(Arvatavasti) Korduma Kippuvad Kysimused

K:
Mis on SPS?
V:
Skeemprogrammeerimise syteem, STS alamsysteem, mis on orienteeritud 
programmitekstide toimetamisele.

K:
Mis on STS?
V:
Skeemteksti systeem; vo~imaldab arvutile esitatavaid tekste, 
nn. arvutitekste inimesele loetavamaks (vahetult tajutavaks) struktureerida 
kaasaegseid arvutigraafika vahendeid kasutades.

K: 
STS taust ja yldine kontseptsioon? 
V:
Inimesele  on looduse poolt antud vo~imas visuaalse taju mehhanism - 
na"htava pildi ylikiire too"tlemise ("haaramise") vo~ime.
Sellest tulenevalt on ka info edastamise y h e k s heaks vahendiks pilt:
liiklusma"rk, osutitega kell (kus isegi numbrid pole eriti olulised), 
hieroglyyf jne.
Info pildilisel kujutusviisil on ka puudusi, peamisteks ebalakoonilisus 
(suur pindala, aegano~udev joonistamine) ja raskused abstraktsema info puhul 
(millised pildid voiks esindada nt. mo~isteid 'Isa', 'Isamaa'?). 
Alternatiiviks on loomulikult teksiline kujutusviis, kus on tegemist 
info kokkuleppelise kodeeringuga. Viimane on ylimalt lakooniline ja 
sobiv ka kuitahes abstraktsete mo~istete jaoks.
Teksti mo~istmine aga pole kaugeltki nii kiire kui pildi "haaramine", 
no~udes teatavat dekodeerimist.
Tegelikkuses kasutatakse kombineeritud esitusviisi, kus lihtsam 
info antakse tekstina, struktuursem aga pildina - joonised, skeemid. 
Viimastes omakorda esineb tavaliselt mo~ningaid lihtsamiad tekste.
Ka pikemat "puhast" teksti ennast ei esitata  kunagi lihtsalt 
kirjama"rkide  jadana. See esitatakse alati tasapinnale laotatud 
fragmentidena (lihtsamal juhul ridadena, taandega lo~ikudena, peatykkidena), 
nii et fragmentide paigutus soodustaks teksti (struktuuri) 
vahetut mo~istmist. Sisuliselt on tegemist tekstiosadest koosneva pildiga, 
mille struktuur on inimesele loomupa"raselt kergesti ja kiiresti tajutav.    
Muuseas kehtib see ka arvutile esitatavate tekstide korral, kui samas 
on oluline nende arusaadavus inimesetele. Yldtuntud on programmi teksti 
esitamine ridade taanete abil nii, et programmi yldisem struktuur oleks 
kergesti arusaadav. Seejuures mitte ko~iki lekseeme ei paigutata omaette 
ridadesse, vaid fragmentideks on va"hem struktuursed tekstilo~igud, nagu 
avaldiste/lihtdirektiivide ja"rjendid, funktiooni/klassi pa"ised, 
kommentaarid jms. Pildina (kahedimensionaalse e. diagrammilise kujutisena) 
tuuakse esile just keerukamate konstruktsioonide ylesehitus 
(funktsioonid/klassid, juhtimisdirektiivid jms.). 
Praegusel ajal on prevaleerivaks arvutitekstide fragmnetide ryhmitamine 
mitmesuguste sulgude (kaasaarvatud vo~tmeso~nad BEGIN/END, IF/ENDIF jne) 
ja nende tekstide struktureerimine symbolite '\n', '\t' ning tyhikute abil, 
mis tegelikult pa"rineb nn. alfabeetilis-numbrliste sisend/va"ljundseadmete 
ajastust.  
STS yldiseks kontseptsiooniks on: pakkuda arvutitekstide kasutajatele 
nimetatutest ma"rksa kaasaegsemaid vahendeid ja vo~imalusi teksti struktuuri 
kujutamiseks.  

