Prognoos kuueks kuuks: august 2021 – jaanuar 2022


Uuendanud 3. augustil 2021 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Uueks normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).


                                                                                                    

Kommentaar. Juuli oligi veidi üle kolme kraadi paljuaastasest keskmisest soojem, nagu kuu algul prognoositud. Ka sajuhulga poolest (umbes kolmveerand normist) läks prognoos täppi. Päikesepaistet oli selle aasta juulis rohkem, kui tavaliselt. Soojuse poolest jäi läinud kuu veidi alla senisele soojarekordile (juuli 2010).

Uus prognoos lubab mõõdukalt sooja hilissuve, soojapoolset sügist ja pehmepoolset, kuid mitte väga sooja talve algust.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

August

Õhurõhk Läänemerel, Lõuna-Skandinaavias ja Briti saartel on paljuaastasest keskmisest veidi madalam ja Baltimaadest idas kõrgepoolne. Seega madalrõhkkonnad aktiviseeruvad nagu tavaliselt suve lõpus, tuues meile suhteliselt sooja ja mõõdukalt sajust ilma.

+16,8

+17,5

+16,2

+16,7

79

75

September

Septembri õhurõhkkondade paigutus sarnaneb üldjoontes augustiga. Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga septembrit.

+13,3

+13,9

+11,8

+12,3

55

53

Oktoober

Venemaa Euroopa-osas ja Kesk-Euroopas on õhurõhk kõrgepoolne, Skandinaavias ja Baltimaades aga annavad tooni madalrõhkkonnad. Selline õhurõhkkondade paigutus kujundab suhteliselt sooja lõunavoolu, sajab lähedaselt normile.

+8,3

+8,8

+6,1

+6,5

69

70

November

Ida-Euroopas on õhurõhk tavalisest natuke kõrgem ja läänepoolsed madalrõhkkonnad toovad Läänemere äärte sooja õhku lõunast. Oodata on keskmisest natuke soojemat ja tavalise sajuhulgaga novembrit.

+4,2

+4,4

+1,2

+1,6

55

56

Detsember

Detsembris on õhurõhk polaaraladel kõrgepoolne ja Läänemere ümbruses tavalisest madalam. Seega on oodata aktiivseid tsükloneid, mis toovad meile pehmet ilma, vaheldumisi vihma, lörtsi ja lund. Kagu-Eesti kõrgustikel ja Kirde-Eestis hakkab lumi kogunema.

+1,6

+2,5

-2,1

-1,0

51

53

Jaanuar

Detsembris väljakujunenud olukord üldjoontes jätkub. Ootame natuke keskmisest soojemat ja tavalise sajuhulgaga detsembrit. Ida-Eestis peaks lumikate püsima.

-0,9

-0,2

-4,6

-3,8

48

52

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service