteks. Teiseks, ma ei hakka ühegi eeskõneleja nime nimetama elevuse mittetekitamiseks, aga 2003. aastal pöörduti minu poole ka enne valimisi, kui Viru vangla ehitamine oli kuskil ootustes, et kas Lääne-Viru pätid ei saaks omale eraldi vanglat, et nad on teistsugused. Kui me vaatame, millised probleemid on vanglate püstitamisega olnud kas või siin Tallinnas, siis te kindlasti saate aru, et igas maakonnas ei saa täna olla oma vanglat. Üks kolleeg siin tundis muret, kas vangide eestkõnelejad on saanud selle eelnõu menetlemises osaleda. Nagu te nägite meie ühe kena kolleegi kõnest, siis selline eestkõneleja on olemas, aga ta kahjuks ei pidanud nii sütitavaid kõnesid selle eelnõu menetlemise ajal komisjonis. Mis puudutab pikaajalist ja lühiajalist kohtumist, siis Tallinna vanglas ka üks vang heitis ette, et see kord ei ole piisav ja hea, mis puudutab pikaajalist vangistust, et pereelu on täitsa võimatu. Mina ütlesin, et alternatiiv oleks olla korralik inimene, mille peale mulle vastati: "Me püüame, aga iga kord ei õnnestu, härra Pomerants." Ja mis puudutab perevägivalda, siis kindlasti võiks ja peaks, oleks aus ära nimetada ka kolleeg Laanet, kes selle asja eest on seisnud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ma palun järgmiseks kõnetooli Viktor Vassiljevi! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua eesistuja! Head kolleegid! Ega ma sel teemal ei kavatsenudki esineda, sellepärast et ma lugesin seaduseelnõu ka läbi ja seal on kõike, mida iganes. Mida kõike seal ei ole – seal on küll töötajatest, küll vangidest, seal on pealtkuulamisest, läbiotsimisõigusest, esemete äravõtmisest. Mida iganes, palju igasugu asju ühte seadusse kokku pandud. Aga kuulates seda küsimsute vooru, järjest segasemaks see asi minu jaoks muutus. Ei ole mina siin mingisugune kinnipeetavate eestkõneleja, sest ausalt öeldes pole siiamaani vangis istunud ja loodan, et elu ka sinna ei vii. Ega neile polegi vaja mingit eestkõnelejat, sellepärast et nendel on piisavalt aega, nad on kirjaoskajad inimesed, mõned on juriidiliselt isegi väga ja väga hästi ennast harinud ja, muuseas, nendel on tore komme kirjutada igale poole kaebusi. Ma tean, et väga paljud riigiasutused raiskavad tohutult aega selle peale, et lahendatakse kinnipeetavate kaebusi, ja sugugi mitte ainult Siseministeerium või mis iganes, vaid ka Sotsiaalministeerium, Sotsiaalministeeriumi allasutused kulutavad väga palju aega sellele, et lahendada kaebusi. Kusjuures kaebused on ääretult pikad ja tihtipeale ka põhjendatud. Seal kurdetakse küll selle üle, et valgustus ei ole piisav, ei anta piisavalt võimalust värske õhu käes olla ja tervislikku elu elada ja nõnda edasi, ja kaebused on pikad. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kolm minutit juurde. SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Läbiotsimine kokkusaamiste puhul, kes määrab selle põhjendatuse? Kas selle määrab mõni vanglaametnik, kes jälgib, kes tulevad kokkusaamisele, et keda tasuks läbi otsida ja kes ei paku huvi? Milliste kriteeriumide alustel seda otsustatakse? See on küllalt suvaline asi, aga seda võivad vanglaametnikud näiteks ära kasutada oma huvides, samas võidakse rikkuda külastajate privaatsust ja nende huvisid ja täiesti asjatult rikkuda. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Palun, Yana Toom! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Minu aktiivne sõnavara on kolleeg Viktor Vassiljevist omast palju väiksem, nii et ma nii pikalt ei suuda rääkida. Ma tegelikult ei plaaninudki siia tulla, aga Enn Eesmaa ja härra Pomerantsi sõnavahetus tuletas mulle meelde, kuidas ma pikalt suvel pidasin kirjavahetust austatud minister Kristen Michaliga. Nimelt sel teemal, et meie vanglates juba aasta või natuke rohkem käib selline vangide sildistamine. Nimelt, nende riietuse külge on õmmeldud tähed, mis tähistavad nende eesti keele oskust A-, B- ja C-tasemel. Kui sellest kirjutas keegi, ma ei mäleta täpselt, kes see oli, üks arvamusliider, see uudis ajas teda tõsimeeli tagajalgadele, siis Eesti meedias võrreldi seda kollaste tärnidega. See oligi põhjus, miks ma saatsin kirjaliku küsimuse härra Michalile. Härra Michal vastas mulle, et see ei ole mingi diskrimineerimine keele põhjal, vaid sellised silte kannavad ka eestlased, nendel on mõistagi seal C-täht. Miks on seda vaja? Põhjendus oli see, et on vaja seda selleks, et vanglaametnikud saaksid aru, suheldes vangidega, kas nende sõnadest ikka saadakse aru. Selle peale ma võtsin ühendust päris mitme vanglaametnikuga, nii praegu töötavate kui ka endiste vanglaametnikega. Nende seas oli ka näiteks üks vangladirektor. Sain teada, et tegelikult üks korralik vangivalvur peab teadma mitte ainult oma alluvate keeleoskust, vaid ka nende perekondlikke probleeme, usulisi veendumusi ja mida iganes. Nii et selliste siltide õmblemine tegelikult tähendab kahte asja. Esiteks, meie vanglaametnikud tihtilugu ei ole pädevad oma tööd tegema. Teiseks, veel üks väga tõsine julgeolekuoht on selles, et üks vanglavalvur ei saa aru, millest räägivad tema juuresolekul kinnipeetavad, kuna ta ei valda vene keelt. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Palun, Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna arutlusel olev eelnõu kuulub sellesse pakki, mis on ühiskonna kõrgendatud tähelepanu all just selletõttu, et vangistuse probleemide ümber põrkuvad inimeste õiglustunde küsimused. Maksumaksjaid pahandab tihti see, et vange peab üleval maksumaksja raha, mitte aga vangide endi töö. Teiselt poolt üritame me olla demokraadid, püüame näidata, et oleme arenenud riikide peres ja nii olemegi nagu haamri ja alasi vahel, püüdes leida õrna kompromissi, kus oleks täidetud nii-öelda vangistuse eesmärk ühelt poolt, kuid teiselt poolt ei saa eirata ka seda, et sotsiaalne õiglus on oluline kategooria. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kolm minutit lisaaega. SÕNAVÕTT: Aadu Must Kinnipeetavad Vanker, Tõld, Troska, Saan ja Kelk ei käi korvpallis, võrkpallis, õhtukoolis, kutseõppes ega kuskil. See aga pole mingi juhus, vaid Eesti tehiolusid üsnagi täpselt kirjeldav näide. Tegeldakse nendega ja kasvatatakse neid, kes on nii-öelda pehmed ja leplikud tegelased, vähem pehmed tegelevad oma asjadega, näiteks oma legaalsete või mõnel juhul ka illegaalsete äride juhtimisega otse vanglaseinte vahelt. Seda viimast saavad nad teha näiteks kirja teel, aga miks mitte ka telefoni teel. Kontaktid ümbruskonnaga on ju vanglaelu lahutamatu koostisosa ja võib-olla polegi see paha. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek. Palun, Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Kümneminutiline vaheaeg. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme eelnõu 264 esimese muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Palun võtta seiuskoht ja hääletada! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tulemusega poolt 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda 10-minutilist vaheaja! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Palun see ettepanek kirjalikult. Kuulutan välja vaheaja 10 minutit. Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tulemusega poolt 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole ja 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks, leidis ettepanek toetust. SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Kuulutan välja vaheaja 10 minutit. Aseesimees Jüri Ratas Ka see Eesti Keskerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kolmanda muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tulemusega poolt 54, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümneminutilist vaheaega! Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja vaheaja kümme minutit. Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme neljanda muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tulemus: poolt 54 Riigikogu liiget, keegi ei ole vastu ja keegi ei jäänud erapooletuks. Järelikult leidis ettepanek toetust. SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümneminutilist vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh!Kuulutan välja vaheaja kümme minutit. V a h e a e g Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Paneme hääletusele viienda muudatusettepaneku, mis on esitatud Juhtivkomisjoni poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse! Protseduuriline küsimus. Mailis Reps, palun! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Vabandust, aga mul oli ennem sees! Ma soovin enne hääletust kohaloleku kontrolli! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Peep Aru, palun! SÕNAVÕTT: Peep Aru Ja mul läks valesti! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh teile. Valdo Randpere, kas teil läks õigesti? SÕNAVÕTT: Valdo Randpere Kuna hääletus oli juba alanud, siis ei saa enam teha ettepanekut kohaloleku kontrolliks. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, aga juhataja hääletuse katkestada ja seda ma tegin. Rohkem küsimusi ei ole. Peep Aru, palun! SÕNAVÕTT: Peep Aru Ma ei tea, mida lugupeetud juhataja edasi teeb, aga igaks juhuks mul on protseduuriline küsimus. Millest see tuleb, et ükskord te andsite enne hääletamisele asumist kella üks minut ja kaks sekundit, ükskord andsite täpselt üks minut, ükskord andsite 56 sekundit. Aga ma olen tähele pannud, et Riigikogu esimees ja esimene aseesimees annavad tunduvalt rohkem kella. Kas te omavahel kokku ei ole leppinud, kui kaua võib kella anda? SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh teile selle protseduurilise küsimuse eest! Kindlasti see tuleb minu ebatäpsusest, et ühel hetkel on minut ja kaks sekundit ja teisel hetkel on minut ja viis, kuid tuleb lähtuda sellest, et vähemalt minut. Sellest tuleb lähtuda. Valdo Randpere, palun! SÕNAVÕTT: Valdo Randpere Kas ma saaksin kaks minutit vaheaega paluda! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kahjuks enam ei saa, sest selle hääletuse eel oli juba vaheaeg. Ma väga vabandan, ei saa siin teile vastu tulla. Sven Sester, palun! Palun mikrofon Sven Sesterile! SÕNAVÕTT: Sven Sester Aitäh härra juhataja! Ma tahaks täpsustada, mis hetkel te katkestate hääletuse, mis hetkel mitte? Kas see on teie oma suva või lähtub see mingitest protseduurilistest süsteemidest? SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas See tuleneb protseduurilistest süsteemidest. Urmas Klaas, palun! SÕNAVÕTT: Urmas Klaas Aitäh! Ma tahaks täpsustada, mida te kavatsete ette võtta oma ebatäpsuse likvideerimiseks? SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Püüan vaadata peeglisse ja olla parem, nõudlikum enda osas. Nii, kas on veel protseduurilisi küsimusi? Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda võtta kümme minutit vaheaega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Kümme minutit vaheaeg. V a h e a e g Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 6. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Tulemusega poolt 55 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Liigume edasi 7. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Ma palun see ettepanek hääletada ja enne seda 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Kuulutan välja vaheaja 10 minutit. V a h e a e g Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme seitsmenda muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Veenva enamusega – 59 Riigikogu liiget on poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – leidis ettepanek toetust. Head ametikaaslased, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et teine lugemine lõpetada. Samas on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 264 teine lugemine katkestada. Alustame selle hääletamist. Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Ma palun kümneminutilise vaheaja enne hääletamist! Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Kümme minutit vaheaega. Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku, et eelnõu 264 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tulemusega poolt 13 Riigikogu liiget, vastuolijaid 52, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 264 teine lugemine tuleb lõpetada. Üles / Tagasi 11. 00:21 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (307 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publika Liidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 307 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa. Palun! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Lugupeetud istungi juhataja ja head kolleegid! Mul on hea meel kanda ette siis õiguskomisjoni poolt 15. novembril menetletud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ehk lühidalt 307 SE. Õiguskomisjon menetles seda 15. novembril ja juurde olid kutsutud Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Berit Loog ning Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialisti asendaja Taivo Põrk. Komisjon otsustas teha järgmised otsused: kõigepealt täiendada äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu uue paragrahviga 2 järgmises sõnastuses: "Muutes eelnõus § 2 ja sellega järgnevate paragrahvide numeratsiooni vastavalt käesolevale täiendusele." § 2, audiitortegevuse seaduse muutmine ja audiitortegevuse seaduse § 207 lõige 3 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Lõikes 1 ja 2 sätestatu jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril." Komisjon otsustas saata antud eelnõu20. novembri täiskogu päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka mõningad küsimused. Heimar Lenk, palun! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on lahti § 6, abieluvararegistri andmetega tutvumine. Siin on öeldud selge sõnaga "igaüks", see lõige 1 hakkab peale sõnadega "igaüks võib abieluvararegistri kaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke". SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Hea ametikaaslane Heimar Lenk, kas te küsite või ei küsi? Küsige palun lõpuni! Hea küsija, teie aeg! Head ametikaaslased, palun vaikust! Hea ettekandja, kas soovite vastata või lähme edasi? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Ma arvan, et läheme edasi. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh teile! Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg, palun täpsustage ja selgitage, milliseid samme antud eelnõu raames peavad tegema need hooneühistud, kes ei ole senini oma põhikirja hooneühistu seadusega kooskõlla viinud ja eksisteerivad kui tavalised mittetulundusühingud! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsijale, aga antud küsimust komisjonis ei arutatud ja see ei kerkinud üles. Antud eelnõu on piisavalt, juba viies kord juba saalisja on piisavalt lahti seletatud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Enn Eesmaa, palun! SÕNAVÕTT: Enn Eesmaa Suur aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus § 1 ja lõike 8 kohta, tsiteerin: "Kui avalduste esitamine otse elektrooniliselt peetava äriregistri infosüsteemi ei ole võimalik infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu, võib avaldusi ja nendele lisatud dokumente esitada paberil või e-posti teel." E-posti teel on asi selge, aga kas kirja teel esitatud avaldused peaksid olema sadetud tähitud postiga? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest. Täna on võimalik neid kirja teel esitada. Minu teada seda küsimust ei arutatud, aga minu teada võib nii tähitult kui tavalise kirja teel. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Marika Tuus-Laul, palun! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Mul on ka üks küsimus seoses ühe muudatusega, millega vähendatakse miinimumtrahvi suurust 320 eurolt 200 eurole. Kuna varasemat trahvimäära kohaldati nii suurtele aktsiaseltsidele kui ka väiksematele mittetulundusühingutele, oli see väiksemate ühingute jaoks tõepoolest ebaõiglaselt suur. Siit aga tekib praegu küsimus, kas see sisseviidav muudatus ei ole järsku suurte aktsiaseltside puhul, see trahv liiga väike jälle omakorda. Mis teie arvate, kas see täidab oma eesmärki, see trahv? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Antud küsimust komisjonis ei arutatud, aga eelnõus on kirjas, eelnõu seletuskirjas, et antud valdkond on registripidaja diskretsiooniotsus ehk mille järgi alati registripidaja saab ise valida, millisele ettevõttele kui suures ulatuses võiks trahvi teha, et see trahv oleks mõjus. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Eldar Efendijev, palun! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud §-ga 5 "Kirikute ja koguduste seaduste muutmine", mille punktiga 1 lisatakse lõige 9. Konkreetsemalt: kui ma loen, et mõjuval põhjusel võib avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel, siis tekib mul küsimus, mis rollis see teine notar selles situatsioonis esineb. On kaks notarit, nad on ju võrdsed, aga praktiliselt see teine nn notar siin on tavaline jurist. Kas see on õige või mitte? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Tegemist on tehnilise muudatusega ja antud küsimust komisjonis ei arutatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Priit Toobal, palun! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei ole teie komisjoni liige, aga mulle tundub vastustest, et teil on suhteliselt igavad komisjoni istungid. Ma loodan siiralt, et järgmist küsimust, mida mina teilt küsin, on komisjon arutanud. See puudutab § 53 lõiget 6, kus on öeldud, et selle muudatuse kohaselt ei pea registripidaja lahendama kandeavaldust kiirmenetlusega juhul, kui kõik selleks vajalikud dokumendid on esitatud, aga nendes esineb sisuline puudus. Kas te seletaksite lahti, mis tingis selle muudatuse vajalikkuse ja kes hindab seda sisulise puuduse olemasolu või mitte? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Pean nõustuma teiega esimese punkti osas, mis te küsisite, et antud eelnõude osas ei olnud komisjoni istungitel tõsist arutelu. Võib öelda, et tegelik arutelu peaaegu üldse puudus. Ma ei tea, mis selle põhjus oli. Mul on hea meel, et te täna olete aktiivselt valmis küsima erinevaid küsimusi ja põhjalikult endale need eelnõud selgeks teinud. Aga antud küsimust tõesti komisjonis ei arutatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Heimar Lenk, palun! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Uus seadus, seaduse muudatus lubab, aga praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole registriosakondadel õigust menetleda teise piirkonna esitatud või kuuluvaid avaldusi. Kas võite öelda, mis põhjusel siiamaani ei saa seda teha teise piirkonna suhtes? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Selle seaduseelnõu mõte ongi see, et hajutada töökoormust. Erinevates registripiirkondades on erinev töökoormus. Täna on seadusega see piiratud, et erinevad registriosakonnad ei saa kahjuks menetleda teiste piirkondade erinevaid dokumente. Ongi mõte just see piirang ära kaotada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aeesimees Jüri Ratas Yana Toom, palun! SÕNAVÕTT: Yana Toom Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan selle koha pealt, kus lõpetas kolleeg Enn Eesmaa. Elektrooniliselt peetavat äriregistri infosüsteemi saab mitte kasutada tehnilise rikke tõttu. Aga tegelikult on meil väga palju kõikvõimalikke seadusi, mis puudutavad elektroonseid andmebaase. Ei ole nagu sellist ühtset lähenemist. Kord me kirjutame, et rikke tõttu, teinekord me kirjutame, et kui te ei viitsi, siis ärge tehke, siis saatke paberkandjal jne. Ühesõnaga, meie e-riigis need asjad nagu omavahel hästi ei klapi. Kas seda on äkki arutatud komisjonis? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest. Komisjonis seda ei arutatud. Kuigi eelnõus on välja toodud, et suurem osa tänastest avaldustest esitatakse juba elektrooniliselt. See on lihtsalt sisse jäetud, et on võimalus ka paberkandjal alati esitada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Viktor Vassiljev, palun! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Küsimus on selline. Seletuskirjas on välja toodud eelnõu reas punktides muudatuste eesmärk. Muudatuste eesmärk on anda registriosakondadele võimalus menetleda teiste osakondade esitatud kandeavaldusi. Ma saan aru, et siin laiendatakse vastutust. Aga kes tegeleb probleemidega, kui on tehtud mingi viga kande sisestamisel? Kui see vastutus on jagatud mitme osakonna vahel, kes tegeleb selle vea parandamisega? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Alati vastutab see, kes selle kande teeb, see jälg jääb maha. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Eldar Efendijev, palun! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mu teine küsimus on seotud 13. muudatusega. Me loeme välja, et registriandmete ja põhimõtetega on võimalik tutvuda registriosakonnas, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. Selles mõttes on mul küsimus, kas neid andmebaase on mitu? Ühelt poolt me tegeleme sellega, et meie andmebaasid oleksid unifitseeritud ja neid ei oleks palju ja nad ei dubleeriks, aga siin praktiliselt on juba seadustatud, et neid on mitu. Kas see on õige lähenemine või mitte? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Tõesti, andmebaase on üks, aga tutvumiskohti, kus on andmetega võimalik tutvuda, mitu. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Seletuskirjas on välja toodud, et registriosakondade tööpiirkondade laienemine aitab ühtlustada töökoormust ja on välja toodud, et muudatuste eesmärk ei ole osakondade struktuuriliste muudatuste tegemine. Kas antud muudatus mõjutab tulevikus töökohtade arvu või ei? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Antud teemat ei olnud, aga ma olen eelnõu seletuskirja lugenud. Selle järgi töökoormus hajutatakse erinevate piirkondade vahel ja selle eelnõu seletuskirja järgi ei tohiks töökohtade arv väheneda. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Mailis Reps, palun! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Te olete kindlasti õiguskomisjoni liikmena ja loodan, et ka õigusasjade asjatundjana kunagi tutvunud ka kodukorraga. Mis on teise lugemise eesmärk? Kas teise lugemise eesmärk on ette kanda seda, mida te komisjonis ei arutanud, või tutvustada meile, kuna nüüd, teisel lugemisel ei ole meil enam ministrit, komisjonipoolse ettekandjana ka lisaks eelnõu sisu ja vastateka meie sisulistele küsimustele. Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Kuna antud eelnõu on juba viiendat korda siin saalis ja korra olen komisjonipoolse ettekandjana seda põhjalikult tutvustanud ja komisjonipoolse ettekandjana täna annan ülevaate, mis diskussioon toimus komisjonis. Võib öelda, et tegelikult diskussiooni ei toimunud. Ka teie enda erakonnakaaslased komisjonis antud teemat ei käsitlenud ja võite oma erakonnakaaslaste käest küsida, miks ei küsitud ja miks antud küsimuste üle komisjonis ei diskuteeritud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Priit Toobal, palun! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Üks, mis kindel, seda minu küsimust kindlasti komisjonis ei arutatud. Aga ma küsin selle kohta, te olete korduvalt rõhutanud, et see eelnõu on olnud menetluses suures saalis lausa viiel korral. Mulle teadaolevalt menetletakse seaduseelnõusid saalis kolmel korral. Kas oskate öelda, mis on need põhjused, miks valitsuskoalitsioon on seda käesolevat eelnõu soovinud arutada lausa viiel korral? Mis on need probleemid olnud, miks valitsuskoalitsioon ei ole kolme korraga hakkama saanud ja on soovinud eelnõud lausa viiel korral menetleda? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Kuna tegemist on väga hea eelnõuga, ma arvan, et te peate küsima oma erakonnakaaslaste käest, mis oli põhjus, miks eelmine kord ei olnud saalis vajalikku 51 häält, koalitsiooni poole pealt oli enamik inimesi kohal. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Viktor Vassiljev, palun! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Siin seaduseelnõus pikendatakse aasta võrra avaliku sektori siseaudiitorite kutse- ja tasemeeksamite sooritamise tähtaega. Seletuskirjast ma loen, et 2012. aasta jooksul pidid omandama siseaudiitori kutse 13 ja taseme 34 avaliku sektori siseaudiitorit. Tegelikult tegi mõlema eksami ära ainult 1. Miks see niimoodi juhtus? Kas ei peeta siseauditit avalikus sektoris vajalikuks või ei toetata siseauditi ja sisekontrolli sisseviimist avalikus sektoris? Miks ainult üks inimene sai nende mõlema eksamiga hakkama? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Antud seaduseelnõu eesmärk ongi pikendada aega, millal antud eksameid võiks sooritada ja anda inimestele võimalus teha 2013. aasta jooksul ära need eksamid, kes ei ole täna seda eksamit suutnud ära teha. Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajate väitel on avaldanud vähemalt 30 siseaudiitorit soovi antud eksamit sooritada. See on ka põhjus, miks seda aega pikendatakse. Väidetavalt võimalus eksamit teha oli selle aasta suvest alates. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Praegu tõesti ei ole kord ja võimalus küsida oma erakonnakaaslaste käest ja sellepärast mind huvitab ka ikkagi, kuidas te komisjonis arutasite, kas see eelnõu toob kaasa ka finantskoormust riigieelarvele ja kui ta toob, siis kui palju toob? Ja ma arvan, et nii tähtsat küsimust te kindlasti arutasite komisjonis. SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Antud küsimust komisjonis arutlusel ei olnud, aga seletuskirjas on see kirjas, et suurt lisanduvat koormust ta ei too. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Mailis Reps, palun! SÕNAVÕTT: Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 105 nimelt täpsustab, et eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, kus ka nendele komisjoniliikmetele, kes ei kuulu teie lugupeetud õiguskomisjoni, ja kõigile teistele Riigikogu liikmetele ja kindlasti ka avalikkusele läbi stenogrammi tutvustate eelnõud, eriti kuna ta on vahepeal muutunud. See asjaolu, et vahepeal 51 kätte ei saanud ja te tulete sellega viiendat korda siia, ei ole hetkel oluline. Minu küsimus on: mis hetkel me saame teada lisaks sellele, et te komisjonis mitte midagi ei teinud, selle eelnõu sisu? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Komisjonis tõesti sellel teemal arutelu ei olnud, kuna kõigile tundus, et asi on piisavalt selge. Mul on hea meel, et täna opositsioon on võtnud kätte ja teinud selle eelnõu enda jaoks selgeks. Ma arvan, et vaadates sellist varajast kellaaega, siis ei ole mõtet laskuda nende sätete ülekordamisele. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Yana Toom, palun! SÕNAVÕTT: Yana Toom Ma tänan, austatud eesistuja! Teate, ma ikka laskuksin, kui lubate. Nimelt § 69 lõige 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Justiitsminister võib oma määrusega kohustada notarit tagama e-notari infosüsteemi vahendusel ühenduse elektroonilise äriregistriga." Aga võib ka mitte seda teha. Milles asi, miks selline tingiv kõneviis? Kas justiitsminister siiski peab seda tegema või ei pea seda tegema ja millest peaks ta lähtuma, kui ta seda siiski otsustab teha? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga eelnõu seletuskirjas on see täpselt kirjas, et notaril on alati õigus valida, mis viisil ta andmeid edastab. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! See, mis teie ettekandes praegu kõlama jääb, on see, et te olete peaaegu uhked, et komisjonis mitte midagi ei arutatud. Mul siin tekib mure, et seda eelnõu tõenäoliselt ei arutatud ka siis, kui ta oli siin esimesel, teisel ja kolmandal lugemisel ja see kulmineerus sellega, et kolmandal lugemisel ei olnud piisavalt hääli. Inimestel olid ilmselt küsimused, 51 häält ei tulnud, eelnõu langes menetlusest välja. Võib-olla komisjon peaks siiski muretsema selle üle, et kui eelnõu on olnud niivõrd mitte-arutamiskõlbulik, mis näitab ilmselt, et hääli ei tule ka kuuendal hääletamisvoorus, et komisjon võiks siis oma tööd teha ja eelnõu arutada. Kas te ei arva seda? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Hea küsija, tänan hea küsimuse eest. Kahjuks nii esimesel, teisel kui kolmandal lugemisel ei tekkinud küsimusi. Tundub et antud eelnõu on piisavalt selge ja piisavalt hea, et isegi teie kallid erakonnakaaslased ei tahtnud midagi küsida. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg, ma küsin teist korda, mitte viiendat, aga tahaksin rohkem teada sisust, sellepärast küsingi. Knnistupiirkondade kaotamine toimub etappide kaupa ja seoses sellega ongi küsimus, kas komisjonis arutati, kuidas on etapiline üleminek tulevikus ajaliselt planeeritud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Antud küsimust komisjonis ei arutatud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Me keegi ei tea, millisesse komisjoni te kuulute, sest oma sissekandvas kõnes te tegite selle kõne nii lühidalt, et unustasite seda vist isegi mainida. Äkki te nimetate, mis komisjonis ühte eelnõud esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal lugemisel üldse ei arutata ja kas teie komisjonis, seal, kuhu te kuulute, mõnda eelnõud ka aeg-ajalt arutatakse, ja kui mõni eelnõu on pälvinud ka arutelu, äkki te nimetate mõne eelnõu, mis on komisjoni liikmetes tekitanud küsimusi ja pälvinud sisulist arutelu? Mul tekib tunne, et äkki on Riigikogus üks komisjon, mis mitte midagi ei aruta? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Kindlasti täna te kuulete meie komisjoni erinevaid eelnõusid ja neid tutvustusi. Alles oli siin õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõu ja tulemas on terve rida eelnõusid. Ma võin kinnitada, et mõnede eelnõude osas on õiguskomisjonis väga teravad ja sisulised diskussioonid. Komisjoni esimees võib seda kindlasti kinnitada. Aga antud küsimused ei pälvinud piisavat väärilist diskussiooni ja see on ka sellest tingitud, miks ma täna lähtun sellest, et ei ole mõistlik sellele väga palju aega kulutada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tarmo Tamm, palun! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma loen, et justiitsminister võib oma määrusega kohustada notarit tagama e-notari infosüsteemi vahendusel ühenduse elektroonilise äriregistriga. Ma küsin: miks antakse õigus ministrile ja miks seaduses ei ole selgelt kirjas, et see peakski olema kohustatud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Tõesti, seda küsimust ka ei käsitletud komisjonis, aga kui lugeda antud eelnõu, siis on alati justiitsministril oma määrusega võimalik see kord välja töötada ja täpsemalt reguleerida. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kalev Kallo, palun! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus 45. muudatuses ehk § 5115 "Üleminek eletroonilisele äriregistri pidamisele": "Kuni elektroonilisele äriregistrile üleminekuni peetakse äriregistrit 2012. aasta 31. oktoobrini kehtinud regulatsiooni kohaselt." Kuna see seadus on veel vastu võtmata, siis mis kujul siis peale 31. oktoobrit seda peetakse, kuna see seadus alles on menetluses? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Täna on kõik ettevalmistused tehtud, et kogu register läheks elektrooniliseks registriks üle. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Sven Sester, palun! SÕNAVÕTT: Sven Sester Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulates seda diskussiooni, mis hetkel saalis on sellesama konkreetse eelnõuga ja eriti küsimusi ning veel rohkem vastuseid, mida te annate, tekib mul küsimus, millele ma palun teilt ka vastust. Kas opositsioon tegelikult komisjonis midagi ei küsi ja kui ta ei küsi, siis kas teile tundub, et kõik on selge, või vastupidi, neile mitte midagi selge ei ole? Äkki annate oma nägemuse sellest. Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Tundub, et opositsioonil on kõik selge. Tegemist on tehnilise eelnõuga, tehniliste muudatustega. Tundub, et opositsioon on saanud aru komisjonis, et antud seaduseelnõu osas ei ole midagi nagu väga küsida. Täna ma imestan, et sellised küsimused on tekkinud, arvestades kellaaega. Tundub, et eelnõus on väga hästi kõik küsimused ju lahti seletatud. Inimesed on endale asja selgeks teinud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Tarmo Tamm, palun! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma küsin seda, et te olete mitmel korral rõhutanud kellaaega. Mil määral on kellaaeg tähtis eelnõu menetlemisel? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Kindlasti kellaaeg ei ole oluline või ei ole tähtis eelnõu menetlemisel. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Helmen Kütt, palun! SÕNAVÕTT: Helmen Kütt Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tegelikult ei oleks tahtnud küsida, aga sinu vastuseid kuulates, et tegemist on tehniliste muudatustega, tekkis mul küsimus punkti 37 kohta. Ma kohe ette vabandan, mina ei ole komisjoni liige ja praegu on tööaeg ja ma sellepärast arvan, et ma võin seda küsida. Punktis 37 on kirjas, et paragrahv 71 lõige 21 asendatakse tekstiosa "320 eurot" tekstiosaga "200 eurot". Mis see siin on ja miks, kas ta siis väheneb ja mis muutub? Järsku sa selgitad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Tegemist on siis vähendatud trahvimääraga, 320 eurolt langeb trahvimäär 200 eurole. Varasem trahvimäär oli väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute suhtes ebamõistlikult suur. Trahvi määramine on eelkõige registripidaja diskretsiooniotsus. Varem otsustasid registripidajad suurt trahvi mitte määrata, kuna selle kättesaamine oli tihti ebatõenäoline. Muudatustega siis eeldatavasti trahvidest tulenev tulu riigieelarvele ei vähene, pigem on väiksemaid trahve võimalik oluliselt lihtsamalt kätte saada. See on ka selle muudatusettepaneku põhjus. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Sven Sester, palun! SÕNAVÕTT: Sven Sester Aitäh, härra juhataja! Kuna ma vaatan, need küsimused, mis on tulnud siit saalist, on olnud sellised pingsad ja pinevad ja enamus, küll tuleb tunnistada, ei ole olnud nagu sisu poole pealt, vaid pigem sellised protseduurilised. Näha on, et tõesti selle konkreetse eelnõu kohta ei ole rohkem neid küsimusi siin väga palju enam saalist tulemas , siis enne sõnavõtte ja hääletamisele asumist äkki te annate viimase korraga ülevaate, mis oli siis selles eelnõus tegelikult head? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh. Eelkõige on selle seaduse eesmärgiks äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtmine ja selle võimaldamine ning sisulisemateks muudatusteks võib pidada seadustikus toodud trahvimäära vähendamist ja registriosakondadele teiste osakondade kandeavalduste lahendamiseks ning kannete tegemiseks võimaluse andmist ja nii lihtne see ongi. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Deniss Boroditš, palun. SÕNAVÕTT: Deniss Boroditš Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin audiitortegevuse seaduse § 27 lõige 1 p 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Lõigetes 1 ja 2 sätestatu jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril." Miks on teie arvates valitud selline jõustumise periood, miks ta ei jõustu 1. jaanuarist 2013 või mingil muul kuupäeval? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Põhjus on eelkõige selles, et anda siseaudiitoritele võimalus need eksamid sooritada ja mitte piiratamitmesuguste avalik-õiguslike juriidiliste isikute või kohaliku omavalitsuste üksuste ringi, kes ei saa siseaudiitoreid kasutada, kuna paljudel siseaudiitoritel puudub vastav kvalifikatsioon. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Pomerantsi. Palun! SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Aitäh! Palun 8 minutit. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Palun, 8 minutit. SÕNAVÕTT: Marko Pomerants Lugupeetud eesistuja! Head inimesed saalis! Ma luban õiguskomisjoni esimehena, et nii nagu ma olen nõudlik koalitsioonipoliitikute suhtes, olen ma edaspidi väga nõudlik opositsioonipoliitikute suhtes, mis puudutab eelnõude esimesi teisi ja mis tahes numbriga ettevalmistusi, et küsimused saaksid kenasti küsitud juba esimese ja teise, mitte neljanda ja viienda lugemise ajal. Kohtume komisjonis! Aitäh, eelnõu on väga hea, toetan vastuvõtmist! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Nüüd on tekkinud konkurents ja palun Riigikogu kõnetooli Viktor Vassiljevi! Palun! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Meil on järjekordselt ees selline teiste seaduste muutmise seadus. Muudkui muudame ja muudame. Tekib selline mulje, et me tekitame endale tööd juurde. Üldse ma ütleks niimoodi, et millegipärast ühiskond ootab meilt, et absoluutselt iga liigutus oleks reguleeritud seadusega, nagu Eestis ei oleks tavasid, nagu Eestis ei oleks traditsioone. Kõike me tahame reguleerida seadusega. Siin hiljuti me arutasime loomakaitseseaduse muutmise seadust, kus sigadelt peab nõu küsima, millisel moel neid võiks veristada ja kas on see humaanne või on see animaalne või mis iganes. Siin järjekordselt võtame ette äriseadustiku ja hakkame seda kõpitsema. Äriseadustik, loomulikult, see on väga tähtis seadus, suur seadus. Äriseadustikuga enamik meist, kes me töötame Riigikogus, oleme kokku puutunud. Mina isiklikult olen ka äriregistriga kokku puutunud. Hakkad seal mingit kannet tegema, muuseas, see on täiesti tavaline, teed täiesti tavalist toimingut, on vaja kuskil mittetulundusühingus seal liikmeid muuta ja alati lõpeb see asi sellega, et tuleb sulle menetlus kaela, et ei olnud see asi õige, mingi digiallkiri oli seal vales kohas. Niivõrd keeruliseks on see kõik tehtud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Olete kindel selles soovis? Kolm minutit lisaaega. SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Jaa, see on muidugi väga lühike, ega kolme minutiga ei räägi ära sellist ulatuslikku teemat nagu sisekontroll. See on ju ääretult tähtis. See on tegelikult väga tähtis juhtimismehhanism – sisekontroll. Siseaudit on see tegevus, millega käiakse üle sisekontrollisüsteemid, olgu see asutuses või ettevõttes. Tänapäeval siseaudiitor on süsteemi tippjuhi esimene abiline, ta on süsteemi tippjuhi käepikendus. Ilma korraliku siseauditita ei saa tegutseda ei suur ärikorporatsioon, ei saa tegutseda ei riigiasutus ega kohaliku omavalitsuse asutus. Nüüd me vaatame seda teiste seaduste muutmise seadust ja seal on kirja pandud, näed, et siseaudiitori kutse- ja tasemeeksamite tähtaegu pikendatakse. No väga hea, et pikendatakse. Aga kas ka soodustatakse nende poolt teadmiste omandamist? Kas tehakse midagi selleks, et parandada ja parendada sisekontrollisüsteemi riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes? Ei, ma ei näe seda. Ma näen ainult, et pikendatakse tähtaegu. Tähendab, antakse signaal, et siseaudit võib muudkui aga venida, kedagi ei huvita, kas see sisekontrollisüsteem on tõhus, kas ta annab tippjuhile piisava ja täieliku kindluse selles, et ei tehta vigu, et ei toimu rikkumist, ei toimu petmist. See on ju sisekontrollisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid – vältida rikkumisi ja pettusi. Ka siseaudiitori üks tähtsamaid tegevusi on läbi viia näiteks rikkumiste ja pettuste audit, mis on ääretult huvitav tegevus. Ma tean seda, sest ma olen ise juhtinud siseauditiüksust Tallinna linnas. Muuseas, see oli ka esimene kohalik omavalitsus, kus viidi sisse sisekontrollisüsteem ja siseauditisüsteem. Siis kui Tallinnas oli siseauditiüksus rakendatud, see võeti eeskujuks ning mul oli au konsulteerida ka vastavate üksuste rajamist Pärnu linnas, Tartus ja ka Võrus sai konsulteeritud. Tegemist on väga tähtsa asjaga. Aga siin lihtsalt pikendatakse tähtaegu ja kõik. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu! Palun, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kui mul oli võimalik jälgida õiguskomisjoni poolse esindaja vastuseid seaduseelnõu teisel lugemisel, jäi vastustest kõlama kaks asja. Üks oli see, et komisjonis suurt midagi ei arutatud ja seda võib vabandada sellega, et seaduseelnõu on Riigikogu saalis viiendat korda, ja teine, kui mitte-arutamine muutus piinlikuks, siis vabandas Siim Kabrits seda sellega, et arvestades kellaaega ei ole võimalik sisulisi vastuseid anda. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Kolm minutit, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson ... teeb ettepaneku äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Me ei tee seda ettepanekut sellepärast, et me muretseksime, et kuna komisjonis midagi ei arutatud, siis kolmandal lugemisel teil nagunii hääli ei ole ja see eelnõu leiab sama kurva lõpu, nagu ta leidis eelmine kord. Me teeme seda sellepärast, et Riigikogu käes on mitmeid hoobasid Eesti elu mõjutamiseks ja praegusel hetkel eiratakse võimalust, et meie käes on hoob järgmise aasta elektri hinna tõusu pidurdada. Seni kuni seda võimalust ei kasutata, on meie võimaluseks teha enne teist lugemist ka tehniliste seaduseelnõude puhul, mida on juba viis korda Riigikogus arutatud, siiski katkestamisettepanek ja teha ettepanek, et arutame seda põhjalikumalt. Ilma aruteluta võib seda eelnõu tabada seesama lugu, et koalitsioonil ei ole 51 inimest saalis, koostöö opositsiooniga on olematu ja koalitsiooni suhtumisest tulenevalt, ei ole Riigikogu arvestades praegust kellaaega just kõige töövõimelisem. Selliste vaheaegade lõpetamise võti on teie käes, kulla koalitsioonisaadikud, arutage seda täna õhtul, arutage seda esmaspäeva hommikul, tuleme teisipäeval taas kokku ja loodame, et sõnum on koostööaldim. Tänan tähelepanu eest ja annan Riigikogu esimees Ene Ergmale Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku üle. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu! Kolleeg Väino Linde, milles on küsimus või tahate kohapealt 2 minutit? Kas mikrofon ei tööta? Võtame väikese vaheaja! V a h e a e g Ei tööta jälle. Võtame siis väikese vaheaja, kaks minutit. V a h e a e g Pikendan veel vaheaega. Ei ole vaja või? Head kolleegid! Kas me võime jätkata? Head kolleegid, jätkame istungiga. Kuna rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Ja vaatame läbi muudatusettepanekud. Antud seaduseelnõule on üks muudatusettepanek, mis on esitatud õiguskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Ma tänan! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne hääletust palun 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Hästi. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Palun hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Lugupeetud kolleegid, juhatusele on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 307 teine lugemine katkestada. Meil on võimalus see läbi hääletada. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Ma tänan! Ma palun enne hääletamist 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Jaa, palun! Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 307 SE teine lugemine katkestada. Palun hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud, ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 307 SE teine lugemine on lõpetatud. Üles / Tagasi 12. 01:34 Abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Algab Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Siim Kabritsa! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas oma 15. novembri istungil antud seaduseelnõu, milleks siis on abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu ehk eelnõu 308. Komisjoni koosolekust võtsid osa kõik komisjoni liikmed, kaasa arvatud keskerakondlased Marika Tuus-Laul ja Peeter Võsa, puudus Kalle Laanet. Juurde oli kutsutud siis Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Berit Loog. Käesoleva eelnõu on eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Enam ei täiene paberregister, esitatud kandeavalduste menetlemine muutub kiiremaks ja menetlustarkvara vahetab andmeid teiste infosüsteemidega ning registrisse kantud põhiandmetega saab kiiresti ja lihtsalt tutvuda. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Alustame küsimustega. Kolleeg Eldar Efendijev, palun! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul tekkis küsimus konkreetselt 48. muudatuse kohta. Siin on kirjas selline asi (see on punkt '2') "Kui esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vormikohane dokument, määrab kande tegemiseks õigustatud isik tähtaja puuduste kõrvaldamiseks." Ja siit tekkis küsimus: see osa praktiliselt programmeerib, et võib olla viga või puudused, aga kui me võtame nende paberite vormistamisega tegeleva notari ühelt poolt ja teiselt poolt annab kõik need tingimused ja nõuded perekonnaseisuametnik, tekib mul küsimus, et kuidas see on üldse võimalik? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Alati võib vigu tekkida, me ei ole keegi selle eest kaitstud ja see ongi selle eelnõu eesmärk, et kogu see menetlemine toimuks võimalikult kiiresti. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! § 6, abieluvararegistri andmetega tutvumine. Ma tsiteerin siit 1. lõiget: "Igaüks võib abieluvararegistri kaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke." Kuidas mõista, et igaüks? Kas mina võin näiteks saada meie peaministri abieluvararegistri kaardile kantud andmetest väljatrüki? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh, härra Lenk, hea küsimuse eest! Kahjuks antud eelnõus on ainult neli paragrahvi, ma ei saanud aru, kust te võtsite § 6. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Kui need registrid lähevad elektrooniliseks ja mugavamaks, on mul niisugune küsimus, kas nendesse elektroonilistesse abieluvararegistritesse on plaanis hakata tulevikus kandma infot ka varasemast, et meie vanemate või esivanemate abielud saaksid ka elektroonilisse registrisse või mitte? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh antud küsimuse eest! Minu teada antud seaduseelnõus selle kohta nagu ei olnud infot, et sellist plaani oleks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna on elektroonilisest kinnistusraamatust võimalik vaada, kus keegi elab, kui palju vara kellelegi kuulub ning üht-teist veel. Kas edaspidi hakkab nägema ka seda, kes kellega abielus on, kas on sõlmistud abieluvaraleping jne? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Antud küsimust komisjonis ei käsitletud, diskussioon puudus, aga kui teie küsimusele vastata, siis minu teada sellist võimalust ei ole. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aadu Must! SÕNAVÕTT: Aadu Must Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Andke andeks minu erialane kallutatus, aga kõik tahavad teada just seda, mis neid kõige rohkem huvitab. Ma tean igasuguste vararegistrite tohutu suurt väärtust ajalooallikana ja nii näiteks saame eri registritest pärit loendite põhjal rekonstrueerida selliseid võimsaid ajaloopilte. Kas see seadus aitab muuta need registrid uurimisallikaks ka ajaloolastele, sealhulgas tudengitele, või on siin kuskil mingi piirang? Kas kõik saavad uurida seda põnevat olmeajaloo etnoloogilist materjali, mis siia koguneb, või on siin mingid piirangud? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Seda komisjonis ei käsitletud. Minu teada sellist plaani kindlasti selle eelnõu väljatöötamise osas ei ole. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu punktid 30, 32 loovad ajutise lahenduse, mis vähendab perekonnaseisuametnike ja notarite koormust abieluvararegistriga suhtlemisel. Justiitsministeerium on lubanud, et 2014. aastaks on valmis automatiseeritud x-tee. Aga mis juhtub kui seda x-teed ei suudeta selleks ajaks valmis saada? Millised on siis probleemid? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh selle küsimuse eest! Ka seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga ma olen kindel, et nad selle valmis saavad. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui mina kunagi abiellusin – oi, see oli väga ammu –, siis ikkagi arvati, et abielu on selline püha toiming ja vajab järelemõtlemist ja siin liigne kiirustamine ei olnud hea. Aga kas nüüd abieluga seotud varalised toimingud, kui need viiakse internetti, et saab hästi kiiresti ja kähku toimetada, siuh-säuh, siia-sinna, abielu me lahutame, liidame, jagame seda vara, kas see muudab abielusuhted kuidagi pikaajalisemaks, tugevamaks? Kas see tugevdab eesti perekonda? Kas see loob paremad tingimused järglaste soetamiseks, maa täitmiseks lastega, mis on ometi meie mitte ainult bioloogiline, vaid ka ühiskondlik ülesanne? Mis juhtub, kui seda seadust vastu ei võeta, kas elu muutub elu viletsamaks? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Juhin tähelepanu, et tegemist on eelkõige abieluvararegistri seaduse muutmisega. See ei puuduta abiellumist. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Peeter Võsa! SÕNAVÕTT: Peeter Võsa Aitäh, lugupeetud proua esimees! Austatud ettekandja! Mul on teile säärane küsimus. Abielu on teatavasti selline intiimne toiming. Kas me selle seaduse valguses äkki kuidagi ei hakka seda intiimset toimingut lahustama ja devalveerima? Kas tõepoolest on ikkagi vaja seda, et kõik need intiimsed toimingud saaksid niimoodi seadusesse väga täpselt kirja pandud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh, hea küsija! Õiguskomisjoni liikmena te kindlasti teate, et neid intiimseid toiminguid me komisjonis ei arutanud. Eelkõige on tegemist tehniliste muudatustega, et luua eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Ma ei tahaks teiega päris nõus olla, et see seaduseelnõu, mis räägib abieluvararegistrist, ei räägi abiellumisest. Ma arvan, et abieluvara saab tekkida üksnes siis, kui nad abielluvad, alles pärast seda. Aga ma tulen appi kolleeg Heimar Lengile ja kordan tema küsimust. See on seaduseelnõu §-st 1 punktist 11. See räägib abieluvararegistri andmetega tutvumisest ja sellest lõige üks: "Igaüks võib abieluvararegistri kaardile kantud andmetega tutvuda, saada nendest väljatrükke." Rõhk sõnal "igaüks". Äkki te selgitate lahti, et mida selle igaühe all on mõeldud, kas tõesti igaüks võib minna abieluvararegistri kaardile ja neid sinna kantud andmetega tutvuda, nendest väljatrükke teha? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Seda küsimust ka komisjonis ei arutatud. Aga kui te loete selle punkti täpsemalt lahti, siis saate aru, et siin on toodud ka täpsemalt välja, et registri toiminguga saab tutvuda ja saab selle koosseisu kuuluvatest dokumentidest väljatrükke õigustatud huvi olemasolu korral. Abikaasa, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, kohtu- ja järelevalveõigusliku asutuse õigustatud huvi – eeldatakse, et sellistel juhtudel. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma muidugi tean juba ette, et te seda komisjonis ei arutanud, aga ma paluks natukene selgitada. See on samuti § 1 punkti 69 lõike 3 kohta. Ühesõnaga, siin on see § 422 "Registrikaardi ümberkirjutamine ametiülesande korras". Siin on see siis lisatud see paragrahv ja siin on siis lõige 3, kus on selline sõnastus, et kui registrikaardile tehtud kande mõistmine on raskendatud, võib kande tegemiseks õigustatud isik selle ümberkirjutamisel ümber sõnastada selle sisu muutmata. Kuivõrd kindel see on, et kui keegi võõras sõnastab ümber ja tema arvab küll, et ta ei muuda seda sisu, aga teisele võib see sisu olla täiesti teisiti mõeldav? Kuidas ikkagi kande tegija saab seda ümber sõnastada? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Tõesti, seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga ma arvan, et kande tegijatel on piisav kogemus selle kande tegemiseks. Ma julgen nagu neid usaldada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Ma tuleksin tagasi selle küsimuse juurde, mille esitas Priit Toobal. Mulle tundub, ettekandja, et te ajasite siin mõned asjad natuke sassi. Kui me vaatame selle muutmise seaduse § 1 11. lõiku, mis räägib abieluvararegistri seaduse § 6-st ja see küsimus, et igaüks võib abieluvararegistri kaardile kantud andmetega tutvuda, siis te ju viitasite järgmisele lõigule, aga järgmine lõik räägib meile registri toimikust, mitte registrikaardist. Kas te seletaksite lahti? Kindlasti peate te sellest aru saama kui te seda seadust kaitsete. Selgitage ära need kaks alapunkti, mis on kaart ja kes saab tutvuda ja kes mitte. Ja mis tähendab "õigustatud huvi olemasolu korral" saab seda teha. SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud ja komisjoniliikmetel antud küsimuse suhtes küsimusi ei tekkinud, kaasa arvatud ka teie erakonnaliikmetel. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus. Palun, Kadri Simson, kas on protseduuriline küsimus? SÕNAVÕTT: Kadri Simson On küll protseduuriline, kas komisjonipoole ettekandja ei oska küsimustele vastata või on põhjus, et ta ei vasta küsimustele milleski muus? SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma See on vastaja otsustada, mida ta vastab. Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjast loen välja, et edaspidi on kavas kõik pabertoimikud digitaliseerida. Kas kogu andmebaas kolib üle Interneti servisesse või on kavas säilitada ka paberarhiiv? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Seda küsimust ka komisjonis ei arutatud, aga kui lugeda seda eelnõu, siis on plaan kogu andmemaht digitaliseerida. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, Kolleeg Tarmo Tamm! Kolleeg Priit Toobal, kas on protseduuriline? SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud esimees! Ma olen nõus sellega, et on ettekandja enda otsustada, kuidas ta vastab. Aga istungi juhataja otsustada on see, et kas siin Riigikogus täidetakse kodu- ja töökorda või mitte. Riigikogu töö- ja kodukord ütleb teise lugemise juures, et arutatakse eelnõu sätteid, mitte üksnes komisjonis toimunud arutelu. Ja eelnõus on päris palju sätteid, lausa mitmel leheküljel ja seega komisjonipoolse ettekandja ülesanne on neid sätteid tutvustada, kui küsija küsib seda. Mitte üksnes rääkida sellest, mis komisjonis arutatud või ei arutatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Ma ütlen veel kord, et seda teeb ettekandja, aga mitte see, kes juhatab. See on ettekandja enda asi, kuidas tema seda esitab. Kui ta leiab, et ta esitab niimoodi, siis on see juba ettekandja küsimus, aga mitte pretensioon juhatajale. Palun, kolleeg Tarmo Tamm! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Selle seaduseelnõuga muudetakse notari tasusid. Ja ma küsin, et kas elektroonilisele registrile üleminek teeb selle toimingu inimese jaoks odavamaks või kallimaks? Oskate öelda, kuidas see inimese jaoks muutub? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga minu teada see tasu langeb. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Näete, meil on päris lõbus! Eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et tegemist on avaliku registriga ning igaühel on õigus andmetega tutvuda. Päringuid saab teha abikaasa nime, isikukoodi või registrikaardi numbri alusel. Mul tekib küsimus, et alguses võivad olla küll inimesed väga ühel meelel, pärast võib aga tekkida probleeme – aeg on näidanud. Kas on mingi võimalus abielupooltel ennast kaitsta, et teine pool ei kasutaks registris olevaid andmeid kuidagi kurjasti tema vastu. Kas te selle peale ka mõtlesite? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Seda küsimust ka komisjonis ei arutatud, aga ma arvan, et miks peaks teine pool tahtma kurjasti kasutada? Ma arvan, et võimalust kurjasti kasutada ei ole üldse. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja. Ma juba ei julge nagu küsida selle eelnõu sisust, sest nagu näen, on vastus etteprogrammeeritud. Aga ma julgen ikkagi küsida, kui palju aega läks selle eelnõu arutamiseks komisjonis? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh. Kuna antud eelnõu on juba teisel ringil, siis võin kinnitada, et komisjonis kogu eelnõu lugemine läks väga kiiresti ja ka teie erakonnakaaslaste poole pealt ei olnud ühtegi küsimust ega ettepanekut. Ja selletõttu selle eelnõu menetlemine läks väga kiiresti. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Päris praktiline küsimus. Kuidas näeb välja abieluvarasüsteemi andmete edastamine? Kas see on ikka kodaniku kohustus, hakata neid nüüd läbi internetikeskkonna ise sisestama või edastama ja kontrollima? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Eelnõuga tehtavad muudatused on eelkõige see, et luuakse eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks ja luuakse paremad võimalused elektroonilise abieluvararegistri andmetega tutvumiseks ja täpsustatakse ka kogu seda elektroonilise abieluvararegistri pidamist puudutavat regulatsiooni. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te just natuke aega tagasi ütlesite, et te ei usu, et teine pool hakkab teise poole andmeid kurjasti kasutama. Minu pikad elukogemused näitavad, et näiteks abielulahutuse puhul need on just väga valusad küsimused. Vara jagamine – seal saetakse kappe pooleks ja mida iganes ja ikka kasutatakse kurjasti. Üks asi, kui ikkagi varalised andmed on paberi peal kirjas ja notari pitsat on sinna vajutatud, selle paberiga ei juhtu mitte midagi, ta on kuskil vastavas registris ja ta ei kao sealt mitte kuhugi. Aga mis puudutab elektroonseid andmeid, nendega juhtub täpselt samamoodi nagu elektroonse hääletamisega. Iga häkker oskab sinna sisse häkkida ja nii need varad muudkui aga lähevad. Minu eelmisele küsimusele te ei vastanud. Mida hullu siis juhtub, kui see seadus vastu võtmata jääb? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga antud eelnõu eesmärk on eelkõige see, et luuakse eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks. Ma eeldan, et tegemist on piisavalt turvalise süsteemiga, et mingeid probleeme ei teki. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud õiguskomisjoni esindaja! Minu küsimus puudutab teemat, mida ilmselgelt komisjonis ei arutatud. Nimelt tundub mulle, et komisjonis ei arutatud seda, et komisjonipoolne ettekandja peaks ka eelnõu sisu suutma selgitada. Mul on ettepanek, et järgmine kord te võiksite ise tõstatada teema, et eelnõu võiks kaitsma tulla inimene, kes on tutvunud eelnõu sisuga ja suudab vastata küsimustele, mida võib-olla komisjonis ei tõstatatud. Aga saalis on ligikaudu 90 inimest, kes komisjoni ei kuulu ja nad ei saanud seda tõstada mujal kui praegu siin teie ees. Nüüd, tehes sellise ettepaneku ja lootes, et tulevikus komisjonist saadate inimese, kes suudab sisuliselt rääkida, sooviksin ma küsida sellist asja. Siin seaduses on kirjas mitmeid juhtumeid, millisel puhul võib keelduda kandeavalduse registreerimisest. Üks neist on see, et abieluvaralepingu sõlminud isikud ei ole abielus. Kas on mingi alternatiivne võimalus sõlmida varalepingut, kui ei olda abielus? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Antud eelnõu on tutvustatud saalis esimesel lugemisel nii antud eelnõu algataja poolt ja lisaks komisjoni esindaja poolt. Teisel lugemisel on minu eesmärgiks anda ülevaade, mida komisjonis arutati, kuna antud eelnõu on esimesel lugemisel piisavalt põhjalikult tutvustatud. Mis puudutab seda teist küsimust, mida te küsisite, siis seda kindlasti komisjonis ei arutatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, proua esimees! Tuletan veel kord meelde, et eelnõu teisel lugemisel ei arutata üksnes seda, mis komisjonis on esimese ja teise lugemise vahel toimunud, vaid arutatakse eelnõu sätete üle. See on kirjas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ja kommenteeritud väljaande raamatus leheküljel 314. Aga ma mõtlesin välja küsimuse, mida komisjonis ilmtingimata arutati. See on see, et kui otsustati eelnõu saata teisele lugemisele, kuidas jagunesid hääled teisel lugemisel ning kes kuidas hääletas? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh küsimuse eest! Otsus võeti vastu konsensuslikult. Seda toetasid kõik komisjoni liikmed. Kõik hääletasid seega pooldavalt. Ka teie erakonna liikmed, kes hääletamisest osa võtsid, toetasid eelnõu teisele lugemisele minekut ja kolmandale lugemisele edasisaatmist, kui teine lõpetatakse. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas te selle menetlemise käigus ka uurisite, millistes riikides elektrooniline abieluvararegister toimib, või oleme Eestis esimesed? SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Seda küsimust ei arutatud ja ei olnud tegelikult ka võimalust seda küsida. Küsimus nagu üles ei kerkinud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Deniss Boroditš! SÕNAVÕTT: Deniss Boroditš Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on puhtalt teie tunnetuse küsimus. Vaadates, kui palju siin saalis täna küsimusi on eelnõu kohta, kas te ikkagi võite, pannes käe südamele, öelda, et komisjonis oli väga põhjalik arutelu või ei olnud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Võin öelda, et komisjonis sisuliselt arutelu puudus, kuna kõik komisjoni liikmed, kaasa arvatud keskerakondlased, leidsid, et tegemist on väga hea eelnõuga. Ma usun, et komisjoni liikmed, kes on Keskerakonna poolt komisjoni määratud, teevad oma tööd südamega ja valmistuvad alati komisjoni istungiteks ja loevad kõik eelnõud läbi. Ma usun, et kui neil oleks olnud kartus, et eelnõu ei ole piisavalt hea, siis nad oleksid kindlasti komisjonis küsinud ja vastavaid ettepanekuid ka teinud, et see eelnõu oleks veelgi parem. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Lauri Laasi! SÕNAVÕTT: Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas teie komisjonis on see tavapärane, et leitakse, et see eelnõu on lihstalt niivõrd hea ja mingit arutelu sellele ei järgnegi? Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh! Õiguskomisjoni arutelud või diskussioonid on hästi pingelised ja pingsad. Võin kinnitada, et ka teie erakonna liikmed, kui nad leiavad, et eelnõu ei ole nende arvates piisavalt hea, võtavad sõna ja teevad oma vastavaid parandusettepanekuid ja nad kindlasti märkavad seda. Ja vaadates õiguskomisjoni eri eelnõusid, on näha, et ettepanekuid ja muudatusi alati tehakse, kui millegagi rahul ei olda, ja mul ei ole mingit eeldust kahelda selles, et Keskerakonna liikmed antud eelnõuga on tutvunud ja kui ka oleks mingi probleem olnud, et siis nad oleks komisjonis sõna võtnud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Deniss Boroditš Aitäh! Jätkates seal, kus ma lõpetasin, kas teile ei tundu, et tänasest istungist võiks nagu teha mingisugused järeldused komisjoni edaspidiseks tööks? Et isegi, kui kõik tundub komisjoni arutamise ajal kõik selge ja eelnõu tundub olevat hea, võiks asja ikkagi veel kord sisuliselt üle käia, sest nagu öeldakse, kordus on tarkuse ema. Aitäh! SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh hea küsimuse eest! Kui fraktsioonil on eeldust arvata, et nendepoolsed esindajad komisjonis ei saa tööga hakkama või vajavad täiendavat abi, siis fraktsiooni poole pealt saab alati aidata neid ja teha võib-olla põhjalikum kodutöö. Kindlasti üks võib-olla soovitus Keskerakonna fraktsioonile ongi aidata inimestel korralikult ette valmistada ja ma usun, et ka õiguskomisjoni nõunikud on valmis alati oma nõu ja jõuga asju lahti seletama, kui mingist küsimusest piisavalt hästi aru ei saada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Nagu ma mäletan, seda ikka päris pikalt arutati. Ega see, kui me oleme poolt, ei tähenda seda, et küsimusi ei teki. Küsiti ja arutati. Praegu on vaja teil anda vastused nendele teistele inimestele põhiliselt, kes komisjonis ei ole. Sellepärast on ikkagi väga õigustatud, et nad küsivad. Seda ei saa ju hukka mõista ometi. Selles mõttes ma küsingi, kas te saate sellest aru, et te oletegi seal selleks, et saaksid küsida põhiliselt ka need teised, kes sellest komisjonis osa ei saanud. SÕNAVÕTT: Siim Kabrits Aitäh, hea küsija, komisjonikaaslane! Võin kinnitada, et komisjonis, nagu te kahjuks ekslikult märkisite, tegelikult arutelu ei olnud selle punkti osas. Ei olnud ühtegi küsimust, ei olnud teil ega ka kolleeg Peeter Võsal. Muidu ma oleksin selle välja toonud. Küsimusi komisjonis ei tekkinud ja arutelu ei olnud. Kõik said aru. Oli küll esimest korda, kui eelnõu oli esimesel ringil ja eelnõu tutvustati, siis ma märkisin tookord ära, mis arutelu oli ja mis küsimused olid. See on tehtud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Avan läbirääkimised ja palun kõnetooli kolleeg Aadu Musta! SÕNAVÕTT: Aadu Must Austatud esimees! Head kolleegid! Mind ajendas siia pulti tulema lugupeetud kolleegi Siim Kabritsa vastus minu küsimusele. Ta nimelt üritas mind lohutada ja seletada, et meid ei ähvarda oht, nagu saaks keegi tekkivaid abieluvararegistreid ajaloo või etnoloogia uurimiseks kasutada. Vähemalt polevat sellist ohtu kumanud komisjoni arutelude käigus, kus seda küsimust ei arutatud. Mina paraku tean, et kindlasti muutub see register kunagi paratamatult ka ajalooallikaks ja pealegi veel üsna põnevaks allikaks. Veel tahan ma kaitsta Siim Kabritsa mõtet, et tõenäoliselt on tegemist väga hea seadusega. Vähemalt ajaloo mõttes. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Kolm minutit, palun! SÕNAVÕTT: Aadu Must Näiteks toon mõne asja veel. Me kõik arvame, et 19. sajandi keskpaigas võis koolmeister olla üks väärikas isand külaühiskonnas. Loeme tema vararegistrit ja saame teada, et tal oli 20 mööblieset. Sinna hulka kuulusid säng, tool, laud, pang ja 16 trükitud odavat keisrihärra portreed. Tuleb välja, et ta väga jõukas mees siiski nagu ei olnud. Vararegistrid jutustavad kontaktidest kaugete maadega. Me näeme, missugust inventari omasid käsitöömeistrid. Nad räägivad ka vaimuelust. Sellepärast et vararegistrites, teate, on huvitavalt kirjas ka sellised asjad nagu raamatud. Kui me teame, milliseid raamatuid inimesed omasid, võime arvata, et nad neid tõenäoliselt ka lugesid. Sellest omakorda võime tuletada, millised ideed levisid ühes või teises rahvastikuosas või ühes või teises linnas erinevate elukutsete ja seisuste esindajate hulgas. Teate, see materjal on juba hoopis põnev, mis kohati annab meie esivanematest tohutult harituma, rikkama ja säravama pildi, kui me oleme harjunud kusagilt raamatust lugema. Või ikka ja jälle, ülikooliprofessor Ivanovski, tema vararegistrist loeme, et ka temal oli tohutu varanduse hulk. Põhiosa sellest moodustasid 10 000 eset, 10 000 tühja õllepudelit. Ja nii edasi. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Aadu Must, hästi huvitava ettekande eest! Loodan, et järgmised on sama huvitavad. Palun nüüd, kolleeg Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma paluks kaheksa minutit! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Kaheksa minutit, palun. SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Ma arvan, et ma ei peta teie lootusi ja see on huvitav ettekanne. Ma alustaksin teist, lugupeetud spiiker. Oleks aeg vist Riigikogu juhatuses kokku leppida, kuidas käib seaduste kaitsmine siin saalis. Kui me tulevikus hakkame samamoodi kaitsma seadusi nagu täna siin, siis kaob see mõte ära. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Antud seaduseelnõule muudatusettepanekuid ei olnud, aga kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku antud seaduseelnõu 308 SE teine lugemine katkestada, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada. Ja palun, kolleeg Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, proua juhataja! Me palume Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt kümneminutilist vaheaega enne hääletamist! Aitäh! SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma 10 minutit vaheaega. Esimees Ene Ergma Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308 teine lugemine katkestada. Palun hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 308 teine lugemine on lõpetatud. Üles / Tagasi 13. 02:29 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Tõnis Lukase! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 oli arutusel komisjoni istungil 12. novembril. Lisaks komisjoni liikmetele olime kutsunud ka külalisi. Olid esindajad Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidust ja muidugi ka Keskkonnaministeeriumi esindaja oli juures. Kirja antud teema kohta oli saatnud Eesti Toiduainetööstuse Liit. Kokku esitati Riigikogu liikmete poolt 2 muudatusettepanekut. Need mõlemad tulid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Nende sisu oli see, et tõsta seaduse teksti ja kehtestada seadusega praegu valitsuse määrusega kehtestatavad konkreetsed tasumäärad, praegu kehtivad konkreetsed tasumäärad ja loobuda seaduses laiemate diapasoonide andmisest. Lisaks sellele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon sätestas ümber ka jõustumissätte niimoodi, et kogu seadus hakkaks kehtima 2013. aasta 1. aprillist. Seni olid mõned sätted hakanud kehtima või planeeriti kehtima hakkama hiljem. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Tõnis Lukas! Alustame küsimustega ja palun, kolleeg Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja, siit seletuskirjast ma ei loe hästi välja, aga võib-olla te lühidalt seletate, millega seoses või mis põhjustas selle keskkonnatasude seaduse muutmise ja keskkonnatasude, ma saan aru, tõstmise? Kui ma siin neid tabeleid vaatan, siis on päris-päris suured tõusud. Kas lihtsalt, et elu on kallimaks läinud või millega seoses? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh. Jah, põhjalikum seletuskiri oli 1. lugemise juures, kus valitsus põhjendas keskkonnatasude tõstmist peamiselt veeressursi ja maavaravarude kaitsmise ja säästlikuma kasutamisega. Selle konkreetse seadusega ei tõsteta määrasid rohkem kui aheraine ladestamise seotud määrasid põlevkivi puhul ja on ka, ütleme, eurole ümardamisel tulnud ebatäpsuste korrigeerimist. Üldiselt on ka vastavate erialaliitude pahameel olnud suunatud mitte konkreetselt selle seaduse vastu, vaid valitsuse määruse vastu, millega tegelikult tasusid tõsteti. Ja osa nende tasude tõus, mis ka Valitsuse määruses on ette nähtud järgmisest aastast, ei ole ka selles mõttes uudis, et sellest on räägitud ennem ja näiteks põlevkivi puhul on juba ka Riigikogu poolt mõni aasta tagasi antud ressursitasu diapasoon ja võimalus tõsta seda ressursitasu tunduvalt kõrgemale kui praeguseks on fikseeritud. Nii et suurest tõusust me rääkida ei saa. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Küsimust, mille ma esitan, arutati natukene meie komisjoni istungil ja puudutab omavalitsuse ja nende probleeme, sest nende esindajat ei olnud siis komisjoni istungil, laiemalt arutati juba peale seda. Aga küsimus on selline: kuidas nüüd olla omavalitsustel, kui nad on läbi viinud konkursse, on võitjad, hinnad on juba paika pandud, see on näiteks mitmeaastane teostamine ja tuleval aastal muutuvad hinnad. Kes nüüd nende hindade muutmise kinni maksab, kas ettevõtja või omavalitsus nagu tellija pool või kuidas see asi nagu hakkab arenema? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh! Selle ressursitasu omavalitsuste osa me käsitleme tegelikult teise seadusega, mille esitas rahandusministeerium, aga kui rääkida, kes kannab mingeid kulusid, siis antud juhul jäävad need ikkagi ettevõtja kanda ja teatud protsendis lähevad ettevõtjate käibesse.Vähemalt Keskkonnaministeeriumi arvestuste järgi näiteks 20%-ne ressursitasu tõus kajastub käibes 2% tõusuna. See tähendab, et kogu nende tegevuste ja ka konkreetse kauba hind ei tõuse nii kõrgele. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind huvitab Eesti Toiduainetetööstuse Liidu küsimus. Nad on oma pöördumises maininud ühe probleemina, et neid tasusid tõstetaakse ikkagi väga lühikese etteteatamise tähtajaga ja nende hinnangul oleks lähtuvalt kaubanduskettidega sõlmitud kokkulepetest ja lepingutingimustest jne vaja etteteavitamist ikkagi vähemalt kuus kuud. Küsimus ongi, miks onnende keskkonnatasude tõstmisega ikkagi niivõrd kiire, et ei ole võimalik ette näha mõistlikku etteteavitamistähtaega? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh küsimuse eest! See küsimus oli ka komisjoniliikmetel. See, et eelarvega seotud seaduste menetlemine jääb aasta teise poolde ja aastalõppu, on ju tihti ka Riigikogu praktika. Meie nägime probleemi selles, et eelnevalt ei olnud teavitatud liite n-ö tõusu rütmi muutusest, sest see, mille vastu protesteeritakse, on see, mis toimub 2014.–15. aastal, oluline tõus, mitte 2013. Rütmi muutusest ei teavitatud ettevõtjaid õigeaegselt ja korrektselt, nii et kaasamine ei olnud väga varajane. Seda tõstsid komisjoniliikmed esile ja see tekitab tõesti selle ootamatuse efekti. Deklareerida tuleb seda kolmandas kvartalis, nii et võib ütelda, et deklareerimiseni on etteteatamist rohkem. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Te mainiste, et Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit oli komisjoni koosolekul kohal. Ma küsin nende seisukoha kohta. Nad on väga tõsiselt kritiseerinud keskkonnatasude tõstmise otsuse põhjuseid, mis on nende hinnangul lausa eksitavad, kuna kasutatakse valikulisi lähteandmeid ning jäetakse arvestamata kompleksmõjud, arvestatakse ainult otseseid mõjusid. Kui palju on arvestatud antud eelnõuga kaasnevate keskkonnatasude tõusu puhul ka üldist hinnatõusu ning erinevate sisendite kallinemist? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Ettevõtjate olukorda turul ja konkurentsivõimet just konkreetsetes valdkondades ettevõtjate endi meelest ei ole nende tõusude puhul piisavalt arvesse võetud. Võib ütelda, et Keskkonnaministeeriumi väitel on juba 2009. aastal ettevõtete ühendusi informeeritud kontseptsiooni olemasolust, et tõusud võiksid olla suuremad kui seni kehtestatud ja et seal on taga ka analüüsid, aga need analüüsid ei ole, jah, ütleme siis, laialdase kõlapinnaga. Nii et peab ütlema, et ega meie komisjonis ei saanud ka Keskkonnaministeeriumi esindajalt väga perfektset vastust selle kohta, kuidas kujuneb ettevõtete konkurentsivõime selle muudatusega seoses. Keskkonnaministeeriumi esindaja pigem rahustas, et asi ei ole nii hull, kui ettevõtjad püüavad seda välja näidata. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Eesti Toiduainetööstuse Liit juhtis Riigikogu tähelepanu asjaolule, et tasumäärade tõstmisel võivad kohalikud tootjad sattuda kaubandusvõrkudes ja toodete eksportimisel ebavõrdsesse konkurentsiolukorda eelkõige hindade osas, võrreldes nimekamate importtoodetega, nagu näiteks Borjomi. Milline on komisjoni hinnangul antud eelnõu mõju kohalike mineraalveetootjatele? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Komisjon tõesti pööras tähelepanu ka sellele kirjale. Võib öelda, et need argumendid, analoogilised argumendid, mitte küll konkreetsete kaupade suhtes, aga analoogilised argumendid olid näiteks ehitusmaavarade kaevandajatel ka. Me peame ütlema, tõepoolest, kui ettevõtted on teinud pikaajalisi plaane, siis sellise lühiajalise etteteatamisega muudatus ressursimaksunduses tuleb neile halva üllatusena ja nad peavad oma plaane muutma. Nende olukord konkurentsis võib sellega seoses pingestuda. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te möönsite ettevõtjate rahulolematust. Ehitusmaterjalide tootjad on ka käinud majanduskomisjonis ja kurtnud ootamatuid hinnatõuse ressursimaksude osas. Väidetavalt on valitsus siin omal ajal lubanud, et kuni 2015 midagi ei muutu, ja nüüd täiesti ootamatult tõstetakse. Täiesti ootamatult ja kordades, kuni 6 korda tõstetakse merenduses veetasusid. Mis te arvate, millise signaali üldse Eesti ettevõtluskeskkonnast annab valitsuse taoline käitumine, nii selle eelnõu alguses kui ka paljude teiste? Kas meil üldse ettevõtlust varsti enam järele jääb sellise käitumise puhul? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh küsimuse eest! Ma jääksin selle eelnõu piiresse. Ka keskkonnatasude tõusu on piisav põhjendada, nii et ma ei hakkaks muudest seaduseelnõudest tulenevate tasudega siin tegelema praegu. Jah, selline läbikäimine ettevõtjate organisatsioonidega võiks olla süsteemne ja pikaajalisem enne selliste muudatuste tegemist. Teiselt poolt võib ütelda, et enamasti jäävad need tõusud nende diapasoonide piiresse, just valitsuse määrusega tehtavad tõusud nende seadusega seni kehtestatud diapasoonide piiresse. Nii et nii drastilisi tõuse, millest poleks üldse seni räägitud, on vähestes valdkondades ja tegelikult ei ole need väga mahukad. Siin saalis on kõlanud ju itmed palju kategoorilisemad nõuded. Juhin tähelepanu, et keskkonnakomisjon arutab asju just keskkonnaaspektist rohkem ja keskkonnatasude tõstmine on keskkonnasäästlikkuse huvides. Me kõiki majanduskomisjoni aspekte oma poolt lisaks lauale ei võtnud. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Komisjonis arutati eelnõu ja komisjoni istungil osalesid Eesti Ehitusmaterjalidetootjate Liidu, Eesti Mäetööstuse Liidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Samal ajal, kui ma vaatan, kui palju tõusevad joogiks kasutava mineraalvee hinnad, siis ma küsin, et kes neid esindas ja kas te olete kindel, et need mineraalveetootjad üldse tulevikus turul suudavad konkureerida? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh küsimuse eest! Kirja saatis Sirje Potisepp Eesti Toiduainete Tööstuse Liidu poolt. Ma jään vastuse võlgu, miks see esindatus oli kirjaga, kiri tuli õigeaegselt ja siin on palju nendepoolseid argumente. Jah, seda ma ka alguses nimetasin. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelmisel aastal kehtestati kalakasvatajatele keskkonnatasud ja sel juhul sektoriga nõu ei peetud. Ja minu küsimus on: kas antud seaduseelnõus on ka kalakasvatuses juttu, kas see on ka kuidagi vaikselt ridade vahel sees, nii et me ei näe? Kas on keskkonnatasusid kalakasvatajatele äkki selle seaduseelnõuga veelgi tõstetud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Ei, mina ei loe siit välja otseselt kalakasvatusega seotud keskkonnatasusid. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Peale seda istungit, kus esinesid ettevõtjate esindajad, informatiivselt oli see väga huvitav ja kasulik ja kahju, et nad tulid oma nägemusega liiga hilja välja, aga kuidas sa hindad, kas nende ettepanekud, nägemus ja kriitika oli kohane ja tõesti ta puudutab meie Eesti üldist olukorda selles looduskaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas ja majanduses, või on see egoistlik valdkondlik positsioon, mida valgustavad nende kirjad ja esindus. Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh küsimuse eest! On valdkondi, mis on lõpp-produktist lähtudes väga kasumlikud, näiteks kui lõpp-produktiks on põlevkiviõli, siis praegu on see väga kasumlik. Võiks öelda, et kui me räägime ka põlevkivi kaevandamisest, mis läheb õli tootmise ressursiks, siis kindlasti ei ole praegused tasud kõrged, pigem on nad madalad. See oleneb väga valdkonnast. Kindlasti on mitmetel valdkondadel mured ja peamiselt on mured sellega, et väikese etteteatamisega peab nüüd oma plaane muutma. Ma loodan, et mitte strateegiaid, aga oma majandusplaane, mis on tehtud lähiaastateks. See ei meeldi etetvõtjatele ja ma näen, et riigi poolt on ebakorrektsus tulnud siin sisse just vähese etteteatamise pealt, mitte niivõrd suuna tõttu, sest keskkonnatasusid tõsta ei ole vale suund. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud ettekandja! Keskkonnatasude tõus mõjutab väga mitmeid ettevõtteid. Tegemist on just ekspordiga tegelevate ettevõtetega. Me teame, et kaevanduses on erimärgistatud kütuse kasutamine keelatud ja hinnad pidevalt kasvavad. Aga milline võiks olla keskkonnatasude tõusu mõju Eesti ekspordile? kas seda on eelnõu algatajad analüüsinud? Ma küsiks veel juurde, millised on vastavad maksud näiteks Soomes võrdluses praegu meie maksudega? Kui suur see vahe on? