Prognoos kuueks kuuks: november 2023 – aprill 2024

Uuendanud 7. novembril 2023 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Oktoober oli pikaajalisest keskmisest (1991 – 2020) umbes poole kraadi võrra jahedam, aga sajuhulk ületas normi tervel kahe kolmandiku võrra. Seega läks prognoos saju osas peeaegu täide, aga soojuse osas mitte – prognoosisin pool kraadi üle normi.

Uus prognoos näitab üsna pehmet ja mõõdukate sajuhulkadega talve.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
November	Põhja-Skandinaavia ja Soome kohal tugevneb külm kõrgrõhuala. Kuu lõpupoole surub see Atlandi madalrõhkkondade rivi lõuna poole. On oodata idakaarte tuuli, vahelduvaid külma- ja soojakraade, lörtsi ja lund. Sooja alguse arvelt kujuneb november siiski paljuaastasest keskmisest soojemaks, sajab tavapäraselt.	+4,2	+4,6	+1,2	+1,9	55	54
Detsember	Venemaa loodeosas, Soomes ja Skandinaavias on õhurõhk küllaltki kõrge, Põhja-Atlandil madal. Atlandi tsüklonite ja idapoolse kõrgrõhuala piiril liiguvad Baltimaadele õhumassid lõunast, mis ei lase kõrgrõhkkonnal püsivat pakast tuua. Oodata on pehmepoolset ja keskmise sajuhulgaga detsembrit.	+1,6	+2,8	-2,1	-1,1	51	53
Jaanuar	Atlandi tsüklonid murravad läbi ja hakkavad liikuma üle Skandinaavia ja Soome itta, tuues meile vahelduvat sula ja külma, lund lörtsi ja vihma. Jaanuar tuleb pehme ja keskmise sajuhulgaga. Sarnaselt möödunud talvedele võib arvata, et Ida-Eestis ja eriti Kagu-Eesti kõrgustikel lund jagub, aga Lääne-Eestisse püsivalt mitte.	-0,5	+1,0	-4,1	-2,5	48	50
Veebruar	Ka veebruaris on Lõuna-Euroopas ülekaalus kõrgrõhkkonnad, aga Põhja-Euroopas on madalrõhkkonnad mõnevõrra loiumad, kui jaanuaris. Ida-Eestis on oodata lumesadusid ja tuisku vaheldumisi sulaepisoodidega, Lääne-Eesti ilm on ikka rohkem lörtsine.	-1,6	+0,0	-4,4	-2,8	39	42
Märts	Arktikas on õhurõhk kõrge, madalrõhkkonnad liiguvad üle Skandinaavia ja Baltimaade Venemaale, tuues meile kuu algupoolel veel lund, tuisku ja külmakraade. Edasi hakkab kevad saabuma. Kokkuvõttes on oodata soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga märtsi.	+0,3	+1,9	-0,5	+0,8	36	37
Aprill	Aprillis on oodata meie mail tavalisest veidi kõrgemat õhurõhku, seega ka keskmisest rohkem päikesepaistet ja õhusooja ning vähem sademeid.	+4,1	+4,5	+5,9	+7,1	35	30

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.