Prognoos kuueks kuuks: november 2019 – aprill 2020


Uuendanud 7. novembril 2019 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/.

Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1981 – 2010 keskmised EMHI andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).


   

Kommentaar.  Oktoober oli veidi alla kraadi keskmisest soojem, seega kuu algul antud prognoos läks selles osas üsna täppi. Sadu tuli aga peaaegu poolteist keskmist, prognoos näitas umbes keskmist sajuhulka.

Uus prognoos, nagu eelminegi, näitab taas viimase kolme aastakümne keskmisega võrreldes sooja talve.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

November

Põhja-Atlandil ja Kesk-Euroopas valitseb madalrõhuala, Venemaal võimas kõrgrõhkkond. Baltimaad jäävad nende kahe keerise vahele, kus suurema osa ajast püsib soe ja niiske lõunavool, kuid ajuti laieneb kõrgrõhkkond läände, tuues meile lühiajalisi külmenemisi. Kokkuvõttes keskmisest veidi soojem ja keskmise sajuhulgaga november.

+3,6

+3,8

+1,3

+1,7

53

55

Detsember

Aktiivsed tsüklonid liiguvad üle Põhja-Skandinaavia ja Soome itta. Kirde-Eestis ja Kagu-Eesti kõrgustikel on detsembri teisel poolel lumikatet oodata, kuid üldiselt kujuneb detsember keskmisest oluliselt soojemaks ja mõnevõrra sajusemaks.

+0,8

+2,1

-3,3

-2,0

49

55

Jaanuar

Atlandi madalrõhu- ja soojakonveier jätkab Lõuna-Euroopa kõrgrõhkkonna suunamisel täie hooga. Jaanuar tõotab tulla tavalisest märgatavalt soojem ja sajusem. Ida-Eestis peaks lumikate püsima, kuid lääne pool on see vägagi kaheldav.

-0,9

+1,1

-4,6

-2,7

48

57

Veebruar

Madalrõhkkonnad Põhja-Euroopas on talve teise poole kohta aktiivsed, Lõuna-Euroopas on õhurõhk tavalisest kõrgem. Seetõttu valdab meil läänevool sooja ja niiske Atlandi õhuga. Ka veebruari ilm on pehme, aga Ida-Eestis peaks tulema piisavalt külma ja lumesadu, et maa valge püsiks.

-2,1

-0,3

-5,3

-3,3

35

47

Märts

Madalrõhkkondi on varakevade kohta tavalisest veidi rohkem. Niiske õhuvool Atlandilt ja vähese jääkattega Läänemerelt püsib, ilm on pilvisem ja tunduvalt soojem, kui keskmiselt märtsis.

-0,1

+1,2

-1,0

+1,0

38

42

Aprill

Talvel väljakujunenud Atlandi madalrõhkkondade ülekaal püsib edasi. Ootame tavalisest veidi soojemat ja pilvisemat aprilli.

+3,7

+4,2

+5,5

+6,7

30

33

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.