Uuendanud 3.
veebruaril 2019 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa
Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk
atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive
(meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline
modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas.
Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite
arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar.
Möödunud jaanuar oli mitte lihtsalt kõigi teadaolevate aegade (viimased
poolteist sajandit) kõige soojem, vaid edestas senist kõige soojemat (1989)
enam kui kraadiga! Erinevalt kõigist varasematest soojadest talvedest
valitsesid selle aasta jaanuari otsast lõpuni Atlandi soojad õhumassid, ilma et
korrakski oleks külm arktiline õhk Eestisse saabunud. Sellist äärmust (kogu
Eesti keskmisena paljuaastasest keskmisest 6,6 kraadi soojem – Riigi
Ilmateenistuse andmed) ei suutnud ma kuu algul ette näha, kuid siiski näitas
prognoos keskmisest tunduvalt (umbes 3 kraadi) soojemat jaanuari. Vastu ootusi
ja sooja talve tüüpilist olukorda sadas keskmisest mõnevõrra vähem – tsüklonid
liikusid valdavalt nii kaugel põhjas, et ägedad sajud ei ulatunud Eestini, küll
aga soe õhk nende lõunaservades. Madalrõhkkondade ülevõimuga
käis siiski kaasas tavalisest pilvisem ilm, vähem päikesepaistet.
Uus prognoos näitab, et soe talv jätkub, kuid
mitte enam nii ekstreemsena. Kuna lund ja merejääd ei ole ilma jahutamas, siis
on oodata ka sooja kevadet ja suve algust.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Veebruar
|
Endiselt on
õhurõhk Põhja-Atlandil, Põhja-Skandinaavias ja polaarmerel tavalisest hulga
madalam, samal ajal kui Lõuna-Euroopas valitseb kõrgrõhkkond. Sooja ja niiske
õhu juurdevool Atlandilt Läänemere äärde jätkub, kuid mitte enam sellise
hooga, nagu jaanuaris. Oodata on sula ja külma vaheldumist, nii lume- kui
lörtsi- kui vihmasadusid. Veebruar tuleb paljuaastasest keskmisest ikkagi
märgatavalt soojem ja sajusem. |
-2,1 |
+1,6 |
-5,3 |
-0,7 |
35 |
47 |
Märts
|
Püsib veebruariga
sarnane olukord. madalrõhkkonnad on Põhja-Atlandil varakevade kohta
aktiivsed, kuid Kesk-Euroopas ja Baltimaadel on õhurõhk küllaltki kõrge. Soe
õhuvool Atlandilt ja jäävabalt Läänemerelt püsib. Ka märts tuleb
paljuaastasest keskmisest tunduvalt soojem, ent ilm ei ole väga pilvine ega
sajune. |
-0,1 |
+2,6 |
-1,0 |
+2,1 |
38 |
42 |
Aprill
|
Õhurõhk
Baltimaades on tavalisest veidi kõrgem ning sooja talve järel ei ole merejääd
ega sulavat lund, mis kiiret soojenemist takistaks. Ootame päris sooja ja
tavalise sajuhulgaga aprilli. |
+3,7 |
+4,5 |
+5,5 |
+8,3 |
30 |
32 |
Mai
|
Ka mai tõotab
tulla keskmisest kõrgema õhurõhuga Läänemere ümbruses. Ootame tavalisest
soojemat ja veidi üle keskmise sajuhulgaga maikuud. |
+8,3 |
+9,1 |
+11,1 |
+12,1 |
55 |
62 |
Juuni
|
Õhurõhk on Põhja-Euroopas
tavalisest veidi kõrgem, Baltimaadel üsna tavapärane. Ootame normist natuke
soojemat ja tavalise sajuhulgaga juunit. |
+13,0 |
+13,9 |
+15,1 |
+16,1 |
84 |
84 |
Juuli
|
Põhja-Atlandil
on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, Läänemere ümbruses tavaline. Ootame tavalisest
veidi soojemat ja keskmise sajuhulgaga juulit. |
+17,0 |
+17,3 |
+17,6 |
+18,4 |
72 |
75 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest
rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.