Öeldistäiteks võib olla nimi-, ase- või arvsõna nimetavas või osastavas käändes, omadussõna nimetavas käändes ja da-infinitiiv.

Öeldistäidet käsitlevad reeglid võib jagada järgmistesse rühmadesse:

1. Osalauses on leitud öeldise osa, millega koos ei saa olla öeldistäidet.
2. Nimisõnalise öeldistäite korral peab leiduma ka alus.
3. Unikaalsus: kui osalauses on üks olema-verb, siis saab lauses olla ainult üks koordineerimata öeldistäide.
4. Lause ehitusest sõltuvad reeglid.
5. Heuristilised öeldistäite reeglid.

1. Öeldis ei luba öeldistäidet


Osalauses on leitud öeldise osa, mis ei ole öeldistäidet lubav ja samas ei ole lauses ka infinitiivset verbi olema vormi. Nt Selle ühes otsas oli seinale kinnitatud värviline plakat.
 

2. Nimisõnaline öeldistäide on alusega lauses

Nimisõnalise öeldistäite korral peab leiduma ka alus või peab öeldis olema kahes esimeses pöördes. Kui alust ei leidu, öeldistäite märgend eemaldatakse. Nt Sel oli vastik, õline lõhn nagu hiina riisiviinal. Nimisõnalt eemaldatakse öeldistäite märgend, kui osalauses pole teisi nimetavas ega osastavas käändes nimisõnu ja verb pole kahes esimeses pöördes: Selles polnud midagi imelikku.
 

3. Öeldistäite unikaalsuse printsiip

Kui osalauses on üks olema-verb, siis saab seal olla ainult üks koordineerimata öeldistäide. Kui see on juba leitud, eemaldatakse teistelt sõnadelt öeldistäite märgendid. Nt Oleks täiesti mõttetu olnud seda peita. da-infinitiivilt eemaldatakse öeldistäite märgend, sest omadussõna mõttetu on analüüsitud üheselt öeldistäiteks (eemaldati ees- ja järeltäiendi märgendid, sest sõna paikneb verbide vahel). Vead tekivad siin sellistes lausetes, kus omadussõna on nimisõna rollis: Praegune on juba lõpp ise. Must huumor see ainus õige ongi.
 

4. Lause ehitusest sõltuvad reeglid

1. Kui omadussõna on kahe nimetavas käändes nimisõna vahel, ei ole ta öeldistäide. Nt See oli akendesse piiluv politseipatrull.

2. Nimetavas käändes omadussõna on öeldistäide, kui ta on olema-verbist paremal ja ümbruskonnas ei ole nimetavas käändes nimisõnu. Nt Rasmus polnud ornitoloogias kuigi tugev.

3. Nimisõnaline öeldistäide on enamasti nimetavas käändes, osastavas on põhiliselt parameetersõnad (uut tüüpi, sinist värvi, pikka kasvu jne). Öeldistäite märgend eemaldatakse osastavas käändes sõnadelt, kui vahetult nende ees ei ole omadussõna või demonstratiivpronoomenit. Heuristilised reeglid eemaldavad öeldistäite märgendi, kui sõna ei kuulu parameetersõnade loetelusse. Mitmuslikul osastavas käändes sõnal eemaldatakse öeldistäite märgend alati.
 

5. Öeldistäite koordinatsioonireeglid

Kui kaks sõna on koordinatsioonis ning üks neist on üheselt öeldistäide, siis on seda ka teine. Nt ... oli kõik ümberringi hall ja ilmetu.
 

6. Heuristilised reeglid

1. Partitsiip, millele järgneb nimisõna, pole tavaliselt öeldistäide. Nt. Selle sile, kreemjas, vanadusest pisut koltunud paber oli seda sorti, mida ...

2. Kui osalauses pole alust ega verbi, siis pole ka öeldistäidet. Nt See, mõtles ta ebamäärase vastumeelsusega, see on siis London.

3. Omadussõna ei ole öeldistäide, kui temast vasakul on selge eestäiend. Nt Siin on alati olnud neid räämas üheksateistkümnenda sajandi maju.

4. Nimisõna nimetavas on öeldistäide lausekonstruktsioonis Subj_nom, [osalause], Verb_olema ... N_nom, kusjuures öeldistäidet lubava verbi ja sõna vahel ei leidu potentsiaalset alust. Nt Just naised, ja eeskätt noored naised, olid Partei kõige fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja ketserluse väljanuuskijad.

5. Tavaliselt on alus lauses eespool öeldistäidet, seega eemaldatakse öeldistäite märgend nimisõnadelt või da-infinitiividelt, kui nende vasakus kontekstis ei ole ühelgi sõnal aluse märgendit ning lause ei alga küsiva asesõnaga. Nt Need olid ministeeriumide hooned.