WWW - WORLD WIDE WEB

World Wide Web - ülemaailmne ämblikuvõrk - on hüpertekstil (hypertext) põhinev hajus infosüsteem. Hüpertekstis on ühendatud
tekst, pildid, heli ja viited teistele hüpertekstidele, mis võivad paikneda hoopis teistes arvutites. WWW-s kasutatakse
klient-server-mudelit.

     Server tähendab inglise keeles teenindajat. WWW-serveri all mõeldakse keskarvutit, kus on olemas WWW-teenust pakkuv
     programm.
     Kliendiks on programm (klientprogramm), mille abil saab inimene serverilt informatsiooni küsida.

WWW kasutamiseks on mitmeid programme, nagu Netscape, Mosaic, Hotjava, Microsoft Internet Explorer — graafilised
programmid, saab kasutada Windowsis; ja lynx — tekstiline programm. Meie vaatleme programme Netscape ja Internet Explorer.

URL - Universal Resource Locator

Viidad arvutitele ja nendes olevatele tekstidele antakse WWW süsteemis URL-kujul (Universal Ressource Locator - universaalne
ressursilokaator). Üldiselt koosneb URL kolmest osast: <tüüp>://<arvuti>/<fail_arvutis> Tüübiks on protokoll või teenus. Tüübiks
võib olla http, ftp, mailto, news, archie, telnet, gopher, wais. Näide: http://www.math.ut.ee/~khallik/uhikas/ylesanded.html

     tüüp - http
     arvuti - www.math.ut.ee
     fail_arvutis - ~khallik/uhikas/ylesanded.html

On oluline, et selles jadas ei esineks tühikuid. Kusagilt teadasaadud URL-id on soovitatav salvestada kopeerimisega, mitte neid
ümber tippida— ka pisiviga arvuti või faili nimes muudab URL-i kasutamiskõlbmatuks. Igal leheküljel WWW-süsteemis on oma
aadress.
 

Programm Netscape

Netscape on Interneti hüpertekstisüsteemi World Wide Web kliendiprogramm, mida nimetatakse ka WWW lehitsejaks või
brauseriks (browser).

 Ekraanipilt

Programmi Netscape aknas on järgmised osad:

     Tiitliriba — Netscape: <dokumendi_nimi>. Kui dokumendi koostaja pole sellele nime andnud, siis näidatakse dokumendi
     nime kohal dokumendi aadressi (URL).
     Menüüriba — File Edit View Go Bookmarks Options Directory Window
     Nupuriba — mõnede menüükäskude kiiremaks kasutamiseks
     Real nimega “Location” näidatakse viita sellele serverile ja failile (URL), mis parajasti on näha põhiaknas.
     Päise kõige alumisel real asuvad nupud, mille kaudu firma Netscape varustab kasutajaid juurdepääsuga nendesse kohtadesse
     Võrgus, mis firma meelest on olulised. Kui Teie ekraanil ikoonid pealkirjadega “What-s New”, “What-s Cool”, “Handbook”
     jne. puuduvad, siis avage menüü Options ja tehke hiirega klõps real Show Directory Buttons — vastav rida ilmub Teie
     Netscape-i aknasse. Kõige olulisemad ikoonid alumisel real on Handbook — sealt saate ingliskeelset abiinfot — ja Net
     Search, mis sisaldab viiteid WWW-maailmas kasutatavatele otsimehhanismidele. Info otsimisest räägitakse täpsemalt
     alapunktis Info otsimine.
     Päise osale järgneb Netscape-i põhiaken. Põhiaknas näidatakse dokumenti, mille aadress (URL) on kirjas real Location.
     Netscape-i akna alaosas on olekuriba. Sealt saab lugeda erinevat infot, olenevalt sellest, millega Te parajasti tegelete.

Liikumine hüpertekstis

Programmi Netscape põhiaknas on kahte liiki teksti: tavaline tekst ja allajoonitud-värvitud tekst. Kui teha allajoonitud-värvitud teksti
peal hiirega klõps, siis tuuakse ekraanile selle tekstiga seotud dokument. Allajoonitud-värvitud teksti võivad asendada pildid või
nupud või muul moel ülejäänud tekstist eraldatud hüperteksti osad (hiirega sellele osale liikudes muutub hiirekursor käekujuliseks).

