näe lõpp saab igast algusest ja valgusest saab öö su naeratuste malbusest kord tõuseb võigast raevu veel viimast korda sinuni kui jõuan jõuan vaevu siis tuled kirdetuulena ja myrgitad mu und päev-päevalt kustun kyll kuid eal ei pane pahaks et puistad minu palgetele värsket verist lund kord nõuan seletust: su mõtteid teada tahaks ja teisal olen alandlikult tumm päev-päevalt kustun kyll kuid eal ei pane pahaks näe lõpp on saanud algusest ja valgusest on öö su naeratuste malbusest on tõusnud võigast raevu veel viimast korda sinuni kui jõudsin jõudsin vaevu![]()