Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Ta tekib mitmesuguste bakterite ja viiruste, aga ka ärritavate gaaside mõjul. Bronhiit kaasneb sageli mitmesuguste teiste kopsuhaigustega, kuid ka külmetushaigustega. Bronhiidi tavalisemateks nähtudeks on köha ja suur rögaeritus.
Tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit. Krooniline bronhiit tekib ka siis kui ägedat bronhiiti põetakse väga sageli. Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Vahel võivad köhahood muutuda nii ägedateks, et võivad tekkida hingamisteede veritsevad haavandid.
Krooniline bronhiit võib põhjustada ka kopsutorude laienemist ja kopsupuhitust. Kopsutorude laienemise korral koguneb magades laienditesse röga, mida hommikul sageli pikka aega välja köhitakse. Raskemal juhul võib röga ka mädanema minna ja põhjustata kopsude väärarenguid. Kopsupuhituse korral suureneb kopsude õhusisaldus, kuid väheneb hingamispind. Nii jääb organismi varustatus hapnikuga puudulikuks ja arenevad välja vereringehäired. Välisteks nähtudeks on hingeldamine ja vaadikujuline rindkere. Rindkere liikuvus võib märgatavalt väheneda.