IKT õpetajakoolituses

Et IKT-d õpetajakoolituses efektiivselt kasutada, tuleb silmas pidada järgmist:
  • kaasaegne tehnoloogia peab olema õppeprotsessi integreeritud läbi terve õpetajakoolituse programmi. Üksikud ja passiivsed kogemused ühe või paari kursuse raames ei valmista üliõpilasi ette iseseisvateks tehnoloogia kasutajateks nende edasises õpetajatöös;
  • tehnoloogia kasutamist tuleb õpetada kontekstis: mitte lihtsalt mingi tarkvara kasutamist vaid konkreetsetes õpisituatsioonides;
  • üliõpilased peavad saama positiivse kogemuse IKT, sh. multimeedia ja e-õpikeskkondade kasutamisest. Positiivne kogemus on eelduseks soovile kogetud võimalusi ise edaspidi rakendada.

Ja see pole veel kõik...

"To effectively harness the power of the new information and communication technologies (ICTs) to improve learning, the following essential conditions must be met:

  • Students and teachers must have sufficient access to digital technologies and the Internet in their classrooms, schools, and teacher education institutions.
  • High quality, meaningful, and culturally responsive digital content must be available for teachers and learners.
  • Teachers must have the knowledge and skills to use the new digital tools and resources to help all students achieve high academic standards."

A PLANNING GUIDE INFORMATION AND COMMUNICATION TECHNOLOGIES IN TEACHER EDUCATION, UNESCO 2002 (http://unesdoc.unesco.org/images/0012/001295/129533e.pdf )

Soovituslikud aineõpetajate IKT-alased pädevused on mingil tasandil küll paika pandud (http://www.koolielu.ee/files/Soovitavad%20aineopetajate%20IKT-alased%20padevused1.RTF), samuti on standardid põhikooli lõpetajate jaoks (http://www.koolielu.ee/pages.php/0315,1290?aj=1102) (kusjuures nende pädevuste arendamine on kõigi ainete õpetajate kohustus!), kuid kõrgkoolides töötavate ning õpetavate õppejõudude IKT-alastele pädevustele pole keegi mõelnud. Kuidas aga nimetatud oskusi mitteomavad õppejõud saavad tagada IKT-alaste pädevustega õpetate koolitamise, on seni vastamata küsimuseks...

Samas ei aita üksikute õppejõudude oskustest ja pingutustest - õpetajakoolituse üliõpilaste IKT-pädevuste (see ei ole pelgalt arvutikasutusoskus!) kujundamine eeldab läbimõeldud õppekavade loomist ning mitmekülgset tuge tervelt ülikoolilt. Kasulikke juhtnööre õpetajakoolituse kaasajastamiseks jagatakse UNESCO käsiraamatus - http://unesdoc.unesco.org/images/0012/001295/129533e.pdf

Juba aastaid ei peeta innovatiivseks õpetajakeskset tehnoloogia kasutamist. PowerPointis tehtud esitlused, õppijatele jaotatavad paberil väljatrükid ning lüümikute kasutamine on jäämas ajalukku. Nende asemele on teed murdnud sünkroonsed ja asünkroonsed veebivahendid ning õpikeskkonnad, interaktiivsed tahvlid. Juba laialt levinud e-kool (https://www.ekool.ee/eschoolmain) ühendab interneti kaudu õpetajad, õpilased ja lapsevanemad (Loe: Mida e-koolist arvatakse http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=166014&d=25.11.04&r=2). IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendid võimaldavad küll õppematerjale paremini struktureerida (hüperlingid), kujundada (suurus, värvus jne), illustreerida (graafika – joonised, skeemid, pildid jne) ning esitada informatsiooni erinevates meediumites (tekst, audio, video, graafika), kuid kõiki neid võimalusi peaks kasutama õppija, mitte õppejõu pärast.

Üldjoontes võib välja tuua mitmeid IKT kasutamise võimalusi õppetöö vormide kaupa:

  • loengutes - uue materjali esitamine, illustreerimine, lisainformatsiooni esitamine;

  • praktikumides - andmete kogumine, süstematiseerimine ja esitamine, lisainformatsiooni esitamine, töö õpitarkvaraga, töö organiseerimine;

  • seminarides - õppijate ettekanded, rühmatööde vormistamine, kokkuvõtete koostamine, veebipõhine suhtlemine jne;

  • arvestustel, eksamitel - testid (APSTest, HotPotatoes) ja küsimustikud (eFormular) ning tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogrammid;

  • iseseisev töö - loengumaterjalid internetis ja CD-del, veebipõhine kursus, töö õpitarkvaraga.


Järgnevalt vaatame, milliseid IKT vahendeid on võimalik kasutada kursuse ettevalmistamisel, materjalide edastamisel ning suhtlemisel.