jälle sajab kevadist vihma mu veres
yle põuaste päevade
aga nyyd on kastaniõied närbunud
kuigi on alles esimene juuni
lämbesse õhku synnib tinaraskeid piisku
pärast lõunat on videvik mis
hiljem koos pilvega alla sajab
& päike võib tänavatelt
imeda taeva poole tihket auru
aga see juhtub alles poolteise tunni pärast
siis kui sina tuled välja oma tillukesest toast
ja juurdled vihmavarjude vajalikkuse yle.
äikese eest nad sind just ei kaitse...