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh! Kuna maavarade kaevandajate, eriti ehitusmaavarade kaevandajate turg on osaliselt Soomes, osaliselt on tegemist ühe ja sama ettevõtlusega, osa nendest tegutseb nii Soomes kui Eestis, siis nende poolt kirjeldatud vahekord hakkab kujunema Eesti kahjuks. Siin oli küll erinev vaade Keskkonnaministeeriumil ja ettevõtjatel. Keskkonnaministeerium väidab, et ei ole keskkonnatasud läinud selle tegevuse üldisest maksumusest, ütleme, lõpphinnast üle 10%. Ettevõtjad väidavad, et on läinud üle 10%. Nii et keskkonnakomisjon kuulis siin erinevaid seisukohti. Ettevõtjad on mures, jah. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Vladimir Velman Tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti Toiduainetööstuse Liit on oma kirjas komisjoni välja toonud, et mineraalvett kasutatakse sageli erivajadusest lähtudes või arstide soovitusel. Seetõttu ei pea Eesti Toiduainetööstuse Liit põhjendatuks, et antud eelnõuga karistatakse erivajadustega inimesi, kes lõpptarbijatena maksavad kinni selle maksutõusu. Milline oli komisjoni seisukoht selles vallas? SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh! Siin ma julgen ütleda, et komisjon väljendas oma seisukohta selle eelnõu suhtes, toetades seda eelnõu. Jah, need agad, millest ma teile räägin, need olid menetluse käigus. See on eelarvega seotud eelnõu, me toetasime seda eelnõu. Selliseid sotsiaalpoliitilisi tahke me tegelikult ei arutanud ja seost tervishoiuga. Nii spetsiifiliselt keskkonnatasude enda loogikast väljapoole me oma aruteludega ei läinud. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Kalev Kallo Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab Praxise keskkonnakulutuste analüüsi. Kui me vaatame saaste- ja ressursitasude osakaalu SKT-s, siis Eestis on see tõusnud 10 aastaga 0,15%-lt peaaegu 0,40%-le sisemajandus koguproduktist. Kas ikka sellises mahus tõus on olnud õigustatud ja kuidas sellesse suhtub keskkonnakomisjon? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Eesti keskkonnapoliitika on olnud tegelikult n-ö tundlik ja orienteeritud säästvusele. Keskkonnakomisjon vaatas siin keskkonnaaspekti. Keskkonnatasude tõus, et materjale kasutataks säästvalt, et siis vahendeid, mis niisugustest tasudest tulevad, saaks keskkonnale tehtud kahju kompenseerimiseks tarvitada, on õigustatud. Nii et üldiselt see suund leidis aktsepteerimist. Ma ütlen, et konkreetsetes valdkondades oleme ju arutanud palju suuremaid ressursitasusid, sest tegemist on looduse ja maavarade näol ikkagi meie rahvusliku rikkusega ja seda päris muidu käest ära anda ei saa. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja. Eesti Toiduainetetööstuse Liit pöördus teie poole murekirjaga, mis sisaldas ka teatud ettepanekuid ja ometi on kogu meie toiduainetetööstus moderniseeritud ja igal pool on arvestatud keskkonnasõbralikku tehnoloogiaga, ometi on keskkonnatasud kõrged – siin oli nagu juttu mineraalvee tootmisest. Palun öelge protsentuaalselt või mahuliselt, kui palju viiakse toiduainetetööstuse sektorist keskkonnatasude näol raha välja järgmisel perioodil? SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Konkreetselt ühe sektori puhul jään m,a kahjuks selle protsendi esitamisel vastuse võlgu. Meil on ka ametnik saalis ja küsime selle järgi, praegu mul seda protsenti konkreetselt ühe valdkonna kohta ei ole. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on väga tundliku eelnõuga ja ma arvan, et see on ettevõtjate suhtes ikka ülekohtune nii kiiresti seda eelnõud seadustada ja need tõusud on ettevõtjatele rängad. Aga ma küsin, kuidas komisjonis? Kas komisjon on konsensuslikult üksmeelne, et see eelnõu Riigikokku tuua ja ta vastu võtta? Aitäh! SÕNAVÕTT: Tõnis Lukas Aitäh küsimuse eest! Komisjonis oli viis liiget selle poolt, et eelnõu oleks sellisel kujul, nagu te praegu näete, ja viis liiget olid selle vastu. See tähendab muudatusi sisse ei viinud, sest muudatuste sisseviimiseks ei olnud hääli piisavalt. SÕNAVÕTT: Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Tõnis Lukas. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kolleeg Eldar Efendijevi! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud kolleegid! Tahan alustada meie keskkkonnakomisjoni esimehe kiitmisega ja komisjoni töötajate kiitmisega, sest, tõesti, esimese ja teise lugemise vahel komisjonis toimus väga huvitav ja väga kasulik arutelu, kus olid ettevõtjad, kes tõid ette väga vajaliku ja väga tähtsa informatsiooni. Teiselt poolt ka see kirjavahetus tõi juurde informatsiooni. Näiteks minu jaoks kui noore keskkonnakomisjoni liikme jaoks oli see väga väga tähtis. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kas soovite lisaaega? Kolm minutit. SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Näiteks erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaluse lõpetamine, Soomes see on. Kaevandusõiguse tasu hüppeline tõus, Soomes selline tasu puudub. Elektri hinna tõus, kohati tootja jaoks on elektri hind kõrgem kui Soomes. Mõned arvud. Näiteks 2007 eksport circa 4% betoonseinaelementidest, see oli 16 000 rutmeetrit, 2011, eelmine aasta, juba 60%, see on 180 000. Aga selle aasta esimesel poolel langes 20%. See on väga tuntav, kui me räägime üldiselt ekspordist. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Seega on läbirääkimised lõpetatud. Ja me asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, mida on kaks tükki. Kõigepealt esimene muudatusettepanek, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta arvestamata. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kohaloleku kontrolli! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Hästi. Juhataja võtab viieminutilise vaheaja.Vaheaeg viis minutit. V a h e a e g Head kolleegid, kuna Kadri Simson palus enne muudatusettepaneku läbihääletamist kohaloleku kontrolli, ... Palun Kadri Simson, mis on teie protseduuriline ettepanek? SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, lugupeetud juhataja. Ma võtaksin Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletust 10 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv See ei ole kahjuks võimalik sellepärast, et kohaoleku kontroll on seotud hääletusega ja tehakse vahetult enne hääletust. Nii et me viime läbi praegu kohaloleku kontrolli ja seejärel tuleb kohe hääletus. Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh, lugupeetud istungi juhataja. Ma ootasin sõna ennem hääletust. Te eirasite mu palvet sõna saada! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Ma annan teile praegu sõna, vabandust! Ma tõesti ei märganud. Ma panin selle juba hääletusele ja ei olnud näha, sest et ma ütlesin, et peale kohaloleku kontrolli me viime läbi kohe hääletusprotseduuri. Palun, teie mure? SÕNAVÕTT: Kadri Simson See puudutas soovi panna inimesed enne eelmist hääletust 10 minutiks mõtlema, miks me siin täna koos istume. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Te võite seda teha järgmise võimaluse juures. Palun, Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus on samuti selles võtmes, missugusele kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile te tuginete, kui te ütlete, et pärast kohaloleku kontrolli ja enne hääletust ei või rakendada kodu- ja töökorraseaduse § 83, kusfraktsiooni esimees ei või võtta 10-minutilist vaheaega. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Mina toetun oma otsuses §-le 77 lõikele 3, mis ütleb, et kohaloleku kontroll on olemuslikult seotud hääletusega. Palun, Priit Toobal, protseduuriline. Head kolleegid, palun vaikust! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh! Mina toetun Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 82, mis ütleb, et enne hääletamist võib alatise komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. Ja Riigikogu Kantselei on välja andnudriigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande, selle lk-l 258 p-s 3 on öeldud järgmist: "Istungi juhatajale ei ole antud kaalutlusõigust küsimuses, kas vaheaeg välja kuulutada või mitte." Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Ma kuulutasin vaheaja välja vahetult enne kohaloleku kontrolli ja mul oli õigus võtta juhataja vaheaeg. Palun, Priit Toobal, protseduuriline! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Juhataja vaheaeg on sätestatud kodu- ja töökorra seaduse § 65. See on täiesti teistsugune vaheaeg kui § 83, üks on juhataja vaheaeg ja teine on fraktsiooni esimehe poolt nõutav vaheaeg ja istungi juhatajal ei ole kaalutlusõigust, kas anda vaheaeg või mitte. Kui fraktsiooni esimees seda nõuab, siis tuleb anda vaheaeg. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh, Priit Toobal! Mul ei ole kaalutlusõigust selles osas, kas anda või mitte, kui see ettepanek on tehtud enne kohaloleku kontrolli soovi. Head kolleegid, lähme praegu edasi ja vaatame läbi 2. muudatusettepaneku. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Palun 2. muudatusettepanekut hääletada ja enne muudatusettepaneku hääletamist võtan 3 minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv 3 minutit vaheaega! V a h e a e g Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! HääletustulemusedEttepaneku poolt hääletas 8, vastu 52, erapooletuid ei olnud, seega ei leidnud ettepanek toetust. Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ettepanek keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 SE teine lugemine katkestada. Palun, Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Proua juhataja, ma paluksin see ettepanek hääletada ja enne seda 10 minutit vaheaega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv 10 minutit vaheaega. V a h e a e g Hea Riigikogu! Kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Me asume läbi hääletama Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepankut. See kõlab selliselt: panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 SE teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! HääletustulemusedEttepaneku poolt hääletas 11, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu 282 SE teine lugemine on lõpetatud. Üles / Tagasi 14. 03:29 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Me asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 263 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 263 kahel istungil: s.a 22. oktoobril ning ka 5. novembril. Esimese lugemise käigus selgus, et erinevatel osapooltel, nimelt Justiitsministeeriumil, MKM-il, ITL-il ning interneti kogukonnal on eelnõu teemal üsna erinevad seisukohad ja neid siis lahendasime töögrupi koosolekul, mis toimus väljaspool põhiseaduskomisjoni töögraafikut. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõule tähtajaks ei laekunud, küll aga arutelude tulemusena otsustas põhiseaduskomisjon ise neli muudatusettepanekut algatada ja neid ka täielikult arvestada. Eelnõu lõpptekstiga jäid rahule kõik seotud osapooled. Tuletan meelde, et eelnõu eesmärk on avaliku teabe taaskasutatavaks tegemine, ja räägin ettepanekutest lähemalt. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Asume küsimuste-vastuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud ettekandja! Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu on menetluses ja arutluse all reaktsioonina Euroopa Komisjoni osundatud rikkumiste parandamiseks Eesti õiguskorras. Mulle teadaolevalt oleme selle õiguskorra parandamisega Euroopa Komisjoni ees oluliselt hiljaks jäänud. Ma küsingi, miks Vabariigi Valitsus jättis siis selle asja viimasele hetkele. Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Aitäh küsimuse eest! Osaliselt on see põhjustatud sellest, et meil läks natuke rohkem aega viimaste eelnõude menetlemisega, aga õnneks oleme graafikus. Euroopa Komisjon on graafikuga kursis ja toetab meid igapidi. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea põhiseaduskomisjoni liige! Avaliku teabe seaduse muutmine puudutab suhteliselt olulises mahus ka kohalikke omavalitsusi. Mida toob antud seadusmuudatus kaasa omavalitsuste jaoks? Kas neil tekib lisakulu või halduskoormuse kasv ning kui tekib kas siis lisakulu või halduskoormuse kasv, kas siis riik selle lisakulu omavalitsustele kompenseerib? Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Aitäh! Andmete avalikustamiseks on igal aastal mõeldud summa suurusjärgus 40 000 – 50 000 eurot. Avalikustamisele kuuluvad andmed, mis on nagunii kasutusel ehk nad on kättesaadavad, neid tuleb lihtsalt teistele ka avada. Selleks et veenduda, et erinevatele osapooltele ei kaasne lisakulud, on plaanis luua töögrupp ministeeriumide ja huvigruppide vahel, et aastaks 2015 oleks olukord selgem. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Tarmo Tamm! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Vabandust korraks! Head kolleegid, palun vaiksemalt! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Hea kolleeg põhiseaduskomisjonist! Oma ettepanekud seaduseelnõu kohta esitas ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Milliseid liidu ettepanekuid arvestati ja mida ei võetud arvesse? Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Aitäh! ITL-i esindajad osalesid ka töögrupi töös, mis kogunes enne teist lugemist, ja jäid igati rahule tänase eelnõu sõnastusega. Ehk siis võib öelda, et kõik sisulised ettepanekud, mis tulid nende poolt, olid ka tekstis arvestatud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Komisjonis toimunud arutusel osalesid Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja MTÜ Eesti Internetikogukond esindajad. Kõigil neil olid omad seisukohad ja parandusettepanekud. Kas laual olevat eelnõud saab pidada kompromissiks osapoolte vahel või kaalukauss rohkem ministeeriumide kasuks? Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Võib öelda, et antud juhul oli see kompromiss, mis arvestas pigem ITL ja internetikogukonna ettepanekuid ehk siis ministeeriumid olid nõus sõnastama teksti niiöelda nende kasuks. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Priit Toobal, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ise ütlesite, et küsimuse esitajad on viidanud sellele, et selle seaduseelnõu muutmise puhul on tegemist EL-i direktiivi ülevõtmisega. Millises mahus on direktiiv plaanitud üle võtta ja miks seda ei tehta täies mahus ja miks otsustati just nende punktide ülevõtmise kasuks, mis täna eelnõus on, ja miks jäeti kõrvale osad, mis samuti direktiivis olemas olid? Suur tänu! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Tegemist on nii-öelda open data direktiiviga, mis on juba kümmekond aastat vana ja me võtame selle üle vähendatud mahus ehk me oleme sellest miinimumprogrammist astunud sammu ettepoole ehk tegemist on suuremate muudatustega, võrreldes sellega, millega me võiksime piirduda. Aitäh! SÕNAVÕTT: Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Esmaspäeval saabus Riigikogu meiliboksi kiri MTÜ Eesti Internetkogukond esindajalt, kus muu hulgas kirjutati seda, et orienteeruvalt kell 5 hommikul tuleb Andrei Korobeiniku juhtimisel Riigikogu saali avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 263 ja MTÜ Eesti Internetikogukond palub teil hääletada selle poolt. Kas teie saite ka sellise kirja, sest siin kirja lõpus antakse viide sellele, et kust võiks leida materjali sisukate küsimuste esitamiseks. Kas teil on võimalik olnud nende materjalidega tutvuda? SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Aitäh! See kiri saabus juba siis, kui komisjonis olid arutelud läbi. Nii et kahjuks komisjonis me ei ole seda jõudnud arutada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Heimar Lenk! SÕNAVÕTT: Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! See seadus, mida te praegu kaitsete või meile tutvustate, on ellu kutsutud vajadusest täita Euroopa Liidu direktiivi. Aga küsimus on selles, kas see seaduse muutmine jääbki selle direktiivi täitmise raamesse või on lisatud siseriiklikke regulatsiooni muudatusi, nagu valitsuskoalitsioonil viimasel ajal kombeks on olnud, et paneme midagi veel näpuotsaga juurde, mida teised tähele ei pane. Või on muudatused kõik direktiivi raamides? Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Aitäh küsimuse eest! Seaduse tekstiga te võite tutvuda ka isiklikult. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega, aga nagu ma juba vastasin, me teeme seda veidi suuremas mahus. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Küsin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava ja arendatava teabevärava kohta. Kuna eelnõu toetab jõuliselt avaliku sektori andmete tasu eest väljastamist, siis kas teabevärv muutubki avaliku sektori andmete müügikioskiks? Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Aitäh! Eelnõu ei toeta tasu eest andmete avaldamist, eelnõu toetab tasuta andmete avaldamist. Aastaks 2015 on kõik andmed tasuta. Aitäh! Ehk vastus teie küsimusele on ei. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Nii Justiitsministeeriumi kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on korduvalt rõhutanud, et selle eelnõu menetlemisega on kiire, kuna Euroopa Liidu direktiiv on vaja vastu võtta. Oskate öelda, milliseid sanktsioone ja millises mahus võib Euroopa Komisjon Eesti suhtes rakendada, kui me seda seadust vastu ei võta? Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Komisjonis me ei ole neid sanktsioone ja summasid arutanud, nagu ka teie mäletate. Aga tegemist oleks sellise tavalise rikkumismenetlusega ja kindlasti sellega kaasnevad ka teatud sanktsioonid. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Aivar Riisalu! SÕNAVÕTT: Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Miks ma peaksin seda eelnõu toetama? Mis see mulle annab? Aitäh! SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik Aitäh! Tänu sellele, et avalikud andmed muutuvad tasuta kättesaadavaks, saab erasektor luua uusi põnevaid rakendusi, mis ühelt poolt säästab raha riigil e-riigi teenuste arendamisel ja teiselt poolt loodetavasti toob eelarvesse ka maksutulu, millega saab üht-teist ette võtta. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud ettekandja! Ma küsin karistusregistrite kohta. Selles registris on kehtestatud tasulisuse põhimõte, millel on väga selge eesmärk piirata andmete kättesaadavust. Kas avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu muudab midagi karistusregistri tasu või avalikkuse küsimuses? Kas need andmed saavad kõigile tasuta kättesaadavaks või käsitletakse neid kuidagi eraldi? SÕNAVÕTT: Andrei Korobeinik See on hea küsimus. Esiteks, andmed, mis võivad rikkuda inimeste privaatsust, kättesaadavaks ei muutu – ka raha eest. Teiseks, kõik ministeeriumid vaatavad üle need teenused ja andmed, mida nad praegu avaldavad ja aastaks 2015 peavad nad selgusele jõudma selles osas, mida nad tahavad kõigile avaldada. Juhul, kui on näha, et teaberegistrid rikuvad inimeste privaatsust, muutuvad nad kinnisteks. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Andrei Korobeinik. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Priit Toobal! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on avaliku teabe taaskasutatavaks tegemise abil stimuleerida uute toodete ja teenuste loomist erasektori poolt. Selleks täpsustatakse Eesti õiguskorda avaliku teabe taaskasutamist puudutavate sätetega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Üks minut lisaaega. SÕNAVÕTT: Priit Toobal Majandusminister rõhutas eelnõu esimesel lugemisel, et kõik andmed peaksid siiski olema tasuta kättesaadavad. Samas tehti kulupõhine kompromiss, et katta andmekogude haldajate kulutusi. Selle kulupõhise idee rakendamine tekitas minu meelest väikse vaidluse ka eelnõu menetlenud komisjonis, kus tekitas küsimuse, miks otsustas valitsus küsida avaldatud andmete kasutamise eest raha, kui samas paljudes teistes Euroopa riikides seda ei tehta. Ilmselt jääb rahaküsimise koht selles eelnõus n-ö edaspidiseks mõttekohaks. Loodan, et tuleme selle juurde tagasi ja võib-olla muudame selle siiski täiesti tasuta võimaluseks, nii nagu enamikus Euroopa riikides. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Seega sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta on neli muudatusettepanekut. Me vaatame need muudatusettepankud läbi. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Ma palun esimest muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kohaloleku kontrolli! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Võtan vaheaja kolm minutit. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, Peep Aru! SÕNAVÕTT: Peep Aru Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Mitu korda ühe õhtu jooksul kohaloleku kontrolli võib võtta? SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kohaloleku kontrolli võib teha iga kord enne hääletamist. Head kolleegid, kuna Kadri Simsonilt laekus ettepanek, soov teha kohaloleku kontroll ja seejärel hääletada esimest muudatusettepanekut, siis kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. SÕNAVÕTT: Valdo Randpere Ma palun järgmist muudatusettepanekut hääletada ja enne seda teha kohaloleku kontroll! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Head kolleegid! Kõigepealt, me võtame siis ühe kaupa, ma kujutan ette. Teeme kohaloleku kontrolli, sellepärast et Valdo Randpere soovis seda. Palun, Kadri Simson, protseduuriline. SÕNAVÕTT: Kadri Simson Enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Palun, kümme minutit vaheaega. V a h e a e g Head kolleegid! Kümneminutiline vaheaeg on läbi. Kuna Valdo Randpere soovis enne hääletust kohaloleku kontrolli, siis nüüd me viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontrollHead kolleegid! Kohale registreerus 55, puudub 46 saadikut. Nüüd ma palun, asume teise muudatusettepaneku hääletamise juurde, mille on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! HääletustulemusedPoolt hääletas 58, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 3. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut hääletada. Enne hääletust võtan kümme minutit vaheaega! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g Head kolleegid! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! HääletustulemusedPoolt hääletas 56, vastu ja erapooletuid ei ole. Seega leidis ettepanek toetust. Ja muudatusettepanek nr 4. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Palun neljandat muudatusettepanekut hääletada ja Peep Aru palvel võtan üheksa minutit vaheaega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Üheksa minutit vaheaega. V a h e a e g Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 55, vastu, erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust. Käesolevaga on seaduseelnõu 263 teine lugemine lõpetatud. Üles / Tagasi 15. 04:29 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 280 teine lugemine. Ma palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Lugupeetud istungi juhataja, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse... SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Vabandust korraks! Head kolleegid, palun vaiksemalt! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson ...ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 280 oma käesoleva aasta 8. ja 12. novembri istungitel. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 1. november kell 18. Muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga laekus rahanduskomisjonile Imperial Tobacco Eesti kiri ettepanekuga täiendada eelnõu suitsetamistubaka aktsiisi tõusu kaheks jagava sättega ning Eesti Maksumaksjate Liidu kiri ettepanekuga tubakaaktsiisi struktuuri muutmiseks, vähendades proportsionaalse aktsiisimäära osakaalu. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Priit Toobal, teie küsimus! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma arvan, et see seaduseelnõu on hea seaduseelnõu, aga ma arvan, et seda saab teha veel paremaks. Selle eelnõu nimi on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me istume siin Riigikogu saalis juba kolmandat ööd ja Keskerakond on teinud valitsuserakondadele ettepaneku, et me lõpetame venitamistaktika kohe, kui valitsuskoalitsioon tuleb vastu ja alandab elektriaktsiisi EL-i poolt nõutud miinimummäärani ehk 1 euro megavatt-tunni kohta. Mis te arvate, kas selle eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel võiks selle muudatuse sisse viia ja selle elektriaktsiisi ära alandada? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Kui oleksite selle muudatusettepaneku toonud rahanduskomisjoni koosolekule 8. või 12, novembril, siis rahanduskomisjon oleks seda kindlasti arutanud ja mine tea, võibolla oleks see täna siin päevakorras olnud, aga ühtegi muudatusettepanekut paraku komisjoni koosolekule ei laekunud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Eldar Efendijev! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Nagu ka alkoholiaktsiisi muutmise strateegia on ehitatud etapiliselt, samamoodi ka siin. Öelge palun, mispärast on vaja seda teha etapiliselt aga mitte ühekordselt? SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Rahandusministeeriumi hinnangul vähendab etappidesse jagamine salaturu riske. On võimalus, et ostetakse vähem tagavaraks, et ei teki vajadust osta. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus. SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma kordan oma küsimust. Võib-olla ei olnud see piisavalt hästi aru saadav. Minu küsimus oli see, et kas võiks teise ja kolmanda lugemise vahel teha ettepaneku alandada elektriaktsiisi EL-i poolt nõutud määrani ehk 1 euroni megavatt-tunni kohta, teie rääkisite ettepanekutest, mis tehti esimese ja teise lugemise vahel, aga minu küsimus rääkis sellest, et kas te olete valmis toetama Keskerakonna ettepanekut, kui Keskerakond teeks teise ja kolmanda lugemise vahepeal ettepaneku alandada elektriaktsiisi ja tulla vastu Eesti inimestele, kelle jaoks 1. jaanuaril 2013 tõusev elektri hind on piisavalt kõrge, et neile selles küsimuses appi minna. Aitäh! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Kõikvõimalikke ettepanekuid võib teha, kuid kodukord ei võimalda teise ja kolmanda lugemise vahel selliseid ettepanekuid enam teha. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo! SÕNAVÕTT: Paul-Eerik Rummo Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas te meenutaksite, mis kuupäevaks tuli esitada muudatusettepanekud ja kas tõesti selleks kuupäevaks ei esitatud ettepanekut elektriaktsiisi vähendamiseks Keskerakonna poolt? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Muudatusettepanekud tuli esitada 1. novembriks ja mitte ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Ei laekunud ka Keskerakonnalt elektriaktsiisi vähendamise ettepanekut, olgugi et selle eelnõu raames oleks võinud seda tõepoolest käsitleda. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Mina nagu imestan, kui valitsuse poolt ja koalitsiooni poolt oli hästi läbi mõeldud alkoholi osas seaduse muutmine, praegu tubakas. Sellepärast et oli nagu arvestatud mitte ainult tulude osa, mis võiks laekuda eelarvesse, aga oli ka arvestatud kõiki mõjusid ja ohte. Praktiliselt kõik need riskid ka olid nagu. Aga tõesti, elektriaktsiisi küsimus ei olnud nii hästi valmistatud, ainult üks osa, tuluosa oli põhjendatud, arvestatud ja sellega oli kõik. Olete te ise kindel, et need probleemid, mis võivad nagu tekkida ja mis ka mõjutavad majandust tulevast aastast, on teil hästi ette nähtud? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Ma ei saanud päris täpselt küsimusest aru, kuid ma võin öelda, et olgugi et Euroopas suitsetajate arv kahaneb, suitsetab praegu veel ikkagi 1/3 eurooplastest. Seetõttu ikkagi selle tubakaaktsiisi eelnõuga on väga tänuväärne, et sellega Rahandusministeerium on tegelnud ja on selliseid meetmeid ette näinud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Tubakaaktsiisi osas on väga intensiivset ja jõulist selgitus- ja veenmistööd teinud ühe suure Eestis esindatud tubakafirma lobistid. Neil on oma selge liin, kuidas nad tahavad seda aktsiisi kasvamas näha. See on maksuametile, kes peab võitlema salasigarettidega, päris palju probleeme tekitanud. Kuidas nüüd selles seaduseelnõus on kõlama jäänud, kas siin on rohkem seda tubakafirma huvi kõlamas või rohkem maksuameti muret, kes peab suutma vastu seista odava hinnaga müügil olevatele salasigarettidele? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Siin on arvestatud mõlemaid huvisid. Juba eelnõu esimesel lugemisel mainisin ära, et Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon toetas 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära tõusu vähendamist. On arvestatud nii ühte kui teist. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas teile on ka teada, kuidas käituvad naaberturud nende nimetatud komponentidega, alkohol, tubakas, kütus, elekter, kõigi nende toodete aktsiisi puhul, kas on kasvav trend või püsiv trend? Äkki annate meile ülevaate sellest. Aitäh! SÕNAVÕTT: Peeter Laurson Päris üksikasjalikku ülevaadet ma siin anda kahjuks ei saa. Kui on suuremat huvi, võib seda ette valmistada eraldi, väljaspool seda istungit. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Peeter Laurson! Avame läbirääkimised. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma jagan teie rõõmu Peeter Laursoni väga eduka eelnõu kaitsmise üle. Tõepoolest tubli töö, Peeter! See on ka üks põhjus, miks – ööistungite puhul avastame me ju häid omadusi. Kas te ei ole nõus sellega, et sellist menetlemist eelnõude puhul, põhjalikku arutelu ja komisjoni ettekandjate sisulisi vastuseid peaks kindlasti ka edaspidi rakendama? See ei peaks olema ainult protestiaktsioon, nii võiks jätkuda ju järgmisel nädalal ja ülejärgmisel ülejärgmisel ja uuel aastal veel. Siin ei ole mitte midagi negatiivset! Mul on hea meel näha, et te noogutate ja tahate samamoodi jätkata. Lõppkokkuvõttes ööistungite lõpetamise võti on ju teie käes. Ja kui te arvate, et ööistungitest pole mitte midagi halba ja sisuline arutelu kõigi eelnõude puhul on tervitatav... SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Hea ettekandja, räägime asjast. SÕNAVÕTT: Kadri Simson ...siis jätkame samas vaimus ja räägime asjast, räägime alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eelnõust, mille puhul antud juhtumil tullakse vastu tubakatootjate murele, et aktsiis kasvab liiga kiiresti ja sellise patu maksustamine võiks olla natuke pehmendatud. Komisjonipoolne ettekandja ütles, et antud seaduseelnõusse ei ole Keskerakonna fraktsioon enda poolt teinud ettepanekut, et tubakaaktsiisi kõrval alandataks ka elektriaktsiisi, küll aga oleme selle ettepaneku teinud siiasamasse seadusse enda poolt algatatuna möödunud aasta mais esimest korda ja sel aastal taas ja me oleme teinud seda tuleva aasta eelarve teisele lugemisele ja me oleme teinud seda ka enne kolmandat lugemist. Ja samamoodi, nagu muretsetakse selle üle, et suitsumeestel võib hinnatõus suitsetamise mõruks teha, võiks muretseda siinne Riigikogu ja parlament ka selle üle, et tuleva aasta elektrituru avamine võib kõigil Eesti peredel ja mitte ainult peredel vaid ka ettevõtjatel elu mõruks teha, sest odav elektrihind oli üks 7-st ettepanekust Reformierakonna jaoks, kuidas aidata Eesti majandus jalgadele. Ei lähe Eesti majandusel nii hästi, et odavast elektrist peaks loobuma. Isegi kui tuumaelektrijaama ei tule, on aktsiisi kaudu võimalik elektri hinda ohjata. Ja kui te mõtlete hetke, kuidas mõne seadusemuudatuse puhul ollakse väga eduka lobitöö tulemusena valmis kompromisse looma, siis on olulisemaid aktsiise, mis mõjutavad kõiki inimesi – nii neid, kes suitsetavad, neid, kes ei suitseta, neid, kes enam ei suitseta, ja neid, kes pole veel suitsetama hakanud, sest et elekter ei ole Eestis luksuskaup, elekter ei ole Eestis pahe, elekter tuleb Eesti kliimavöötmest ja ilma selleta ei ole võimalik hästi toime tulla. