1. Ees- ja
perkonnanimi: Jaak Kikas
2. Sünniaeg ja koht: 23. veebruar
1949.a., Tallinn
3. Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik
4. Perekonnaseis: abielus
abikaasa Ülle Kikas, sündinud 02.01.1949, töötab Haridus- ja teadusministeeriumis;
tütar Riina Kikas, sündinud
11.07.1974, töötab firmas Webmedia;
tütar Rutt Kikas,
sündinud 23.08.1976, töötab
Eesti Loodusmuuseumis;
poeg Taavet Kikas, sündinud 18.07.1982, ettevõtja
5. Aadress, telefon, e-mail: Vikerkaare 27, 51006
Tartu (kodune);
5116462; jaak.kikas@ut.ee
6. Praegune töökoht: Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide füüsika korraline professor, TÜ Füüsika Instituudi materjaliteaduste osakonna juhataja
7. Haridus (õppeasutus, lõpetamise aeg, hariduse astme (kraadi) omistamise aasta)
Tallinna 2. Keskkool, kuldmedaliga, 1967;
Tartu Riiklik Ülikool, kiitusega, 1972 (füüsik (füüsik-teoreetik));
ENSV TA Füüsika Instituut, 1979 (füüsika-matemaatikakandidaat
(tahkisefüüsika))
8. Keelteoskus: eesti, inglise, vene
9. Teenistuskäik
1974-1995:
teenistus ja õpingud aspirantuuris ENSV TA Füüsika Instituudis (aastast 1990 Eesti TA Füüsika Instituut, aastast 1995 Füüsika Instituut) insenerina
(1974-1975), aspirandina (1975-1978), nooremteadurina (1979-1982), vanemteadurina
(1982-1986); juhtteadurina (1986-1987), laborijuhatajana (1987-1995);
1995-: teenistus Tartu Ülikoolis füüsika didaktika instituudi (aastast 1996 materjaliteaduse instituut ) juhataja (korralise professori) kohusetäitjana
(1995-1996), korrastamata süsteemide
füüsika korralise professorina (1996-), materjaliteaduse
instituudi juhatajana
(1996-2007), materjaliteaduse ja
materjalide tehnoloogia doktorikooli juhatajana (lisaülesandena, 2005-2008), Füüsika
Instituudi materjaliteaduse
osakonna juhatajana (2008-).
II. Teaduslik
ja arendustegevus
1. Peamised uurimisvaldkonnad
1.1.Selektiivspektroskoopia
meetodid korrastamata tahkiste uurimiseks.
Monokromaatse laserergastuse, spektraalsälkamise
(SHB) ja optilise
küllastuse baasil on välja töötatud meetodid lisandispektrite homogeensete ja mittehomogeensete karakteristikute
määramiseks tahkistes. Meetodeid on demonstreeritud real
mudelsüsteemidel, sealhulgas
molekulaarkristallidel (nt Špolski süsteemidel) ja –klaasidel.
1.2.Spektraalse
mittehomogeensuse statistiline
teooria (siirdeenergiate korrelatsioon, spektraaldifusioon
ja rõhuefektid).
Selle
teoreetiliste tööde tsükli lähtepunktiks on juhuslikult jaotunud defektide poolt põhjustatud lisandispektrite mittehomogeense laienemise statistiline teooria. Teooria on üldistatud mitme siirde energiate
ühisjaotuse kirjeldamiseks ja rakendatud
spektraaldifusiooni ning spektraalsälkude rõhulise laienemise kirjeldamiseks.
1.3.Spektraalsälkamise
protsessid tahkistes.
Erinevates tahkissüsteemides nagu neutron-kiiritatud safiir ja rubiin,
roheline fluorestseeeruv proteiin ja ühismõõduta
molekulaarne bifenüül on jälgitud spektraalsälkamise nähtust ja uuritud
selle erinevaid mehhanisme.
1.4.Spektraalselektiivsete
keskkondade optika ja spektraalsälkamise rakendused.
Spektraalsälgatavates keskkondades on uuritud erinevaid optilisi protsesse, sh paljusageduslikku
sälkamist ja
spektraalsälkamist optiliselt
tihedates objektides. uuritud on probleeme,
mis on seotud spektraalsälkamise rakendustega infosalvestuses ja kuvamisel.
