EMA ON HAIGE?

ALLAN VAINOLA: Sellega on lõpp. Nüüd on ta täiesti terveks saanud.
RAINER JANCIS: Kassetil kõlab see nagu hällilaul...
MAIT VAIK: Tegelikult olin ma ise haige; ema magas, mina kuulasin raadiot ja mul oli paha olla.

METRO LUMINAL ON OLNUD EESTI ÜKS KUMMALISEMAID ROCKANSAMBLEID. VENNASKOND MINGIS MÕTTES SAMUTI. KOHATI TUNDUB, ET NENDE MUUSIKA MÕISTMINE VÕIB TAVAKUULAJALE MÕNIKORD ÜLE JÕU KÄIA. ILMSELT JUST SEETÕTTU OLEN KUULNUD VÄGA VASTAKAID ARVAMUSI NENDE BÄNDIDE LAULUDE KOHTA. JA JUST SEEPÄRAST OTSUSTASIN JUTTU AJADA ALLAN VAINOLA, RAINER JANCISE JA MAIT VAIGUGA, KES ON METRO LUMINALI KAHE ALBUMITÄIE MUUSIKA PÕHILISED LOOJAD; ALL AN JA MAIT ON LISAKS SELLELE KA VEEL MITMETE VENNASKONNA LAULUDE AUTORID.

RÄÄKISIME SELLEST, MIS ON JA MIS ON OLNUD. JA VÕIB-OLLA KA SELLEST, MIS VÕIKS OLLA. JA VAHEST KA SELLEST, MIKS KÕIK NEED LAULUD SÜNDINUD ON.

ALLAN VAINOLA
Ilmselt viimaste aegade suurima hitipagasiga muusik, kelle kirjutatud on n Vennaskonna "Disko", "Pille-Riin", "Insener Garini hüperboloid", "Elagu Proudhon" ja "Riia, mu arm". Allan on Vennaskonna kitarrist ja Metro Luminali laulja.

.MUUSIKA. Minu kõige paremad lood on tekkinud mingeid suvalisi naturaalkeelpille näppides täiesti suvalistes kohtades, näiteks Vormsil Roti (Andres Rodionovi) juures või kusagil Venemaal. Lugude inspiratsiooni ei saa ma mitte niivõrd teiste inimeste muusikast kui lihtsalt õnnelikust või mitteõnnelikust meeleolust./

.80-NDATE LÕPP. koosnes hulgast lahedatest tegelastest. Lühidalt võiks seda iseloomustada kui ufode maaletulekut. Minu elu ja tõekspidamised löödi põhjalikult sassi. Lahkusin kodust ning algas elu Venemaal ja tänavatel - kunstnike, muusikute ja luuletajate seltskonnas, kus harrastati muuhulgas kaupluste ja putkade ootamatut tabalukustamist, suitsuküünalde süütamist koolides ja palju muud sellesarnast. Kahjuks lõppesid need & uuml;ritused nii mõnelgi parandusasutustes ja vanglates. Seetõttu jäid ära ka plaanitud rongirööv ja hõlmikpuu mahasaagimine Tallinna kesklinnas./

AJA VIGA? Loodame.



RAINER? Raineriga sain samuti tuttavaks UFO-perioodil, üks minu sõpradest sattus tema juurde koduabiliseks. Rainer oli heledate, salkus juustega uskumatult jultunud noor tüüp, kellele ema just Ameerikast uued kirevad riided ol




i toonud. (Pärast kahepäevast kandmist nägid riided välja sellised, nagu oleks neid aastaid kantud.)/

Sattusin esmakordselt tema juurde pärast mingi bändiproovi lõppemist. "Närvihaige" alt-naaber oli Raineri silma siniseks löönud ja vihane Tiit Altosaar (GGG trummar) tassis oma suurt trummikomplekti 6. korruselt, Raineri em




a korterist, alla autosse: "Selle kuradi tüübiga ei saa ju üldse normaalselt bändi teha. Ta vusserdab alati kõik ära."

