Lääts formeerub kahest sfäärilisest pinnast kõverusraadiustega $R_1$ ja $R_2$. Paraksiaalses lähenduses (kus valguskiired langevad läätse murdvatele pindadele vaid väikeste nurkade all, nii et $\sin\alpha\approx\alpha$) saadakse sellise läätse fookuskauguse jaoks avaldis $$\frac 1f = (n-1)\left[\frac{1}{R_1}+\frac{1}{R_2}-\frac{(n-1)d}{nR_1R_2}\right]$$ Aga erinevalt õhukesest läätsest tuleb nii fookuskaugust kui ka eseme/kujutise kaugust arvestada mitte läätse keskpunktist, vaid vastavast peatasandist. Peatasandite kaugused lagipunktidest: $$h_1=\frac{f(n-1)d}{nR_2}\qquad h_2=\frac{f(n-1)d}{nR_1}$$

Mitteparaksiaalsete valguskiirte jaoks ilmnevad mitmesugused aberratsioonid. Lihtsaim on sfääriline aberratsioon: kui optilise peatelje sihis läätsele langev paralleelsete valguskiirte kimp on ülemäära lai, siis kiired ei koondu enam ühte ja samasse fookuspunkti.