Kristjan Kannike

Füüsikaõpikud

UUS! Differential geometry for physicists aineks on muutkonnad, kihtkonnad, lõiked, tensoriväljad, Lie rühmad ja seostused, ja nende rakendusi klassikalises mehanikas, väljateoorias ja gravitatsioonis.

Feynman Lectures on Physics“ on Richard Feynmani kuulus füüsika algkursuse õpik.

Ben Crowelli Light and Matter on tasuta üldfüüsika õpikute sari.

Roger Blandfordi ja Kip Thorne’i “Applications of Classical Physics” käsitleb statistilist füüsikat, optikat, hüdrodünaamikat, plasmafüüsikat ja kosmoloogiat relativistlikust, geomeetrilisest vaatenurgast.

Nobeli laureaadi Gerard ’t Hoofti nimekirjas teadmistest, mida heal teoreetilisel füüsikul vaja läheb, on viidad paljudele matemaatika- ja füüsikaõpikutele võrgus.

Viitu ülevaateartiklitele kosmoloogiast, gravitatsioonist, sealhulgas mustadest aukudest, osakestefüüsikast, supersümmeetriast ja stringiteooriast on kogunud Sean Carroll.

TASI (Theoretical Advanced Study Institute) loengud osakestefüüsika ja kosmoloogia teemadel on head ülevaated omal alal.

Matemaatiline füüsik John Baez soovitab õpikuid füüsika alustalade, üldrelatiivsusteooria ja kvantväljateooria kohta ning füüsikule vajalikke matemaatikaõpikuid.

The NIST Reference on Constants, Units, and Uncertainty käsitleb fundamentaalseid füüsikakonstante, SI-süsteemi ja veaarvutust.

Klassikaline mehaanika

David Tong: Lectures on Classical Dynamics on loengumärkmed, kus tõmmatakse mitmeid paralleele kvantteooriaga.

Classical Mechanics (John Baez & Derek Wise) on matemaatilise kallakuga loengumärkmed.

Structure and Interpretation of Classical Mechanics (Gerald Jay Sussman & Jack Wisdom koos Meinhard E. Mayeriga) esitab teoreetilist mehaanikat modelleerimise vaatepunktist, kasutades Scheme’i.

Relatiivsusteooria

N. David Mermini kursus annab mõtteeksperimentide kaudu elementaarse ülevaate erirelatiivsusteooriast.

Sean Carrolli “Lecture Notes on General Relativity” algab traditsioonilise kokkuvõttega erirelatiivsusteooriast, käsitleb muutkondi, Riemanni geomeetriat ja Einsteini võrrandeid, rakendades neid gravitatsioonilainetele, mustadele aukudele ja kosmoloogiale.

Gerard ’t Hoofti üldrelatiivsusteooria loengute juures väärib rakendustest äramärkimist gravitatsioonikiirguse omaduste tuletamine Lagrange’i meetodiga.

Matthias Blau tõstab oma loengumärkmetes üldrelatiivsusteooria tuletamisel Weinbergi eeskujul esile printsiibi, et raske ja inertne mass on võrdsed. Ta käsitleb peale mustade aukude, kosmoloogia ja gravitatsioonilainete veel Kaluza-Kleini teooriaid (kus elektromagnetiline jõud taandatakse analoogiliselt gravitatsioonile ruumikõveruseks — viiendas mõõtmes).

Kvantmehaanika

David Mermin kirjutab kvantarvutist arvutiteadlastele, kes ei oska kvantmehaanikat ja füüsikutele, kes ei tunne arvutiteadust.

Kvantarvutust saab õppida John Preskilli loengumärkmetest, kus informatsioonilisest vaatenurgast käiakse läbi kogu kvantmehaanika.

Termodünaamika & statistiline füüsika

Jochen Rau artikkel “Statistical Mechanics in a Nutshell” võtab paarikümnel lehel kokku statistilise mehaanika põhivara.

Franz J. Vesely loengukonspekt “Statistical Physics and Simulation” käsitleb Monte Carlo meetodit molekulaardünaamikas nii tasakaaluliste kui tasakaalust väljas süsteemide jaoks.

Statistical Mechanics of NonEquilibrium Liquids”, autoriteks Denis J. Evans ja Gary P. Morriss, annab esmalt ülevaate pöördumatust termodünaamikast, klassikalisest statistilisest mehaanikast ja Liouville’i võrrandist. Tasakaalust väljas süsteemi käsitletakse häiritud tasakaalus süsteemina. Kirjeldatakse peamisi simulatsioonialgoritme.

Kvantväljateooria & osakestefüüsika

Mark Srednicki “Quantum Field Theory” on selge moodne sissejuhatus, mis paneb varakult rõhku renormaliseerimisele ja efektiivsele väljateooriale.

Professor Stephen P. Martini suurepärane “Phenomenology of Particle Physics” võtab veerandtuhandel leheküljel kokku pea kogu osakestefüüsika kvantelektrodünaamikast kvantkromodünaamika, spontaanse sümmeetriarikkumise ja Standardmudelini.

Tema “A Supersymmetry Primer” jätkab supersümmeetria (rikkumise) ja eriti minimaalse supersümmeetrilise standardmudeliga (MSSM).

Warren Siegeli entsüklopeedilisest õpikust “Fields”, mis päädib supersümmeetria, supergravitatsiooni ja stringiteooriaga, ei tasu kvantväljateooria õppimisel alustada, kuid hiljem leiab sellest paljugi.

S.J. Gates Jr jt. “Superspace, or One thousand and one lessons in supersymmetry” käsitleb põhjalikult supersümmeetriat ja supergravitatsiooni.

Kosmoloogia

Sean Carrolli “TASI Lectures: Introduction to Cosmology” räägib rõhuga osakestefüüsikale standardsest kosmoloogiast, tavalise ja tumeda aine tekkimisest, inflatsioonist.