1.5. Temperatuuri-
ja rõhuefektid
klaaside madalatemperatuurses
dünaamikas.
Kõrgete
(kuni 8 kbar) hüdrostaatiliste rõhkude pioneersed rakendused spektraalsälkamise eksperimentides
ilmutasid rõhu olulist mõju madalatemperatuursele
mikrodünaamikale klaasides. Arendati välja üldine teooria (modifitseeritud pehme potentsiaali mudel), mis lubas kirjeldada
nii dünaamilisi kui ka kvaasistaatilisi (jääk-)
efekte, mida jälgiti eksperimentides.
1.6.
Molekulaarsüsteemide
kõrglahutusspektroskoopia.
Tsükkel sisaldab endas rõhu- ja
temperatuuriefektide võrdlus
uuringuid erinevate molekulaartahkiste (Špolski süsteemid, polümorfsed – nii kristalli- kui klaassifaasi moodustavad - molekulaartahkised)
lisandispektrites aga ka mõnedes biogeensetes süsteemides (proteiinid).
1.7.
Lokaalse relaksatsiooni molekulaarsondeerimine
ühismõõduta tahkistes.
Optilist kõrglahutusspektroskoopiat (selektiivergastust
ja spektraalsälkamist)
kasutati esmakordselt ühismõõduta molekulaarse süsteemi – bifenüüli – lokaalse dünaamika uurimiseks. Leiti unikaalne spektraal-dünaamiliste karakteristikute kombinatsioon, mis erineb nii
ühismõõdulistes molekulaarkristallides
kui ka –klaasides jälgitust, sh avastati
homogeensete spektrite väga kiire temperatuurne
laienemine ja
tavapäratu rõhuline käitumine.
2. Teaduslike publikatsioonide üldarv 170,
sealhulgas 1 osa monograafias, 55 artiklit rahvusvahelise levikuga ajakirjades, 38 artiklit muudes väljaannetes, 66 konverentsiettekannete
teese ja 10 muud publikatsiooni (NL autoritunnistused).
3. Olulisemad teaduspublikatsioonid
3.1. A. A. Gorokhovski, J. Kikas,
"Inhomogeneous broadening of local vibrations in spectra of organic
molecules in solid matrices", Opt. Commun.,
vol.21, no.2, pp.272-274, 1977.
3.2. J. Kikas, M.
Rätsep, "Correlation of transition frequencies
in impurity spectra of inhomogeneous solids", phys. stat. sol. (b),
vol.112, no.2, pp. 409-415, 1982.
3.3.
L. A. Rebane, A. A. Gorokhovskii,
J. V. Kikas, "Low-temperature spectroscopy of organic
molecules in solids by photochemical hole burning", Appl. Phys. B, vol.29, no.3, pp.235-250,
1982.
3.4. A. Ellervee, R. Jaaniso, J. Kikas, A. Laisaar, A. Suisalu, V. Shcherbakov, "Spectral hole burning at high hydrostatic pressure", Chem. Phys. Lett., vol.176, no.5, pp.472-476, 1991.
3.5. V. Zazubovich, A. Suisalu,
J. Kikas, “Irreversible dynamics in incommensurate
biphenyl studied by thermocycling of spectral holes”,
Phys. Rev. B, vol. 64, no. 10, art. no.-104203, 2001.
3.6. V. Hizhnyakov, J. Kikas, J.
Takahashi, A. Laisaar, A. Suisalu,
An. Kuznetsov, “Two-level systems in glasses
under high pressure : temperature cycling effect”, phys. stat. sol. (c), vol. 1, no. 11, p.
2937-2940, 2004.
3.7. M. Pärs,
V. Palm, M. Rähn, N. Palm, J. Kikas
„Room-temperature single-molecule fluorescence imaging
for terrylene in biphenyl single crystals“, J. Lumin., vol. 128, no. 5-6, p. 838-841, 2008.
4. Saadud uurimistoetused ja
lepingud (viimase 5 aasta jooksul)
4.1. Sihtteema 0382150s02 “Valgustundlike
materjalide laserspektroskoopia
ja nende rakendused” (2002-2006, vastutav täitja).
