Prognoos viieks kuuks: märts 2026 – juuli 2026

Uuendanud 2. märtsil ja korrigeerinud 4. märtsil 2025 Marko Kaasik .

Korrektsiooni alus: uus „sub-seasonal“ prognoos ECMWF-ilt: https://charts.ecmwf.int/.

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Võtsin alates 2025. aasta novembrist Euroopa ilmamustrite kirjeldamise aluseks Copernicus ansambliprognoosi kaardid, mistõttu lühenes prognoosi aeg viiele kuule, aga kaheksa mudeli koondandmete kasutamisest on oodata kõrgemat usaldusväärsust: https://climate.copernicus.eu/charts/packages/c3s_seasonal/. Lähima kuu prognoosis arvestan ECMWF „sub-seasonal“ andmetega: https://charts.ecmwf.int/. Alates 2020. aastast Eesti temperatuuride ja seadmete prognoosimisel aluseks olev Meteoblue prognoos lähtub samadest mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

Jälgin jätkuvalt  ka NOAA (USA) mudelarvutusi, kui need on kättesaadavad: https://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/CFSv2/CFSv2_body.html.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle kolmveerand sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Veebruari alguses antud prognoos pidas üldjoontes paika: jaanuaris kujunenud kõrgrõhuala Põhja-Euroopas püsis suurema osa kuust ja viimastel päevadel saabus sula. Kuu keskmine temperatuur Tõraveres oli -9,6 kraadi (prognoositud -8,2). Eesti keskmine temperatuur 0li -8 kraadi ehk üle 4 kraadi alla kliimakeskmise (aastad 1991-2020). Tõraveres sadas vaid 11 millimeetrit (prognoositud 25 mm) ja sellestki üle poole viimase kahe päevaga vihmana. Seega oli sarnaselt jaanuarile ka veebruar veelgi äärmuslikumalt kuiv, kui kuu alguse mudelarvutused näitasid. Mõnevõrra rohkem sadas Võrumaal, kuhu veebruari algupoolel ulatusid kahe lõuna poolt möödunud madalrõhkkonna sajualad. Kuna Põhja-Eesti jäi veel sajuvaesemaks, siis Eesti keskmisena sadas 10 millimeetrit ehk veerand normist. Päikesepaiste tunde seevastu oli ligi poolteist normi.

              

Uus prognoos näitab soojapoolset kevadet ja suve algust.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Märts	Suurema osa ajast püsib Baltimaadel keskmega Venemaa Euroopa-osas paikneva kõrgrõhkkonna lääneserv, kus lõunavool toob küllaltki sooja õhku, aga kuigi palju lisa ei tule sadudele, mille tõid meile kaks Atlandi tsüklonit kuu esimestel päevadel. Päevased temperatuurid tõusevad tasapisi kevade edenedes ja öösel on oodata enamasti väheseid külmakraade.	+0,3	+2,7	-0,5	+3,0	36	22
Aprill	Kaugemal põhjas on õhurõhk suhteliselt kõrge, Baltimaadel ja Kesk-Euroopas tavaline. Madalrõhkkonnad jätkavad toimetamist meie piirkonnas, oodata on vahelduvat ja pikaajalisest keskmisest veidi soojemat ilma. Sajab tavapäraselt.	+4,1	+5,1	+5,9	+6,9	35	37
Mai	Aprilli õhurõhkkondade paigutus üldjoontes püsib. Keskmiselt on mai normist veidi soojem, sajab tavapäraselt või mõnevõrra rohkem.	+9,0	+10,3	+11,5	+12,8	54	57
Juuni	Põhja-Euroopas on õhurõhk kõrgepoolne. Juunis on oodata suhteliselt sooja ilma, sajab keskmiselt.	+13,5	+14,6	+15,5	+16,8	88	89
Juuli	Juuni ilmamuster jätkub. On oodata normist soojemat ja tavalise sajuhulgaga juulit.	+17,5	+18,5	+18,0	+19,0	67	65

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.