Eesti luule

Andres Ehin


Läbi elektriliste tikksirgete tänavate

sügaval maa all elavad


Luuletusi kokku: 2.


Läbi elektriliste tikksirgete tänavate

    Läbi elektriliste tikksirgete tänavate
    kõnnib vaikne maag.
    Lõokesed laulavad ta habemes.
    Läbi rahvamurru,
    üle kirju asfaldi
    kõnnib vaikne, väga vaikne maag.
    Ta habemes laulavad lõokesed
    ja kasvavad sinililled.
    Hüljates tapetud öid,
    mööda kahisevaid päevi,
    üle kuminate,
    üle autokatuste,
    mööda vitriine,
    üle kantseleilaudade,
    mis on kaetud kirjutusmasinate vaibaga,
    kõnnib ülivaikne maag.
    
    Ta habe on roheline aas,
    kus mäletseb rammusaid veiseid.
    Ta habe on rukkipõld,
    kus kõrred kõiguvad tuules.
    Hämariku eel,
    koidu ajal,
    lükates nagu mantlihõlmu laiali
    suurte majade pikki varje,
    kõnnib too
    nõnda rahulik maag.
    Ja näe,
        ta vaatab kaabakale suhu
    ning kohe kasvavad selle suust nartsissid.
    Ta silitab selga kõveral joomaril
    ning too kõrgub üle linna
                           kui mastimänd.
    
    Taskus tuul,
    valge pilv
    ja koidutäht,
    kõnnib
          mööda linna
          vaikne maag.

sügaval maa all elavad

    sügaval maa all elavad
         linnud
         mullased linnud
    kui nad puhtaks pesta
         lööb särama
         rukkilille karva sulestik
    need linnud on
         põdrapõrnikpääsukesed
         ja sügavsinised muttkotkad
    nende lindudega mängib
         eestlane indiaanlast
         ja indiaanlane eestlast
    need linnud lubavad vaid
         põlisrahvastel
         oma siniseid sulgi näppida
    meie eestlased ja indiaanlased tuleme
         kolmevärviliste koerte
         ja maa-aluste lindude maalt
    aga kuhu me läheme 
    
    	Looming 2002, nr 4