Prognoos kuueks kuuks: jaanuar 2023 – juuni 2023

Uuendanud 2. jaanuaril 2023 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).

                                                                                                                             

Kommentaar. Üsna külmalt alanud ja soojakraadides lõppenud detsember oli ühe kraadi võrra külmem paljuaastasest keskmisest ehk mõnevõrra soojem, kui kuu alguses prognoosisin. Sadas natuke üle normi (prognoosisin natuke alla).

Uus prognoos. Mudelid prognoosivad üldiselt pehmet talve jätku, kuid erinevused eri mudelite vahel on jätkuvalt päris suured. Järgnevas prognoosis usaldan enim Euroopa prognoosikeskuse ECMWF mudelit, mis on varasemalt end heast küljest näidanud.

 

Kuu	Mis laadi ilma ootame?	Temperatuur, ºC				Sademed, mm
		Ristna		Tartu		Tartu
		norm	prognoos	norm	prognoos	norm	prognoos
Jaanuar	Suuremal osal Euroopast on õhurõhk üsna kõrge. Madalrõhkkonnad liiguvad kaugemal põhjas Atlandi ookeanilt Põhja-Jäämerele, tuues meile aeg-ajalt sooja ookeaniõhku, mis vaheldub kõrgrõhuala põhjustatud pakasega. Keskmiselt tuleb jaanuar pehmepoolne, aga mitte väga soe, sajab normilähedaselt – peamiselt lund, vahel ka lörtsi ja harva vihma.	-0,5	-0,3	-4,1	-3,4	48	50
Veebruar	Tavalisest veidi kõrgem õhurõhk püsib Kesk-Euroopas ja Venemaa Euroopa-osas. Atlandi tsüklonid liiguvad üle Skandinaavia itta, tuues meile lume- lörtsisadusid vaheldumisi kõrgrõhuharjade mõõduka pakasega. Kokkuvõttes on oodata keskmisest veidi pehmemat ja keskmise sajuhulgaga veebruari.	-1,6	-0,8	-4,4	-3,7	39	39
Märts	Veebruaris moodustunud kõrgrõhuala taandub Lääne-Euroopasse, aga tsüklonite voog põhjas nõrgeneb, nagu kevadele vastu minnes kohane. Ootame natuke tavalisest soojemat ja tavalise sajuhulgaga märtsi.	+0,3	+1,0	-0,5	-0,1	36	35
Aprill	Aprillis on oodata meie mail tavalisest veidi kõrgemat õhurõhku koos suhteliselt sooja lõunavooluga. Ootame soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga aprilli.	+4,1	+4,6	+5,9	+6,2	35	37
Mai	Euroopas on õhurõhk tavalisest veidi kõrgem. Ootame kõrg- ja madalrõhkkondade vaheldumist, keskmisest veidi soojemat ja üsna tavalise sajuhulgaga maikuud.	+9,0	+9,5	+11,5	+11,9	54	51
Juuni	Põhja-Euroopas on õhurõhk tavalisest natuke kõrgem. Oodata on keskmisest natuke soojemat ja tavalise sajuhulgaga juunit.	+13,5	+13,9	+15,5	+15,9	88	90

 

Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.

Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.