Uuendanud 4. oktoobril
2020 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue
prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk
atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive
(meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline
modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas.
Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite
arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel
(http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. September oli Eestis kaks ja pool
kraadi paljuaastasest keskmisest soojem – on teada vaid üksikud aastad, mil on
varasügis veel soojem olnud. Sooja oli palju rohkem, kui prognoositud (ligi kraadi
üle keskmise). September oli ka tavalisest mõnevõrra kuivem (kuu alguses
prognoositud umbes keskmine).
Uus prognoos lubab jätkuvat sooja sügist, mis
pöördub aga sajuseks. Talveilm toetab tulla taas pehme ja tsüklonite
meelevallas, aga praegustel andmetel siiski rohkem õige talve nägu, kui möödunud
talv.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Oktoober
|
Nii Loode-Venemaal,
Põhja-Skandinaavias kui Vahemerel on õhurõhk kõrge. Ägedad madalrõhkkonnad
liiguvad Briti saartel ja Kesk-Euroopas, suutmata ida poole tungida. Baltimaadel,
idapoolse kõrg- ja läänepoolse madalrõhuala vahel, toob lõunavool soojust ja
ka päris palju sadu peamiselt vihma näol. |
+8,3 |
+9,2 |
+6,1 |
+7,5 |
69 |
82 |
November
|
Lõuna-Euroopas
on kõrgrõhuvöönd ja Atlandi tsüklonid liiguvad hilissügisele tavapäraselt üle
Põhja-Euroopa itta, olles tavalisest veidi ägedamadki. Ootame soojavõitu ja üle
keskmise sajust novembrit, taas võib tulla torme. |
+3,6 |
+4,6 |
+1,3 |
+2,5 |
53 |
62 |
Detsember
|
Nii Vahemere
piirkonnas kui Arktikas on õhurõhk kõrgepoolne, Lõuna-Skandinaavias ja
Baltimaadel madalavõitu. Oodata on väikseid sügistalviseid tsükloneid, mis
kiiresti itta liikudes toovad meile vaheldumisi sulailma ja väheseid
külmakraade, lund, lörtsi ja vihma. Oodata on pehmepoolset ja rohke sajuga talve
algust, kuid Ida-Eestis on lootust maa valgeks saada. |
+0,8 |
+1,9 |
-3,3 |
-2,3 |
49 |
55 |
Jaanuar
|
Arktikas ja
Vahemere lääneosas on õhurõhk kõrge, Atlandi tsüklonid suunduvad üle Lõuna-
Skandinaavia ja Baltimade Venemaa avarustesse, jätkates sula ja külma, lume
ja vihma vaheldumisega. Kirde-Eestis ja Kagu-Eesti kõrgustikel on püsivat
lumikatet oodata, mujal on olukord ebakindel. |
-0,9 |
+0,7 |
-4,6 |
-2,8 |
48 |
55 |
Veebruar
|
Jaanuaris
välja kujunenud olukord üldjoontes jätkub, kuid tsüklonid ei ole enam nii
ägedad ja ajuti ulatub lõunapoolne mitte väga külm kõrgrõhkkond Baltimaadeni.
Külma on oodata veebruaris rohkem ja püsivamalt, kui jaanuaris. |
-2,1 |
-0,4 |
-5,3 |
-3,6 |
35 |
40 |
Märts
|
Lääne- ja
Kesk-Euroopas on oodata tavalisest kõrgemat õhurõhku. Ilm on valdavalt
päikesepaisteline ja soojapoolne, sest pehme talve järel ei ole merel kuigi
palju jääd ja maal lund, mis ilma jahutaks. Sajab vähevõitu. |
-0,1 |
+1,4 |
-1,0 |
+0,6 |
38 |
33 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.