6.12.2011 On karta, et päeva jooksul laekub mu postkasti veel uusi kirju. Kl 7 oli neid küll vaid üks, seegi eilsest. Alles 9 laekus teine. Hiljem uurin, kas ma midagi neist ka endale kopeerida saan. Kursuse juhendaja(d) polnud minu päeviku kohta midagi eriti kirjutanud. Noh, eks ma saan ise ka aru selle puudustest: näiteks ei leia ma ka ise kiiresti üles ainustki oma ega kaaslaste ülesannet, kui selleks peaks vajadus tekkima, kuna mul puudub siin otsingumootor ning ütlemata sinisilmne oleks arvata, et mul seisavad kuupäevade kaupa meeles tehtud tööd. Kuna sisuliselt oli mu kursus lõppenuks loetud, täitsin «kättemaksuks» ka tagasiside. Muidugi mitte selleks, et hirmus tubli olla, vaid sel põhjusel, et õppejõud teaksid, mida ma neist ja sellest kursusest arvan.
Nüüd, kus päeva kogu päikeseline aeg kulus tiba tüütule ja mind otseselt mittepuudutavale koosolekule, ja kus ma olin kella nelja paiku võtnud kerge hommikueine, seejärel koostanud mõned arved ja menetlenud mõnigal määral tagasiside, leidsin, et koolitustel osalemise tõendeid ma siiski vormistama ei asu, vaid uurin taas päeva jooksul laekunud foorumikirju. Neid on hetkel kokku 7. Katre kirja kopeerin siia eelkõige selleks, et selle sabast haarata: ![]() Vastus: Katre reflektsiooniülesanne Postitas: Katre Luhamaa - teisipäev, 6 detsember 2011, 10:39 Suure tõenäosusega on see soovitus õige - hetkel käimas oleval kursusel ongi tekkinud olukord, kus huvitavamate küsimuste juures toimub debatt, samas on ka küsimusi, kus seda ei toimu. Samas ehk näitab see, kui kellegi esitatud küsimusele ei vastata seda, et küsimus on segane, keeruline või väheoluline. Sellisel juhul saan õppejõuna paluda küsimust täpsustada ning tekitada soovi korral küsimuse alla ise diskussiooni. Kas see peaks olema ka eesmärk, on muidugi eraldi küsimus. Miks ma siin «sabast haarata» tahan? Kuna teatav paralleel on ka minu kursusel. Minu kursusel pole küsimused, vaid on alateemad. Küsimusi neil alateemadel peavad noored
ise koostama. Nagu ma millalgi varem mainisin, täitusid neli rühma kuuesti kerge vaevaga. Ülejäänud kahte pidin ma passiivsemad ise liitma. Ja milline on tulemus? Aktiivsemates rühmades toimub töö, käivad arutelud,
meenutatakse vastastikku kohustusi, esitatakse küsimusi ja vastatakse neile. Usinamatele rühmadele pole ka märkamatuks jäänud, et käes on küsimuste avalikustamise ja partnerrühma väljakuulutamise aeg. Rääkimata siis sellest,
et kõige aktiivsem rühm valis partneri lausa teisel päeval pärast tööülesande õpikeskkonda heiskamist. Passiivsemad (ja minu poolt kokkuklopsitud) rühmad pole aga sisuliselt midagi teinud. Aga Katre teinegi kiri inspireeris mind «sisemonoloogi» pidama: ![]() Katre õpipäevik Postitas: Katre Luhamaa - teisipäev, 6 detsember 2011, 13:11 Pidasin oma õpipäevikut leheküljel https://sites.google.com/site/aktiivoppemeetodid/ ning sama teksti olen kopeerinud ka Moodle õpipäeviku vahendisse (selleks, et saada kasutuskogemust). Oli väga huvitav kogemus, kuid ausalt öeldes ei näe ma oma olemasolevate kursuste puhul õpipäevikut kasutatava vahendina. Seda kasutaksin nooremate õppijate juures ning teoreetilisemat laadi kursustel. Õigusteaduses, kus suur tähtsus on teadmiste rakendamisel, leiaksin oma kursusele pigem sääraseid ülesandeid, kus õpitavat materjali oleks võimalik rakendada. Küll aga oli õpipäeviku pidamine õppejõule endale heaks võimaluseks analüüsida oma kursusel toimuvat ning ehk peaks selle pidamist soovitama pigem õppejõududele. Nii saaks pidevalt analüüsida oma kursuse progressi, esitatud ülesandeid ning nende tulemuslikkust jne. Kasutatud vahenditest oli minu jaoks oluliselt südamelähedasem sites.google.com. Moodle lihtne ühel lehel tekkiv tekst ei andnud minu jaoks piisavalt võimalusi struktureerida teksti ning kasutada elektroonilise meedia võimalusi. Samas sites.google.com lehekülg võib arvutikauge inimese jaoks olla keeruline ning võib juhtuda, et aeg, mis võiks tudengil kuluda õppimiseks, kulub hoopis programmiga tutvumiseks ning piltide ja muu ilustava materjali lisamiseks. Mis puutub õpipäevikuisse, siis oleksin ka mina midagi sarnast öelnud. Näiteks minu kursusel ei ole sellise meetodiga suurt midagi peale hakata. Noored õpivad parasjagu ülenevaid ja alanevaid käärsooli, maksa, põrna ja ensüüme. Neil endil pole isegi mitte laipa käepärast, mida lahata... ehk siis oleks olnud mõningane mõte olnud lasta neil oma avastusi kirjeldada. Praegusel juhul piisab täiesti, kui nad oma valitud alateema kohta oskavad arukaid küsimusi esitada, teised aga neile vastata. Küsimused ja vastused satuvad hiljem avalikku foorumisse, kus tublimad need kõik ka läbi töötavad. Ja seejärel võiks hoopis mõelda, kas õppimisstaadiumi järgselt on üldse tarvilik kontrolltöö küsimustele vastamine. Ma tegelikult veel mõtlen selle peale — ehk on nutikas tublimate rühmade liikmed kontrolltööst vabastada? Mida arvab mu lugeja? Karmen oli foorumisse saatnud mõnusalt universaalse reflektsiooniülesande: ![]() Refleksioon Postitas: Karmen Kalk - teisipäev, 6 detsember 2011, 16:21 Minu refleksiooniülesanne, millel kindlat teemat ei ole. Ülesanne 1. Tutvuge antud õppematerjaliga Võimalik, et järgmise oma kursuse teema puhul ma just umbes seesuguses (või ligilähedases) sõnastuses tööülesande ka esitan. Triin oli mitmeid päevikuid uurinud ning kõigile neile ka maininud, kellel kommenteerimisvõimalus puudus. Minul on kommenteerimisvõimalus ammu olemas, kuigi seda on kasutatud vähem kui põgusalt.
Võtsin ette ja lugesin huviga läbi neiu Liliani põneva portfoolio. Igatahes on mul kahju, et teised selle au osaliseks ei saanud. Kui vormistamist mitte silmas pidada, siis on tema lugu just selline, nagu minu meelest üks portfoolio olema peab. Tänan! Eks ma kommenteerisin ka. Muidu poleks ehk 10 lehekülje lugemisele kulunud kaht tundi. Aga vat oma kommentaare ma ka ei saa siin jagada.
|