Curriculum vitae

 

I. Üldandmed

 

1. Ees- ja perkonnanimi: Jaak Kikas

2. Sünniaeg ja koht: 23. veebruar 1949.a., Tallinn

3. Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik

4. Perekonnaseis: abielus

       abikaasa Ülle Kikas, sündinud 02.01.1949, töötab Haridus- ja teadusministeeriumis;

       tütar Riina Kikas, sündinud 11.07.1974, töötab firmas Webmedia;

tütar Rutt Kikas, sündinud 23.08.1976, töötab Eesti Loodusmuuseumis;

poeg Taavet Kikas, sündinud 18.07.1982, ettevõtja

5. Aadress, telefon, e-mail:      Vikerkaare 27, 51006 Tartu (kodune);

5116462; jaak.kikas@ut.ee

6. Praegune töökoht: Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide füüsika korraline professor, TÜ Füüsika Instituudi materjaliteaduste osakonna juhataja

7. Haridus (õppeasutus, lõpetamise aeg, hariduse astme (kraadi) omistamise aasta)

Tallinna 2. Keskkool, kuldmedaliga, 1967;

Tartu Riiklik Ülikool, kiitusega, 1972 (füüsik (füüsik-teoreetik));

ENSV TA Füüsika Instituut, 1979 (füüsika-matemaatikakandidaat (tahkisefüüsika))

8. Keelteoskus: eesti, inglise, vene

9. Teenistuskäik

       1974-1995: teenistus ja õpingud aspirantuuris ENSV TA Füüsika Instituudis (aastast 1990 Eesti TA Füüsika Instituut, aastast 1995 Füüsika Instituut) insenerina (1974-1975), aspirandina (1975-1978), nooremteadurina (1979-1982), vanemteadurina (1982-1986); juhtteadurina (1986-1987), laborijuhatajana (1987-1995);

       1995-: teenistus Tartu Ülikoolis füüsika didaktika instituudi (aastast 1996 materjaliteaduse instituut ) juhataja (korralise professori) kohusetäitjana (1995-1996), korrastamata süsteemide füüsika korralise professorina (1996-), materjaliteaduse instituudi juhatajana (1996-2007), materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktorikooli juhatajana (lisaülesandena, 2005-2008), Füüsika Instituudi materjaliteaduse osakonna juhatajana (2008-).

 

II. Teaduslik ja arendustegevus

 

1. Peamised uurimisvaldkonnad

1.1.Selektiivspektroskoopia meetodid korrastamata tahkiste uurimiseks.

Monokromaatse laserergastuse, spektraalsälkamise (SHB) ja optilise küllastuse baasil on välja töötatud meetodid lisandispektrite homogeensete ja mittehomogeensete karakteristikute määramiseks tahkistes. Meetodeid on demonstreeritud real mudelsüsteemidel, sealhulgas molekulaarkristallidel (nt Špolski süsteemidel) jaklaasidel.

1.2.Spektraalse mittehomogeensuse statistiline teooria (siirdeenergiate korrelatsioon, spektraaldifusioon ja rõhuefektid).

Selle teoreetiliste tööde tsükli lähtepunktiks on juhuslikult jaotunud defektide poolt põhjustatud lisandispektrite mittehomogeense laienemise statistiline teooria. Teooria on üldistatud mitme siirde energiate ühisjaotuse kirjeldamiseks ja rakendatud spektraaldifusiooni ning spektraalsälkude rõhulise laienemise kirjeldamiseks.

1.3.Spektraalsälkamise protsessid tahkistes.

Erinevates tahkissüsteemides nagu neutron-kiiritatud safiir ja rubiin, roheline fluorestseeeruv proteiin ja ühismõõduta molekulaarne bifenüül on jälgitud spektraalsälkamise nähtust ja uuritud selle erinevaid mehhanisme.

1.4.Spektraalselektiivsete keskkondade optika ja spektraalsälkamise rakendused.

Spektraalsälgatavates keskkondades on uuritud erinevaid optilisi protsesse, sh paljusageduslikku sälkamist ja spektraalsälkamist optiliselt tihedates objektides. uuritud on probleeme, mis on seotud spektraalsälkamise rakendustega infosalvestuses ja kuvamisel.

