Prognoos viieks kuuks: november 2025 – märts 2026

Uuendanud 6. novembril 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Võtsin alates 2025. aasta novembrist Euroopa ilmamustrite kirjeldamise aluseks Copernicus ansambliprognoosi kaardid, mistõttu lühenes prognoosi aeg viiele kuule, aga kaheksa mudeli koondandmete kasutamisest on oodata kõrgemat usaldusväärsust: https://climate.copernicus.eu/charts/packages/c3s_seasonal/. Alates 2020. aastast Eesti temperatuuride ja seadmete prognoosimisel aluseks olev Meteoblue prognoos lähtub samadest mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

Jälgin jätkuvalt  ka NOAA (USA) mudelarvutusi, kui need on kättesaadavad: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                   

Kommentaar. Oktoobri keskmine temperatuur üle Eesti oli ligi üks kraad pikaajalisest keskmisest (1991 – 2020.a.) kõrgem – täpselt see, mida kuu alguses prognoosisin. Sadas veidi alla keskmise. Prognoosisin normist veidi rohkem, kuid nii tegeliku kui prognoositu kõrvalekalle on väike, mistõttu võib prognoosi lugeda enam-vähem õnnestunuks.  Päikesepaistetki jagus oktoobris üsna keskmiselt.

              

Uus prognoos näitab soojapoolset hilissügist ja pehmet talve.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
November	Lõuna-Euroopas on õhurõhk kõrgepoolne, põhja pool suhteliselt madal, sest Atlandi tsüklonid on aktiivsed ning toovad meile suhteliselt sooja merelist õhku. November tuleb soojapoolne, aga mitte ebatavaliselt soe. Sajab normilähedaselt, vihma sekka tuleb ajuti ka lörtsi, kuu lõpupoole ka lund ja kerget külma.	+4,2	+5,5	+1,2	+2,6	55	56
Detsember	Venemaa Euroopa-osas tugevneb külm kõrgrõhuala, kuid Baltimaadeni suurem osa ajast ei ulatu. Selle asemel on siin ülekaalus läänepoolsed madalrõhkkonnad, mis oma idaservas toovad suhteliselt sooja õhuvoolu lõunakaartest. Ootame pehme ja mõõdukalt sajuse ilmaga detsembrit, kuu lõpupoole Ida-Eestis lumikatet.	+1,6	+3,1	-2,1	-0,4	51	54
Jaanuar	Kogu Euroopas on õhurõhk normilähedane. Ootame Atlandi tsüklonite mõõdukat aktiivsust, pehmepoolset ilma ja keskmiselt sademeid. Ida-Eestis on püsiva lumikatte lootust, lääne pool sarnaselt hiljutistele aastatele mitte kuigi palju.	-0,5	+1,0	-4,1	-2,5	48	49
Veebruar	Jaanuaris kujunenud tavaline õhurõhkkondade paigutus püsib. Ootame pehmepoolset, aga mitte äärmuslikku veebruari, sajab tavaliselt. Ida-Eestis püsib lumi maas, lääne pool sajab ja sulab korduvalt.	-1,6	+0,1	-4,4	-2,8	39	39
Märts	Kesk-Euroopas püsib väike kõrgrõhukese, põhja pool üsnagi tavaline olukord. Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga märtsi. Võib oodata, et Ida-Eesti lumikat sulab kuu keskpaigaks.	+0,3	+1,9	-0,5	+1,3	36	37

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.