Prognoos viieks kuuks: oktoober 2026 – veebruar 2027

Uuendanud 5. oktoobril 2026. Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Võtsin alates 2025. aasta novembrist Euroopa ilmamustrite kirjeldamise aluseks Copernicus ansambliprognoosi kaardid, mistõttu lühenes prognoosi aeg viiele kuule, aga kaheksa mudeli koondandmete kasutamisest on oodata kõrgemat usaldusväärsust: https://climate.copernicus.eu/charts/packages/c3s_seasonal/. Lähima kuu prognoosis arvestan ECMWF „sub-seasonal“ andmetega: https://charts.ecmwf.int/. Alates 2020. aastast Eesti temperatuuride ja seadmete prognoosimisel aluseks olev Meteoblue prognoos lähtub samadest mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

Jälgin jätkuvalt  ka NOAA (USA) mudelarvutusi, kui need on kättesaadavad: https://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/CFSv2/CFSv2_body.html.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle kolmveerand sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. August vastas nii temperatuuri kui saju osas täpselt kliimakeskmisele (aastad 1991 – 2020) normile, seega kuu alguses prognoositud 0,3 kraadi keskmisest soojem oli väga väike viga – võib öelda, et see läks täppi. Küll aga prognoosisin tavalisest märksa kuivemat augustit, mis ei läinud täppi.

September oli üle pooleteise kraadi normist soojem ja ligi kaks korda sajusem. Seega läks augusti alguses antud prognoos (septembris ma ei teinud) üsna mööda: lubasin sarnaselt augustiga ainult natuke tavalisest soojemat ja kuivemat.

              

Uus prognoos näitab natuke keskmisest soojemat hilissügist, aga juba alates oktoobrist annavad eri mudelid Meteoblue ansamblis mitu kraadi lahknevaid temperatuuriprognoose, mõned neist lubavad kliimakeskmisest külmemat ilma.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Oktoober	Põhja-Euroopas on õhurõhk kliimakeskmisest veidi kõrgem ja lõuna pool madalam. Seega on tsüklonid Läänemere ääres tavalisest mõnevõrra loiumad. Küllaltki palju on lõunakaarte tuuli ja päikesepaiste suudab veel päeval ilma soojendada. Seetõttu on oodata tavalisest soojemat ja veidi kuivemat oktoobrit.	+8,3	+10,0	+6,0	+7,7	68	64
November	Areneva El Niño mõjul on õhurõhk Atlandi ookeani kohal Põhja-Ameerika ranniku lähedal väga madal ning Gröönimaa ja piirkonnas kõrge. Sellel rõhugradiendil tekkivad ägedad tsüklonid suunduvad Euroopasse, liikudes enamasti üle Eesti või natuke lõuna poolt. Niisugused tsüklonid toovad meile vahelduva ilma, milles on nii vihma, lörtsi kui kuu lõpupoole ka lund, vaheldumisi kargete selgete päevade ja öödega.	+4,2	+5,0	+1,2	+2,1	55	53
Detsember	Novembri tsüklonite muster jätkub. Sajab peamiselt lörtsi ja lund, sekka ka vihma. Ida-Eestis on kuu lõpu poole oodata lumikatet.	+1,6	+2,3	-2,1	-1,3	51	54
Jaanuar	Õhurõhk kogu Euroopas on üsna tavapärane ja Gröönimaalgi on oodata kõrgrõhkkonna nõrgenemist, kuigi El Niño madalrõhuanomaalia Põhja-Ameerikas püsib. Atlandi tsüklonid kaotavad oma jõu ja Baltimaades on oodata üsnagi talvist ilma, milles temperatuur püsib suurem osa ajast alla nullkraadi ja sajab peamiselt lund.	-0,5	+0,3	-4,1	-3,1	48	46
Veebruar	Taas on oodata Gröönimaa kõrgrõhuala tugevnemist ja ägedamaid tsükloneid Atlandi ookeanilt, mis veebruaris toovad peamiselt lund.	-1,6	-1,2	-4,4	-4,0	39	42

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.