Aruanne

Süsteemide modelleerimise praktikumis

 

Veebiliidese hooldamise ja publitseerimise programm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

                                                                                                                                   Koostas: Kersti Taurus     

                                                                                                                  Praktikumi juhendaja: Aulis Sibola

                                                                                                                               Lektor: Toomas Saarsren

 

 

 

 

   

 

Tartus 2001


 

 

 

 

 

Sissejuhatus

 

Käesolev aruanne on tehtud loengukursuse: “Süsteemide modelleerimine” raames.

 

Aruanne kirjeldab veebihalduse süsteemi, kus pole ühtegi staatilist HTML lehte, vaid kõik käib dünaamiliselt. Süsteem on jagatud kaheks: VEEB - see tähendab Kasutaja pool ja HALDUS – omanik.

 Süsteem sisaldab 5 erinevat rolli:
1) Kasutaja on see, kes pöördub veebiserveri poole – nn. Klient. Tema tegevuseks on veebilehe vaatamine.

 

HALDUS
2) Kirjutaja kirjutab veebilehel olevaid tekste.
3) Toimetaja ülesandeks on kontrollida kirjutaja kirjutatud tekste ning avaldada neid avalikkusele. Tema määrab lehekülje kujunduse.
4) Admin administreerib praktiliselt k
õike, mis sellesse süsteemi kuulub. Tema ülesandeks on anda kasutajatele õigeid õiguseid. Samuti tegeleb ta mallide avaldamisega toimetajatele.
5) Veebimeister loob malle.

 

Kasutajad võivad eisneda ka enda omadest madalamates rollides. Näiteks tohib Toimetaja kirjutada ka ise tekste, mis veebilehele lähevad (st. olla Kirjutaja rollis).

 

Töös  on 6 vaadet: kasutuslugu (Use Case), klassidiargamm (Class Diagram), olekuskeem (State Diagram), ja dümnaamikat modelleerivad järgnevus- (Sequence), koostöö- (Collaboration) ja tegevusskeemid (Activity Diagram).

 

Modelleerimiseks on kasutatud UML standardit. Modelleeriti programmiga DOME.5.0.


 

 

 

 

Kasutuslood

 

Järgneval kasutuslugude skeemil on ära toodud meie süsteemi rollide jaotus. Nagu eelpool öeldud, võivad haldusosas olevate rollide täitjad osaleda ka madalama taseme rollis. Seega kuigi joonisel märgitud ei ole, võivad Kasutaja rollis osaleda ka kõik ülejäänud.

Veel mõned skeemid, mis seletavad ülaltoodud kasutuslood põhjalikumalt lahti.

 

 


 

Ja veel mõned kasutuslood:

 




 

 

 

Klassidiagramm

 

Klassidiagrammil kujutatakse tegelikud objektid, millega süsteemis tegeldakse.

 

See skeem kujutab klassidiagrammi, mis on seotud veebilehe üleslaadimisega. Tekst, Pilt ja Publikatsioon pärinevad Pluginist. Üks publikatsioon võib sisaldada mitut teksti ning üks tekst võib esineda mitmes publikatsioonis.

 

Plugini Töötlemine() meetod kutsub välja malli, mille Käivitamine(Tekst) meetod kutsub omakorda välja tuuma. Tuum leiab sobivad publikatsioonid ning mallid ning väljastab lehe. See tee läbitakse alati, kui Kasutaja soovib näha mõnda antud süsteemi veebilehte.


 

 

 

 

Olekuskeem

 

Olekuskeem näitab ühe objekti elutsüklit ja tema olekuid. Sellel joonisel on näha objekti Tekst erinevad olekud, loomisest kustutamiseni.

 

 

 


 

 

Tegevusdiagramm

 

Tegevusdiagramm kirjeldab, kuidas tegevused üksteisele järgnevad. Allpool on toodud kaks skeemi. Esimene kirjeldab Kasutaja poolt lehe avamisele järgnevaid tegevusi.

.

 

 

 

 

Haldusosa kirjeldav skeem on siin väga üldine. Aga on võimalik kujutada vastavad tegevused lahti.

 


 

 

 

Järgnevusdiagramm

 

Järgnevusdiagrammiga saab kirjeldada sündmuste arengut. Siinolev skeem kirjeldab seda, kuidas Toimetaja lisab Publikatsiooni uue Teksti.

 

 

 

Koostöö diagramm

 

 

 

Koostöö diagrammiga saab võrreldes järgnevusskeemiga edasi anda ka konkreetseid sõnumeid ja seisundeid järgmisele objektile.
Objekt “Leht” kutsub välja Plugini ja sellega tekitab selle. Plugin tekitab oma Töötlemine() meetodiga omakorda Malli. Mall tekitab objekti Tuum sõnumiga Käivitamine(). Tuum kutsub aga omakorda välja lehe ning kui seda objekti  pole veel olemas, siis tekitab selle.