Prognoos kuueks kuuks: oktoober 2025 – märts 2026

Uuendanud 3. oktoobril 2025 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 – 2020 keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. September oli Tartu-Tõravere vaatlusjaama 159-aastases vaatlusreas neljas kõige soojem, jäädes alla vaid möödunud ja ülemöödunud aastale ja senisele rekordaastale 1934.  

              

Uus prognoos näitab jätkuvat soojapoolset sügist ja pehmet talve.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Oktoober	Lääne-Euroopas ja Loode-Venemaal on õhurõhk üsna kõrge, Skandinaavias natuke tavalisest kõrgem, aga madalam, kui edela ja loode pool. Seega võib oodata loiuvõitu tsükloneid, suhteliselt rahulikku ilma ja mõõdukalt vihma, ajuti kõrgrõhkkondi karge ilma ja öökülmadega.	+8,3	+9,3	+6,0	+6,9	68	72
November	Lääne-Euroopas ja loode-Venemaal on õhurõhk jätkuvalt kõrgepoolne, Skandinaavias ja Baltimaadel tavaline. Nähtavasti liiguvad Atlandi tsüklonid üle Skandinaavia ja Soome kirdesse, riivates Eestit oma lõunaservadega. Nii toovad nad meile suhteliselt sooja ja niisket ookeaniõhku, oodata on soojapoolset novembrit ja mõõdukalt sademeid peamiselt vihma näol. Kuu teisel poolel võib ka lörtsi ja lund tulla ning õhutemperatuur nullkraadi ümber kõikuda.	+4,2	+5,4	+1,2	+2,3	55	56
Detsember	Õhurõhk on tavalisest kõrgem Arktikas ja Lõuna-Euroopas. Tsüklonite trajektoorid kulgevad kord veidi lõuna-, kord põhja poolt Eestit, mistõttu ootame vahelduvat sula ja külma, võib tulla ägedaid lume- ja lörtsisadusid vaheldumisi vihmaga.	+1,6	+3,0	-2,1	-0,8	51	53
Jaanuar	Kõrge rõhk kaugemal põhjas püsib, Lõuna-Euroopas on õhurõhk madalam. Atlandi tsüklonid on jätkuvalt aktiivsed, kuid liiguvad talve edenedes enamasti otse üle Eesti või veidi lõuna poolt, tuues Ida-Eestisse lume maha. Lääne pool lumi ei püsi, vaid sajab ja sulab korduvalt.	-0,5	+1,0	-4,1	-2,1	48	50
Veebruar	Loode-Venemaal ja Arktikas püsib võimas kõrgrõhuala, aga siin vähese jääkattega Läänemere ääres ja valdavalt lõunakaarte tuulte käes ei ole suurt külma oodata. Ida-Eestis püsivad ilmad peamiselt külmakraadides, aga kuu teisel poolel tuleb ka sulaperioode. Lund sajab Ida-Eestis mõõdukalt. Lääne pool vahelduvad lumesajud sulaperioodidega.	-1,6	-0,1	-4,4	-2,5	39	40
Märts	Õhurõhk on tavalisest veidi kõrgem Lõuna-Euroopas ja normaalne põhja pool. Ootame tavalisest varakevadest veidi rohkem Atlandi tsükloneid, mis toovad soojakraadides ilma ja mõõdukalt sadu nii vihma, lörtsi kui lume näol.	+0,3	+2,2	-0,5	+1,4	36	39

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.