Vaatleme näitena kolme oluliselt erineva suurusega reaalarvu (näiteks mõõtmisandmed või arvutustulemused):

0,000000253
72,1658
97310000000000

Reaalarvu sellist esitust nimetatakse püsikomaarvuks. Keskmise arvu (72,1658) puhul on püsikomaesitus optimaalne, st kõige kompaktsem ja annab ühtlasi edasi arvu täpsuse (tüvenumbrid). Esimese arvu korral on täpsus samuti kajastatud, kuid paljude nullide tõttu enne tüvenumbreid on arvu üleskirjutus kohmakas ja arvu suurus raskesti hoomatav. Sel juhul on õigustatud ujukoma-esitus, kus koma nihutatakse tüüpiliselt esimese tüvenumbri järele:

2,53×10⁻⁷

Viimase, suurima arvu korral ei ole üheselt selge arvu täpsus ja ka arvu üleskirjutus on kohmakas. Jällegi on õigustatud ujukoma-esitus:

9,7310×10¹³

mis annab mõista, et arvul on koguni 5 tähendusega numbrit.

Arvutikeskkonnas (sh programmeerimiskeeltes) sisestatakse ujukomaarv tüüpiliselt järgmisel kujul (kümnenderaldaja on alati punkt):

x = 2.53e-7
y = 9.731e13

Arvuliste tulemuste väljastamisel (print-käsuga) tuleb kasutada sobilikke vorminduskoode. Näiteks muutuja x väljatrükk püsikomaarvuna 9 komakoha täpsusega ja ujukomaarvuna 2 komakoha (ehk 3 tüvenumbri) täpsusega:

print('Muutuja x väärtus on %.9f' % x)  # 0.000000253
print('Muutuja x väärtus on %.2e' % x)  # 2.53e-07

Ühe print-käsu raames saab väljastada ka mitu väärtust, mis tuleb kokku pakkida ennikusse samas järjestuses nagu vastavad vorminduskoodid sõnes esinevad:

x = 72.1658
Δx = 0.0417

print('Nurga suurus on %.3f ± %.3f kraadi' % (x, Δx))  # 72.166 ± 0.042

Uuemates Pythoni versioonides kasutatakse pigem sellist süntaksit (pane tähele f-tähte sõne ees):

print(f'Nurga suurus on {x:.3f} ± {Δx:.3f} kraadi')

Muutujate x ja Δx asemel võivad olla ka avaldised. Mõõteväärtus ja selle mõõtemääramatus esitatakse sama arvu kümnendkohtadega peale koma, kusjuures määramatuse väärtuses säilitame kõige rohkem kaks tüvenumbrit.

Sisukord