Hem`ile


siin päikselises lehtlas istudes ja absinti juues
tundub maailm uskumatult soojana
aeg jääb seisma ja laisad varblased nokivad
saiapurusid
veidrad mõtted surevad juba syndides
siin päikselises lehtlas kuhu nõrkmagus tuul
tõukab pargis mängivate laste kilkeid
ja linnataguste suurtykkide myra