Uuendanud 7. novembril
2023 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega
välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina.
Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue
prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi
pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse
andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima
numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele
maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala
mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest - uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest - kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1991 - 2020. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel
(http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Oktoober oli pikaajalisest
keskmisest (1991 – 2020) umbes poole kraadi võrra jahedam, aga sajuhulk ületas normi
tervel kahe kolmandiku võrra. Seega läks prognoos saju osas peeaegu täide, aga soojuse
osas mitte – prognoosisin pool kraadi üle normi.
Uus prognoos näitab üsna pehmet ja mõõdukate
sajuhulkadega talve.
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
November
|
Põhja-Skandinaavia
ja Soome kohal tugevneb külm kõrgrõhuala. Kuu lõpupoole surub see Atlandi
madalrõhkkondade rivi lõuna poole. On oodata idakaarte tuuli, vahelduvaid külma-
ja soojakraade, lörtsi ja lund. Sooja alguse arvelt kujuneb november siiski paljuaastasest
keskmisest soojemaks, sajab tavapäraselt. |
+4,2 |
+4,6 |
+1,2 |
+1,9 |
55 |
54 |
Detsember
|
Venemaa loodeosas,
Soomes ja Skandinaavias on õhurõhk küllaltki kõrge, Põhja-Atlandil madal.
Atlandi tsüklonite ja idapoolse kõrgrõhuala piiril liiguvad Baltimaadele
õhumassid lõunast, mis ei lase kõrgrõhkkonnal püsivat pakast tuua. Oodata on
pehmepoolset ja keskmise sajuhulgaga detsembrit. |
+1,6 |
+2,8 |
-2,1 |
-1,1 |
51 |
53
|
Jaanuar
|
Atlandi
tsüklonid murravad läbi ja hakkavad liikuma üle Skandinaavia ja Soome itta,
tuues meile vahelduvat sula ja külma, lund lörtsi ja vihma. Jaanuar tuleb
pehme ja keskmise sajuhulgaga. Sarnaselt möödunud talvedele võib arvata, et
Ida-Eestis ja eriti Kagu-Eesti kõrgustikel lund jagub, aga Lääne-Eestisse
püsivalt mitte. |
-0,5 |
+1,0 |
-4,1 |
-2,5 |
48 |
50 |
Veebruar
|
Ka veebruaris
on Lõuna-Euroopas ülekaalus kõrgrõhkkonnad, aga Põhja-Euroopas on
madalrõhkkonnad mõnevõrra loiumad, kui jaanuaris. Ida-Eestis on oodata
lumesadusid ja tuisku vaheldumisi sulaepisoodidega, Lääne-Eesti ilm on ikka
rohkem lörtsine. |
-1,6 |
+0,0 |
-4,4 |
-2,8 |
39 |
42 |
Märts
|
Arktikas on õhurõhk
kõrge, madalrõhkkonnad liiguvad üle Skandinaavia ja Baltimaade Venemaale,
tuues meile kuu algupoolel veel lund, tuisku ja külmakraade. Edasi hakkab
kevad saabuma. Kokkuvõttes on oodata soojapoolset ja keskmise sajuhulgaga
märtsi. |
+0,3 |
+1,9 |
-0,5 |
+0,8 |
36 |
37 |
Aprill
|
Aprillis on
oodata meie mail tavalisest veidi kõrgemat õhurõhku, seega ka keskmisest
rohkem päikesepaistet ja õhusooja ning vähem sademeid. |
|
+4,5 |
+5,9 |
+7,1 |
35 |
30 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.