Ühesõnaga, Rainer hakkas mulle hoobilt meeldima ja kuna tal oli valmis hulk lugusid, alustasime koos bändi tegemist./
Oleme head sõbrad siiamaani./



MAIT? oli Raineri sõber, kellega viimane pidevalt koos mingeid tähtsaid asju ajas. Maidul oli oma (vanalinna) kamp ja tuba, kus käidi suitsetamas ja filosofeerimas. Image'i poolest nägi Mait välja umbes nagu lastek




odu kasvandik või etteheide ühiskonna mustale südametunnistusele. Usun, et ta oli juba väga noorelt väljakujunenud isiksus./


ROTT? ehk Andres Rodionov (1963-1994) oli Metro Luminali viimase kasseti ümbrisele shifreeritud lühijutu ja mitmete ML laulutekstide autor. Olen koos temaga terve Venemaa Leningradist Kuriilideni läbi rännanud. (Ta oli maailma p




arim reisikaaslane)./

Temas oli midagi kummalist: kui ta näiteks mõnes seltskonnas tina juhtus panema, nägid inimesed teda pärast mitmel ööl unes. Rott ei sallinud "korralikke inimesi" ja tsivilisatsiooni; tema unistuseks oli ilma mingisuguse va




rustuseta mõnda Kamtshatka põlismetsa elama minna. Ta elas Vormsil, onnis, kirjutas luuletusi ja jutte ning aitas inimestel kaevude jaoks õigeid veesooni leida./


ÜKSKÕIK. oli algus, millest hiljem arenes välja stiilipuhtam ja originaalsem Metro Luminal. Muusika kirjutas Rainer, sõnad olid kombineeritud juhuslikest luulekogudest. Juba nime eesmärgiks oli kõik inimesed &uum




l;kskõikseteks jätta. Tundub, et see meil ka õnnestus./


METRO LUMINAL. Metro Luminal koosnes suhteliselt erinevatest inimestest, kes kohtusid peamiselt muusikat mängides, mitte seda koos välja mõeldes. Kuid minu meelest on ML ikkagi väga stiilne ja ainulaadne bänd./

ML esimene periood langes ajavahemikku 1988-1990. Tulemuseks oli (alles nüüd ilmuva) albumi materjal./






LAULMINE? Vana materjali laulsin enamiku laule sisse üsna häälekalt, aga praegu kuulates ei tundu see enam lahe. Seekord laulsin vaiksemalt ja olen endaga rohkem rahul. Kahju, et live-helitehnika mikrofonid vaikselt laulmist e




riti ei võimalda./

AINULT ROTTIDELE? Sellel pealkirjal puudub täielikult seos Andres Rodionoviga. Lugu on minu meelest selle kasseti parim./


EMA ON HAIGE? Ei, sellega on lõpp. Nüüd on ta täiesti terveks saanud./


HUKKUSID AUTOÕNNETUSEL? Rainer ise väidab, et tegi selle loo juhuslikult./


MODERN ETHNIC. on üks asju, mis mulle viimase aasta jooksul väga sügava mulje on jätnud. Kuigi olen seda seni kuulata saanud ainult Raineri juures. Seda muusikat iseloomustab reaktiivsus, nüansirikkus ja maitsekus - need lo




od ei ava ennast kohe. Soovitan kõigil kuulata./

HERZOG (RAINER JANCIS).
Mõistatusliku Metro Luminali kitarrist ja helilooja, peaaegu kogu ML muusika autor.

MUUSIKA. Olen kogu elu muusikaga tegelenud - lihtsalt selleks, et midagi teha./ Muusika areneb iseenesest metsiku kiirusega, pidevalt tekib kohutavalt palju uusi muusikavorme. Varem olid vormid tänu vahenditele piiratud - mängisid rohkem nüansid. Praegu mängib vorm./

80-NDATE LÕPP. oli minu jaoks parem kui praegune aeg: olin siis noorem - teisest küljest aga ka tunduvalt ebakonkreetsem inimene. Tollal olin maailmaparandaja, nüüd enam mitte./

METRO LUMINAL. Ma ei usu, et inimesed näiteks Metro Luminali muusikasse minu poolt programmeeritud sõnumitest eriti aru saaksid: need on minu sisemised sõnumid. Samas pole Metro Luminal mind kunagi täielikult rahuldanud; see on olnud pigem primitiivne. Minu energias puuduvad sõnad: Maidu ja Roti tekstid ei evi seda energiat, mida ma tahaksin. Kunagi kirjutasin ise ka tekste, kuid ma polnud nendega absoluutselt rahul./ Keegi ei oskaks Metro Luminali lugusid ette kujutada sellistena, nagu mina neid kujutan. Kuigi tegelikult on neis liiga palju lällutamist ja nostalgiat. See muusika ei peaks tegelikult üldse nukker olema, mõte on hoopis teine. Ei tahaks k ellegi hingeellu tungida, kuid näib, et mõnikord kipub nii välja tulema. "Ema on haige" kõlab kassetil nagu hällilaul, aga selle loo muusika mõte oli algul hoopis teine. Midagi samalaadset tekiks, kui mingi shamaan, kes on kaua üksinda metsas elanud ja näiteks mõne kohutavalt huvitava trummisoundi leiutanud, saabuks Vabaduse väljakule ja hakkaks seda sealsamas demonstreerima. Ka siis, kui soun d oleks tõesti huvitav, vaataksid inimesed ikkagi, et ta on napakas, sest nende jaoks peeneid nüansse ei eksisteeri. Kõigil on niivõrd kiire, kellelgi pole aega seda lahata.../

