Uuendanud 4. augustil
2020 Marko Kaasik .
Tähelepanu! See prognoos on iseseisev. Ükski Eesti ega välismaa
ilmaportaal ei vastuta selle eest, ka siis kui kuvab seda lingina. Kõigi
tehniliste ja sisuliste küsimuste ning soovidega palun pöörduda: marko.kaasik(ät)ut.ee.
Vabandan kasutajate ees, et ma ei saa alati päris regulaarselt seda prognoosi
uuendada ja loodan mõistvale suhtumisele.
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet (NOAA, USA). See prognoos on tehtud mudeli teise versiooni põhjal,
mis on kasutuses alates 2011. aastast: NCEP
coupled forecast system model,
arvutustulemused vt. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/. Alates 2020. aastast on kasutusel ka Meteoblue
prognoos, mis lähtub nii NOAA, kui Euroopa Keskuse (ECMWF) mudelarvutustest: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/
Võrreldes traditsiooniliste statistiliste mudelitega
(analoogaastad, regressioonmudelid) on dünaamika mudel teaduslikus mõttes
rohkem kui samm edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa
seostest, mille modelleerimise ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk
atmosfääridünaamika mudelite kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive
(meteoroloogilised vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline
modelleerimine siiani jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas.
Jooksva kuu prognoosi tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite
arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, on aastate 1981 – 2010. a. keskmised Riigi Ilmateenistuse andmetel
(http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/).
Kommentaar. Vastu ootusi oli juuli tavalisest
umbes kraadi võrra jahedam ja veerandi võrra sajusem.
Uus prognoos lubab tavapärast varasügist, soojapoolest
hilissügist ja pehmet talve algupoolt.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
August
|
Ootame
küllaltki tavapärast augustit nii soojuse kui saju poolest. Vahelduvad
Atlandi tsüklonitest põhjustatud sajuperioodid ja päikesepaistelised ilmad
kõrgrõhkkonna mõjul. |
+16,8 |
+16,5 |
+16,2 |
+16,5 |
86 |
80 |
September
|
Tavalisest
veidi kõrgem õhurõhk valitseb Loode-Venemaal. Läänemerel ja Skandinaavias tegutsevad
rohkem madalrõhkkonnad, mille aktiivsus ei erine palju tavalisest varasügisest.
Ka septembris on oodata üsna tavapärast soojust ja sadu. |
+12,1 |
+11,8 |
+10,4 |
+10,6 |
67 |
65 |
Oktoober
|
Lääne- ja Kesk-Euroopas on õhurõhk
tavalisest veidi kõrgem, Baltimaadel tavaline. Ootame keskmisele lähedast või
veidi soojemat oktoobrit, sajab pigem vähevõitu. |
+8,3 |
+8,6 |
+6,1 |
+6,5 |
69 |
65 |
November
|
Lõuna-Euroopas
on kõrgrõhkkond ja Atlandi tsüklonid liiguvad hilissügisele tavapäraselt üle
Põhja-Euroopa itta, olles tavalisest veidi ägedamadki. Ootame sooja- ja
sajusepoolset novembrit, taas on oodata torme. |
+3,6 |
+4,1 |
+1,3 |
+1,8 |
53 |
58 |
Detsember
|
Kõrgrõhkkond
Lõuna-Euroopas suunab Atlandi tsüklonid Skandinaaviasse ja Baltimaadesse,
kuid itta liikumise blokeerib tugevnev Siberi kõrgrõhkkond. Ootame
soojapoolset ja tavalise sajuhulgaga detsembrit. |
+0,8 |
+1,8 |
-3,3 |
-2,5 |
49 |
52 |
Jaanuar
|
Lõuna-Euroopa kõrgrõhuala nõrgeneb. Õhurõhk tõuseb Arktikas ja Siberis. Skandinaavias ja Baltimaades on madalrõhkkonnad tavalisest aktiivsemad. Seega ootame pehme- ja sajusepoolset jaanuari, kuid siiski märgatavalt külmemat, kui möödunud aasta äärmuslikul talvel. |
-0,9 |
+0,2 |
-4,6 |
-3,6 |
48 |
52 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist
vastutust prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et
prognoos oleks täpne ja õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is responsible (in legal terms) on the consequences
of using our forecast. However, we do our best to ensure the quality of
forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti Riigi Ilmateenistusest ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.