Tänapäevased andmebaasitehnoloogiat kasutavad suured infosüsteemid on oma olemuselt küllalt keerukad rakendused ning nende töö efektiivsus sõltub suuresti alloleva andmebaasijuhtsüsteemi (ABJS) jõudlusest. Samas ABJS on juba iseenesest suhteliselt komplitseeritud komponent. Eelpoolmainitud keerukuse tõttu juhtub sageli, et olemasolevaid ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt ning seetõttu on väga oluline, et õnnestuks need süsteemi "pudelikaelad" varakult identifitseerida ja kõrvaldada.
Andmebaasijuhtsüsteemid näitavad diagnostilistel eesmärkidel välja küllalt palju erinevat informatsiooni, täidetud SQL päringute arvust kuni reaalsete üksikute päringute täitmise efektiivsuseni välja. On kasutusel ka vahendeid, mis säilitavad vastavate parameetreid koos nende ajalooga hilisema analüüsimise eesmärgil.
Ettekande eesmärgiks on anda ülevaade vastavate parameetrite ning nende tõlgendamise spetsiifikast ning problemaatikast.