Prognoos kuueks kuuks: veebruarjuuli 2020


Uuendanud 3. veebruaril 2019 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).


   

Kommentaar.  Möödunud jaanuar oli mitte lihtsalt kõigi teadaolevate aegade (viimased poolteist sajandit) kõige soojem, vaid edestas senist kõige soojemat (1989) enam kui kraadiga! Erinevalt kõigist varasematest soojadest talvedest valitsesid selle aasta jaanuari otsast lõpuni Atlandi soojad õhumassid, ilma et korrakski oleks külm arktiline õhk Eestisse saabunud. Sellist äärmust (kogu Eesti keskmisena paljuaastasest keskmisest 6,6 kraadi soojem – Riigi Ilmateenistuse andmed) ei suutnud ma kuu algul ette näha, kuid siiski näitas prognoos keskmisest tunduvalt (umbes 3 kraadi) soojemat jaanuari. Vastu ootusi ja sooja talve tüüpilist olukorda sadas keskmisest mõnevõrra vähem – tsüklonid liikusid valdavalt nii kaugel põhjas, et ägedad sajud ei ulatunud Eestini, küll aga soe õhk nende lõunaservades. Madalrõhkkondade ülevõimuga käis siiski kaasas tavalisest pilvisem ilm, vähem päikesepaistet.

Uus prognoos näitab, et soe talv jätkub, kuid mitte enam nii ekstreemsena. Kuna lund ja merejääd ei ole ilma jahutamas, siis on oodata ka sooja kevadet ja suve algust.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

Veebruar

Endiselt on õhurõhk Põhja-Atlandil, Põhja-Skandinaavias ja polaarmerel tavalisest hulga madalam, samal ajal kui Lõuna-Euroopas valitseb kõrgrõhkkond. Sooja ja niiske õhu juurdevool Atlandilt Läänemere äärde jätkub, kuid mitte enam sellise hooga, nagu jaanuaris. Oodata on sula ja külma vaheldumist, nii lume- kui lörtsi- kui vihmasadusid. Veebruar tuleb paljuaastasest keskmisest ikkagi märgatavalt soojem ja sajusem.

-2,1

+1,6

-5,3

-0,7

35

47

Märts

Püsib veebruariga sarnane olukord. madalrõhkkonnad on Põhja-Atlandil varakevade kohta aktiivsed, kuid Kesk-Euroopas ja Baltimaadel on õhurõhk küllaltki kõrge. Soe õhuvool Atlandilt ja jäävabalt Läänemerelt püsib. Ka märts tuleb paljuaastasest keskmisest tunduvalt soojem, ent ilm ei ole väga pilvine ega sajune.

-0,1

+2,6

-1,0

+2,1

38

42

Aprill

Õhurõhk Baltimaades on tavalisest veidi kõrgem ning sooja talve järel ei ole merejääd ega sulavat lund, mis kiiret soojenemist takistaks. Ootame päris sooja ja tavalise sajuhulgaga aprilli.

+3,7

+4,5

+5,5

+8,3

30

32

Mai

Ka mai tõotab tulla keskmisest kõrgema õhurõhuga Läänemere ümbruses. Ootame tavalisest soojemat ja veidi üle keskmise sajuhulgaga maikuud.

+8,3

+9,1

+11,1

+12,1

55

62

Juuni

Õhurõhk on Põhja-Euroopas tavalisest veidi kõrgem, Baltimaadel üsna tavapärane. Ootame normist natuke soojemat ja tavalise sajuhulgaga juunit.

+13,0

+13,9

+15,1

+16,1

84

84

Juuli

Põhja-Atlandil on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, Läänemere ümbruses tavaline. Ootame tavalisest veidi soojemat ja keskmise sajuhulgaga juulit.

+17,0

+17,3

+17,6

+18,4

72

75

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.