Uuendanud 2. jaanuaril
2023 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue
prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel
(http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Üsna külmalt alanud ja
soojakraadides lõppenud detsember oli ühe kraadi võrra külmem paljuaastasest
keskmisest ehk mõnevõrra soojem, kui kuu alguses prognoosisin. Sadas natuke üle
normi (prognoosisin natuke alla).
Uus prognoos. Mudelid prognoosivad üldiselt
pehmet talve jätku, kuid erinevused eri mudelite vahel on jätkuvalt päris
suured. Järgnevas prognoosis usaldan enim Euroopa prognoosikeskuse ECMWF
mudelit, mis on varasemalt end heast küljest näidanud.
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Jaanuar
|
Suuremal osal
Euroopast on õhurõhk üsna kõrge. Madalrõhkkonnad liiguvad kaugemal põhjas
Atlandi ookeanilt Põhja-Jäämerele, tuues meile aeg-ajalt sooja ookeaniõhku,
mis vaheldub kõrgrõhuala põhjustatud pakasega. Keskmiselt tuleb jaanuar
pehmepoolne, aga mitte väga soe, sajab normilähedaselt – peamiselt lund,
vahel ka lörtsi ja harva vihma. |
-0,5 |
-0,3 |
-4,1 |
-3,4 |
48 |
50 |
Veebruar
|
Tavalisest veidi
kõrgem õhurõhk püsib Kesk-Euroopas ja Venemaa Euroopa-osas. Atlandi tsüklonid
liiguvad üle Skandinaavia itta, tuues meile lume- lörtsisadusid vaheldumisi
kõrgrõhuharjade mõõduka pakasega. Kokkuvõttes on oodata keskmisest veidi
pehmemat ja keskmise sajuhulgaga veebruari. |
-1,6 |
-0,8 |
-4,4 |
-3,7 |
39 |
39
|
Märts
|
Veebruaris
moodustunud kõrgrõhuala taandub Lääne-Euroopasse, aga tsüklonite voog põhjas
nõrgeneb, nagu kevadele vastu minnes kohane. Ootame natuke tavalisest
soojemat ja tavalise sajuhulgaga märtsi. |
+0,3 |
+1,0 |
-0,5 |
-0,1 |
36 |
35 |
Aprill
|
Aprillis on
oodata meie mail tavalisest veidi kõrgemat õhurõhku koos suhteliselt sooja
lõunavooluga. Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga aprilli. |
+4,1 |
+4,6 |
+5,9 |
+6,2 |
35 |
37 |
Mai
|
Euroopas on
õhurõhk tavalisest veidi kõrgem. Ootame kõrg- ja madalrõhkkondade
vaheldumist, keskmisest veidi soojemat ja üsna tavalise sajuhulgaga maikuud. |
+9,0 |
+9,5 |
+11,5 |
+11,9 |
54 |
51 |
Juuni
|
Põhja-Euroopas
on õhurõhk tavalisest natuke kõrgem. Oodata on keskmisest natuke soojemat ja
tavalise sajuhulgaga juunit. |
+13,5 |
+13,9 |
+15,5 |
+15,9 |
88 |
90 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.