K:
Kas on tegemist graafikasymboleid sisaldavate uut tyypi programmeerimis- 
keeltega, yldisemalt - uut tyypi arvutikeeltega.
V:
Ei. Eeska"tt on tegemist on toega arvutiteksti toimetamisele. STS tuuma 
funktsioonid on universaalsed ega so~ltu baaskeelest, st. on so~ltumatud 
sellest, miskeelset teksti parajasti toimetatakse. (Nagu siiani on reeglina 
baaskeelest so~ltumatu ka symbolite '\n', '\t' ning tyhikute kasutus 
arvutitekstide liigendamisel.) STS tuumava"listestes kihtides leidub  
teatavaid konkreetseid baaskeeli toetavaid toimetamisfunktsioone. 
Kyll aga pole va"listatud, et luuakse baaskeelte 
kompilaatoreid/interpretaatoreid, mis vahetult kasutavad skeemteksti 
arvutisisest esitust (nii syntaksanalyysi lihtsustamiseks kui ka 
veateadete seostamiseks sellise esituse mingi konkreetse vaatega). 

K: 
Mis on vaade?
V:
Skeemi (arvutisisesele esitusele vastav) kujutusviis ekraanil. 
Ekraanipilt allub toimetamisfunktsioonidele, nende kaudu sooritataksegi 
skeemide toimetamist. Skeemi vaade on muudetav - antud skeemi vaate 
vo~ib asendada mingi teisega (olemasolevate vaadete hulgast). 
Skeemtekstis sisalduvatel skeemidel vo~ivad olla erinevad vaated.   

K:
Vahekord HTML-tekstiga?
V:
HTML-tekst on yks arvutitekste (esitamiseks nt. lehitsejale). 
Seega STS saab ka siin olla vahendiks HTML-teksti inimese jaoks
ylevaatlikumaks muutmisel.    

K:
Mis on skeemtekst?
V:
Skeemtekst on skeem.

K:
Mis on skeem?
V:
Skeem on skeemi baaskeeleks oleva konkreetse arvutiteksti 
kujutis skeemteksti mudelile, kusjuures on maa"ratud skeemi 
poo"rdkujutus arvutitekstiks. 

K:
Mis on skeemi baaskeel?
V:
Skeemi baaskeel on (arvutiteksti esitamise) keel, milles 
on kirjutatud skeemi poo"rdkujutamisel saadav tekst. 

K:
Mis on skeemteksti mudel?
V:
STS mudel on skeemi struktuuri yldine, baaskeelest ja vaatest so~ltumatu 
kirjeldus, mille po~himo~tteline ylesehitus on ja"rgmine. [Termin 'ja"rjend' 
ta"histab lineaarselt ja"rjestatud (tyhja vo~i mittetyhja) hulka.] 

Mudeli terminaalseteks osisteks on  p r i m i t i i v i d - tyybiga 
varustatud tekstid.                          
 
T e k s t  on kommentaariga varustatud ridade ja"rjend. 

R i d a  on reaelementide ja"rjend, reaelemendiks on kas symbol vo~i pilt.
 
K o m m e n t a a r  on rida.

Mudel defineerib s k e e m i  kui mittetyhja harude hulga, mis on varustatud 
kommentaari, skeemi tyybi ja pa"isega.

P a" i s  on primitiivide ja"rjend.
 
Skeemiga on seotud viide skeemi baaskeelele ja skeemi vaatele.
   
H a r u  defineeritakse kui liikmete ja"rjend; ka haru on 
varustatud kommentaari, haru tyybi ja pa"isega. 

L i i k m e k s  h a r u s   on primitiiv vo~i skeem.

Kuna haru ja skeemi struktuur on sarnased, siis ka"esolevas konkreetses 
realisatsioonis ka"sitletakse haru skeemi mo~iste laiendusena:   
h a r u  on skeem, mille liikmeteks on 0 vo~i enam (kindlas ja"rjekorras 
olevat) skeemi vo~i primitiivi. Seeto~ttu puuduvad ka eraldi harutyybid - 
haru tyybiks on haruks oleva skeemi tyyp.