MODERN ETHNIC. on autorimuusika: olen alati millegi sellise poole püüelnud; nüüd on lihtsalt rohkem võimalusi. Vorm sõltub alati vahenditest. Ei, Modern Ethnic ei ole tantsumuusika./ Modern Ethnic rahuldab mind täiesti. Teen oma lugusid nii, nagu võimalusi on. Vajadus tekib vastavalt sellele, kuidas ma töötan: kirjutamine nõuab keskendumist, sel ajal jätan ümbritseva kõrvale.



MAIT? Talle meeldivad sellised konkreetsemad asjad. Mulle üldiselt ei meeldi. Mulle meeldivad paranähtused. Mait on realist, mina põhimõtteliselt ei ole.

ALLAN? Mul on temaga alati hea klapp olnud. (Allan ei ole realist).


ROTT? Aegade tagant ei ole mõtet midagi välja kaevata. 
Ei tahagi sellest nagu midagi eriti rääkida, isegi 
analüüsida mitte./

MAIT VAIK.
Vennaskonna basskitarrist, arvutifanaatik, kes on muuhulgas kirjutanud laulud "Lend", "Moonid" ja "Tseremoonia", muusika VK kunagisele menulaulule "Musta lipu valguses" ning veel mitmeid Metro Luminali ja Vennaskonna tekste.

TEKSTID JA MUUSIKA. Kirjutasin oma esimesed tekstid 13aastaselt. Kohe esimesel ööl valmis päris palju luuletusi./ Ma ei pea end muusikuks. Kuid luuletus on paberil alati nõrgem kui hästi viisistatuna ja laulduna (või loetuna). Üldiselt eelistan ma muusikat kui mõjuvamat moodust. Juhul, kui ma peaksin kunagi hakkama üksinda muusikat tegema, siis sellepärast, et enda tekste viisistada./ Väikesed lapsed joonistavad, et vabaneda oma hirmudest ja seletada seda maailma, kus nad end veel võõrana tunnevad. Kõik muu peale ema ja isa on ohtlik ja kardetav... Tegelikult üritab iga inimene iseennast selle maailmaga k ohandada, maailm muutubki selle läbi, kuidas me seda näeme. Võib-olla sellepärast ma kirjutangi. Tekstide kirjutamine õigustab mingil määral mu eksistentsi./

80-NDATE LÕPP. Põhiliselt suhtlesin siis Raineriga. Saime tuttavaks veidi enne "Ükskõige" aegu. Rainer tundus huvitav tüüp; jõime koos veini ja mängisime malet: kaotaja pidi 10 sekundiks külma va nni minema. Vahepeal mängisime ruletti ja spordilotot - arvutasime mingi omaleiutatud meetodi abil välja neli võidunumbrit viiest, mis muuseas täppi läksid. Õnneks - piletit me ära ei saatnud./

METRO LUMINAL. Metro Luminali lood on Raineri omad. Enamik minu tekste ei ole loodud laulusõnadena. Hiljem on Metro Luminal neid kasutanud./ Metro Luminali lauludega on seotud üsna huvitavaid kokkusattumusi. Aga ma ei tahaks neist eriti rääkida. Need lood on asjadest, millest me ei räägi, ei mõtle, mis aga tahes-tahtmata meid kõiki puudutavad./

EMA ON HAIGE? Tegelikult olin haige ma ise, ema magas, mina olin üleval, kuulasin raadiot ja mul oli paha olla./

ALLAN? Arvan, et meil on temaga üks ühine joon - talle meeldib ka Venemaa ja vene muusika. Minu lemmikbänd näiteks on Akvarium. Aga see ei tähenda siiski, et Allani lood või minu tekstid oleksid otseselt Venemaast in spireeritud./

RAINER? Oleme sõbrad - järelikult peab meie maailmavaadetes midagi ühist olema./

vestles ANDRES AULE

Fotod: Hele-Mai Alamaa