LTFY.01.004 Füüsika praktikum I - mehaanika ja soojusõpetus
Valemi paigutamiseks otse lause sisse (tekstilahtris Jupyteri töölehel) tuleb vastav
LaTeX'i kood kirjutada dollarimärkide vahele (näiteks $E=mc^2$).
Suuremad või olulisemad valemid, mis hõivavad terve rea, kirjutatakse kahekordsete
dollarimärkide vahele. Valemite nummerdamiseks või joondamiseks läheb vaja
ümbruseid equation või align.
LaTeX'i käsud algavad langjoonega. Mõned käsud vajavad ka ühte või
mitut argumenti (nt \sqrt, \frac, jms).
Argumendid antakse vahetult käsu järel, üldjuhul ümbritsetuna loogeliste
sulgudega, millega saab elemente grupeerida. Näiteks $\sqrt x$ saab koodiga \sqrt x
ja $\frac\pi2$ saab koodiga \frac\pi2, aga $\sqrt{x^2 + y^2}$
jaoks on vaja \sqrt{x^2 + y^2}.
Tühikute olemasolu lähtekoodis tulemust ei mõjuta (LaTeX automaatselt
paigutab kõik elemendid valemi kooseisus). Tühik võib siiski olla tarvilik eelneva LaTeX'i käsu lõputunnusena.
Näiteks koodis \sqrtx LaTeX ei suuda eraldada
ruutjuure käsku ja sellele järgnevat argumenti, seega tuleb sisestada kas
\sqrt x või \sqrt{x}.
Valemi elementide vahekauguste timmimiseks on olemas spetsiaalkäsud.
| $e^{i\pi} + 1 = 0$ | e^{i\pi} + 1 = 0 |
|---|---|
| $y = \sqrt{1 - x^2}$ | y = \sqrt{1 - x^2} |
| $a=F/m$ | a = F / m |
| $$a=\frac Fm$$ | a = \frac Fm |
| $\vec F = m\vec a$ | \vec F = m\vec a |
| $$x = \frac{-b\pm\sqrt{b^2 - 4ac}}{2a}$$ | x = \frac{-b \pm \sqrt{b^2 - 4ac}}{2a} |
| $$F = G\frac{m_1 m_2}{r^2}$$ | F = G\frac{m_1 m_2}{r^2} |
| $F_\text{hõõrde} = \mu N$ | F_\text{hõõrde} = \mu N |
| $$\sin(\alpha + 90^\circ) = \cos\alpha$$ | \sin(\alpha + 90^\circ) = \cos\alpha |
| $$\lim_{n\to\infty}\left(1 + \frac 1n\right)^n=e$$ | \lim_{n\to\infty}\left(1 + \frac 1n\right)^n=e |
| $$\sum_{k=1}^n a_k\equiv a_1 + a_2 + \ldots + a_n$$ | \sum_{k=1}^n a_k\equiv a_1 + a_2 + \ldots + a_n |
| $k_\text{B} = 1{,}38\times 10^{-23}\,\text{J}\cdot\text{K}^{-1}$ | k_\text{B} = 1{,}38\times 10^{-23}\,\text{J}\cdot\text{K}^{-1} |
| $\exp$ | \exp | $\ln$ | \ln |
|---|---|---|---|
| $\sin$ | \sin | $\arcsin$ | \arcsin |
| $\cos$ | \cos | $\arccos$ | \arccos |
| $\tan$ | \tan | $\arctan$ | \arctan |
| $\sinh$ | \sinh | $\cosh$ | \cosh |
| $\tanh$ | \tanh | $\log$ | \log |
Meelevaldse nimega funktsiooni saab käsuga \operatorname.