Skeem, mis pole yhegi teise skeemi liikmeks, on tasemega 0.
Skeemi liikme l  t a s e  
l.tase = s.tase + 1,  
kus s on skeem, mille liikmeks on l.
Seega haruks oleva skeemi tase on alati paaritu arv. 

Pa"ises esinevaid primitiive nimetatakse  l i h t p a" i s e t e k s, 
nende tyype  p a" i s e t y y p i d e k s.

Harus esinevaid primitiive nimetatakse 
l i h t l i i k m e t e k s,  
nende tyype l i i k m e t y y p i d e k s.
- 
  
Tyypide vaa"rtusteks on short-tyypi konstandid.

STS tuum toetab 3 erinevat skeemityypi (konkreetselt nimedega 
SIMPLE | LOOP | MODULE), 
10 erinevat pa"isetyypi (PLAIN | LOOP | SWITCH | CASE | DEFAULT | 
TRY | CATCH | FORK | PARALLEL | JOIN) 
ja 32770 liikmetyypi (CONDITION | PLAIN | 0 | 1 | 2 | ... | 32767).
 
Lihtliiget, mis ei ole tyypi PLAIN vo~i CONDITION (st. tyybi vaa"rtus >= 0),  
nimetatakse n o o l e k s.

Noole tyybi vaa"rtust nimetatakse noole o t s a t a s e m e k s.

Noolt nimetatakse  t u g e v a k s, kui otsatase on paarisarv 
ja n o~ r g a k s  vastasel korral. Toetatakse vaid nooli, mille otsatase 
on va"iksem kui noole enda tase.  


Kokkuvo~ttes, mudel on formaalne struktuur. Tuuma funktsioonid toetavad 
selle alusel koostatud skeemide too"tlemist. Kuidas mudelit kasutada 
konkreetse baaskeele tekstide struktureerimiseks, selle peab maa"rama 
vastav kujutusviis (mis on ka aluseks skeemistamise algoritmile), mis 
annab mudeli poolt pakutavatele elementidele vastava semantika.  


K: 
Milleks on mudelis (mo~ned) tyybikonstandid mnemooniliste nimedega?
V:
Vist asjatult. Tekitavada ainult segadust ja liiga varajast sidumist 
vaatega. Kui neist loobuda (nagu Aulisel), saaksime yldmudeli ehk 
abstrakse mudeli:

Eeldefineeritud, terminaalsed mo~isted:
 t a" i s a r v 
 s y m b o l
 p i l t
 h u l k
 v a a d e
 b a a s k e e l

Metaterminid:
 j a" r j e n d  - lineaarselt ja"rjestatud hulk.
 +  - ja
 |  - vo~i  

Mudelis defineeritud mo~isted:

P r i m i t i i v  - tyyp+tekst.

T y y p  - ta"isarv.

T e k s t  - ridade ja"rjend+kommentaar.

R i d a   - reaelementide ja"rjend. 

R e a e l e m e n t  - symbol | pilt.

K o m m e n t a a r  - rida.

Y l d s k e e m  -  liikmete hulk+tyyp+pa"is+kommentaar+vaade+baaskeel.

(A b s t r a k n e  s k e e m  - yldskeem.)                                   
     
L i i g e  -  primitiiv | skeem.

H a r u  - yldskeem, mille liikmete hulk on ja"rjend. 

S k e e m  - yldskeem, mille liikmete hulk ei ole tyhi ja sisaldab 
		ainult haru(sid). 

P a" i s  - primitiivide ja"rjend.

S k e e m t e k s t  - skeem.

---- selle koha peal vo~iks vist abstraktsele mudelile punkti panna

Midagi tuleb edasi konkretiseerida, et yldse saaks kasutada?
Na"iteks, alustuseks:

L i h t p a" i s - pa"ises esinev primitiiv.

L i h t l i i g e  - haru liikmeks olev primitiiv.

N o o l  - lihtliige, mille tyyp on mittenegatiivne.

O t s a t a s e  - noole tyyp.

N o~ r k n o o l  - nool, mille otsatase on paaritu.

T u g e v n o o l  - nool, mille otsatase on paaris.

Jms. ....