Kristjan Kannike

Kes ma olen?

Olen vanemteadur KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris, kus teen teoreetilist osakestefüüsikat. Viimasel ajal olen tegelenud gravitatsioonilainetega osakestefüüsika kontekstis, tumeaine, analüütiliste vaakumi stabiilsuse tingimuste, kosmilise inflatsiooni ja Coleman-Weinbergi sümmeetriarikkumisega.

Olen kirjutanud “Horisonti” populaarteaduslikke artikleid osakestefüüsikast ja LHC kiirendist, tumedast energiast ja kameeleonväljast, Boltzmanni ajudest, Higgsi bosonist ja kosmilistest faasiüleminekutest.

Füüsika

Renormrühma võrrandite (RGE) lahendamiseks efektiivsetes väljateooriates olen kirjutanud Mathematica programmi.

Mõned olulisemad artiklid, kus olen üheks autoriks, on

  1. Search for Dark Matter Effects on Gravitational Signals from Neutron Star Mergers. John Ellis, Andi Hektor, Gert Hütsi, Kristjan Kannike, Luca Marzola, Martti Raidal, Ville Vaskonen. arXiv:1710.05540 [astro-ph.CO].
  2. Frame-Independent Classification of Single-Field Inflationary Models. Laur Järv, Kristjan Kannike, Luca Marzola, Martti Raidal, Hardi Veermäe. Phys.Rev.Lett. 118 (2017), 151302. arXiv:1612.07863 [hep-ph].
  3. Vacuum Stability of a General Scalar Potential of a Few Fields. Kristjan Kannike. Eur.Phys.J. C76 (2016), 324. arXiv:1603.07263 [hep-ph].
  4. Relaxion Cosmology and the Price of Fine-Tuning. Stefano di Chiara, Kristjan Kannike, Luca Marzola, Antonio Racioppi, Martti Raidal, Christian Spethmann. Phys.Rev. D93 (2016), 103527. arXiv:1511.02858.
  5. Dynamically Induced Planck Scale and Inflation. Kristjan Kannike, Gert Hütsi, Liberato Pizza, Antonio Racioppi, Martti Raidal, Alberto Salvio, Alessandro Strumia.JHEP 1505 (2015) 065. arXiv:1502.01334 [astro-ph.CO].
  6. Minimal Semi-Annihilating $\mathbb{Z}_N$ Dark Matter. Geneviève Bélanger, Kristjan Kannike, Alexander Pukhov, Martti Raidal. JCAP 1406 (2014) 021. arXiv:1403.4960 [hep-ph].
  7. Exploring the Higgs Sector of a Most Natural NMSSM. Riccardo Barbieri, Dario Buttazzo, Kristjan Kannike, Filippo Sala, Andrea Tesi. Phys.Rev. D87 (2013), 115018. arXiv:1304.3670 [hep-ph].
  8. The Universal Higgs Fit. Pier Paolo Giardino, Kristjan Kannike, Isabella Masina, Martti Raidal, Alessandro Strumia. JHEP 1405 (2014) 046. arXiv:1303.3570 [hep-ph].
  9. $\mathbb{Z}_3$ Scalar Singlet Dark Matter. Geneviève Bélanger, Kristjan Kannike, Alexander Pukhov, Martti Raidal. JCAP 1301 (2013) 022. arXiv:1211.1014 [hep-ph].
  10. Vacuum Stability Conditions from Copositivity Criteria. Kristjan Kannike. Eur.Phys.J. C72 (2012) 2093. arXiv:1205.3781 [hep-ph].
  11. Implications of the 125 GeV Higgs Boson for Scalar Dark Matter and for the CMSSM Phenomenology. Mario Kadastik, Kristjan Kannike, Antonio Racioppi, Martti Raidal. arXiv:1112.3647 [hep-ph].
  12. Anthropic Solution to the Magnetic Muon Anomaly: the Charged See-Saw. Kristjan Kannike, Martti Raidal, David M. Straub, Alessandro Strumia. arXiv:1111.2551v2 [hep-ph].
  13. Mario Kadastik, Kristjan Kannike, Martti Raidal. Dark Matter as the signal of Grand Unification. Phys.Rev.D80:085020,2009, Erratum-ibid.D81:029903,2010. arXiv:0907.1894 [hep-ph].
  14. Mario Kadastik, Kristjan Kannike, Martti Raidal. Matter parity as the origin of scalar Dark Matter. Phys.Rev.D81:015002,2010. arXiv:0903.2475 [hep-ph].
  15. Thomas Hambye, Kristjan Kannike, Ernest Ma, and Martti Raidal. Emanations of Dark Matter: Muon Anomalous Magnetic Moment, Radiative Neutrino Mass, and Novel Leptogenesis at the TeV Scale. Phys.Rev.D75:095003 (2007) arXiv:hep-ph/0609228.
  16. John Ellis, Andi Hektor, Mario Kadastik, Kristjan Kannike, Martti Raidal. Running of Low-Energy Neutrino Masses, Mixing Angles and CP Violation. Phys.Lett. B631 (2005) 32-41. arXiv:hep-ph/0506122.

    Tõlkimine

    Vahelduseks olen tõlkinud inglise keelest neli raamatut.

    J. G. Ballardi sugestiivses romaanis “Unenägude täisühing” (Varrak, 2003) muudab allakukkunud lendur paganliku lunastajana ühe Londoni väikekodanliku eeslinna troopiliseks paradiisiks.

    Carl Sagani ainus romaan “Kontakt” (Varrak, 2006) kirjeldab kosmilise sõnumi vastuvõtmist ja esimest kontakti inimese ja teise tsivilisatsiooni vahel. Erinevalt paljudest ulmekirjanikest tundis Sagan astronoomi ja SETI pioneerina teemat hästi ja oli tugev ka stiilis ja tegelaste psühholoogias.

    John Updike’i “Jookse, Jänku”, (Varrak, 2009) kirjeldab 1950-ndate muutuvat Ameerikat endise keskkooli korvpalliässa elu läbi. Harry Angstromi, hüüdnimega Jänku, hiilgeaeg on möödas ja teda valdab rahutus.

    Richard Flanagani „Kitsas tee sisemaale“ (Varrak, 2017), mis võitis Man Bookeri auhinna, jutustab ühe Austraalia kirurgi üleelamistest Jaapani orjatöölaagris ja elust, mille katkestas sõda.