1.5. Temperatuuri- ja rõhuefektid klaaside madalatemperatuurses dünaamikas.

Kõrgete (kuni 8 kbar) hüdrostaatiliste rõhkude pioneersed rakendused spektraalsälkamise eksperimentides ilmutasid rõhu olulist mõju madalatemperatuursele mikrodünaamikale klaasides. Arendati välja üldine teooria (modifitseeritud pehme potentsiaali mudel), mis lubas kirjeldada nii dünaamilisi kui ka kvaasistaatilisi (jääk-)  efekte, mida jälgiti eksperimentides.

1.6.   Molekulaarsüsteemide kõrglahutusspektroskoopia.

Tsükkel sisaldab endas rõhu- ja temperatuuriefektide võrdlus uuringuid erinevate molekulaartahkiste (Špolski süsteemid, polümorfsednii kristalli- kui klaassifaasi moodustavad - molekulaartahkised) lisandispektrites aga ka mõnedes biogeensetes süsteemides (proteiinid).

1.7.   Lokaalse relaksatsiooni molekulaarsondeerimine ühismõõduta tahkistes.

Optilist kõrglahutusspektroskoopiat (selektiivergastust ja spektraalsälkamist) kasutati esmakordselt ühismõõduta molekulaarse süsteemibifenüülilokaalse dünaamika uurimiseks. Leiti unikaalne spektraal-dünaamiliste karakteristikute kombinatsioon, mis erineb nii ühismõõdulistes molekulaarkristallides kui ka –klaasides jälgitust, sh avastati homogeensete spektrite väga kiire temperatuurne laienemine ja tavapäratu rõhuline käitumine.

 

2. Teaduslike publikatsioonide üldarv 170,

sealhulgas 1 osa monograafias, 55 artiklit rahvusvahelise levikuga ajakirjades, 38 artiklit muudes väljaannetes, 66 konverentsiettekannete teese ja 10 muud publikatsiooni (NL autoritunnistused).

 

3. Olulisemad teaduspublikatsioonid

3.1. A. A. Gorokhovski, J. Kikas, "Inhomogeneous broadening of local vibrations in spectra of organic molecules in solid matrices", Opt. Commun., vol.21, no.2, pp.272-274, 1977.

3.2. J. Kikas, M. Rätsep, "Correlation of transition frequencies in impurity spectra of inhomogeneous solids", phys. stat. sol. (b), vol.112, no.2, pp. 409-415, 1982.

3.3. L. A. Rebane, A. A. Gorokhovskii, J. V. Kikas, "Low-temperature spectroscopy of organic molecules in solids by photochemical hole burning", Appl. Phys. B, vol.29, no.3, pp.235-250, 1982.

3.4. A. Ellervee, R. Jaaniso, J. Kikas, A. Laisaar, A. Suisalu, V. Shcherbakov, "Spectral hole burning at high hydrostatic pressure", Chem. Phys. Lett., vol.176, no.5, pp.472-476, 1991.

3.5. V. Zazubovich, A. Suisalu, J. Kikas, “Irreversible dynamics in incommensurate biphenyl studied by thermocycling of spectral holes”, Phys. Rev. B, vol. 64, no. 10, art. no.-104203, 2001.

3.6. V. Hizhnyakov, J. Kikas, J. Takahashi, A. Laisaar, A. Suisalu, An. Kuznetsov, “Two-level systems in glasses under high pressure : temperature cycling effect”,  phys. stat. sol. (c), vol. 1, no. 11, p. 2937-2940, 2004.

3.7. M. Pärs, V. Palm, M. Rähn, N. Palm, J. Kikas „Room-temperature single-molecule fluorescence imaging for terrylene in biphenyl single crystals“, J. Lumin., vol. 128, no. 5-6, p. 838-841, 2008.

 

4. Saadud uurimistoetused ja lepingud (viimase 5 aasta jooksul)

4.1.  Sihtteema 0382150s02Valgustundlike materjalide laserspektroskoopia ja nende rakendused” (2002-2006, vastutav täitja).

