1. Nimi: Jaan Mikk.

2. Sünniaeg ja koht: 19. detsember 1939, Palamuse vald, Jõgeva maakond.

3. Kodakondsus: eesti.

4. Perekonnaseis: abielus.

        Abikaasa Frieda Mikk, sünd. 22. oktoobril 1937, pensionär.

        Poeg Erich Mikk, sünd. 23 augustil 1966, töötab firmas Siemens informaatikaspetsialistina (Erlangen, Saksamaa).

        Poeg Tõnu Mikk, sünd. 25 aprillil 1968, töötab Minneapolise Ülikoolis (USA) arvutispetsialistina.

        Poeg Harri Mikk, sünd. 12. detsembril 1973, töötab Eesti Energia juriidilise osakonna juhatajana (Tallinn).

5. Aadress: Maisi tn 38, 59407 Tartu. Telefon 424565, e-mail: jmikk@ut.ee

6. Praegune töökoht: Tartu Ülikooli pedagoogika osakonna hariduskorralduse õppetooli korraline professor.

7. Haridus:

        1964 - lõpetanud TRÜ füüsika, füüsikaõpetaja erialal kiitusega,

        1970 - lõpetanud pedagoogika aspirantuuri TRÜ-s ,

        1971 - pedagoogikakandidaat,

        1976 - pedagoogikadotsent,

        1981 - lõpetanud pedagoogika doktorantuuri TRÜ-s,

        1983 - pedagoogikadoktor,

        1985 - pedagoogikaprofessor (VAK).

8. Keelteoskus:

        eesti keel - emakeel,

        inglise - loen, kirjutan, räägin,

        vene keel - vabalt,

        saksa keel - loen, vestlen.

9. Teenistuskäik:

        1963 - 1964 õpetaja Tartu Pedagoogilises Koolis,

        1964 - 1965 ajateenija Nõukogude Armees,

        1965 - 1967 õpetaja Tartu Kaugõppekeskkoolis,

        1967 - 1970 aspirant TRÜ pedagoogika kateedris,

        1970 - 1971 õpetaja TRÜ pedagoogika kateedris,

        1971 - 1974 vanemõpetaja TRÜ pedagoogika kateedris,

        1974 - 1978 dotsent TRÜ pedagoogika kateedris,

        1978 - 1980 vanemteadur TRÜ pedagoogika kateedris,

        1980 - 1984 dotsent TRÜ pedagoogika kateedris,

        1984 - 1985 professor TRÜ pedagoogika kateedris,

        1985 - 1990 kateedri juhataja professor TRÜ pedagoogika kateedris,

        1990 - 1992 professor TÜ pedagoogika keskuses,

        1992 - käesoleva ajani hariduskorralduse korraline professor TÜ pedagoogika osakonnas,

Teadustöö keskmeks on olnud õppekirjanduse mõistmine, mis loob eeldused aktiivseks õppimiseks.

1. Kronoloogiliselt esimeseks tööks oli silma liikumise uurimine teksti lugemisel. Eksperimentides selgus, et silm peatub kauem vähemtuntud sõnadel, pikkadel sõnadel ja poolitatud sõnadel (publikatsioonid 27; 148). Nendele tulemustele toetusid hiljem kiirlugemise alased tööd (146; 292; 293) ja ka teine uurimisteema.

2. Kõige rohkem olen teinud tööd teksti mõistetavuse mõõtmiseks. Korduvatel katsetel on selgunud neli teksti mõistetavuse faktorite gruppi: teksti abstraktsus, terminilisus, sõnade ja lausete pikkus (16; 20 jt). Nende tunnuste põhjal on võimalik prognoosida õppeteksti raskust õpilase jaoks (23; 26 jt) ja õppeteksti raskuse põhjal on omakorda võimalik arvutada, kui suurele hulgale õpilastest käib õpiku sisu omandamine üle jõu (130). Teiste maadega võrreldes on meil nende uuringute omapäraks teksti abstraktsuse ulatuslik kasutamine keerukuse mõõtmisel ja teksti mõistmise taseme valemis teksti tunnuste kõrval ka lugeja võimekuse arvestamine (17).

