suvine linn, lõõskav vangla
su lapsed on vaevatud neist päevadest
tumekollasest õhust
& tuuletutest kyngastest päikeseloojangul
nyyd tõuseb neid barrikaadele
& klaase puruneb
sädelevaiks melonimaitsega kildudeks
paplitega palistet väljakul
hyytakse kiitust uuele iidolile, kelle tõrkuv keha
veel enne õhtut pronksi valatakse
kasemattidest tuuakse uued nõdrameelsed
nende näod on meile peegleiks
nende sõnadest synnib evangeeliume

esimeste tähtede syttides
jõuab linna võõras kerjusmunk
mereroheliste leopardisilmade
ja gardeeniakimbuga luitunud vööl
ta võtab lugematuid kuldpeesosid 
oma tillukesest tubakatoosist
ja ostab tagasi meile kingitud ahastuse