Prognoos kuueks kuuks: august 2022 – jaanuar 2023

Uuendanud 5. septembril 2022 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. August oli soojuselt teine Tartu üle pooleteise sajandi pikkuses aegreas 1939. aasta järel. Nii äärmuslikku soojust ei osanud ma kuu algul ette näha ja sadas tunduvalt vähem kui prognoositud, kuigi kuivus ei olnud äärmuslik.

Uus prognoos. Vaatamata jaheda septembriga jätkuvale sarnasusele kurikuulsalt äärmusliku 1939. aastaga (millele järgnenud talvel mõõdeti siiani püsiv Eesti külmarekord) lubavad prognoosimudelid ikkagi pehmepoolset talve. Tõsi küll, alates novembrist varieeruvad eri mudelite prognoosid päris soojast kuni mõõdukalt külmani, ehk prognoosi usaldusväärsus hilissügiseks ja talveks ei ole kuigi kõrge.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
September	Loode-Venemaal ja Briti saartel on õhurõhk aastaaja keskmisest tunduvalt madalam ning Põhja-Atlandil kõrgem. Seega valitseb meil suurema osa ajast jahe põhjavool, september on tavalisest külmem ja kuivem ning öökülmad on sagedased.	+13,3	+12,6	+11,8	+11,0	55	51
Oktoober	Lõuna-Euroopas ja Siberis on õhurõhk kõrgepoolne, Skandinaavias ja Põhja-Atlandil pigem madal. Seega toovad aktiivsed Atlandi tsüklonid meile taas soojema õhu ja suhteliselt paju vihma.	+8,3	+8,8	+6,0	+6,5	68	70
November	Lõuna-Euroopas ja Siberis püsib kõrge õhurõhk, Põhja-Euroopas tavaline või natuke madalam. Seega Atlandi tsüklonite mõõdukas aktiivsus jätkub. Sajab peamiselt vihma, kuu lõpupoole ka lörtsi ja lund ning tuleb lühiajalisi külmaraade.	+4,2	+5,0	+1,2	+2,2	55	57
Detsember	Põhja-Euroopat ründavad madalrõhkkonnad, lõunas ja idas on tavalisest kõrgema õhurõhuga alad. Ilm jätkab tavalisest soojemana ja mõõdukate sadudega. Ida-Eestis hakkab kuu lõpupoole kujunema lumikate, lääne pool lumi ei püsi.	+1,6	+2,4	-2,1	-1,1	51	51
Jaanuar	Arktikas ja Siberis on õhurõhk üsna kõrge, Lääne- ja Põhja-Euroopas madal – Atlandi madalrõhkkonnad on aktiivsed, kuid leiavad võrreldes eelmiste kuudega lõunapoolsema liikumistee üle Baltimaade kagusse. Oodata on pehmepoolset, aga mitte väga sooja jaanuari.	-0,5	+0,5	-4,1	-3,0	48	49
Veebruar	Ka veebruaris on Arktikas ja Siberis kõrge õhurõhk, Briti saartel ja Skandinaavias madal. Ootame pehmepoolse, kuid mitte päris sooja talve jätkumist.	-1,6	-0,5	-4,4	-3,3	39	41

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.