3. Õppeteksti keerukuse faktorite põhjal osutus võimalikuks tuletada soovitusi hästimõistetavate õpikute koostamiseks. Need soovitused haaravad õpiku teksti, illustratsioone, õpiku struktuuri ja õpikute abil edasiantavaid väärtusi (1; 45; 93; 97 jt). Õpiku mõistetavus on seotud õpilaste huviga selle vastu ja nii olid uurimisobjektiks ka huvitava õpiku omadused (1; 44 jt). Katseõpikute koostamine nende soovituste järgi on andnud häid tulemusi (1), kuid nende soovituste rakendamiseks praktikasse on meil veel palju ära teha.

4. Õppetöö arendab õpilasi siis, kui õppekirjanduse keerukus vastab õpilaste arengu tasemele. Õppeteksti optimaalse keerukuse määramiseks tuli välja töötada meetodid (22; 60), millistest üks põhineb teksti tunnuse ja õpitulemuste korrelatsiooni muutumisel, kui selle tunnuse liiga suureks peetavat väärtust pidevalt muuta. Õppeteksti optimaalse keerukuse väärtused on leitud eksperimentaalselt (21), need on orientiiriks õpikute autoritele ning toimetajatele ja kasutatavad õppeteksti analüüsil elektronarvutites. Õppeteksti optimaalse keerukuse individuaalsed erinevused ühe klassi õpilastel on väga suured (18), mis esitab tõsise väljakutse mitte üksnes õpikute autoritele vaid ka riikliku õppekava koostajatele.

5. Õppematerjalide raskuse eksperimentaalne mõõtmine nõudis süvenemist ainetestide ja pedagoogilise eksperimendi teooriasse (Mikk, in print; 112; 137 - 139; 142). Läbi viidud teoreetiliste uuringute käigus sai välja töötatud uus meetod testiküsimuse diagnoosiva väärtuse arvutamiseks (101; 140) ja eristatud kaks meie jaoks olulist testiliiki: eristustest ja programmitest (116). Programmitesti tulemused esinduslikus õpilasgrupis võimaldavad arvutada õppematerjali optimaalse mahukuse (1). Ainetestide alase töö praktilise rakendusena on valminud ka õppevahend (289).

6. Maailmas köidab järjest enam tähelepanu eelteadmiste mõju teksti mõistmisele. Meil õnnestus näidata, et õpilaste eelteadmised teksti kohta ja teksti karakteristikud, mida õpilased lugema hakkavad, on seotud teema tuntuse kaudu ühiskonnas (15; 25). See avastus annab varem-arvatust suurema kaalu teksti keerukuse mõõtmisele valemite abil.

7. Viimasel ajal on teadushuvi kandunud õpitarkvara kasutamisele õppetöös. Selle suuna üheks eelduseks on olnud õppeteksti keerukuse mõõtmine arvutite abil (24, 67; 69) ja teiseks eelduseks keerukuse valemite tuletamine. Koostöös Piret Luigega läbiviidud uuring näitas, millistest õpitarkvara omadustest sõltub selle tarkvara abil edastatud õppesisu omandamine õpilaste poolt (Mikk, Luik, submitted). Arendustöö poolelt on siin tarkvara kiirlugemise iseseisvaks omandamiseks, mis valmis koostöös Andrei Solntseviga (293).

1. Mikk, Jaan. Textbook: Research and Writing. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang. 2000, 426 p. (CSA, ERIC No ED451244).

2. Mikk, J. Prior Knowledge of Text Content and Values of Text Characteristics. Journal of Quantitative Linguistics, 2001, vol. 8, No 1, pp. 67 - 80 (CSA, EBSCO, ERIC, LA, LLBA, MLAIB).