Näiteks \operatorname{acos}(x) annab $\operatorname{acos}(x)$.
| $\dot x$ | \dot x | $y'$ | y' |
|---|---|---|---|
| $\ddot x$ | \ddot x | $y''$ | y'' |
| $\bar x$ | \bar x | $\hat x$ | \hat x |
| $\vec x$ | \vec x | $\tilde x$ | \tilde x |
| $\alpha$ | \alpha | ||
|---|---|---|---|
| $\beta$ | \beta | ||
| $\gamma$ | \gamma | $\Gamma$ | \Gamma |
| $\delta$ | \delta | $\Delta$ | \Delta |
| $\epsilon$ | \epsilon | ||
| $\varepsilon$ | \varepsilon | ||
| $\zeta$ | \zeta | ||
| $\eta$ | \eta | ||
| $\theta$ | \theta | $\Theta$ | \Theta |
| $\lambda$ | \lambda | $\Lambda$ | \Lambda |
| $\mu$ | \mu | ||
| $\nu$ | \nu | ||
| $\xi$ | \xi | ||
| $\pi$ | \pi | $\Pi$ | \Pi |
| $\rho$ | \rho | ||
| $\varrho$ | \varrho | ||
| $\sigma$ | \sigma | $\Sigma$ | \Sigma |
| $\tau$ | \tau | ||
| $\phi$ | \phi | $\Phi$ | \Phi |
| $\varphi$ | \varphi | ||
| $\chi$ | \chi | ||
| $\psi$ | \psi | $\Psi$ | \Psi |
| $\omega$ | \omega | $\Omega$ | \Omega |
Järgnev on vaid võrdlemisi väike valik kõigist sümboleist, mida LaTeX (või isegi MathJax) tunneb.
| $\cdot$ | \cdot | $\times$ | \times |
|---|---|---|---|
| $\pm$ | \pm | $\ast$ | \ast |
| $\leq$ | \leq | $\ll$ | \ll |
| $\geq$ | \geq | $\gg$ | \gg |
| $\neq$ | \neq | $\approx$ | \approx |
| $\sim$ | \sim | $\simeq$ | \simeq |
| $\propto$ | \propto | $\equiv$ | \equiv |
| $\to$ | \to | $\implies$ | \implies |
| $\circ$ | \circ | $\bullet$ | \bullet |
| $\partial$ | \partial | $\hbar$ | \hbar |
| $\infty$ | \infty | $\ell$ | \ell |
| $(x)$ | (x) | $[x]$ | [x] |
|---|---|---|---|
| $\{x\}$ | \{x\} | $\langle x\rangle$ | \langle x\rangle |
| $|x|$ | |x| | $\|x\|$ | \|x\| |
Sisule kohanduva kõrgusega sulgude saamiseks lisa algava sulu ette \left
ja lõppeva sulu ette \right.
| $$\lim_{x\to 0} \frac{\sin x}{x}=1$$ | \lim_{x\to 0} \frac{\sin x}{x} = 1 |
|---|---|
| $$\sum_{n=0}^\infty \frac{x^n}{n!}=e^x$$ | \sum_{n=0}^\infty \frac{x^n}{n!} = e^x |
| $$\int u\,dv=uv - \int v\,du$$ | \int u\,dv=uv - \int v\,du |
| $$\int_0^\infty\frac{dx}{1+x^2} = \frac\pi2$$ | \int_0^\infty\frac{dx}{1+x^2} = \frac\pi2 |
| $a\!b$ | a\!b | (−3/18 pikkusest \quad) |
|---|---|---|
| $ab$ | ab | (tavaline) |
| $a\,b$ | a\,b | (3/18 pikkusest \quad) |
| $a\:b$ | a\:b | (4/18 pikkusest \quad) |
| $a\;b$ | a\;b | (5/18 pikkusest \quad) |
| $a \quad b$ | a \quad b | |
| $a \qquad b$ | a \qquad b | (kahekordne \quad) |
Valemite nummerdamiseks või joondamiseks läheb vaja spetsiaalseid ümbruseid.
| \begin{equation}\tag{1} \sin^2\alpha + \cos^2\alpha=1 \end{equation} |
|
|---|---|
| \begin{align} (x\ln x)' &= (x)'\ln x + x(\ln x)'\\ &= \ln x + 1 \end{align} |
|
Juhendi koostas Valter Kiisk
Viimati muudetud 1.09.2020