Mitme korrapäraselt üle joonise ala jaotatud teljestikuga joonise tegemist aitavad organiseerida subplot ja tight_layout. Vaja läheb ka figure-käsku, sest selline joonis on reeglina spetsiaalse kuvasuhtega (lai ja madal või kitsas ja kõrge).

figure(figsize=(6, 2.5))
subplot(121)
plot(aeg, kiirus, 'r-')
xlabel('Aeg')
ylabel('Kiirus')
grid()
subplot(122)
plot(aeg, kiirendus, 'b-')
xlabel('Aeg')
ylabel('Kiirendus')
grid()
tight_layout()
show()

Siin käsuga subplot(121) antakse mõista, et joonisele tuleb paigutada teljestikud ühes reas ja kahes veerus, ning aktiveerida esimene teljestik. Pärast nimetatud teljestiku kujundamist aktiveeritakse järgmine teljestik käsuga subplot(122). Käsk tight_layout() optimeerib teljestike paigutust — elimineerib kattuvused või üleliigse tühja ala teljestike ümbert. Tulemus:

Analoogselt käskudega subplot(211) ja subplot(212) saab kaks graafikut üksteise kohal (siin figsize=(3, 5)):

Ülevaate saamiseks suurest katseseeriast on mõnikord õigustatud kõigi graafikute kuvamine eraldi teljestikes. Seega viimaseid saab olema võrdlemisi palju, nii et need tuleks organiseerida maatriksisse. Sel juhul tuleb kasutada subplot primaarset kuju, kus ridade ja veergude arv ning teljestiku indeks antakse eraldi muutujatena:

# laadime andmed
katseid = 8
mõõdetud = [np.loadtxt("andmed/katse_%d.txt" % i) for i in range(katseid)]

# graafikud
veerge = 3
ridu = np.ceil(katseid / veerge).astype(int)
figure(figsize=(7, ridu * 1.8))
indeks = 1
for seeria in mõõdetud:
    subplot(ridu, veerge, indeks)
    plot(seeria[:,0], seeria[:,1], 'r-')
    annotate('katse %d' % indeks, (0.03, 0.88), xycoords='axes fraction', color='blue')
    grid()
    indeks += 1
suptitle('Koordinaadi sõltuvus ajast')
tight_layout()
show()

Sisukord