3. Mikk, J., Uibo, H., Elts, J. Word length as an indicator of semantic complexity. In: L. Uhlirova, G. Wimmer, G. Altmann, R. Köhler (Eds.). Text as a linguistic paradigm: Levels, Constituents, Constructs. Festschrift in Honour of Ledek Hrebiček. Wissenschaftlicher Verlag Trier, 2001, pp. 187 - 195 (accepted for inclusion into ERIC).

4. Mikk, J., Elts, J. A reading comprehension formula of reader and text characteristics. Journal of Quantitative Linguistics, 1999, Vol. 6, No 3, pp. 214-221 (CSA, EBSCO, LA, LAO, LLBA, MLAIB).

5. Mikk, J. Individual differences in the criteria of optimal readability of textbooks. In: P. Kansanen (Ed.) Discussions on some Educational Issues. Helsinki: University of Helsinki, 1999, vol. 8, pp. 63-74 (ERIC No: ED434883).

6. Mikk, J. Parts of speech in predicting reading comprehension. In Festschrift in honour of Professor Juh. Tuldava: Journal of Quantitative Linguistics, 1997, Vol. 4, No 1-3, (Special Issue), 156-163 (CSA, EBSCO, LA, LAO, LLBA, MLAIB).

1. ETF grant nr 4393 "Õpiprogrammide efektiivsuse faktorid". Maksumus 50 000 krooni aastas. Kestvus 01.01.2000. - 31.12.2003.

2. AEF stipendium E01-15.02-09-01-02-03 (SHTPK 01045) "Soorollid õppekirjanduses". Maksumus 94 000 krooni. Kestvus 2001 - 2002.

3. TÜ õppekava keskuse arendusprojekt "Tarkvara õppetekstide jõukohasuse hindamiseks". Maksumus 50 000 krooni aastas. Kestvus 2001 - 2002.

4. Tiigrihüppe SA projekt SFLPK 11399 Kiirlugemisprogramm üldhariduskoolile. Maksumus 56 000 krooni. Kestvus 15. 12.1999. - 15.12. 2000.

5. AEF stipendium teemaks "Lugemise õppevahend ja erialakirjandus". Maksumus 70 000 krooni. Täitmine 1998.

6. ETF grant nr 2425 “Õppekirjandus väärtuste kujundajana”. Üldmaht 187 000 EEK. Kestvus 1996-1999.

7. ETF grant nr. 95 "Õppekirjanduse illustratsioonide võrdlev analüüs ja optimaalsuskriteeriumide leidmine". Üldmaht 92 000 EEK. Kestvus 1993-1995.

8. Rootsi kirjastus "Almqvist & Wiksell". Õpiku "Good Luck" analüüs meie arvutiprogrammidega. Täitmine 1992. aastal.

9. Eesti Hariduskomitee leping "Emakeelse õppekirjanduse jõukohasuse automaatanalüüsi väljatöötamine". Üldmaht 60 000 rbl. Täitmine 1989 - 1994.

10. NSVL Pedagoogika-akadeemia leping "Kooli õppekirjanduse keerukuse optimaalsuse määramine". Üldmahuga 120 000 rbl. Täitmine aastail 1985 - 1989.

2001. IARTEM'I kuues rahvusvaheline konverents "Õppimine ja õpimeedia" peakorraldaja.

1997 - 2001. EAPS'I ja TÜ pedagoogika osakonna iga-aastase konverentsi toimkonna liige.

1998. EstRA, FinRA, TÜ konverents " Teksti mõistmise arendamine" peakorraldaja.

1996. Rahvusvaheline konverents “Missugust isiksust me kasvatame?” toimkonna liige.

1994. Rahvusvaheline konverents “Pedagoogika ja kooliuuendus" toimkonna liige.

1991. Vabariiklik konverents "Õppekirjandus kooliuuenduses" peakorraldaja.

1988. Baltimaade seminar-nõupidamine "Kaasaja kooliõpik" peakorraldaja.

1974 - 2001 toimetanud 11 kogumikku, sealhulgas neli venekeelset ja kolm ingliskeelset (vt publikatsioonide loetelu). Nimetatuist viimane (1997) on refereeritav andmebaasides (CSA, EBSCO, LA, LLBA, MLAIB).

