Uuendanud 1. juulil
2024 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega
välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina.
Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue
prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel
(http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Mai oli paljuaastasest keskmisest (1991
– 2020) üle kolme kraadi soojem, mis ületas kuu algul prognoositut (0,6 – 0,7
kraadi) suurelt. Mai oli päikesepaisteline ja erakordselt kuiv – ka seda ei
õnnestunud ette näha, prognoosisin ligikaudu keskmist sajuhulka. Juuni oli
umbes 2 kraadi keskmisest soojem (prognoositud 0,9 kraadi), sadas normist veidi
vähem (prognoositud normi lähedal). Ka juunis oli päikesepaistet palju.
Uus prognoos näitab mõõdukalt sooja suve jätkumist,
soojapoolset sügist ja pehmepoolset talve algust.
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Juuli
|
Baltimaadel
ja Loode-Venemaal on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem ja Põhja-Atlandil
madalam. Oodata on läänevoolu ja põhja poolt mööduvate tsüklonite
„puudutusi“. Juuli ei tule kuum, küll aga paljuaastasest keskmisest veidi
soojem ja tavalise sajuhulgaga. |
+17,5 |
+18,5 |
+18,0 |
+19,0 |
67 |
67 |
August
|
Euroopas, välja
arvatud Skandinaavia ja Soome, on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem. Ka
Baltimaades. Üldiselt jätkub läänevool Atlandi tsüklonite läheduses, august
tuleb paljuaastasest keskmisest veidi soojem ja tavalise sajuhulgaga. |
+17,3 |
+18,2 |
+16,7 |
+17,6 |
79 |
77
|
September
|
Põhja-Euroopas
on oodata tavalisest kõrgemat õhurõhku. September tuleb soojapoolne ja
tavalise sajuhulgaga. |
+13,3 |
+14,1 |
+11,8 |
+12,5 |
55 |
55 |
Oktoober
|
Arktikas on õhurõhk
kaunis kõrge ja suremas osas Euroopas normaalne. Seega ei ole Atlandi
madalrõhkkonnad kuigi aktiivsed, aga liiguvad läände üle Skandinaavia ja
Baltimaade, tuues mõõdukalt vihma ja Atlandi õhuvoolus soojapoolset ilma. |
+8,3 |
+9,0 |
+6,0 |
+6,7 |
68 |
70 |
November
|
Nii Arktikas
kui Lõuna-Euroopas on õhurõhk suhteliselt kõrge. Atlandi tsüklonid suunduvad
itta üle Skandinaavia ja Baltimaade, kuid ei ole väga aktiivsed. Oodata on
tavalisest veidi soojemat ja keskmise sajuhulgaga novembrit. |
+4,2 |
+4,8 |
+1,2 |
+1,6 |
55 |
54 |
Detsember
|
Pea kõikjal
Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem, kuid see ei tulene mitte Siberi
kõrgrõhkkonnast, vaid lõunapoolsetest õhumassidest, mis ulatuvad
Põhja-Euroopasse. Ootame tavalisest veidi soojemat ja normaalse või veidi
suurema sajuhulgaga detsembrit. Ida-Eestis on detsembris lumikatet oodata. |
|
+2,8 |
-2,1 |
-1,1 |
51 |
53 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.