23.10.2011

Aga täna on mul kursus lausa päevakavasse pandud. Vaatangi nüüd siin pisut ringi. Kõigepealt see pedagoogikas laialt tuntud mõistekaart. Tore kaart küll. Isegi kui see algul tühi on, siis ei tohiks selle sisselaadimine võtta tervet igavikku. Proovisin algul 2 minutit tulutult. Siis panin selle lehe avanema, kui mu kell monitorinurgal näitas 12:55. No näis, kui kaua ma nüüd ootama pean, et mingit tulemust näha.

Mõistekaardi avanemisele kulub üle 10 minuti?

Kell 13:05 (ehk 10 minutit pärast laagi algust) otsustasin suruda F5 funktsiooniklahvi. Põhimõtteliselt ei muutunud midagi. Ikka sama pilt. Kui ma siin nüüd mõtlen, et kui kaua mul siis veel peaks aega kuluma siis, kui soovin täidetud kaarti avada või sinna midagi lisada, siis vist küll kolme ettenähtud kuuga seda kursust läbida ei jõua. Ei tahaks mainimata jätta, et kuigi mu PC pole just liiga uus, omab see suhteliselt häid näitajaid (vt jägmist illustratsiooni). Peale selle on mul päris nobe (ja mitte odav) püsiühendus. Aga ei! Veel 10 minutit kasutult oodatud!

Sellest arvutist on kehvemaidki nähtud.

Kell 13:15 otsustasin loobuda sellest toredast vidinast. Kui ei saa, siis ikka ei saa. Võimalik, et ma olen veel viimane, kellel nii vana arvuti kasutada on. Vähemasti õppijate hulgas. Ei tea. Proovisin ka sassis lauseid avada, kuid tulemus oli analoogne. No ei saa ma selle ekpensoga jutule.

Kui ma nüüd püüaksin analüüsida, miks mul see eelmine tegurdus ei õnnestunud, siis endas ma süüd ei leia. Igasuguseid flash-programme tekib aina enam ja enam, kuid tehnika ei jõua järele. Põhjendan ka oma valikut (miks ma sellega jandamise sinnapaika jätsin): aega on otstarbekas ratsionaalsemalt kasutada.

Ettepanek Moodle arendajatele: kusagil võiks asetseda nupp, mille peale surudes ma saaksin selles keskkonnas laekunud foorumikirjad märkida loetuiks, selmet neid kõiki ükshaaval avada ja sulgeda. Kui ma olen endale kursuse foorumi kirjad postkasti tellinud, siis on need mul ju ka läbi loetud. Ka seesugusele kirjade topeltlugemisele kulub teatav aeg.

Vaatasin läbi inimeste kirjad, kes oma õpipäeviku asukohast raporteerisid. Mis puutub minusse, siis ma usun, et oma kursustel kasutan ma seda tulevikus kindlasti, vaatamata selle piiratud võimalustele. Ülesanne on võimalik ju selliselt püstitada, et õppuri sissekannetest ka õppejõule kasu oleks. Ja mitte kõik inimesed ei laota oma mõtteid sõnadesse samausinasti kui mina. Kuigi ma tean endast ka hullemaid! Kasu siis vähemasti tehtud töö hindamiseks, kui mitte valeotsuste analüüsimisel ja «õigele teele» juhtimisel. Tegelikult on sellest siiski tuline kahju, et teisi sissekandeid ei näe. Ja praegusel juhul on vististi minu päevik ainus, mida kogu maailm näeb, kuna Google sissekandeid näevad ju samuti vaid need, kellele kirjutaja oma ligipääsu võimaldab.
Kurb-kurb

Muudlisse tehtud portfooliot ei saa minu meelest õigustada sõnadega «tahaks ära proovida» — proovisin ju minagi. Sellele proovimisele kulus 5 min. On ju näha, et võimalusi on seal vaid täpselt üks: lisad oma juttu. Oot... Ma lisan sinna veel enda juttu. Kujutan ette, et paremal juhul eristuvad erineval ajal sisestatud jutud mingi daatumiga (kuupäev, kellaaeg). /-- 20 sek uue teksti sisestamisele --/ Ei, isegi seda head juhtu seal pole: sinna jääb jälg vaid viimati teostatud muutusest. Tõsi, teatavasti näeb õppejõud, kes millise lehe kallal millal ja kui kestvalt töötanud on. Aga sellisel õppejõul peab küll ülemäära palju vaba aega olema. Mina isiklikult ei viitsiks.

Paratamatult peame tegema koostööd teiste inimestega. Ka õppimise seisukohast on koostöö ja üksteiselt õppimine äärmiselt oluline. Samas võib koostöö olla nii edasiviiv kui ka pidurdav. Kõik sõltub osapoolte valmidusest ning läbisaamisest. Selleks, et välja selgitada, mille poole konkreetne inimene hetkel püüdleb, millised on tema eesmärgid, vajadused ja valmisolek, tuleb teda tundma õppida.

