Prognoos viieks kuuks: juuli 2026 – november 2026

Uuendanud 4. augustil 2026 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Võtsin alates 2025. aasta novembrist Euroopa ilmamustrite kirjeldamise aluseks Copernicus ansambliprognoosi kaardid, mistõttu lühenes prognoosi aeg viiele kuule, aga kaheksa mudeli koondandmete kasutamisest on oodata kõrgemat usaldusväärsust: https://climate.copernicus.eu/charts/packages/c3s_seasonal/. Lähima kuu prognoosis arvestan ECMWF „sub-seasonal“ andmetega: https://charts.ecmwf.int/. Alates 2020. aastast Eesti temperatuuride ja seadmete prognoosimisel aluseks olev Meteoblue prognoos lähtub samadest mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

Jälgin jätkuvalt  ka NOAA (USA) mudelarvutusi, kui need on kättesaadavad: https://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/CFSv2/CFSv2_body.html.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle kolmveerand sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Juuli oli kliimakeskmisest ligi pool kraadi jahedam, vastupidi kuu alguses prognoositud pool kraadi normist soojemale. Nii prognoositu kui tegelik on siiski kaunis lähedal kliimakeskmisele. Juuli oli poolteist korda keskmisest sajusem – ka selles ei läinud täppi, sest prognoosisin keskmist sajuhulka.

              

Uus prognoos näitab natuke keskmisest soojemat ja kuivemat suve lõppu ja sügist.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
August	Õhurõhk on Põhja-Atlandil ja Skandinaavias kõrgepoolne, Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas tavaline. Seega Atlandi tsüklonid alles koguvad hoogu ning oodata on keskmisest kuivemat ja veidi soojemat augustit.	+17,3	+17,6	+16,7	+17,0	79	52
September	Küllaltki kõrge õhurõhk Põhja-Euroopas püsib, lõuna pool tavalisest veidi madalam. Seega paistab, et Atlandi ookeanil moodustuvad sügistsüklonid liiguvad Euroopasse tavalisest lõunapoolsemal trajektooril ning ka septembris on veel päikesepaistelist, suhteliselt kuiva ja sooja ilma oodata.	+13,3	+13,7	+11,8	+12,4	55	45
Oktoober	Lõuna-Euroopas ja vahemerel on õhurõhk madalapoolne, Põhja-Skandinaavias, Soomes ja Loode-Venemaal veidi tavalisest kõrgem. Seega on jätkuvalt oodata meie ümbruses vähem madalrõhkkondi, vähem sadu ja rohkem päikest, kui tavaliselt oktoobris.	+8,3	+9,0	+6,0	+6,8	68	60
November	Põhja-Atlandil, Kesk- ja Lõuna-Euroopas on õhurõhk madalapoolne, Põhja-Euroopas tavaline. Seega on oodata kaunis ägedaid tsükloneid, mis tormavad rohkem Baltimaadest lõuna pool, aga meile jätkub neid ka. Kliimakeskmisega võrreldes ootame soojapoolset novembrit, aga külmemat kui möödunud kahel aastal.	+4,2	+4,9	+1,2	+2,0	55	55
Detsember	Mandri-Euroopas on õhurõhk nagu detsembris tavaliselt, Põhja-Atlandil ja Briti saartel veidi madalam. Vaatamata teravalt väljajoonistuvale El Niño mustrile (madal rõhk Vaikse ookeani lääneosas ja Ameerikas ning kõrge mujal troopikas) Euroopas midagi ekstreemset praegu ei paista. Detsember tõotab tulla kliimakeskmisest pehmem, aga viimaste aastatega võrreldes talvisem.	+1,6	+2,5	-2,1	-1,4	51	51

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.