1995 - 1997 ajakirja Reading Research Quarterly toimetuskolleegiumi retsensent.

1991 - käesoleva ajani Rahvusvahelise Õppekirjanduse Assotsiatsiooni (IARTEM) liige

1997 - käesoleva ajani IARTEM'I asepresident

1992 - käesoleva ajani Rahvusvahelise Lugemise Assotsiatsiooni liige (IRA)

1999 - 2001 IRA Uurimuslike Artiklite Autasude komitee liige.

1997 - 1999 IRA Feitelsoni Autasude komitee liige.

1992 - 1999 Eesti lugemise ühingu asepresident.

1995 - 1997 Rahvusvahelise Kvantitatiivlingvistika Assotsiatsiooni (International Quantitative Linguisitics Association) liige ja Balti regiooni koordinaator

1991 - 1995 Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi juhatuse esimees

1989-1991 Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi juhatuse liige

1990-1994 pedagoogika doktorinõukogu esimees

1989-1994 Õppekirjanduse Nõukogu liige Köthenis

Pedagoogika kandidaadikraadi kaitsmise nõukogu

sekretär 1982 - 1986

aseesimees 1986 - 1988

esimees 1988 - 1990

1984-1987 NSVL Pedagoogikateaduste Akadeemia õppekirjanduse nõukogu liige

Õppetoolist suundus naaberõppetooli hoidjaks dotsent Inger Kraavi koos oma meeskonna, õppe- ja teadustööga. Sellele vaatamata teeb õppetool õppe- ja teadustööd praegugi mitmel suunal.

1. Koolikorralduse suunal töötas dotsent Ene-Mall Vernik ühe aasta poole koormusega. Tema lahkumise järel töötas koolikorralduse lektorina Heiki Krips, kes spetsialiseerub nüüd õppekorraldusele. Käesoleval ajal alustavad koolikorralduse suunal tööd dotsent Hasso Kukemelk ja lektor Jüri Ginter. Koolikorralduse suuna alla võib lugeda ka kõrgkoolipedagoogika alase õppetöö magistriõppes (professor Jaan Mikk, lektorid Einike Pilli, Sirje Priimägi jt). 1999-ndal aastal avati koolikorralduse kutsemagistriõpe Avatud Ülikoolis, mis on koolijuhtide seas populaarne. Kuna sellele suunale spetsialiseerub praegu kaks tugevat õppejõudu, siis on loota ka arvestatavaid tulemusi teadustöös.

2. Õppekorralduse suunal töötavad dotsendid Tiia Pedastsaar, Larissa Vassiltšenko, lektor Hiie Asser, professor Jaan Mikk. Õppetöö organiseerimise, õpioskuste, õppekirjanduse, mõtlemise arendamise jne alane õppetöö toimub kõigil õppeastmetel. Õppetool on täitnud sellel suunal pidevalt ühte ETF granti ja teinud rakendusuuringuid. On avaldatud rahvusvahelise levikuga artikleid.

3. Haridusuuringute metodoloogia (sealhulgas haridusuuringute korraldus). Õppetöö toimub kõigil õppeastmetel (professor Jaan Mikk, lektor Piret Luik). Teadustööd sellel suunal tuleb arendada, momendil on ilmumisel üks rahvusvahelise levikuga artikkel.

4. Multikultuuriline haridus. Sellel suunal töötavad dotsent Larisssa Vassiltšenko, lektor Hiie Asser ja naaberõppetoolist lektor Karmen Trasberg. Alates aastast 2000 täidetakse ETF granti. Õppetöö toimub bakalaureuse astmes. On avaldatud rahvusvahelise levikuga artikleid. Rahvusvaheline evalvatsioonikomisjon hindas sellel suunal tehtavat teadustööd kõrgelt.

