Eesti luule

Paul-Eerik Rummo


Oo, et sädemeid kiljuks mu hing (1985)

Ma seisan mesilastaruna

Esimene vasikas

Kingitused

Poolüminal

Tule ikka mu rõõmude juurde (1964)

Siin oled kasvanud. tasasel maal...

Me hoiame nõnda ühte


Luuletusi kokku: 6.


Oo, et sädemeid kiljuks mu hing (1985)

Ma seisan mesilastaruna

    Ma seisan mesilastaruna
    ja tahan ma siis või ei taha,
    pean endasse varuma, varuma
    lillede lõhna ja vaha.
    
    Mu meelte ja erkude tuhatkond
    on ametis painaval sumal.
    Võimukalt keelab neil puhata
    mu süda kui mesilasjumal.
    
    Nad kannavad minusse raugetelt
    pärnadelt päikselist saaki
    ja tubakaväljadelt kaugetelt
    rasket, kibedat taaki.
    
    Kui viimsete külmade astrite seas
    sügis käib radu märgi,
    suur mesinik tuleb, näokate peas,
    ja murrab must kõigile kärgi.

Esimene vasikas

    Ma seisan harkisjalu
    ja uudistan maailm.
    Mul on naljakas saba
    ja kaks suurt silma.
    
    Ja ma ei taha
    minna aia taha.

Kingitused

    Kolm mul oli kaunist sõna,
    sõna sõnatut, nime nimetut.
    Üks oli kuldne, üks hõbene,
    ja üks oli valgevaskine.
    
    Oi sina tüdruk täherinda,
    sulle kolm need kõik kinkisin.
    Muud polnud anda mul muretul,
    vilepuhujal varatul.
    
    Ühe panin päikseks peale päeva
    punasena pulbitsema.
    Seal ta laseb laia laulu,
    kuldseid kannuseid kõlistab.
    
    Teise panin kuuksi kumendama
    alla su akna, toa tahaje.
    Seal ta igatseb ja huikab,
    huikab sind hellakest hõbeselt.
    
    Kolmanda panin ma täheksi,
    täheks su silmisse, täheks su sõrmisse,
    täheks su täherinnale.
    Selle suudlen sealt tagasi

Poolüminal

    Ma olen nii mööduv
    kurtis tüdruk merele
    oi mis ma teen
    sa oled igavene
    
    ma paistan läbi kui sina
    kurtis tüdruk aknale
    oi mis ma teen
    kõik näevad mu südant
    
    ma avanen kui sina
    kurtis tüdruk uksele
    oi mis ma teen
    päike astub sisse
    
    ma olen nii väike
    kurtis tüdruk päiksele
    oi mis ma teen
    sa oled nii suur
    
    ma olen nii rumal
    kurtis tüdruk targale
    oi mis ma teen
    kõik on nii targad.

Tule ikka mu rõõmude juurde (1964)

Siin oled kasvanud. tasasel maal...

    Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
    Siit on su rahu ja tasakaal.
    
    Munamägi on pilvepiir.
    Pilv on madal ja hall nagu hiir.
    
    Maailmapilet su kätte anti.
    Maailm on lahti mõndagi kanti.
    
    Nende seenemetsade sekka
    ikka kuid tuled kui musulman Mekka.
    
    Siin oled sündinud. Tasasel maal.
    Siin on su rahu ja tasakaal.

Me hoiame nõnda ühte

    Me hoiame nõnda ühte
    kui heitunud mesilaspere
    me hoiame nõnda ühte
    ja läheme läbi mere
    ja läheme läbi mere
    mis tõuseb me vastu tige
    ja läheme läbi mere
    ja muud me ei vaja tuge
    ja muud me ei vaja tuge
    kui üksteise selged õlad
    ja muud me ei vaja tuge
    kui ühised rõõmsad võlad
    kui ühised rõõmsad võlad
    mis üheskoos tuleb meil kesta
    need ühised rõõmsad võlad
    neid meri ei saa meilt pesta
    
    Ma tahan su rindade kaudu
    ka tuult mis neid puudutab mõista
    ja tahan su kandade kaudu
    sel maal millel seisad seista
    sel maal millel seisad seista
    ja mõelda kõigile maile
    see maa millel seisame seista
    on antud armastajaile
    
    Sa armasta siis minu silmi
    kui nendes on maailmataevast
    ja laula vaid seda mu salmi
    mis sõlmub mu südamevaevast
    mis sõlmub mu südamevaevast
    kui aiman tundmatuid ohte
    see salm on mu südamevaevast
    kas oskame hoida kõik ühte
    kas oskame hoida ühte
    kui heitunud mesilaspere
    kas oskame hoida ühte
    ja minna nii läbi mere.