Loote väärarenguid põhjustavad ained

Loote vääraarenguid võivad põhjustada mitmed tubakasuitsus sisalduvad ained. Näiteks põhjustavad nikotiin sõltuvust ning veresoonte ahenemist ja süsinikmonooksiid hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.

Lootel esinevad haigussümptomid on sageli tekkinud mitme aine koosmõjul ja seetõttu on otstarbekas vaadelda tubakasuitsu toimet tervikuna.

Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6…10 %, Tartus oli 1996. a-l 7,4 %).

Ka siis, kui pole tegu enneaegse sünnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võtavad kergemini külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, külmetuvad kergemini. Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal.

Suitsetava vanema lapsel esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab ta loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult.

Halvemal juhul võivad tekkida lootel tõsisemad väärarengud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda.

Elundite väljaarenemise perioodil võivad tekkida lootel kergesti vastavate elundite väärarengud.

Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Hilisemas loote arengujärgus tekivad peamiselt loote kasvu- ja talitlushäired. Kuid samas näiteks silmad arenevad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja seega on nägemine ka pidevalt väga ohustatud.

Peatüki algusesse