Prognoos viieks kuuks: veebruar 2026 – juuni 2026

Uuendanud 5. veebruaril 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Võtsin alates 2025. aasta novembrist Euroopa ilmamustrite kirjeldamise aluseks Copernicus ansambliprognoosi kaardid, mistõttu lühenes prognoosi aeg viiele kuule, aga kaheksa mudeli koondandmete kasutamisest on oodata kõrgemat usaldusväärsust: https://climate.copernicus.eu/charts/packages/c3s_seasonal/. Alates 2020. aastast Eesti temperatuuride ja seadmete prognoosimisel aluseks olev Meteoblue prognoos lähtub samadest mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

Jälgin jätkuvalt  ka NOAA (USA) mudelarvutusi, kui need on kättesaadavad: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle kolmveerand sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Jaanuari algul prognoositud kõrgrõhuala lagunemist ja soojenemist jaanuari teisel poolel ei tulnud, mistõttu Tõravere vaatlusjaamas oli kuu keskmine temperatuur -9,7 kraadi (Eesti keskmine -7,8 kraadi) ehk paljuaastaset keskmisest 5,6 ja prognoositust 4,2 kraadi külmem. Jaanuar oli erakordselt sajuvaene: Tõraveres vaid 9 ja Eesti keskmisena 15 mm terve kuu jooksul. Päikesepaistet oli paljuaastaset keskmisest kolmandiku võrra rohkem.

              

Uus prognoos näitab külma püsimist veebruaris, aga soojapoolset kevadet ja suve algust.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Veebruar	Veebruari esimesel poolel püsib külm kõrgrõhuala Põhja-Euroopas kõigutamatult ja sadu peaaegu ei ole oodata. Kuu keskel jõuavad mõned tsüklonid läänemere äärde ja toovad veidi lund juurde. Veebruari lõpunädalal on oodata pehmemat ilma, ka lühiajalist sula ja ning rohkem sadu lume ja ajuti lörtsi kujul. Kokkuvõttes kujuneb veebruar arvestuslikust kliimakeskmisest (1991 – 2020.a.) märgatavalt külmemaks, sajab vähevõitu.	-1,6	-5,6	-4,4	-8,2	39	25
Märts	Põhja-Atlandil ja Gröönimaa kohal on õhurõhk madalapoolne, Euroopas pigem kõrge. Märtsi algus on veel pigem talvist nägu, aga kõrgrõhkkonna püsides päikese soojendav mõju suureneb kiiresti, suhteliselt õhuke lumikate sulab ning kuu teine pool on juba tunduvalt soojem ja sajusem. Keskmiselt on oodata soojapoolset ja üsna tavalise sajuhulgaga märtsi.	+0,3	+1,9	-0,5	+1,3	36	38
Aprill	Kogu Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem ja seega päikesepaistet suhteliselt palju. Ootame soojapoolset ja keskmiste sademetega aprilli.	+4,1	+5,6	+5,9	+7,6	35	36
Mai	Loode-Venemaal ja Euroopa põhjaosas on õhurõhk tavaline, Kesk- ja Lõuna-Euroopas kõrgepoolne. Madalrõhkkondi on Läänemere ümbruses tavalisest kevadest rohkem, soe ja jahedus, vihmane ja kuiv ilm vahelduvad kiiresti. Keskmiselt on mai normist veidi soojem, sajab tavapäraselt.	+9,0	+10,3	+11,5	+12,7	54	56
Juuni	Põhja-Euroopas on õhurõhk kõrgepoolne. Juunis on oodata suhteliselt sooja ilma, sajab keskmiselt.	+13,5	+14,6	+15,5	+16,3	88	89

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.