Kui Te olete klõpsutanud mingi viite peal, ekraanile ilmunud dokumendi läbi vaadanud ning tahate pöörduda tagasi eelmisele
leheküljele, siis tuleb klõpsutada nupul BACK. Uuesti selle dokumendi juurde minemiseks, kust Te äsja nupul BACK klõpsutades
naasite, tuleb klõpsutada nupul FORWARD. Nupud FORWARD ja BACK asuvad programmi Netscape akna ülaosas oleval
nupureal. Samad käsud on olemas ka menüüs Go.

Kui Teile on teada mingi WWW-lehekülje aadress (URL) ja Te soovite seda lehekülge ekraanil näha, siis tuleb teha hiireklõps real
Location:, asendada seal olev aadress uue aadressiga ning vajutada reavahetuse klahvile (Enter).

Kui Te olete valinud ekraanil vaatamiseks uue dokumendi (viitel klõpsutades või reale Location aadressi (URL) trükkides), kuid see
dokument ei tule ega tule ekraanile, siis ei ole vaja lõpmatuseni oodata, vaid Te võite katkestada uue dokumendi ekraanile toomise.
Selleks tuleb klõpsutada nupul STOP. Pikk dokumendi ooteaeg on tavaliselt tingitud sellest, et sideliinid on koormatud. Nupp Stop
asub nupurea lõpus. Sama käsk on olemas ka menüüs Go.

 Menüüd

Allpool on ära toodud mõned tähtsamad menüükäsud.

     File — siin paiknevad operatsioonid, mis võimaldavad tervet vaadeldavat teksti elektronpostiga teele saata (Mail
     Document), kettale salvestada (Save as), trükkida (Print) jne. Teksti ei saa elektronpostiga saata, kui süsteemis on
     seadmata saatja andmed. Seda tehakse Options menüüst käsu Mail and News Preferences abil, seades paika vähemalt
     lahtrid: Your Name ja Your Email. Sealt võtab süsteem andmeid kirja päise vastavate ridade täitmiseks.
     Edit — sellest menüüst saab kasutada juba tekstitoimetist tuttavaid käske Copy, Paste, Find, mis siin muidugi toimivad
     põhiaknas oleval hüpertekstil, aga ka Location-väljal oleva URL-l.
          Copy — märgistatud teksti kopeerimine lõikelauale (teatud piirkonda arvuti mälus).
          Paste — lõikelaual oleva teksti kopeerimine alates kursori jooksvast positsioonist. Seda kasutatakse tavaliselt mõnest
          teisest programmist lõikelauale kopeeritud URL-i kopeerimiseks reale Location.
          Find — sümbolite järjendi otsimine ekraanil olevast dokumendist.
     View — selles menüüs paikneb käsk Document Source, millega saab vaadata hüperteksti lähtekujul, samuti saab siit tellida,
     et Netscape vaadeldava teksti serverist uuesti laadiks, kui selleks tekib vajadus — selleks on käsk Reload.
     Go — siit saab anda korraldusi liikuda tagasi eelmisele leheküljele (Back), minna nn. koduserveri lähteleheküljele (Home).
     Koduserveri lähtelehekülg määratakse menüüs Options käsu General Preferences alamvaliku Appearance abil. Menüü
     lõpus on nimekiri konkreetse seansi jooksul vaadatud lehekülgede nimedest. Klõpsutades mingil dokumendi nimel, tuuakse
     see uuesti ekraanile.
Bookmarks — viida kord leitud leheküljele võib salvestada nn. järjehoidjate (bookmark) faili. Sel teel loodud viitade fail
     võimaldab Teil leitud viitu järgmistel kordadel uuesti kasutada. Oma järjehoidjate faili võite kirjutada flopikettale, võtta teise
     arvuti taha asudes endaga kaasa ja seal uuesti kasutada. Parajasti vaadatava lehekülje lisamiseks järjehoidjate faili piisab, kui
     teete klõpsu selle menüü valikul Add bookmark. Järjehoidjate fail saab olla ka keerulisema struktuuriga, koosneda mitmetest
     alamkataloogidest jne. — see osutub otstarbekaks järjehoidjate faili suure mahu korral.
     Järjehoidjatega tegelemiseks valige menüüst Bookmarks käsk Go to Bookmarks (või Window menüüst käsk
     Bookmarks). Ilmub aken Bookmarks, kus Te näete viiteid, mida Te olete käsu Add bookmark abil salvestanud.
     Liikumiseks mingile neist aadressidest tuleks teha topeltklõps vastaval viitel. Selles aknas on menüüribal menüü File. Seal on
     mõned kasulikud käsud:
          Open — ilmub sirvimisaken, kust saab valida järjehoidjate faili, mille sisu Te soovite kasutada.
          Import — ilmub sirvimisaken, kust saab valida järjehoidjate faili, mille sisu Te soovite lisada aknas Bookmarks
          olevatele viidetele.
          Save As — aknas Bookmarks olevate viidete salvestamine faili.
          Close — akna Bookmarks sulgemine.
     Options — sellest menüüst saate juhtida Netscape-i akna väljanägemist. Saate sisse-välja lülitada nii vahendite rea, rea
     Location kui ka nuppude rea (vastavad valikud: Show Toolbar, Show Location, Show Directory Buttons). Erinevate
     Preferences valikute abil saab ära määrata programmi Netscape konfiguratsiooni.
     Directory — selles menüüs on viited nendele kohtadele, mida Netscape-i firma peab Teile kasulikuks.
     Help — selle menüü kaudu saate juurdepääsu kõikvõimalikele õppematerjalidele, mis on seotud Netscape-i ülesseadmisega,
     kasutamisega jms. Kasutajale olulisim on siin Handbook (käsiraamat), mis sisaldab kogu talle vajaliku teabe Netscape-ist ja
     WWW-st. See käsiraamat paikneb Netscape-i kodus, teda täiendatakse, parandatakse ja uuendatakse pidevalt ning iga
     kord, kui kasutaja ta menüüst tellib, tuuakse see üle Võrgu kohale.