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Tänan väga! Palun, Sven Sester, kaks minutit kohapealt! SÕNAVÕTT: Sven Sester Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Kuna me täna menetleme alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ja mind ajendas võtma siit sõna Riigikogu liikmena eelkõneleja sõnavõtt. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Priit Toobal, repliigiõigust kahjuks teil ei ole. Viidati Kadri Simsoni info peale, kui tema soovib repliiki. Palun, Kadri Simson! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Ma lihtsalt tahan öelda, et ma olen hämmastuses, et rahanduskomisjoni esimees arvab, et elektriaktsiisi alandamise nõudmine on seadusevastane tegevust. Tõepoolest, ma olen hämmastuses! Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Seega... Palun, Priit Toobal, kõnetooli! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Kuna te mulle repliigiõigust koha pealt kaheks minutiks ei andnud, siis ma kasutan võimalust pidada oma kõne puldist. Tõesti, täna ei ole hetkel menetluses ühtegi seaduseelnõu, mis räägiks elektriaktsiisi alandamisest, aga Keskerakond on varemalt sisse andnud selle eelnõu, mille te olete maha hääletanud. Lisaks sellele on Keskerakond teinud eelarve teise ja kolmanda lugemise vahepeal riigieelarvele tervelt üheksa parandusettepanekut ja üheksast ettepanekust üks räägib elektriaktsiisi alandamisest. Öelda seda, et Keskerakonna fraktsioon ei ole teinud ettepanekut alandada elektriaktsiisi, siis see kindlasti tõele ei vasta. Järgmisel nädalal, nagu ütles keskfraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni liige Kadri Simson, see hääletus järgmisel nädalal komisjonis tuleb ja siis saavad ka koalitsioonisaadikud näidata, kuidas nad suhtuvad sellesse, kas alandada elektriaktsiisi või mitte, ja kuidas nad suhtuvad sellesse, et aidata Eesti inimestel leevendada järgmise aasta 1. jaanuarist tekkivat suurt hinnatõusu, kas teil on selleks soov, et seda alandada või mitte. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Aivar Sõerd! SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Aitäh! Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma tahaks natukene teie hoogu siin maha võtta. Te ei ole teinud ettepanekut elektriaktsiisi alandamiseks, et te teaksite. See ettepanek, mille te olete teinud riigieelarve seadusele, ei ole parandusettepanek selle mõttes, et tal ei ole katteallikat. Jah te näitasite katteallikaks astmelise tulumaksu kehtestamise või maksuaugu või mis iganes. Maksuauk on muuseas kulu, kulu arvelt ei saa kulusid teha. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Head kolleegid! Ma näen, kes on tõstnud käe ja soovivad protseduurilist küsimust. Ma annan teile kohe sõna, kui läbirääkimiste kõneaeg on läbi. Palun, praegu lõpetame selle diskussiooni. Ma annan teile protseduurilise pärast. Palun, Aivar Sõerd, rahulikult jätkame. Rahulikult! SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Ma räägin just nimelt tubaka-, alkoholi-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmisest. Teie ise viisite selle teema elektriaktsiisini ja mina jõudsin elektriaktsiisi kaudu tulumaksuseaduseni – maksud on maksud. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Hea ettekandja, palun räägime käesolevast seaduseelnõust. Kui rohkem midagi öelda ei ole, siis... SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Veel kord, see, mida eelkõnelejad rääkisid, ei vasta tegelikkusele. Te ei ole teinud ettepanekut. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Hea Aivar Sõerd! Te olete seda juba mitu korda öelnud! SÕNAVÕTT: Aivar Sõerd Me oleme nõus rahanduskomisjonis arutama, aga tehke siis ka ettepanek, mida oleks võimalik arutada. Kui te tõsiselt olete huvitatud elektriaktsiisi muutmisest – muuseas: selle maksumus on 33 mijonit eurot, teie arvestuste järgi 24 miljonit – aga olge nii kena, esitage ka selline katteallikas, mida oleks võimalik konstruktiivselt arutada. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Väga suur tänu! Palun, Kadri Simson, protseduuriline. SÕNAVÕTT: Kadri Simson Pigem repliik, kuna minu nime nimetati. Ma tahtsin eelkõneleja... SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Repliigiks on võimalus ainult üks kord. Palun protseduuriline. SÕNAVÕTT: Kadri Simson Olgu see siis protseduuriline. Ma tahtsin eelkõnelejat piinlikkusest säästa, sest ta on olnud poolteist aastat rahanduskomisjoni liige ja selle pooleteist aasta jooksul on Keskerakonna elektriaktsiisi alandamise eelnõu... SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kadri Sismon, vabandust, see ei ole protseduuriline. Head kolleegid! Mul on ettepanek, me lõpetame selle seaduseelnõu teise lugemise. Suur tänu! Seega on seaduseelnõu 280 SE teine lugemine lõpetatud. Üles / Tagasi 16. 04:52 Advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Järgmine seaduseelnõu. Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 273 SE teine lugemine. Ma palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi! SÕNAVÕTT: Kalle Jents Tere varahommikust! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Advokatuuriseadusega on kõik hästi ja selles osas komisjonile ettepanekuid ei laekunud. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 13. novembril ja 15. novembril. Komisjon tegi neli parandusettepanekut. Kaks neist on sisulised, parandati tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja samuti kriminaalmenetluse seadustikku. Samuti muudeti seaduseelnõu pealkirja ja tehti ka parandus tähtaegade osas. Kõik otsused võeti vastu konsensusega ja tehti ettepanek, et juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Jents! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Käesolevale seaduseelnõule on laekunud neli muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek arvestada täielikult. Palun, Kadri Sismon! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kohaloleku kontrolli! SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kolm minutit juhataja vaheaega. V a h e a e g Head kolleegid! Enne esimese muudatusetteapneku hääletamist soovis Kadri Simson kohaloleku kontrolli. Ma palun nüüd kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Kohale registreerus 58, puudub 43 saadikut. Nüüd, head kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 56, vastu ja erapooletuid ei ole. Seega leidis ettepanek toetust. Palun, Valeri Korb, teie protseduuriline. Ei ole soovi? Teine muudatusettepanek. Muudatusettepanek nr 3. Valeri Korb! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Ma paluksin hääletada, aga enne seda kolm minutit vaheaega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Laine Randjärv Kolm minutit vaheaega. V a h e a e g SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kolmanda muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! HääletustulemusedTulemusega poolt 57 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole leidis ettepanek toetust. Liigume edasi neljanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Ma palun hääletada seda ettepankut ja enne seda kolmeminutilist vaheaega. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Kuulutan välja vaheaja kolm minutit. V a h e a e g Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! HääletustulemusedTulemusega poolt 57 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole leidis ettepanek toetust. Head ametikaaslased! Sellega oleme läbi vaadanud eelnõu 273 SE muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Üles / Tagasi 17. 05:08 Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Liigume edasi järgmise, 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu 279 SE teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru! SÕNAVÕTT: Peep Aru Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Ma tänan selle võimaluse eest pärast mitmeöist ootamist teie ees siin esineda. Istusime koos oma komisjoniga tänase päevakorrapunkti arutelul 13. novembril. Meiega olid ka spetsialistid justiis-, sotsiaal- ja rahandusministeeriumist. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõule tähtaegselt ei laekunud, küll aga tegi põhiseaduskomisjon koos eelnimetatud ministeeriumidega omapoolse muudatusettepaneku, mis puudutab kohtunike palku ja pensione. Sellest tulenevalt on täiendatud eelnõu uue paragrahviga 3, millega muudetakse kohtute seadust, ja ühtlasi on see kohtute seaduse muutmine kirjutatud täiendavalt ka pealkirja. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb, palun! SÕNAVÕTT: Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus ja nüüd kohtuseaduse muutmise eelnõus on koos nii poliitilised ametikohad, nagu ministrid, parlamendiliikmed, kui ka mitte-poliitilised ametikohad, ma mõtlen kantslerid ja riigisekretärid. Minu küsimus ongi seotud sellega, kuidas sa mõtled, kas võiks selle seaduse kaheks pooleks lüüa, kus üks seadusepool käsitleks poliitilisi ametikohti ja teine räägiks mitte-poliitilistest ametikohtadest? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peep Aru Aitäh! Ma pean kahjuks nentima, et me sellel teise lugemise arutelul ei arutanud seda küsimust. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Eldar Efendijev, palun! SÕNAVÕTT: Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Esimesel lugemisel oli eelnõu seletuskirjas, et kokkuhoid on ligi 3 miljonit (seal oli 2,9 miljonit eurot), võiks nagu kokku hoida nende palkade külmutamisel. Nüüd see küsimus on möödas, palgad tõusevad ja võib praeguses olukorras rääkida, kas on kokkuhoid või ei ole, või on vaja juurde raha panna? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peep Aru Te mõtlete kohtunike palku? Jah, kohtunike palgad 1. juulist järgmisel aastal tõusevad. Selleks oli raha eelarvesse juba planeeritud, nii et siin eelarvesse muutusi teha vaja ei ole. Kui ma ei eksi, siis ta jäi alla 1 miljoni euro. Siin seletuskirjas on ka öeldud see rahasumma. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Priit Toobal, palun! SÕNAVÕTT: Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ka minul on siiralt hea meel, et Justiitsministeerium selle ettepaneku tegi, et järgmise aasta 1. juulist ikkagi kohtunike palgad tõusevad seepärast, et kohtunike palk peab olema konkurentsivõimeline selle ala tööjõuturul, vastates kõrge kvalifikatsiooniga juristi töötasule. Kohtuniku palga juures tuleb arvesse võtta ka seda, et üldreeglina puutub ju kohtunikel võimalus teises kohas tööd teha, et lisatulu teenida, ja seetõttu peab olema kohtuniku palk piisavalt kõrge, motiveerimaks kohtuniku ametisse asuma ja selles püsima vaid kõrgema kvalifikatsiooniga juriste. Aga numbrid, kui palju siis erinevate astmete kohtunike palgad tõusevad – ütlesid küll, et nad tõusevad vastavalt seaduse määratud piirile, aga mis need summad siis täpsemalt on, on sul see paber kaasas? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peep Aru Nii nagu me ka seal komisjonis arutasime ja komisjoni protokolli sai kantud, et esimese astme kohtuniku puhul hakkab palgaks olema 3380 eurot, teise astme kohtuniku puhul 3900 eurot, aga lisatasusid jääb kohtunikel vähemaks. Lisatasu on ette nähtud üksnes kohtu juhtimise eest, mis sõltub kohtu suurusest. Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu 25% ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 15-35. Kui kohtunike arv on alla selle, siis makstakse 15% ametipalgast ja kohtunike arv on 36 ja rohkem kohtunikku, siis makstakse 35% ametipalgast. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun! SÕNAVÕTT: Ester Tuiksoo Tänan väga, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Ministrite palkade külmutamisega, külmutati näiteks ka kantslerite palgad, sealt omakorda asutuste juhtide palgad ning omakorda veel tippspetsialistide palgad. Kas teie arvates ei loo selline olukord võimalust, et ametiasutustel tekib raskusi konkurentsivõimelise palga maksmisega? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peep Aru Aitäh! Ma ei hakka siin isiklikku arvamust ütlema, minu ülesanne on rääkida sellest, mis komisjonis arutati. Ütleksin niimoodi, et kõigil meil, 101-l Riigikogu liikmel, oli võimalus teha muudatusettepanekuid, tähtajaks ühtegi ei laekunud. Aitäh! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud Peep Aru! Antud seaduse eelnõu kannab pealkirjas ka sellist vormelit, nagu "ajutise korralduse seadus". Seda ajutist korraldust korraldades on aastate jooksul mitmel korral mitmete oluliste ametimeeste palku külmutatud. Kas on võimalik, et see ajutine kord lihtsalt lõpetatakse ja siis toimub suur palgahüpe või tegelikult praegusel hetkel, kui külmutamise lõpu otsust tehakse, vajame me täiesti uut palgaseadust väga paljudele riigilt palka saavatele ametimeestele? Aitäh! SÕNAVÕTT: Peep Aru Aitäh, hea küsija! See on väga õige probleemiasetus. Ma juba eelmisel korral, esimesel lugemisel siin puldis seistes, sellest rääkisin, et selline pidev külmutamine on kahtlemata tekitanud probleeme. Kui siis minna kõrgemate riigiteenistujate palkadeni, nii nagu seaduses on ette nähtud, siis toimub väga suur hüpe ühe korraga. Ja põhiseaduskomisjonis me selle eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel seda asja ka arutasime, et koos Rahandusministeeriumiga tuleb selle küsimuse juurde järgmisel aastal tulla juba varem, kui selleks on eelarve arutamise aeg. Nii et probleemile tuleb leida mõistlik lahendus, aga eks me koos peame leidma! SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita ja läheme nüüd eelnõu 279 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad ettepanekud on laekunud juhtivkomisjoni poolt. Esimene, teine. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 17. päevakorrapunkt käsitlemine lõpetatud. Üles / Tagasi 18. 05:19 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) teine lugemine SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 298 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri! SÕNAVÕTT: Sven Sester Aitäh! Head kolleegid, tere hommikust kõigile, kes on siia saali veel jäänud! Ma annan teile antud seaduseelnõust kiire ülevaate. Tegemist on seaduseelnõuga, mis kannab numbrit 298 ning tegemist on siis 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga teise lugemise kontekstis. Rahanduskomisjon arutas eelnõud k.a 13. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli k.a 12. november kell 18.00. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi ise kaks muudatusettepanekut, millest esimene sisaldab ministeeriumisiseseid vahendite ümbertõstmisi. See hääletati hääletustulemustega 6 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid 4 sisse, ning teisega lisatakse säte seaduse jõustumiseks Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See otsus oli konsensusega. Selgitused ettepanekute kohta on loetelu iga muudatuse juures. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni! SÕNAVÕTT: Kadri Simson Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et meil on olnud hea tõhus tööpäev. Kuigi ma vaatan murega, et mõni kolleeg ei ole seda päeva väga hästi vastu pidanud ja on hakanud unustama seaduseelnõusid, mis on antud menetlusse, siis võib ka selliseid asju juhtuda senimaani, kui on head kolleegid, kes inimese rajale aitavad – ei ole hullu midagi. SÕNAVÕTT: Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased! Palun nüüd teie abi, et koos läbi vaadata eelnõu 298 muudatusettepanekud. Sellele eelnõule on laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad juhtivkomisjoni poolt. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Määran eelnõule 298 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri 2012 kell 17.00. Sellega on teine lugemine lõpetatud ja 18. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Istungi lõpp 05:24