4.2. Sihtteema 0180058s07 „Madaladimensionaalsed
struktuurid ja nende rakendused“ (2007-2012, vastutav täitja).
4.3. ETF grant nr 5544 “Ühismõõduta faaside optiline spektroskoopia” (2003-2006, grandihoidja).
4.4. ETF grant nr 7141 “Nanomastaapsed pinged ja deformatsioonid tahkistes: molekulaarsondeerimise meetod” (2007-2010, grandihoidja).
4.5. Eesti teaduse tippkeskus
TÜ Füüsika Instituut. Allprojekt “Valgustundlike materjalide spektroskoopia” (2002-2006, vastutav
täitja).
5. Muu teaduslik-organisatsiooniline
ja erialane
tegevus (viimase 5 aasta jooksul)
5.1. Rahvusvaheliste
konverentside 8th International Meeting on Hole Burning, Single
Molecule and Related Spectroscopies: Science and
Applications (27.-31.07.2003, Bozeman, Montana, USA), International Conference
in Memory of R. I. Personov “High Resolution Site
Selective Spectroscopy” (Bayreuth, Germany, 15.-18.07.05) programmkomiteede
liige.
5.2. Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna
nõukogu liige (1995 - 2007).
5.3. TÜ füüsikaosakonna
nõukogu liige (1995 - 2007)
5.4. TÜ Füüsika
Instituudi nõukogu liige (viimases koosseisus 2000 - )
5.5. TÜ Loodus-
ja tehnoloogiateaduskonna
nõukogu liige (2008 - )
5.6 TÜ teaduskooli
nõukogu esimees (1997-)
5.7. TÜ Teaduskeskuse
AHHAA (alates 2004 SA Teaduskeskus
AHHAA) teadusnõukogu esimees
(1999 -)
5.8. Eesti Füüsika Seltsi liige
1. Andmed kõrgkoolis tehtud auditoorse õppetöö kohta (2008. a loetud kursused)
Aine ehitus I (FKMF.01.101)
Erimaterjalide füüsika (FKMF.01.109)
Kaasaegsed materjalid ja
materjalide tehnoloogiad (FKMF.01.133)
Klaasid (FKMF.01.156).
2. Õppevahendid (viimase 5 aasta jooksul)
3. Juhendamine
Kaitsmiseni jõudnud juhendatavad
3.2.1. Raivo
Jaaniso (füüsika-matemaatikakandidaat,
1988 / kaasjuhendamine)
3.2.2. Jevgeni
Malkin (füüsika-matemaatikakandidaat,
1990)
3.2.3. Valter
Zazubovitš (füüsikadoktor,
1999)
3.2.4. Kristjan
Leiger (füüsikadoktor,
2002)
3.2.5. Martti
Pärs (füüsikadoktor, 2008 /
kaasjuhendamine)
3.2.6. Kristjan
Leiger (füüsikamagister,
1995)
3.2.7. Valter
Zazubovitš (füüsikamagister,
1995)
3.2.8. Pavel
Bazjuk (füüsikamagister,
1996)
3.2.9. Rauno
Temmer (füüsikamagister,
1999)
3.2.10. Ly Sõõrd (füüsikamagister, 2004 / kaasjuhendamine)
3.2.11. Siim
Hödemann (materjaliteaduse
magister, 2007)
IV. Administratiivtöö
ja muud
kohustused
1. TÜ Füüsika
Instituudi materjaliteaduse
osakonna juhataja
2. SA Teaduskeskus AHHAA nõukogu
liige (TÜ esindajana)
V. Erialane
enesetäiendus
1. Baseli ülikoolis, 1985, 1 kuu.
2. Bayreuthi ülikoolis, 1992-1996, kokku 11 kuud
3. Müncheni Tehnikaülikoolis, 1998,
2 kuud.
VI. Ühiskondlik
ja publitsistlik
tegevus
1. Eesti
koolinoorte füüsikaolümpiaadi
zürii esimees (1991 – 2003,
2005 - )
2. Eesti
võistkonna juht rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil
(1992 – 2001, 2003, 2005-).
3. Alates 2004. aastast 104 teadust ja tehnoloogiat
tutvustavat loengut kooliõpilastele, õpetajatele ja üldsusele (kokku ca 4300
kuulajat)
18. märtsil 2009. a