Kui mõõta difraktsiooni- või interferentsipilti (nt Youngi katses) hästi nõrga valgusega, kasutades ülitundlikku maatriksdetektorit (mis on suuteline detekteerima üksikuid footoneid), saadakse umbes selline tulemus, mis tekib järgneva simulatsiooni käigus. Seal, kus laineteooria järgi peaks olema suurem kiiritustihedus, detekteeritakse ka vastavalt rohkem footoneid. Seega valguse laineline olemus tuleb esile eelkõige valguse levimisel, kvantiseloom aga pigem kiirgumisel või neeldumisel.