5. Infotehnoloogia kasutamine õppetöös. Sellesuunaline õppetöö bakalaureuse- ja magistriõppes toimub intensiivselt tänu lektor Triin Marandile. ETF granti "Õpiprogrammide efektiivsuse faktorid" täidavad professor Jaan Mikk ja doktorant Piret Luik. On hea meel, et see suund on õppetoolis viimasel ajal nii intensiivselt arenenud ja usun, et see areng jätkub.

Õppetooli õppekoormus on viimastel aastatel kasvanud tänu kasvatusteaduste bakalaureuseõppe väljaarenemisele (sealhulgas Avatud Ülikoolis) ja kutsemagistriõppe rakendumisele. On rõõmustav, et tööle on tulnud noored õppejõud Hiie Asser, Piret Luik, Triin Marandi, Heiki Krips. Kohe asuvad õppejõududena tööle ka Hasso Kukemelk ja Jüri Ginter. Kõikidel õppejõududel on teaduskraad. Viiest magistrikraadiga õppejõust jätkab õpinguid doktorantuuris neli. Viiel õppejõul on doktorikraad või sellega võrdsustatud teaduskraad.

Lähematel aastatel vajab õppetoolis enam tähelepanu kraadiõpe. Kuigi on kaitsnud üks doktorant ja teise väitekiri valmib eeloleval suvel, siiski on oluline leida rohkem aega doktorantidele töö tegemiseks ja juhendajatele juhendamiseks. Erilist tähelepanu vajab momendil doktoriõpe, mis toimub koostöös Turu Ülikooliga. Magistriõppes suureneb meil kaitsmiste hulk tunduvalt tänu koolijuhtide ja mentorite kutsemagistriõppele, kuid tähtaegselt valmivate tööde protsenti tuleb tõsta.

Eelnevaga samaväärne on rahvusvahelise levikuga publikatsioonide hulga suurendamine. Viimastel aastatel on siin toimunud edasiminek, mida tuleb jätkata.

Eelseisvatel aastatel nõuab suuremat tähelepanu õppetöö seoses üleminekuga 3+2 süsteemile ja õpetajakoolituse arendamisega.

Õppetooli paljudest tegevussuundadest võiks mõne välja arendada omaette õppetooliks, näiteks infotehnoloogia kasutamine hariduses.

Loengukursused viimasel viiel aastal on koondatavad kolme tsüklisse: kõrgkooli pedagoogika, õppekorraldus ja haridusuuringute metodoloogia (vt järgnev tabel). Mõne kursuse lugemisel on abiks olnud Hiie Asser, Piret Luik, Triin Marandi jt õppejõud. Mõni kursus toimub kord kahe või kolme aasta jooksul.

Loengukursust Ainetestid lugesin külalisprofessorina Joensuu ülikoolis 2000. aasta maikuul.

Uute loengukursustena on välja töötatud kasvatusteaduste metodoloogia ja didaktika III kursus. Teisi kursusi on täiendatud.

Auditoorse töö koormus on viimasel ajal kasvanud ulatudes 200 tunnini aastas. Kasvanud on ka üliõpilastele antavate ainepunktide arv ulatudes 500-ni aastas.

Viimasel viiel aastal loetud kursused

1. Mikk, J. Ainetestid. Loengukonspekt TÜ üliõpilastele. Teine ümbertöötatud trükk. Tartu: TÜ pedagoogika osakond, 2002. 111 lk.

2. Mikk J., Asser H. Probleemõpe kõrgkoolis. Haridus, 2001, nr. 3, lk. 18 - 23.

3. Mikk, J. Mida ootab üliõpilane õppejõult. Lumme Erilt ja Krista Mits (toim.) Õppejõudu otsimas. Valik artikleid kõrgkoolis õpetamise metoodikast ja teooriast. Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 2000, lk. 141-147. Kordustrükk: EBS Õppejõudude Infoleht, 2000, november, lk. 12-14.

