Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Kuna nende ainete hulgas on tähtsal kohal kaltsiumisoolad, siis nimetataksegi seda haigust rahvakeeles ka veresoonte lupjumiseks.
Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. Kõik need faktorid toetavad teineteist ning suitsetamine suurendab haigestumise riski veelgi.
Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites, siis võib saabuda äkksurm.
Trombi tekkemehhanism on järgmine: teatud ainevahetusjäägid kogunevad veresoone seina, mistõttu veresoone valendik aheneb. Siis peab veri avaldama soone seinale suuremat rõhku, et kitsast kohast läbi pääseda. Kui valendik on jäänud juba liiga kitsaks, siis võib juhtuda, et seinast rebitakse naast välja, tekib haavand. Haavandi kohal hakkab veri hüübima ja võibki tekkida veresoone sulgus. Kui ka haavand parandatakse, siis on veresoone valendik jäänud palju kitsamaks ning uue trombi tekkimise tõenäosus on palju suurem.
Veres leidub meil kahte liiki kolesterooli. Üks neist on meile suhteliselt kasulik (HDL-kolesterool ehk kõrge tihedusega kolesterool) ja teine üpris kahjulik (LDL-kolesterool ehk madala tihedusega kolesterool). Risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja ateroskleroosi kasvab siis, kui kasuliku kolesterooli hulk veres on liiga madal või kahjuliku oma liiga kõrge. Tavaliselt määratakse veres nõndanimetatud üldkolesterooli hulk ja selle põhjal öeldakse ka, kas inimesel on suurenenud risk haigestuda eespool nimetatud haigustesse või mitte. Siinkohal on toodud vere kolesteroolisisalduse normid.
| Ideaalnivoo | alla 5,2 mmol/l* |
| Piiripealne nivoo | 5,2…6,5 mmol/l |
| Kõrgenenud nivoo | 6,5…7,8 mmol/l |
| Väga kõrge nivoo | üle 7,8 mmol/l |
*kolesterooli hulka veres mõõdetakse millimoolides liitri vere kohta (mmol/l); mool on ainehulk, milles on 6,02x1023 aatomit.
Inimesele on kolesterool eluliselt vajalik kui mitmete keemiliste reaktsioonide lähteaine (näiteks D-vitamiini süntees meie nahas) ja rakukestade komponent. Seetõttu ei või tervetel normaalsete eluviisidega lastel mingil juhul piirata kolesteroolirikaste toiduainete tarbimist. Kuid inimestel, kelle kolesteroolitase veres on liiga kõrge, tuleks siiski piirata mõningate toiduainete tarbimist. Siin tabelis on toodud osade toiduainete kolesteroolisisaldus.
| Munakollane | 1500 mg% | Juust | 25…100 mg% |
| Neerud | 400 mg% | Searasv | 94 mg% |
| Maks | 300 mg% | Broiler | 90 mg% |
| Või | 220 mg% | Sealiha | 72 mg% |
| Võimargariinid | 40…160 mg% | Piim | 1…15 mg% |
| Vahukoor | 110 mg% | Taimeõli | 0 mg% |