Langegu monokromaatne tasalaine (lainepikkusega $\lambda$) risti läbipaistmatule tõkkele, milles on kaks ühesugust peent paralleelset pilu, millede vahekaugus on $d$. Pilud muutuvad seega koherentsete lainete allikaiks. Eeldame, et ekraan on parajalt kaugel, nii et $D\gg d^2/\lambda$ (nagu ühe pilu difraktsiooni korral). Sel juhul intensiivsuse nurksõltuvus praktiliselt ei muutu, kui viia ekraan lõpmata kaugele. Järelikult käiguvahe kummastki pilust lähtuva laine vahel on lihtsalt $d\sin\varphi$ ja faasivahe vastavalt $\delta = 2\pi d\sin\varphi/\lambda$. Intensiivsus ekraani vastavas punktis avaldub $$I=I_1+I_2 + 2\sqrt{I_1I_2}\cos\delta= 2I_0(1+\cos\delta)=4I_0\cos^2(\delta/2),$$ kus $I_0$ oleks intensiivsus juhul kui avatud oleks vaid üks pilu (kuna pilud on identsed ja ekraan on kaugel, võtame $I_1=I_2=I_0$).

Kui pilud on lõpliku laiusega, siis kummastki pilust lähtuva laine intensiivsus sõltub ise ka veel suunast, vastavalt ühe pilu difraktsiooniteooriale: $$I_0(\varphi) \propto \left(\frac{\sin u}{u}\right)^2 = \sinc^2 u,\quad u=\frac{\pi b}{\lambda}\sin\varphi.$$ Selle tulemusena interferentsribade tugevus ei jää enam konstantseks, vaid hakkab keskjoonest eemaldumisel vähenema.