4.2. Sihtteema 0180058s07 „Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused“ (2007-2012, vastutav täitja).

4.3. ETF grant nr 5544 “Ühismõõduta faaside optiline spektroskoopia” (2003-2006, grandihoidja).

4.4. ETF grant nr 7141 “Nanomastaapsed pinged ja deformatsioonid tahkistes: molekulaarsondeerimise meetod” (2007-2010, grandihoidja).

4.5. Eesti teaduse tippkeskus Füüsika Instituut. AllprojektValgustundlike materjalide spektroskoopia” (2002-2006, vastutav täitja).

 

5. Muu teaduslik-organisatsiooniline ja erialane tegevus (viimase 5 aasta jooksul)

5.1. Rahvusvaheliste konverentside 8th International Meeting on Hole Burning, Single Molecule and Related Spectroscopies: Science and Applications (27.-31.07.2003, Bozeman, Montana, USA), International Conference in Memory of R. I. Personov “High Resolution Site Selective Spectroscopy” (Bayreuth, Germany, 15.-18.07.05) programmkomiteede liige.

5.2. Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna nõukogu liige (1995 - 2007).

5.3. TÜ füüsikaosakonna nõukogu liige (1995 - 2007)

5.4. TÜ Füüsika Instituudi nõukogu liige (viimases koosseisus 2000 - )

5.5. TÜ Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna nõukogu liige (2008 - )

5.6 TÜ teaduskooli nõukogu esimees (1997-)

5.7. TÜ Teaduskeskuse AHHAA (alates 2004 SA Teaduskeskus AHHAA) teadusnõukogu esimees (1999 -)

5.8. Eesti Füüsika Seltsi liige

 

III. Õppetöö

1. Andmed kõrgkoolis tehtud auditoorse õppetöö kohta (2008. a loetud kursused)

 

Aine ehitus I (FKMF.01.101)

Erimaterjalide füüsika (FKMF.01.109)

Kaasaegsed materjalid ja materjalide tehnoloogiad (FKMF.01.133)

Klaasid (FKMF.01.156).

 

2. Õppevahendid (viimase 5 aasta jooksul)

Materjalimaailm< http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html>

 

3. Juhendamine

Kaitsmiseni jõudnud juhendatavad

3.2.1. Raivo Jaaniso (füüsika-matemaatikakandidaat, 1988 / kaasjuhendamine)

3.2.2. Jevgeni Malkin (füüsika-matemaatikakandidaat, 1990)

3.2.3. Valter Zazubovitš (füüsikadoktor, 1999)

3.2.4. Kristjan Leiger (füüsikadoktor, 2002)

3.2.5. Martti Pärs (füüsikadoktor, 2008 / kaasjuhendamine)

3.2.6. Kristjan Leiger (füüsikamagister, 1995)

3.2.7. Valter Zazubovitš (füüsikamagister, 1995)

3.2.8. Pavel Bazjuk (füüsikamagister, 1996)

3.2.9. Rauno Temmer (füüsikamagister, 1999)

3.2.10. Ly Sõõrd (füüsikamagister, 2004 / kaasjuhendamine)

3.2.11. Siim Hödemann (materjaliteaduse magister, 2007)

Juhendatavaid doktorante – 1

 

IV. Administratiivtöö ja muud kohustused

 

1. TÜ Füüsika Instituudi materjaliteaduse osakonna juhataja

2. SA Teaduskeskus AHHAA nõukogu liige (TÜ esindajana)

 

V. Erialane enesetäiendus

 

1. Baseli ülikoolis, 1985, 1 kuu.

2. Bayreuthi ülikoolis, 1992-1996, kokku 11 kuud

3. Müncheni Tehnikaülikoolis, 1998, 2 kuud.

 

VI. Ühiskondlik ja publitsistlik tegevus

 

1. Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaadi zürii esimees (1991 – 2003, 2005 - )

2. Eesti võistkonna juht rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil (1992 – 2001, 2003, 2005-).

3. Alates 2004. aastast 104 teadust ja tehnoloogiat tutvustavat loengut kooliõpilastele, õpetajatele ja üldsusele (kokku ca 4300 kuulajat)

 

18. märtsil 2009. a