Prognoos kuueks kuuks: oktoober 2021 – märts 2022

Uuendanud 6. oktoobril 2021 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Uueks normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Septembri prognoos ei läinud täppi, sest kuu keskmine oli tervelt poolteist kraadi paljuaastasest keskmisest jahedam. Selle sajandi algusest saati on olnud vaid üks veel jahedam september (2008.a.), aga 20. sajandil olnuks see üsna tavaline septembrikuu. Sadas umbes kaks kolmandikku normist – ka prognoos näitas tavalisest veidi vähem vihma.

Uus prognoos lubab siiski soojapoolset hilissügist ja talve algust.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Oktoober	Põhja-Euroopas püsib õhurõhk tavalisest märgatavalt kõrgem. Madalrõhkkonnad ei pääse Eestile ligi kuigi tihti ja oktoober tuleb märgatavalt kuivem, kui tavaliselt. Päikesepaiste ja sagedased soojad õhuvoolud lõunast annavad lõppkokkuvõttes keskmisest veidi soojema oktoobri, kuid selgetel vaiksetel öödel on sageli külmakraade.	+8,3	+8,7	+6,0	+6,4	68	50
November	Lõuna-Euroopas on õhurõhk tavalisest natuke kõrgem ja läänepoolsed madalrõhkkonnad toovad Läänemere äärde sooja õhku Atlandi ookeanilt. Oodata on keskmisest natuke soojemat ja tavalise sajuhulgaga novembrit.	+4,2	+4,6	+1,2	+1,6	55	57
Detsember	Põhja-Atlandil on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem. Tsüklonid liiguvad Islandi lähistelt üle Skandinaavia kagusse, tuues meile vahelduvat külma ja sula, lund ja vihma. Kagu-Eesti kõrgustikel ja Kirde-Eestis hakkab kuu teisel poolel moodustuma lumikate.	+1,6	+2,1	-2,1	-1,6	51	52
Jaanuar	Skandinaavia põhjaosas ja Loode-Venemaal on õhurõhk kõrgepoolne. Tsüklonid tegutsevad Eestist läänes ja lõunas, tuues vaheldumisi külma ja mõõdukat sula. Vähemalt Eesti mandriosas on oodata püsivat lumikatet.	-0,5	+0,1	-4,1	-3,5	48	49
Veebruar	Skandinaavias ja Loode-Venemaal on õhurõhk kõrgepoolne, Lääne-Euroopas madalam. Oodata on valdavalt karget ilma, aga küllaltki palju lõunavoolu. Veebruar tuleb pehmepoolne, aga mitte väga soe. Sajab normaalselt. Lumikate püsib.	-1,6	-0,7	-4,4	-3,4	39	41
Märts	Kesk- ja Põhja-Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem. Ootame päikesepaistelist ja soojapoolset märtsi. Sajab tavapäraselt.	+0,3	+1,3	-0,5	+0,7	36	38

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.