Uuendanud 5. augustil
2024 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega
välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina.
Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue
prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel
(http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Juuli oli umbes ühe kraadi võrra
soojem paljuaastaset (1991 – 2020) keskmisest, mis vastab päris täpselt kuu
alguses pronoositule. Sadas aga kahe kolmandiku võrra keskmisest rohkem, kuigi
prognoos lubas keskmist sajuhulka.
Uus prognoos näitab natuke keskmisest soojemat
suve lõppu ja sügist ning pehmepoolset talve algust.
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
August
|
Arktikas
valitsev kõrgrõhuala surub sügise lähenedes jõudu koguvad Põhja-Atlandi
tsüklonid Lõuna-Skandinaaviasse – seal sajab palju. Baltimaadele nii suured vihmasajud
ei ulatu, aga tsüklonite idaservas jätkub küllaltki sooja õhu juurdevool
lõunakaartest. August tuleb tavalise sajuhulgaga ja soojapoolne. |
+17,3 |
+18,0 |
+16,7 |
+17,4 |
79 |
76 |
September
|
Põhja-Euroopas
on oodata tavalisest veidi kõrgemat õhurõhku. Ka september tuleb soojapoolne
ja tavalise sajuhulgaga. |
+13,3 |
+13,9 |
+11,8 |
+12,4 |
55 |
55
|
Oktoober
|
Lääne-Euroopas
ja Põhja-Atlandil on õhurõhk kõrge- ja Loode-Venemaal madalapoolne. Baltimaadel
on oodata normaalset õhurõhku, soojapoolset ja normaalse sajuhulgaga
oktoobrit. |
+8,3 |
+8,9 |
+6,0 |
+6,6 |
68 |
70 |
November
|
Lõuna-Euroopas
on õhurõhk tavalisest kõrgem, Skandinaavias ja Baltimaadel madalapoolne.
Oodata on soojapoolset ja keskmisest veidi sajusemat novembrit. |
+4,2 |
+5,1 |
+1,2 |
+2,1 |
55 |
57 |
Detsember
|
Novembris
välja kujunenud olukord jätkub, Atlandi tsüklonid on Läänemere ümbruses
kaunis aktiivsed, tuues meile pehmet ilma ja mõõdukalt sadu. Ida-Eestis,
eelkõige kõrgustikul hakkab kujunema lumikate, Lääne-Eestis lumi sajab ja
sulab korduvalt. |
+1,6 |
+2,6 |
-2,1 |
-1,1 |
51 |
53 |
Jaanuar
|
Ka jaanuaris
on Lõuna- ja Kesk-Euroopas õhurõhk kõrge. Seega tsüklonid liiguvad Atlandi
ookeanilt Skandinaaviasse ja Baltimaadele, tuues meile pehmet ja küllaltki
sajust ilma, sajab vaheldumisi lund, lörtsi ja vihma. Kirde-Eestis ja Kagu-Eesti
kõrgustikel lumikate püsib ja kasvab, mujal ebakindel. |
|
+1,7 |
-4,1 |
-2,0 |
48 |
54 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.