Prognoos kuueks kuuks: oktoober 2020 – märts 2021


Uuendanud 4. oktoobril 2020 Marko Kaasik .

 

Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee. Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.

 

Prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP coupled forecast system model, arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/

 Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega (analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.

Alates 2010. aasta algusest on NCEP leheküljel korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10 päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.

NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see sademete kuusummade kohta. 

 

Temperatuurid on toodud eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta. Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu kohta.

Normiks, millega kuukeskmisi prognoose võrreldakse, on aastate 1981 – 2010. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).


                                                                                                                             

Kommentaar. September oli Eestis kaks ja pool kraadi paljuaastasest keskmisest soojem – on teada vaid üksikud aastad, mil on varasügis veel soojem olnud. Sooja oli palju rohkem, kui prognoositud (ligi kraadi üle keskmise). September oli ka tavalisest mõnevõrra kuivem (kuu alguses prognoositud umbes keskmine).

Uus prognoos lubab jätkuvat sooja sügist, mis pöördub aga sajuseks. Talveilm toetab tulla taas pehme ja tsüklonite meelevallas, aga praegustel andmetel siiski rohkem õige talve nägu, kui möödunud talv.

 

Kuu

Mis laadi ilma ootame?

Temperatuur, ºC

Sademed, mm

Ristna

Tartu

Tartu

norm

prognoos

norm

prognoos

norm

prognoos

Oktoober

Nii Loode-Venemaal, Põhja-Skandinaavias kui Vahemerel on õhurõhk kõrge. Ägedad madalrõhkkonnad liiguvad Briti saartel ja Kesk-Euroopas, suutmata ida poole tungida. Baltimaadel, idapoolse kõrg- ja läänepoolse madalrõhuala vahel, toob lõunavool soojust ja ka päris palju sadu peamiselt vihma näol.

+8,3

+9,2

+6,1

+7,5

69

82

November

Lõuna-Euroopas on kõrgrõhuvöönd ja Atlandi tsüklonid liiguvad hilissügisele tavapäraselt üle Põhja-Euroopa itta, olles tavalisest veidi ägedamadki. Ootame soojavõitu ja üle keskmise sajust novembrit, taas võib tulla torme.

+3,6

+4,6

+1,3

+2,5

53

62

Detsember

Nii Vahemere piirkonnas kui Arktikas on õhurõhk kõrgepoolne, Lõuna-Skandinaavias ja Baltimaadel madalavõitu. Oodata on väikseid sügistalviseid tsükloneid, mis kiiresti itta liikudes toovad meile vaheldumisi sulailma ja väheseid külmakraade, lund, lörtsi ja vihma. Oodata on pehmepoolset ja rohke sajuga talve algust, kuid Ida-Eestis on lootust maa valgeks saada.

+0,8

+1,9

-3,3

-2,3

49

55

Jaanuar

Arktikas ja Vahemere lääneosas on õhurõhk kõrge, Atlandi tsüklonid suunduvad üle Lõuna- Skandinaavia ja Baltimade Venemaa avarustesse, jätkates sula ja külma, lume ja vihma vaheldumisega. Kirde-Eestis ja Kagu-Eesti kõrgustikel on püsivat lumikatet oodata, mujal on olukord ebakindel.

-0,9

+0,7

-4,6

-2,8

48

55

Veebruar

Jaanuaris välja kujunenud olukord üldjoontes jätkub, kuid tsüklonid ei ole enam nii ägedad ja ajuti ulatub lõunapoolne mitte väga külm kõrgrõhkkond Baltimaadeni. Külma on oodata veebruaris rohkem ja püsivamalt, kui jaanuaris.

-2,1

-0,4

-5,3

-3,6

35

40

Märts

Lääne- ja Kesk-Euroopas on oodata tavalisest kõrgemat õhurõhku. Ilm on valdavalt päikesepaisteline ja soojapoolne, sest pehme talve järel ei ole merel kuigi palju jääd ja maal lund, mis ilma jahutaks. Sajab vähevõitu.

-0,1

+1,4

-1,0

+0,6

38

33

 


Koostaja ega Tartu Ülikool  ei kanna juriidilist vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja õigeaegne.

Neither forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of forecast.


Prognoos on sõltumatu Eesti
Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest ilmateenistustest.
Forecast is independent of any national meteorological service.