Selle kollases kastis alanud sõnumiga loo edasisest lugemisest sain veelkord kinnitust oma ebamaisele päritolule. Nimelt kirjutab tundmatu autor seal sedasi: «On leitud, et inimene suudab keskenduda täielikult 7 minutit ja kuulata kontsentreeritult 1,5 tundi, pärast seda on tal keskendumisraskused.» Vat teinekord on küll ette tulnud juhuseid, kus mu mälu on nagu haugil ning ma unustan end tutvustanud inimese nime hoobilt. Hiljem võin temaga aastaid suhelda, nime teadmata. Aga et mina nüüd ei suudaks arvuti taga istuda... nali! Kui teisi olulisi tegevusi plaanis pole, siis istun ma nagu titaanneet 15 tundi järjest arvuti taga ning puhkan teist tööd tehes esimesest. Sigakavalalt olen ma endale teise tuppa, umbes 6 meetri kaugusele, sättinud teleri, mis pidevalt mängib. Et naabreid mitte liigselt häirida, on kõlarid toodud arvuti juurde. Kahtlemata sõltub pisut mu keskendumise võime ka telerist tulevast saatest. Olen suuteline suurepäraselt välja lülituma ega märka üldse, mis teleekraanil toimub, kuid kui sealt hakkab kostuma spordireportaaž või «vaprate ja ilusate» sarnane suhtedraama, vahetan puldist kanalit. Teinekord teleriekraanile pilku visates saab kenasti silmadest poole meetri kaugusel asuvast monitorist puhata. Vat niisugune mees olen mina, kas pole vinge?

Teen siis läbi nõutud tutvumisharjutused, ehkki ilmselt piisaks ka ühest. Tulemuse panen esilehele, et oleks ikka kohe kõigile tuttav. Oodatakse vastuseid küsimustele: näiteks nimi, ootused antud kurususele, varasemad kogemused e-õppega, miks otsustasid osaleda antud kursusel vms.

Järgnevalt ma otsin oma pildikogudest pilte, mis on minust erineval hetkel üles võetud. Pildi lisamine oli mul ammu plaanis, kuigi muudlis on see olemas. Soovitatud http://www.weebly.com/ ma ise hetkel ise ei võta, kuid jätan meelde: seda on hea soovitada neile, kel endal pole muid sobivaid võimalusi.

Kuhu rühma sa kuulud?
Eelnevalt pannakse paika rühmitamistunnused. Seejärel paigutab iga kursuslane ennast vastava rühma alla. Selleks saab kasutada näiteks veebipõhise mõistekaardi vahendit (nt https://moodle.ut.ee/mod/mindmap/view.php?id=50885). Veebipõhiseis mõistekaardi loomise vahendeid on teisigi: Bubbl, Glinkr, Dabbleboard, Flowchart.

Proovin need kõik läbi. Veelkord ka muudli oma. Ehk seekord on õnne. Siin on nüüd koht, kus igaüks võib kolm korda pakkuda, kas ma sain sinna mõistekaardile ligi või mitte.

Loomulikult ei hakanud ma neile kõigile oma kasutajanime tegema. Lähemaks uurimiseks võtan ilmselt millalgi hiljem aja. Kuid ma ei ole päris kindel, et mul on mõistlik end üksi kuskile rühma jagada, isegi tutvustamisi mitte.

Järgnev idee on NIMEKAARDI koostamine. Lihtne olevat seda teha lehe http://www.picnik.com abil. Avasin, et uurida. Ehkki olen enda teada tollel portaalil varemgi käinud. Arvan, et kui ma endale kujundan mingisuguse nimekaardi, siis ikka vast originaalse. Enne aga piilun veelkord neid, mis teised on esitanud.

Küllaltki keerukaks ülesandeks osutub oma eesnime esitähe järgi algava perekonnanime väljamõtlemine. Ma ei taha ettegi kujutada, milliseid nimesid peaksid endale välja mõtlema näiteks Šamil, Üllar või Xaver. Aga mõte on mänguline ning sobiks kindlasti kursusele, kus omavahelise tiheda suhtlemiseta hakkama ei saa.

Illar Imeline
Nüüd mõelge, kui heal arvamusel endast inimene ma olen.

Kõik need kingitused (paaris ja paaritud, virtuaalsed ja visuaalsed, mõttelised, mõttetud ja ulmelised) rühmaliikmetele, intervjuud jms puudutavad siiski kursusi, kus tähtsustatakse välist tilulilu. Ma pean kiitma oma põhikooli lõpuklassi kursust, kus oleme hakkama saanud vaid muudlisse paigutatud tutvustava nimekaardiga, näopilt peal. Ennast ma ei kujutle sellise tudengite kursuse vedajaks, kus omavaheline suhtlemine ületaks sisuosa olulisust. Aga küll ma veel arenen.

Skaala kui küsitlusvahendi kasutamine on kindlasti oma kohal siis, kui tahetakse arvamust mingi suhtumise või rahulolu osas. Ma ei tea, kuidas kukuks välja või millise mulje minust jätaks näiteks see, kui ma iga sammu (õppetüki, harjutuse vms) järel esitaksin kursusekaaslastele küsimuse, et kuidas nad minuga nüüd rahul on. See skaala ei sobi minu meelest tutvumismängude sekka kohe üldse. Kummati oleks siia sobinud mitte pelgas viide näidisküsimusele, kuivõrd õpetus, kuidas sellist küsitlust ise korraldada. Muidugi olen ma küsitlusi varem teinud kümneid, kuid iial mitte muudlis.

Sassis lauseid ja muid seesuguseid vidinaid olen ma varemgi näinud. Aga vat praegu mul see endiselt ei avane, osta või uus kompuuter!

Võistlusi on võimalik läbi viia erinevaid. Minu lasteaednikest õpetajatele ehk sellised valsisammude joonistamised ja viisijuppide veeretamised isegi sobiksid, kuid kuni ma ei näe neil erilist eesmärki (ega suuda päris hästi taibata, kuidas see abistab kommuuni teket), kasutaksin mõningaid lähedasi mooduseid. Kui see vajalik peaks olema.

Mõtlesin, et nokitsen veidi enam visiitkaardi kallal. Kuid et ma tegelen nii paljude asjadega, et kõike ei saa kuidagi korraga kaardile panna, tegin oma tegevustest valiku ning paigutasin needki liikuvale kaardile. Õnnetuseks ei suutnud muudel seda faili (tänu suurusele) alla neelata.

17:40

Kommantaar