4. Mikk J., Solntsev A. Kiirlugemisprogramm 4.2. Tartu, 2000.

Doktoritöö:

    Loone Ots 1999

Magistritööd:

    Piret Luik 1999

    Karl Tamm 1999

    Ülle Parm 1999

    Luule Vain 1999

    Marika Eomois 1999

    Meelika Melders 2000

    Mai Sula 2001

    Viire Sepp 2002

    Indrek Peil 2002

Juhendamisel töötavad doktorandid

    Piret Luik

    Ramon Loik

    Marika Säre

ja magistrandid

    Anne Keerberg

    Merike Värs

    Eevi Mälton (töö valminud)

Kaasjuhendatavad:

    Triin Marandi

    Viktor Muuli

1986. aastast vaheaegadega TÜ nõukogu liige, momendil ka TÜ nõukogu akadeemilise komisjoni liige.

1974. aastast vaheaegadega teaduskonna nõukogu liige.

1985 -1990 - TRÜ pedagoogika kateedri juhataja.

1997 - 1999 - TÜ pedagoogika osakonna juhataja.

1995 - käesoleva ajani pedagoogika osakonna nõukogu liige.

1996 - 2001 õpetajakoolituskomisjoni liige.

1996 - käesoleva ajani eripedagoogika osakonna nõukogu liige.

2001 - käesoleva ajani Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvarakomisjoni liige.

2001 - käesoleva ajani TÜ õppekava keskuse nõukogu liige

2000 - Probleemõppe alane nädalane kursus Maastrichti ülikoolis.

2000 ja 2001 nädalane stazeerimine Turu Ülikoolis ja Rauma kolledzis.

1999 - WebCT kursus 1 AP Tartu Ülikoolis.

1997 ja 1993 - stazeerimine Braunschweigi Georg-Eckerti nimelises Rahvusvahelises Õppekirjanduse Uurimise Instituudis.

1994 - stazeerimine Viini Rahvusvahelises Õppekirjanduse Uurimise ja Õppimise Arendamise Instituudis.

1988 - stazeerimine Vilniuse Riiklikus Ülikoolis.

1982 - NSVL Pedagoogikaakadeemia täienduskursused.

1976 - stazeerimine NSVL Üldpedagoogika Instituudis.

Osalenud ettekannetega umbes 60 teaduskonverentsil. Viimase 5 aasta olulisemad konverentsid on järgmised.

1. IARTEM' konverentsid 2001 Tartus, 1999 Utrechtis ja 1997 Oslos.

2. Kvantitatiivlingvistika Assotsiatsiooni konverents 2000 Prahas.

3. Õppekava konverents Enschedes 2000.

4. Rahvusvaheline konverents integratsioonist hariduses 1998 Tallinnas.

5. EAPS'I konverents igal aastal Tartus.

2001 - kuni käesoleva ajani AVE nõukogu liige.

1992 - käesoleva ajani Eesti Lugemisühingu (EstRA) liige ja aastast 2000 auliige.

1989 - kuni käesoleva ajani Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi liige.

1996 - 1997 ERA riigieksamikomisjoni esimees.

1995 - Haridusfoorumi liige.

1988-1990 Hariduskomitee Teadusnõukogu aseesimees.

1977-1979 Tartu Linnanõukogu saadik.

1970-1982 lektor õpetajate suvekursustel Värskas.

1967-1969 Tartu Linna Rahvakohtu kaasistuja.

Olen avaldanud umbes 90 artiklit ajalehtedes ja populaarteaduslikes ajakirjades.

Tööalaste andmete saamiseks võib pöörduda järgmiste isikute poole.

1. Professor Toomas Tenno - HT dekaan, tel 376 120.

2. Dotsent Hasso Kukemelk - pedagoogika osakonna juhataja, tel 375 612.

3. Professor J. Kõrgessaar - eripedagoogika osakonna juhataja, tel 375 921.

19. märts 2002