Nupud

Kohe menüüriba all paiknevad ikoonid kordavad menüüs olevaid käske ja annavad Teile võimaluse vastavaid korraldusi anda ühe
hiireklõpsuga, ilma menüüd avamata.

     Back - viib eelmisele leheküljele, s.t. leheküljele, kust Te just tulite.
     Forward - viib tagasi leheküljele, mille Te käsuga Back maha jätsite.
     Home - viib Teid Netscape-i klientprogrammi häälestamisel etteantud serveri koduleheküljele.
     Edit - saab ekraanil olevat dokumenti muuta ja selle oma arvutisse salvestada.
     Reload - laadib serverist uuesti parajasti ees oleva lehekülje.
     Images - kui pilte ei laadita automaatselt koos tekstiga (sellise rez^iimi saab seada Option menüüst), siis selle ikooni abil saab
     neid ükshaaval laadida.
     Open - dubleerib File-menüü käsku Open Location.
     Print - trükkida lehekülg printeril.
     Find - otsida sõna või fraasi aktiivselt leheküljelt
     Stop - peatada lehekülje laadimine — osutub kasulikuks, kui laadimine kestab liiga kaua.

Info otsimine Internetist

Internetis on väga palju infot kõikvõimalikel teemadel. Et leida Teid huvitavat informatsiooni, on loodud mitmeid otsisüsteeme
(otsimise süsteeme), mis hoiavad andmebaase tuhandete ja miljonite WWW-serverites olevate dokumentide kohta ning leiavad Teile
etteantud võtmesõnade järgi viited vastavatele dokumentidele. Kõik nad kasutavad erinevaid meetodeid info leidmiseks ja
sälitamiseks ning seepärast samade võtmesõnade korral saadakse üldiselt erinevaid tulemusi. Head otsisüsteemid õpetavad ise,
kuidas neid kasutada. Enamuses otsisüsteemides tuleb mingisse lahtrisse kirjutada, millise teema kohta Te soovite infot saada, ja
seejärel valida otsimise alustamise käsk. Otsisüsteemide aadresse:

     http://www.zzz.ee/otsi - SÜNERKOM
     http://www.ee/ - EESTI WWW WÄRK
     http://www.neti.ee/ - NETI
     http://altavista.digital.com/ - ALTA VISTA
     http://www.infoseek.com/ - INFOSEEK
     http://webcrawler.com/ - WEBCRAWLER
     http://www.lycos.com/ - LYCOS
     http://www.excite.com/ - EXCITE
     http://www.mckinley.com/ - MAGELLAN
     http://www.yahoo.com/ - YAHOO!
     http://www.opentext.com/ - OPEN TEXT INDEX
     http://www.whowhere.com/ - WHO WHERE?
     http://www.shareware.com/ - SHAREWARE.COM
     http://www.dejanews.com/ - DEJANEWS

Kodulehekülg (homepage)

Kui Teil on kasutajatunnus mõnda Internetti ühendatud Unix-masinas, siis on Teil võimalus teha oma kodulehekülg. Teie
kodulehekülg saab üheks WWW osaks. Kodulehekülje kaudu on Teil võimalik ennast maailmale tutvustada — seda on võimalik
lugeda mistahes maailma punktis asuvas Internetti ühendatud arvutis. Iseküsimus on muidugi see, kui paljud üldse leiavad üles Teie
kodulehekülje Interneti tohutus infolaviinis. Kodulehekülje tegemiseks Tartu Ülikooli Unix-arvutites tuleb:

   1.Teha oma kodukataloogi alamkataloog public_html (kasutada järgmisi käske):
     cd
     sellega aktiviseeritakse Teie kodukataloog
     mkdir public_html
     sellega luuakse Teie kodukataloogi alamkataloog public_html
   2.Aktiviseerida kataloog public_html:
     cd public_html
   3.Teha fail index.html. Selle faili tegemiseks võite kasutada näiteks tekstitoimetit pico, millest on juttu peatükis Pico.
     pico index.html
     Kirjutada sellesse faili info, mida Te tahate, et Teie koduleheküljel oleks. See info peab olema esitatud keeles HTML. Kuidas
     teha HTML-tekste, saate teada aadressilt http://www.ut.ee/~ajaeger/html-juhend.html
   4.Määrata ära õigused (failide-kataloogide õigustest lugege peatükist UNIX). Kui Te teete kodulehekülge mingis TÜ
     Arvutuskeskuse võrgus olevas arvutis (madli.ut.ee, romulus.cs.ut.ee jne.), siis seal õiguste äramääramiseks saate infot
     aadressilt http:// www.cs.ut.ee/facilities/public_html/facilities_estonian.html

Teistes TÜ Unix-masinates on see veidi lihtsam (kuid vähem turvaline). Üks võimalus õiguste määramiseks:

     cd
     aktiviseeritakse Teie kodukataloog
     chmod 711 ./ public_html
     antakse Teie kodukataloogile ( ./ ) ja kataloogile public_html õiguseks 711.
     cd public_html
     aktiviseeritakse Teie kodukataloog
     chmod 644 index.html
     antakse failile index.html õiguseks 644

Poolelijäänud töö jätkamiseks tuleks järgmisel korral anda käsud:

     cd
     aktiviseeritakse kodukataloog
     cd public_html
     aktiviseeritakse kataloog public_html
     pico index.html
     saab muuta faili index.html

Märkus: Kui Teil on tehtud kataloog public_html, kuid seal ei ole faili index.html, siis näidatakse aadressil
http://<arvuti_nimi>/~<Teie_kasutajatunnus> kataloogis public_html olevate failide nimekirja. Kui Te olete midagi valmis
teinud, siis programmi Netscape, Mosaic, Hotjava, Microsoft Internet Explorer, lynx vms. abil saate seda vaadata. Kui Teile ei
näidata seda dokumenti, vaid antakse veateade, siis kontrollige, kas failide-kataloogide õigused on korras ja kas see failinimi, mis Te
aadressireal (URL-is) andsite, on ikka sama mis Teie kodukataloogis.

Netiketist räägitakse ka järgmistes peatükkides.